1-16-6717/111 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-6717

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 25. jaanuari 2017 määrus süüdimõistetu

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise

kohta ja taotlus tähtaja ennistamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Taago Vool (isikukood 38810126517) kaitsja

vandeadvokaat Margo Põbo, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Taago Voolu ja tema kaitsja taotlused kaebetähtaja ennistamiseks.

2. Jätta Taago Voolu kaitsja määruskaebus rahuldamata.

3. Viru Maakohtu 25. jaanuari 2017. a määrus jätta muutmata.

4. Rahuldada kaitsjatasutaotlus osaliselt, s.o summas 416,40 eurot (sh käibemaks

69,40 eurot).

5. Mõista Eesti Vabariigilt p-s 4 nimetatud summa Taago Voolu kasuks välja.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA VIRU MAAKOHTU 25. JAANUARI 2017. A MÄÄRUSE KOKKUVÕTE

1. Harju Maakohtu 7. septembri 2016 otsusega tunnistati Taago Vool süüdi KarS § 255 lg 1 ja

§ 214 lg 2 p-de 1,4 järgi. Teda karistati KarS § 68 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel vangistusega 4 aastat 3

kuud.

2. Viru Maakohtu 25. jaanuari 2017. a määrusega jäeti T. Vool tingimisi ennetähtaegselt talle

Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusest vabastamata. Kokkuvõtlikult olid kohtu põhistused

järgmised.

2.1

Süüdimõistetul on keskharidus, pooleli on õpingud Eesti Maaülikoolis. Vabanedes on

T. Voolul plaanis lõpetada bakalaureuseõpingud ja jätkata magistrantuuris. Garanteeritud töökoht

puudub. T. Vool on VLT Invest OÜ juhatuse liige.

2.2

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et T. Voolu on korduvalt kriminaalkorras karistatud,

karistusi on kokku 4. Vanglakaristust kannab T. Vool teist korda. Varem on teda kahel korral

karistatud ähvardamise eest, kahel korral avaliku korra raske rikkumise eest ja kahel korral kehalise

väärkohtlemise eest. Viimane karistus on mõistetud väljapressimise ja kuritegelikku ühendusse

kuulumise eest. T. Voolu on korduvalt karistatud ka väärteokorras, kehtivaid karistusi on 2. Isiku

enda sõnul ei ole ta väljapressimist toime pannud ja eitab grupeeringusse kuulumist.

2.3

Kohus leidis, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole

süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta ei ole karistustest järeldusi teinud, ega hoidunud uute

kuritegude toimepanemisest. T. Voolu on varem korduvalt karistatud vägivallakomponendiga

kuritegude toimepanemise eest.

2.4

Kohus märkis, et T. Voolul on elukoht, mis vastab elektroonilise järelevalveseadme

paigaldamise tingimustele. Samuti on nõusolekud seadme paigaldamiseks. Vabanemise korral

T. Voolul garanteeritud töökoht puudub. Lähisuhtevõrgustiku moodustavad ema, vend, elukaaslane

koos oma alaealise tütrega. Suhted on toetavad. Süüdimõistetul on elukoht, mis maandab teatud

määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas aga arvestades kinnipeetava poolt toime pandud

kuritegude asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole T. Voolu vabastamine elektroonilise valve alla

õigustatud ja oleks ennatlik. Süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja

kes on varasemalt määratud kriminaalhooldusele, ei oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal.

Eelmise kuriteo pani T. Vool toime katseajal olles. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi

vaatamata asjaolule, et ta on varem karistusest tingimuslikult vabastatud, ei osuta kriminaalhooldus

isikule piisavat mõju ega oleks otstarbekas.

2.5

Isiku hea käitumine on küll üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse

lahendamisel, ent kinnipeetavat ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale

käitumisele tuginedes.

2.6

Kohus leidis, et T. Voolu vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kogu

isiku eelnev käitumine ja toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et T. Voolu puhul esineb oluline

uue kuriteo toimepanemise risk. Kohus ei näinud põhjuseid, miks tuleks T. Vool ennetähtaegselt

vabastada ning kuidas kriminaalhooldus, mille reegleid T. Vool on varasemalt rikkunud, maandaks

nüüd uue kuriteo toimepanemise riski.

2.7

T. Vool on süüdi tunnistatud muuhulgas kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Arvestades

isiku seoseid kuritegelikus maailmas, on tema puhul uue kuriteo risk märkimisväärne. Riski

suurendab seegi, et isik on varem korduvalt karistatud ja kriminaalhooldusele määratud. Seega on

talle iseloomulik käitumisstiil välja kujunenud ja kriminaalhooldus ei ole meetmeks, mis võiks olla

piisav isiku hoiakute muutmiseks.

2.8

Prokuratuur toetab ennetähtaegset vabastamist, ent kohus ei näinud ühtki põhjust, miks

peaks kohus ennetähtaegselt vabastama kuritegelikku ühendusse kuulunud ja varem korduvalt

kriminaalkorras karistatud isiku, seades ohtu ühiskonna õigushüved. Kohus leidis, et erandlike

asjaoludena ei ole käsitletavad isiku hea käitumine vangistuses ning elu- ja töökoha olemasolu.

Isikut on varem ennetähtaegselt vabastatud 2012. aastal ja vabastada tingimisi ennetähtaegselt

kuritegelikku ühendusse kuulunud isik, oleks ühiskonna õiglustundega vastuolus.

2.9

Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 14. juulil 2018, mistõttu on tal ära kanda veel 1 aasta ja 6

kuud vangistust. Kohus leidis, et tal ei ole tekkinud veendumust, et karistuse eesmärgid on

saavutatud ning et T. Vool ei pane toime uusi kuritegusid. Ülejäänud vangistuse jooksul on T. Voolul

võimalik teha oma varasemast käitumisest järeldusi ja osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides

ning võimalusel tööhõives.

2.10

Vangistus omab T. Voolule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kohus oli veendumusel,

et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida T. Voolu käitumist õiguskuulekuse

suunas. Seega tuleb tal jätkata karistuse kandmist.

3. Viru Maakohus tegi 2. veebruaril 2017. a määruse, millega jättis läbi vaatamata kaitsja

taotluse 25. jaanuaril 2017 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks kriminaalasjas nr 1-16-

6717. Läbivaatamata jätmise põhjusena nimetas kohus asjaolu, et taotlus esitati hilinenult.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Kaitsja vaidlustab Viru Maakohtu 25. jaanuari 2017 lahendi ja taotleb see täies ulatuses

tühistada ning vabastada T. Vool tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla.

Alternatiivselt taotleb kaitsja saata kriminaalasi uueks arutamiseks tagasi I astme kohtule teises

kohtukoosseisus. Kaitsja väited seisnevad kokkuvõtlikult alljärgnevas.

4.1

Kohtuistungi protokoll ei kajasta tegelikke asjaolusid. Kohtuistung antud asjas toimus 25.

jaanuaril 2017. E-toimiku kaudu samal päeval istungiprotokolliga tutvudes ja T. Vooluga vesteldes

avastas kaitsja, et kohus on protokollis kajastanud sündmusi ja toiminguid, mida tegelikkuses ei

toimunud. Kaitsja esitas viivitamatult taotluse tutvuda helisalvestisega, ent kohus jättis määrusega

taotluse läbi vaatamata, väites, et helisalvestamist ei toimunud. Kaitsja esitas kohtule taotluse

kohtuistungi protokolli parandamiseks, ent kohus jättis selle läbi vaatamata. Kaitsjale tundub, et

kohus püüab kaitsja taotlusi eemale tõrjuda ning rikub tahtlikult menetlusõigust, kuivõrd taotlus

protokolli parandamiseks esitati õigel ajal. Kuna protokoll sisaldab tegelikkusele mittevastavaid

asjaolusid, on tegemist kriminaalmenetluse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes.

4.2

Kohus ei võimaldanud T. Voolul olla ära kuulatud ja oma arvamust avaldada. T. Voolul oli

võimalus viibida oma kohtuasja arutamise juures videokonverentsi teel. Reaalset võimalust talle ära

kuulatud olla ja oma arvamust avaldada ei võimaldatud. Kohus ei tuvastanud sedagi, et kas T. Vool

soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kohus ei suhelnud kordagi kogu istungi vältel

T. Vooluga. Ta sai sõna vaid kaitsja küsimustele vastates. Ausas kohtumenetluses peab olema

tagatud menetlusosalisele õigus seaduses ettenähtud viisil kohtuistungil osaleda, eeskätt olla kohtu

poolt ära kuulatud. Samuti on oluline, et menetlusosaline saaks esitada oma seisukoha.

4.3

Kohtumäärus oli valmis enne asja sisulist arutamist. Kuidas muidu seletada asjaolu, et

kohtulahend valmis vähem kui 40 minutiga. Sellega rikkus kohus ausa ja õiglase kohtumenetluse

pidamise põhimõtet.

4.4

Karistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel peab arvestama

kõiki asjaolusid kogumis, mitte pidama tähtsamaks varasema karistatuse asjaolusid. Kohus jättis

arvestamata T. Voolu hea käitumise karistuse kandmise ajal, mis viitab karistuse eesmärkide

saavutamisele ja motiveeritusele elada vabaduses seaduskuulekalt. Arvestades käitumist karistuse

kandmise ajal, ei ole kuidagi põhjendatud maakohtu järeldus, et süüdlane on vabaduses ühiskonnale

ohtlik ning uute kuritegude toimepanemise risk on suur. Samuti ei pea ennetähtaegseks

vabastamiseks esinema erandlikke asjaolusid.

4.5

T. Vool on talle mõistetud karistusest sisuliselt ära kandnud 2/3. Esinevad formaalsed

eeldused T. Voolu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele valvele.

4.6

Esineb rida positiivseid kaalutlusi, mis lubavad järeldada, et T. Vool on oma tegudest

järeldused teinud – need on hea käitumine vangistuses, töötamine ja vanglakorra järgimine.

4.7

T. Vool on varem kriminaalkorras karistatud. Viimati karistati teda Tartu Maakohtu poolt

vangistusega, mille kandmiselt ta vabastati tingimisi ennetähtaegselt. Katseajaks määrati 1 aasta ja

see lõppes edukalt 3. aprillil 2012. Sellest järelduvalt on T. Vool võimeline käituma õiguskuulekalt

ja järgima kontrollnõudeid. Seega jääb arusaamatuks maakohtu väide, et eelmise kuriteo sooritas

T. Vool katseajal. Ebaõigetest andmetest lähtumine on kriminaalmenetluse oluline rikkumine.

4.8

Kuigi korduv karistatus võib tekitada mõningaid kõhklusi, toetavad kõik ülejäänud KarS §

76 lg-s 4 loetud asjaolud T. Voolu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Need on kaalukamad, ent

neile ei ole kohus tähelepanu pööranud. I astme kuriteo toimepanemine iseenesest ei välista kuidagi

ennetähtaegset vabastamist. Isiku käitumine vangistuse ajal ja tingimused, mida ennetähtaegne

vabastamine kaasa toob, kaaluvad üles varasema elukäigu ja kuriteo toimepanemise asjaolud.

Kinnipeetavale tuleb anda võimalus tõestada, et kantud karistus on praeguseks oma eesmärgi

täitnud ning T. Vool ei jätka uute kuritegude sooritamist ning suudab täita käitumiskontrolli nõudeid

ja kohustusi. T. Vool on varem olnud kriminaalhooldusel ning tõestanud, et tugi ja järelevalve on

aidanud minimeerida uute kuritegude toimepanemise riski ja tagasilangust.

4.9

Vähetähtsaks ei saa pidada sedagi, et prokuratuur toetab T. Voolu vabastamist. Prokuratuur

leiab, et T. Voolu vabastamine on otstarbekas, sest siis säilib riigil järgneva ligi 1,5 aasta jooksul

süvendatud kontroll isiku käitumise üle. Isiku taasühiskonnastamine on oluliselt tõhusam, kui

karistuse kandmine lõpuni.

4.10

T. Voolule on mõistetud sanktsiooni alammäära lähedane karistus. Sellest on võimalik

järeldada, et tema poolt toime pandud kuriteo asjaolud olid keskmisest kergemad ja roll ei olnud

suur. Süümäära on võimalik pidada oluliseks tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel.

4.11

Soovi muutuda kinnitab ka asjaolu, et T. Vool on valmis alluma elektroonilisele valvele.

Kinnipeetaval on vabaduses pere toetus ning ta soovib ka ise perele toeks olla. Käitumiskontrolli

kohaldamine, kriminaalhooldaja toetus ja sotsiaalprogrammi läbimine aitavad samuti kuritegeliku

käitumise riske maandada. Positiivse tulevikuprognoosi tegemiseks saab pidada asjaolu, et T. Voolu

käitumisele vangistuses ei ole midagi ette heita. Ta on vanglas töötanud ja läbinud

sotsiaalprogrammi. Tema sidemed lähedastega on head ning tal on võimalus jätkata õpingutega.

4.12

T. Vool on vangistuses tegelenud aktiivse enesetäiendamisega. Ta on läbinud sotsiaalsete

oskuste treeningu, mille käigus osales kõigil kohtumistel aktiivselt. Eesmärk on seega saavutatud ja

tagasiside positiivne. Ta on olnud vangistuses tööga hõivatud kaaskinnipeetava hooldajana.

4.13

Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et kinnipeetav on võimeline muutuma.

T. Voolul ei ole olnud 2 kinnipidamisasutuses viibitud aasta jooksul distsiplinaarkaristusi. On küll

üks varasem vähetähtis eksimus. Seega võib öelda, et vangistus on T. Voolule mõjunud selliselt, et

ta on aru saanud oma teo tagajärgedest ja valmis edaspidi õiguskuulekalt käituma.

4.14

T. Voolul on olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus. Kõik see aitab kaasa tema

õiguskuulekale käitumisele. T. Vool õppis kõrgkoolis, enne vahistamist jäi tal pooleli kolmas

kursus. Vabanemise järel on võimalik lõpetada bakalaureuseõpe eksternina ja võimalusel jätkata

õpinguid magistrantuuris. T. Voolu vabanemisjärgsed elutingimused vastavad nõuetele ega välista

tema vabastamist. Antud asjaolud koos kriminaalhooldaja abiga annavad aluse eeldada T. Voolu

edasisi pingutusi eesmärkide täitmisel.

4.15

T. Voolu vabastamine on otstarbekas, võimalik ja mõistlik. Vabastamisel säilib riigipoolne

süvendatud kontroll ja õiguskuulekale käitumisele suunamine kogu katseaja jooksul. Lisaks tagab

elektroonilise valve kohaldamine süvendatud kontrolli esimese poole aasta jooksul. Isiku

taasühiskonnastamine on tema üle toimuva kontrolli tulemustes oluliselt tõhusam, kui näiteks

sellisel juhul, mil isik oma karistusaja lõpuni kannab ja vabaneb igasuguse kontrollita. On igati

mõistlik anda karistuse ajal korralikult ja õiguskuulekalt käitunud isikule võimalus vabaneda

tingimisi ennetähtaegselt.

4.16

Riigipoolne hukkamõist on selgelt väljendatud, karistamine on toimunud. T. Vool on teinud

olulisi pingutusi taasühiskonnastumise nimel.

5. Viru Maakohtu 2. veebruari 2017. a määruse peale esitatud kaebuses taotles kaitsja määruse

tühistamist.

6. Ringkonnakohus tühistas 27. veebruaril 2017. a Viru Maakohtu 2. veebruari 2017. a määruse

ja saatis kaitsja taotluse sisuliseks läbivaatamiseks Viru Maakohtule samas kohtukoosseisus.

Apellatsioonikohus leidis kokkuvõtlikult, et taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks on

esitatud tähtaegselt.

7. Kaitsja määruskaebuse Viru Maakohtu 25. jaanuari 2017. a määruse peale aga võttis

ringkonnakohus menetlusse, andis pooltele õiguse esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ja taotlusi

kuni 15. märtsini 2017. Kirjalikud seisukohad esitasid prokurör K. Erte, süüdlane T. Vool. Lisaks

esitas kaitsja tasutaotluse kulude ja tasude kohta, mis tal tekkisid seoses protokolli muutmise

toiminguga.

PROKURATUURI KIRJALIK SEISUKOHT

8. Kirjalikus seisukohas väljendab prokuratuur toetust T. Voolu tingimisi ennetähtaegseks

vabastamiseks elektroonilise valvega Tallinna Vangla poolt 19. detsembril 2016. a koostatud

kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku, käitumiskontrolli ja

elektroonilise valve kestuse kohta.

8.1

Abiprokurör K. Erte leiab, et ehkki Tallinna ja Viru Vangla ei toeta T. Vooli vabastamist,

tuleb arvestada, et prokuratuur, kes vastavalt KrMS § 30 lg-le 1 kannab riikliku süüdistuse

funktsiooni, sh ka riiklikku süüdistust kohtus esindanud A. Ülviste, leiab, et T. Voolu vabastamine

tingimisi ennetähtaegselt elektroonilisele valvele on õigustatud.

8.2

T. Vool on ära kandnud 2/3 talle mõistetud karistusest. Karistus on sanktsiooni alammäära

lähedane, millest järeldub, et kuriteo asjaolud on keskmisest kergemad ja isiku roll kuriteo

toimepanemisel ei olnud suur.

8.3

Iseloomustusest nähtuvalt ei ole T. Voolu enam kui 2 aasta jooksul distsiplinaarkorras

karistatud. Ainus karistus pärineb 15. detsembrist 2014 ning on määratud korraldusele mitteallumise

eest. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi, milles osales aktiivselt. Treeningu eesmärk on saavutatud ja

tagasiside positiivne. Samuti nähtub iseloomustusest, et T. Vool töötas hooldajana. Enne

kinnipidamist õppis ta kõrgkoolis, enne vahistamist jäi pooleli kolmas kursus. Kinnipeetava

käitumine on üheks oluliseks asjaoluks kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise küsimuse

otsustamisel. See nõue on täidetud. T. Voolu hea ja kuulekas käitumine, samuti osalemine

sotsiaalprogrammides ja tööhõives toetab väidet, et T. Vool on käitunud vangistuse jooksul

seaduskuulekalt ja eeldused selle jätkamiseks on kõrged. Kui jätta arvestamata isiku püüdlused

vangistuse jooksul, annab riik signaali, et need pingutused on asjatud. Võttes arvesse, et isik töötas

vanglas hooldajana, annab see aluse arvata, et ta ka vabaduses käitub samaselt. Vanglas valitakse

inimesi töökohale arvestades tema iseloomu ja eripära ning võimalikke julgeolekuriske ja seda eriti

kui tegemist on töötajalt suuremat hoolsust, head käitumist, õiguskuulekust ning stabiilsust nõudva

töökohaga, nagu seda on hooldaja töökoht. T. Vool on omandanud oskused ja tahte seaduskuulekaks

eluks. Seega on ilmne, et ka vangla möönis, et T. Vool täidab kõik eelpoolnimetatud tingimused

ning sellest saab järeldada, et vangistus on mõjunud talle positiivselt.

8.4

T. Voolul on lähedased, kellega ta on heades suhetes ning kes toetavad tema püüdlusi

õiguskuuleka elu suunas. Nad on valmis võtma ta enda juurde elama ja materiaalselt toetama.

Lähedaste toetus ja igakülgne abi vähendavad uute kuritegude toimepanemise riske.

8.5

Kohtu viide sellele, et T. Vool pani uue kuriteo toime katseajal olles, ei ole tõene. T. Voolu

katseaeg lõppes edukalt 3. aprillil 2013. Katseaja lõppemisest on möödunud enam kui 3 aastat,

seega peaks olema karistus arhiveeritud ega saa omada õiguslikku tähendust karistusest tingimisi

ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel. Arusaamatuks jäävad ka kohtu viited

väärteokaristustele. T. Vool on olnud vangistuses 2 aastat ja 11 kuud ning antud ajavahemikul ei

olnud tal võimalik liiklusnõudeid rikkuda.

8.6

Vangistuse täideviimise eesmärk on suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ja

õiguskorra kaitsmine. Kui isik, kes on ära kandnud enam kui 2/3 karistusajast, näidanud kogu

vangistuse jooksul üles oma hea käitumisega seda, mida VangS § 6 sätestab, siis ei saa enam lugeda

isiku karistusaja lõpuni kandmist eesmärgipäraseks. Nüüd peaks andma isikule võimaluse tõestada

ja näidata, et vangistuse vältel omandatud sotsiaalsed oskused ja õiguskuulekas käitumine püsivad

ka vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatuna. Antud juhul on vabastamine otstarbekas, sest

siis säilib riigil kontroll järgneva ligi pooleteise aasta jooksul isiku käitumise üle, mida aga

olukorras, kus isik vabaneb ilma kontrollita, ei ole. Seega oleks vabastamine oluliselt tõhusam kui

karistuse kandmine lõpuni ja ilma igasuguse kontrollita vabanemine.

T. VOOLU KIRJALIK SEISUKOHT

9. T. Vool taotleb rahuldada tema taotlus tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks

elektroonilise valvega.

9.1

T. Vool märgib, et kohtuistungil refereeris kohus enda ees olevat kausta. Kohus küsis

kaitsjalt: „Kas teil oli ka midagi?“. Kaitsja küsis seepeale T. Voolult 3-4 eluloolist küsimust, millele

ta ka vastas. Seejärel teatas kohtunik, et istung on lõppenud, teatas edasikaebeaja ja lahendi

kuulutamise aja, mis oli kell 2. T. Vool oli sellest jahmunud, kuna reaalselt talle sõna ei antudki.

Ruumist väljudes sisenes juba ruumi uus kinnipeetav, kelle asja asus menetlema sama

kohtukoosseis. Hiljem otsusega tutvudes nägi T. Vool, et kohus oli sellesse kirjutanud sõnad, nagu

oleks talle antud lõppsõna. Peale selle selgus kaitsjaga suheldes, et kohus on lisanud meelevaldselt

protokolli mingeid asjaolusid, mida tegelikkuses ei olnud. Kaitsja esitas protokolli parandamise

taotluse läbivaatamata jätmise peale määruskaebuse, mille ringkonnakohus ka rahuldas.

9.2

T. Vool märgib, et tal täitus vangistuses juba 2 aastat 10 kuud. Suurema osa ajast viibis ta

Tallinna Vanglas, millest kuni 8. novembrini 2016. a vahistatuna eelvangistuses. Selle aja jooksul

läbis ta eeskujulikult Sotsiaalsete oskuste arendamise kursuse. 15. novembrist 2016 – 3. jaanuarini

2017 on T. Vool osalenud tööhõives ja seda raske puudega isiku hooldajana. Lisaks on T. Vool

püüdnud säilitada suhteid lähedastega. Samuti on ta lugenud kooli poolt soovitatud kirjandust.

Suhted on küll head, aga lähisuhe elukaaslasega on saanud kannatada ja seda kinnipidamisasutuse

pärssiva tegevuse tõttu, kes ei ole võimaldanud pikaajalisi kokkusaamisvõimalusi. Selles osas on

T. Vool ka pöördunud mitmel korral halduskohtusse. See on ka üheks põhjuseks, miks Tallinna

Vangla ei toeta T. Voolu tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

9.3

T. Vool soovib õpinguid jätkata ja kool annab talle selleks ka võimaluse. Selle kinnituse on

ta saatnud kohtule. Plaan on bakalaureuseõppe järel jätkata õpinguid magistrantuuris.

9.4

Kokkuvõtteks märgib T. Vool, et ta on saanud piisavalt pika ja karmi karistuse ning seetõttu

palubki ta end tingimisi ennetähtaegselt vabastada elektroonilise järelevalve alla, et ta pääseks taas

lähedaste juurde ning saaks lõpetada oma poolelijäänud haridustee.

KAITSJA KIRJALIK TAOTLUS

10. Kaitsja taotleb seoses protokolli muutmise taotlusega 836,40 euro hüvitamist. Kaitsja on

pidanud nõu kliendiga Viru Vanglas 1 tunni, tutvunud kohtulahendiga ja seda analüüsinud 1,5 tundi

ja koostanud määruskaebust 3 tundi. Lisaks taotleb kaitsja sõidukulu marsruudil Pärnu-Jõhvi-Pärnu.

Kliendilepingu järgi kokku lepitud ja rakendatud tunnitasumäär on 100 eurot, millele lisandub

käibemaks. Kriminaalmenetluses menetluskulude väljamõistmiseks piisab sellest, kui

menetlusosalisel on tekkinud tasu maksmise kohustus.

VIRU MAAKOHTU 16. MÄRTSI 2017 MÄÄRUSE KOKKUVÕTE

11. Viru Maakohus tegi 16. märtsil 2017. a määruse, millega jättis rahuldamata kaitsja taotluse

kohtuistungi protokolli muutmiseks.

11.1

Kohus jäi selle juurde, et kajastas kõik videoistungiga seotud asjaolud õigesti. Kohtunik

lahendab ennetähtaegseid vabastamisi 2009. a alates keskmiselt üle 100 taotluse aastas.

Kohtuistungite kord on aastate jooksul välja kujunenud. Algul kohus avab istungi, selgitab seejärel

arutamisele tuleva asja, kohtuistungil osalejad, kohtukoosseisu, õigused ja kohustused KrMS § 34 ja

35 alusel ja taandused. Seejärel avaldatakse vangla materjalid, kuulatakse isik ära kas kaitsja

küsimuste teel või iseseisvalt ning kuulatakse ära kaitsja seisukoht. Seejärel läheb kohus

nõupidamistuppa, teatades millal on määrus kättesaadav ja selgitab edasikaebamiskorra.

11.2

Kohtunik on nimetatud menetluskorda järginud juba aastaid igal kohtuistungil, ka T.

Vooluga seotud istungil. Kohtunik mäletab, et selgitas T. Voolule õigusi, kohustusi ning taandamise

korda. Kaitsja eksis.

11.3

Sel päeval arutas kohus 4 ennetähtaegset vabastamist. T. Voolu asja arutati teisena. Vastavalt

väljakujunenud praktikale kulub ühele istungile keskmiselt 15 minutit. T. Voolu istung toimus 18

minutit. Süüdimõistetu sai ära kuulatud kaitsja poolt esitatud küsimuste kaudu, süüdimõistetu ei

avaldanud soovi midagi lisada.

11.4

Ehkki istung toimus kiiresti, oli kohtunik eelnevalt materjalidega tutvunud, omapoolse

ettekande ette valmistanud ja protsessi planeerinud. Ärakuulamine on täidetud ka siis, kui isik sai

ammendava võimaluse vastata oma kaitsja küsimustele ega andnud kohtule teada, et soovib oma

sõnavõtuga jätkata.

11.5

Õigusi ja kohustusi, samuti taandusi puudutav info sõnastatakse kohtuniku poolt istungi

alguses, tavaliselt kohtukoosseisu ja osavõtvate isikute ja prokuröri teatise avaldamise kõrval ning

see võib sisuliselt kõlada ühe pika lausena ja kiiresti.

11.6

Kohus leidis kokkuvõtlikult, et kaitsja eksis ja kuigi ta jälgis kohtuistungi kulgu tervikuna, ei

juhtinud ta piisavalt tähelepanu kohtuistungi alguses kõlanud kohtu sõnastusele õiguste, kohustuste

ja taanduste kohta.

TAOTLUSED MENETLUSTÄHTAJA ENNISTAMISEKS

12. Tartu Ringkonnakohtu määrusega määrati vaadata määruskaebused läbi kirjalikus

menetluses ja anti menetluspooltele tähtaeg kirjalike seisukohtade esitamiseks kuni 15. märts 2017.

Kaitsja esitas maakohtule taotluse protokolli muutmiseks ja istung toimus 15. märtsil 2017.

Kohtumäärus tehti teatavaks 16. märtsil 2017. Nimetatud määrus ei ole küll edasikaevatav, ent seda

on võimalik vaidlustada esitatavas apellatsioonis. Kuna apellatsioonimenetluse tähtajad on

möödunud, taotlevad T. Vool ja tema kaitsja kaebetähtaja ennistamist. Tähtaeg on mööda lastud

mõjuval põhjusel, sest lahend tehti teatavaks pärast menetlustähtaja möödumist.

13. Kaitsja taotleb ringkonnakohtult Viru Maakohtu 25. jaanuari 2017. a protokolli muutmist

ning sellest järgmiste lõikude kustutamist: „selgitas taandusõiguse. Taandust ei ole“, „Kohus

selgitab süüdimõistetule tema õigused KrMS § 35 ja 34 järgi. Süüdimõistetule on õigused

arusaadavad.“ Muus osas kordab kaitsja varasemalt esitatud taotlusi.

Kaitsja on endiselt seisukohal, et ei eksinud kohtuistungi kulgu jälgides ning kohus ei selgitanud

T. Voolule tema õigusi ja kohustusi ega suhelnud temaga kordagi istungi jooksul. Protokoll sisaldab

ebaõigeid andmeid ning selle muutmise taotlus on põhjendatud.

13.1

Kohtuistungil ei toimunud T. Voolule tema õiguste tutvustamist ega küsitud, kas õigused on

arusaadavad. Kohtunik ei vahetanud terve istungi vältel T. Vooluga sõnagi ning seetõttu oli ka

õiguste tutvustamine välistatud. 15. märtsil 2017 uuris kohus kaitsjalt, millal ta ikkagi aru sai, et

kohus ei ole T. Voolule õigusi tutvustanud. Kaitsja leiab, et tema ei juhi protsessi ja tal ei ole

võimalik kohtunikule ette kirjutada, kuidas protsessi pidada. Kohtunik ei küsinud kogu istungi

vältel T. Voolult, et kas ta tutvustas õigusi põhiistungil.

13.2

Lahendis aga jättis kohus kaitsja taotluse rahuldamata. Seega sisaldab protokoll endiselt

asjaolusid, mida kohtumenetluses toimunud ei ole. Seega on protokolli lisatud ebaõiged andmed.

Kaitsja leiab, et tegemist on kohtuniku tahtliku ja teadliku tegevusega esitada ja kasutada

menetlusdokumendis ebaõigeid andmeid.

13.3

Kaitsja on seisukohal, et T. Voolule ei tutvustatud tema õigusi ega selgitatud taandusõigust.

Seega sisaldas ka selles osas protokoll valeandmeid. Protokoll kui kriminaalmenetluse dokument

peab olema täpne ja kajastama istungil tegelikult toimunut. Kohtuniku allkiri protokollil ei ole

tehniline üksikasi, vaid kinnitus selle kohta, et seal on kajastatud kõik kohtuistungil uuritud tõendid

ja toimingud ning kohtuistungi protokolli ja selle paranduste allkirjastamine tähendab protokolli

õigsuse kinnitamist ja vastutust, et selle sisu vastab tegelikkusele.

13.4

Kohtunik selgitas määruses sedagi, kuidas istungid toimuvad. Kohtul on väljakujunenud

rutiin, istungid toimuvad konveiermeetodil ning vältavad mitte üle 15 minuti. Kohtunik möönis

siiski ka seda, et tegelikult ei ole välistatud ka kohtuniku viga jätta isiku õigused ja kohustused

selgitamata. Samas aga jõudis kohus arusaamatult väitele, et ta ei eksinud ja eksis kaitsja. Isegi

juhul, kui kaitsja ei pannud tähele kuidas ja millal kohus T. Voolule õigusi selgitas, on oluline, et T.

Vool on ka ise kohtule saadetud kirjas märkinud, et temale õigusi ei tutvustatud. Kui T. Vool isegi

ei märganud, millal talle õigusi selgitati, siis ei ole võimalik rääkida ka sellest, et need õigused

oleksid T. Voolule arusaadavad.

Kokkuvõtvalt jääb kaitsja selle juurde, et kohus ei tutvustanud T. Voolule tema õigusi ja kohustusi.

14. T. Vool märgib, et istungil, kus arutati kohtuistungi protokolli parandamise küsimust, küsis

kohtunik temalt, kas tal on taotlusi või avaldusi, millele T. Vool vastas eitavalt. Seejärel ignoreeris

kohus teda analoogiliselt 25. jaanuari istungiga, ega andnud taas võimalust saada ära kuulatud.

Istungi lõpetas kohus teavitusega määruse teatavaks tegemisest 16. märtsil 2017 ning

kättetoimetamise korra. Mitme helistamise peale selgus, et määrust T. Voolule ei saadetudki ja see

saadeti vaid tema kaitsjale. Kohtuistungi sekretär keeldus määruse saatmisest T. Voolule. Eeltoodust

tulenevalt leiab T. Vool, et kohus on teda põhjendamatult ignoreerinud igal võimalikul juhul,

andmata võimalust olla ära kuulatud ning teda on käsitletud kui objekti. Ta on jäetud ilma piisavast

asjakohasest informatsioonist, mis aitaks seisukohta kujundada ja asjakohaseid argumente esitada

ning sellega on tekitatud T. Voolule üleliigseid kulusid ja ebameeldivusi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus, tutvunud toimikumaterjalidega, edasikaebustega ning kirjalike

seisukohtadega, ennistab kaebetähtaja ja võtab esmalt seisukoha kaitsja etteheidete osas, mis

puudutavad kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist T. Voolu ennetähtaegse vabastamise istungil

(I), seejärel kaalub veelkord kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega seotut (II) ja lahendab

kaitsjatasutaotluse (III).

I

16. Viru Maakohus lahendas 16. märtsil 2017 kaitsja taotlust 25. jaanuari 2017. a kohtuistungi

protokolli parandamiseks. Ehkki nimetatud määrust ei ole võimalik määruskaebekorras vaidlustada,

võib KrMS § 386 lg 2 kohaselt kohtumääruse, mida ei saa määruskaebusega vaidlustada,

vaidlustada kohtuotsuse peale esitatavas apellatsioonis. Kuna kaitsja on maakohtule ette heitnud T.

Voolu õiguste rikkumist asja menetlemisel, leiab ringkonnakohus, et menetlusosaliste õiguste

rikkumise kohta tuleb võtta seisukoht tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisega

samaaegselt, sest ühena alternatiivsetest taotlustest on kaitsja esitanud taotluse saata kriminaalasi

tagasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kuna kohus arutas asja pärast seda,

kui saabus menetluspooltele kirjalikus menetluses antud tähtaeg seisukohtade esitamiseks, s.o pärast

15. märtsi 2017, siis tuleb kaitsja taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldada,

kuna see on mööda lastud mõjuval põhjusel KrMS § 172 lg 2 p 2 mõttes.

17. Kaitsja taotleb muuta 25. jaanuari 2017. a protokolli selliselt, et kustutada sellest lõik:

“selgitatud taandusõiguse. Taandusi ei ole.“. Samuti tuleks kohtuistungi protokolli muuta ja sealt

kustutada järgmine: „Kohus selgitab süüdimõistetule tema õigused KrMS § 34 ja § 35 järgi.

Süüdimõistetule tema õigused arusaadavad.“

17.1

Ringkonnakohus selgitab, et taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks vaatab läbi

kohtunik või eesistuja. Taotlusega nõustumise korral teeb ta protokollis parandused. Kui kohtunik ei

nõustu parandustaotlusega, vaadatakse see läbi taotluse saamisest alates 5 päeva jooksul kohtu

korraldaval istungil. Võimaluse korral kuulatakse taotluse lahendamiseks ära kohtu istungi heli- või

videosalvestis. Taotluse lahendab kohtunik määrusega. Apellatsioonikohtu hinnangul on pädevus

kohtuistungi protokolli parandamiseks ja muutmiseks KrMS § 158 mõttest tulenevalt asja arutanud

kohtul taotluse saamisel. Küll aga ei saa ringkonnakohus parandada või muuta maakohtu istungi

protokolli. Kuna käesolevas ajas puudub heli- ja videosalvestis, siis ei saa ringkonnakohus

kontrollida kaitsja ja T. Voolu väiteid, mille kohaselt jäeti T. Voolule õigused tutvustamata.

17.2 Antud asjas on maakohtu kohtunik veendunud, et rakendas istungi tavapäraseid

protseduurireegleid järgides, mille hulka kuulus nii õiguste tutvustamine kui ka taandamisõiguse

selgitamine. T. Vool ja tema kaitsja on vastupidisel seisukohal. Ringkonnakohtule jääb kaitsja

kaebust lugedes mulje, et menetlusosalisi häirib see, et kohus rikkus protseduurireegleid. Samas ei

sisalda määruskaebus ühtegi väidet, millised õigused jäid T. Voolul kohtu väidetavate rikkumisete

tõttu teostamata. Antud küsimuses jääb ringkonnakohus erimeelele kaitsjaga ka selles, et kuna tema

ei juhi protsessi, siis ei ole tal võimalik kohtunikule ette kirjutada, kuidas seda pidada. Vastupidi –

ka kaitsja evib olulist rolli protsessis ning protsessiõiguse spetsialistina on tal olulised hoovad

juhtida kohtuniku tähelepanu oma kaitsealuse õiguste väidetavale rikkumisele ning hoolt kanda, et

kohus nende õigustega igakülgselt arvestaks.

17.3

Nagu öeldud, ei ole määruskaebuse esitaja viidanud ühelegi asjaolule, millised õigused jäid

T. Voolul kohtu väidetava rikkumise tõttu realiseerimata. Sõltuvalt menetletavast asjast said need

õigused olla õigus osaleda kohtuistungil videokonverentsi kaudu, esitada omapoolseid tõendeid,

avaldada taandusi ja taotlusi ning olla ära kuulatud. Ringkonnakohus möönab, et T. Voolule oli

tagatud oma asja juures viibimine, tema kaitsja on esitanud kohtule oma kirjaliku seisukoha enne

kohtuistungit, milles on välja toodud 22-punktiline kaitseteeside kogumik, mis lõpeb taotlusega

vabastada T. Vool karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.

Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis oleksid aluseks kohtuniku taandamiseks, samuti ei ole

esitatud neid asjaolusid määruskaebuses ei kohtuniku ega ka kaitsja osas.

17.4

Seadus ei sätesta kohtuistungiks kohustuslikku aega. I astme kohus on oma 16. märtsi 2017.

a lahendis ka märkinud, et kohus kuulas T. Voolu ära kaitsja küsimuste kaudu ja kohtul endal

küsimusi ei tekkinud. Samas ei nõustu ringkonnakohus T. Voolu ja tema kaitsja etteheidetega

kohtule pealiskaudsuse osas – nimelt on kohus õigesti märkinud, et kuigi kohtuistung võib toimuda

kiiresti, on kohtunik eelnevalt materjalidega tutvunud, ette valmistanud omapoolse ettekande ja

protsessi planeerinud. Kuna kohtule on saadetud asja arutamiseks kinnipeetava isiklik toimik ning

talle on enne tingimisi vabastamise küsimuse otsustamist teada ka prokuröri kirjalik seisukoht, siis

on kohus kohtuistungile minnes kulutanud protsessile märgatavalt rohkem aega, kui pelgalt 18

minutit, mis kulub kohtuistungil poolte ärakuulamisele.

17.5

Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et T. Voolu tingimisi ennetähtaegse vabastamise

menetlemisel ei toimunud isiku õiguste rikkumist, mis tingiks maakohtu määruse tühistamise ja

tagasisaatmise asja uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

II

18. Edasi vaeb ringkonnakohus küsimust, kas määruskaebuse ja kirjalike seisukohtade väited

tingivad maakohtu määruse tühistamise ja T. Voolu tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Seejuures

puudub vaidlus selles, et T. Voolu tingimisi ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on

täidetud. Vaidluse all on KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsete aluste hindamine.

19. Apellatsioonikohus märgib, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne

vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud

karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Kaitsja leiab, et T. Voolu

karistuseesmärgid on täidetud – talle sekundeerivad prokuratuur ja T. Vool ise. Risti vastupidisel

seisukohal on maakohus ja Tallinna Vangla. Viimane oma arvamuses ei toeta T. Voolu tingimisi

ennetähtaegset vabastamist, kuna isik on kõrgohtlik avalikkusele, sh on ohustatud isikud, kellega

T. Vool satub konflikti, avalikkus ja ühiskonna turvalisus. Oht seisneb füüsilise vägivalla

kasutamises enesekehtestamiseks ja probleemide lahendamiseks, osalemiseks organiseeritud

kuritegevuses ja kriminaalse tulu taotlemises vägivalla abil. Seejuures on vangla

tõenäosusprotsendina välja arvutanud, et T. Vool võib järgmise kahe aasta jooksul 52%

tõenäosusega toime panna uue vägivallaga seotud kuriteo.

20. Esmalt soovib ringkonnakohus teha märkuse ja mitte nõustuda kaitsja ja prokuröriga selles,

et maakohus on eksinud, kui märkis, et eelmise kuriteo pani T. Vool toime katseajal. Kohus ei ole

väitnud, et T. Vool pani praeguse kuriteo toime katseajal.

21. Tõsi on see, et T. Voolu puhul esinevad mõned positiivseid asjaolud, mis toetavad tema

ennetähtaegset vabastamist. Nendeks on töötamine vangistuse ajal kambrikaaslase hooldajana, hea

käitumine vangistuses ja sotsiaalprogrammi läbimine. Ehkki menetluspooled on välja toonud, et

T. Voolul on toetav sotsiaalvõrgustik ning plaan jätkata katkenud haridusteed Eesti Maaülikoolis,

mis üldiselt oleks samuti ennetähtaegset vabastamist toetavaks asjaoluks, ei saa mööda vaadata

selles, et kuriteod pani T. Vool toime hoolimata toetavast sotsiaalvõrgustikust ja õpingutest.

Seetõttu ei arvesta ringkonnakohus nimetatut olulise positiivse kaalukeelana isiku ennetähtaegse

vabastamise küsimuse otsustamisel. Ka eelneva katseaja eeskujulik läbimine toetaks iseenesest

vabastamist, ent kui arvestada, et sellele järgnevalt pani T. Vool toime uued ja märksa raskemad

kuriteod, siis puudub kindlustunne, et ta eelmisest karistusest ja katseajast vajalikud järeldused tegi.

T. Vool teadis väga hästi varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuna, millised õiguslikud

tagajärjed on õigusvastastel tegudel, sellele vaatamata jätkas ta uute kuritegude toimepanemist.

22. T. Voolu puhul esinevad ohtlikkus ja risk töö ja majandusliku toimetulekuga, suhete ja

elustiiliga, mõtlemise ja käitumisega ning hoiakutega seotud valdkondades. Lühidalt kokkuvõetuna

on vangla iseloomustuse kohaselt tegemist isikuga, kes suhtleb tihedalt kriminaalse taustaga

isikutega, kes on enesekeskne ja omab vähest enesekontrolli. Oma süüd ja tegude tagajärgi mõistab

vaid osaliselt, pisendab neid ja leiab õigustusi ning ei hinda kriitiliselt tegude negatiivseid tagajärgi.

T. Voolu kõik kuriteod on olnud vägivaldsed, sissetulekud saadud kuritegelikul teel ning T. Vool on

vaenulik õigussüsteemi, võimu ja seaduste vastu. Tegemist on riskialti inimesega ning kuna ta enda

arvetes ei ole kuritegu toime pannud, siis ei näe ta põhjust ka midagi muuta. Ringkonnakohus leiab,

et T. Voolule antud iseloomustusest ei saa teha järeldust, et tegemist on inimesega, kelle

väärtushinnangud on karistuse kandmise ajal oluliselt muutunud.

23. Kaitsjaga nõustuvalt märgib ka ringkonnakohus, et I astme kuriteo toimepanemine ei ole

iseenesest vabastamist välistavaks asjaoluks. Samas aga tuleb ennetähtaegse vabastamise küsimuse

otsustamisel kaaluda ka kuriteo asjaolusid. Apellatsioonikohtu hinnangul on organiseeritud

kuritegevus ohuks nii avalikule julgeolekule kui kollektiivsetele hüvedele. T. Vool mõisteti süüdi

kuritegelikku ühendusse kuulumises ning tema kanda ei olnud vähetähtis roll – kuritegeliku

ühenduse hierarhias täitis ta erinevaid korraldusi ja juhiseid, tegeles võlgade ülesostmise ja

ebaseadusliku sissenõudmisega, millist tegevust kuritegelik ühendus tagas autoriteedist lähtuvalt

hirmufooni, ähvarduste ja vägivalla kasutamisega. Samuti toetas T. Vool ühenduse Lõuna-Eesti

allstruktuuri maksukuriteo toimepanemisel. Kuritegeliku ühenduse koosseisu kuulumise vältel pani

T. Vool korduvalt toime kuritegeliku ühenduse eesmärkide täitmiseks varalise kasu üleandmise

nõudmise vägivallaga. Väärib märkimist, et vangla iseloomustuse kohaselt suurendab T. Voolu

puhul uute kuritegude toimepanemise riski nõrk prosotsiaalne võrgustik, tunnustusevajadus,

kuritegelikku ühendusse kuulumine ja ühenduse reeglite ning põhimõtete järgimine.

Apellatsioonikohus leiab, et T. Voolu teosüü ja roll kuritegude toimepanemisel on arvestatav ning

uute kuritegude toimepanemise oht märkimisväärne.

24. Isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastades peab kohtul tekkima veendumus, et karistus on

enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi. T. Voolu puhul leiab

ringkonnakohus, et karistuse eesmärgid täidetud ei ole. Vaatamata sellele, et prokuratuur toetab

kõikide asjaolude kaalutlustel T. Voolu vabastamist, siis arvestades kõike eeltoodut puudub

apellatsioonikohtul veendumus selles, et T. Vool ka tegelikkuses adub oma tegude tagajärgi ning

soovib muutuda seaduskuulekaks. Uue kuriteo suur riskiprotsent ning teiste isikute õiguste tagamise

vajadus välistavad praegusel ajal T. Voolu tingimisi ennetähtaegse vabastamise.

25. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

Viru Maakohtu 25. jaanuari 2017. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

III

26. Kaitsja on esitanud 15. märtsil 2017 taotluse hüvitada seoses protokolli muutmise taotlusega

T. Voolule mõistliku suurusega tasu ja muud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.

Kaitsjal on tekkinud järgmised kulud: nõupidamine kliendiga vanglas 1 tund, kohtuotsusega

tutvumine ja selle analüüs 1,5 tundi, Määruskaebuse koostamine 3 tundi ja sõidukulu marsruudil

Pärnu-Jõhvi-Pärnu (490 km). Kokku taotleb kaitsja 836,40 euro hüvitamist, mis sisaldab

käibemaksu 139,40 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et kaitsjatasutaotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kaitsja poolt taotletud

tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks, on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Küll aga

tuleb vähendada kaitsetoimingutele kulutatud ajakulu. Nimelt peab ringkonnakohus ülepaisutatuks

ajakulu, mis kaitsjal kulus nõupidamisele kliendiga, kohtulahendiga tutvumisele ja määruskaebuse

koostamisele. Maakohtu vaidlustatava 2. veebruari 2017. a määruse sisulised põhjendused taotluse

läbivaatamata jätmiseks on paaris lõigus, mistõttu ei saanud lahendiga tutvumine võtta aega 1,5

tundi. Maksimaalseks ajakuluks loeb ringkonnakohus 0,5 tundi. Määruskaebus Viru Maakohtu 2.

veebruari 2017 määrusele sisaldab poolel leheküljel menetluse käiku ja 1,5 lehel sisulisi põhjendusi.

Sellise määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks loeb ringkonnakohus 1 tunni. Ka

sisuliseks arutamiseks vanglas teemal kas maakohus tutvustas T. Voolule tema õigusi, ei saanud

kuluda 1 tund. Põhjendatud ajakuluks loeb ringkonnakohus 0,5 tundi. Seega loeb ringkonnakohus

vandeadvokaadi M. Põbo poolt põhjendatuks ajakuluks 2 tundi ja rahuldab taotluse summas 200

eurot, millele lisandub käibemaks 40 eurot. Lisaks kuulub rahuldamisele sõidukulu summas 147

eurot, millele lisandub käibemaks 29,40 eurot. Kuna ringkonnakohus tühistas 27. veebruaril 2017. a

Viru Maakohtu 2. veebruari 2017. a määruse, millega kohus jättis läbi vaatamata kaitsja taotluse

protokolli parandamiseks, siis tuleb menetluskulud summas 416,40 eurot (sh käibemaks 69,40

eurot) KrMS § 187 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt T. Voolu kasuks välja mõista.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau