3-17-381/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

05.04.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-381

Haldusasi

K-TV, VKV, MK, EP, EMK, MV, MM, IN, KR, AMEN,

KP,

PP,

JK,

JRK

ja

MB

kaebus

Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti 06.02.2017 ehitusloa nr

1712271/03264

tühistamiseks

ja

Gustav

Adolfi

Gümnaasiumi algkooli maja ehitustööde keelamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.03.2017 määrus nr 3-17-381 ja

06.03.2017 määrus nr 3-17-415

Menetlusosalised

Kaebajad – K-TV, VKV, MG, EP, EMK, MV, MM, IN,

KR, AMEN, KP, PP, JK, JRK, MB, esindajad

vandeadvokaadid Martin Tamme ja Vitali Šipilov

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Kent Märjamaa

Menetluse alus ringkonnakohtus

K-TV, VKV, MK, EP, EMK, MV, MM, IN, KR, AMEN,

KP, PP, JK, JRK ja MB määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse K-TV, VKV, MK, EP, EMK, MV ja MM määruskaebus Tallinna

Halduskohtu 03.03.2017 määruse peale haldusasjas nr 3-17-381.

2. Võtta menetlusse IN, KR, AMEN, KP, PP, JK, JRK ja MB määruskaebus Tallinna

Halduskohtu 06.03.2017 määruse peale haldusasjas nr 3-17-415.

3. Liita haldusasjad nr 3-17-381 ja nr 3-17-415 ühte menetlusse ning menetleda liidetud

kaebusi haldusasjana nr 3-17-381.

4. Jätta K-TV, VKV, MK, EP, EMK, MV, MM, IN, KR, AMEN, KP, PP, JK, JRK ja

MB määruskaebused liidetud haldusasjas nr 3-17-381 rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 03.03.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-381 ja 06.03.2017 määrus

haldusasjas nr 3-17-415 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on edasikaevatav vaid osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata kaebuste

tagastamise peale esitatud määruskaebused (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

3-17-381

2(7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas 06.02.2017 ehitusloa nr 1712271/03264

Vana-Kalamaja tn 9 asuva koolihoone ümberehitamiseks ja komplekseks rekonstrueerimiseks

vastavalt esitatud lammutusprojektile.

2. K-TV, VKV, MG, EP, EMK, MV ja MM esitasid 16.02.2017 Tallinna Halduskohtule

kaebuse, milles paluvad tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 06.02.2017 väljastatud

ehitusluba ja keelata Tallinna linnal ehitustööde teostamine aadressil Vana-Kalamaja tn 9

ulatuses, milles neid teostatakse Gustav Adolfi Gümnaasiumi algkooli maja ehitamiseks, kuni

on täidetud kõik kaebuses nimetatud tingimused (haldusasi nr 3-17-381). IN, KR, AMEN,

KP, PP, JK, JRK, MB esitasid 21.02.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse sama nõudega

(haldusasi nr 3-17-415).

Ühes kaebustega esitasid kaebajad esialgse õiguskaitse taotlused, milles paluvad peatada

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 06.02.2017 ehitusloa kehtivuse ning keelata Gustav Adolfi

Gümnaasiumi algkooli maja ehitamiseks ehitustööd aadressil Vana-Kalamaja 9.

3. Tallinna linn palus jätta esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata ja tagastada kaebused

HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel läbivaatamatult. Kaebused on ilmselgelt perspektiivitud

kaebeõiguse puudumise tõttu ja kaebajatel ei ole võimalik kaebustega saavutada soovitud

eesmärki.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 03.03.2017 määrusega nr 3-17-381 ja 06.03.2017

määrusega nr 3-17-415 kaebused HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel kaebeõiguse puudumise

tõttu ning jättis esialgse õiguskaitse taotlused läbi vaatamata.

Kaebeõiguse alusena on tuginetud üksnes õigusele tagada oma koolis õppivatele lastele

eakohane ja turvaline keskkond ning õigusele kohasele haldusmenetlusele õppetööd ja koolielu

olulisel määral mõjutavate otsuste vastuvõtmisel. Kaebajad ei ole välja toonud ühtegi

subjektiivset õigust, mida vaidlustatud ehitusluba rikuks. See, kas või kuidas Vana-Kalamaja

tn 9 asuvat maja lammutatakse ja hiljem ehitatakse, ei ole otseses puutumuses sellega, kas või

kuidas korraldatakse ümber Gustav Adolfi Gümnaasiumi tegevus. On ilmne, et kaebajad ei

vaidlustaks ehitusluba, kui selle alusel lammutataks või ehitataks ümber hoonet mõnele teisele

koolile.

Gustav Adolfi Gümnaasiumi algkooli osa üleviimist aadressile Vana-Kalamaja tn 9 ei

otsustatud ehitusloa väljastamisega. Kui Tallinna linn peaks tegema otsuse kolida Gustav

Adolfi Gümnaasiumi algkooli osa ümber Vana-Kalamaja tn 9 aadressile, siis saavad kaebajad

kohtus vaidlustada selle otsuse. Kui linn peaks jätma otsuse tegemata, on kaebajatel võimalik

vaidlustada vastavad toimingud. Sellisel juhul on kaebajatel õigus esitada ka keelamiskaebus

ning seda näiteks argumendil, et ruumid, kuhu kool plaanitakse viia, ei ole seaduses sätestatud

nõuetele vastavalt ehitatud või on õpilastele ohtlikud.

Kaebajate väide, et Vana-Kalamaja tn 9 koolihoone valmisehitamine annaks täiendava

argumendi Gustav Adolfi Gümnaasiumi laiendamise kasuks otsustamisel, võib olla sisuliselt

õige, aga kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda, et võimaliku koolihoone ehitamine

toimuks alles pärast kooli laiendamise otsuse vastuvõtmist. Sellise otsuse eelnevalt langetamata

jätmisega võtab vastustaja endale vaid riski, et ei saa eelnevalt valmisehitatud koolihoonet

kasutada

selle

kavandatud

eesmärgil.

Otsuse

tegemine

olemasoleva

koolihoone

ümberehitamise kohta on poliitilise otstarbekuse küsimus, millesse kohus ei saa sekkuda.

Ehitusloa kehtivuse peatamine oleks vajalik, kui ehitustegevusega iseenesest võiksid kaasneda

pöördumatud mõjud kaebajate õigustele, nt kahaneks nende laste turvalisus. Selliseid mõjusid

3-17-381

3(7)

kaebusest ega kaebajate esitatud argumentide loogikast ei nähtu. Kuigi kooli hoolekogul ja selle

liikmeks olevatel vilistlaskogu esindajatel ning ka koolis käivatel lastel ja nende vanematel on

näiteks põhikooli- ja gümnaasiumi seaduses sätestatud õigused, ei ole neile seadusega antud

õigust keelata kooli reorganiseerimist.

Kooli pidamise ja tema tegevuse organiseerimise ning materiaalse tagamise põhilistes

küsimustes on otsustav sõna kooli pidajal ehk käesoleval juhul Tallinna linnal. Gustav Adolfi

Gümnaasiumi puhul ei ole tegemist selle vilistlaste ja lastevanemate omandis oleva kooliga,

vaid munitsipaalkooliga. Tallinna linn peab kooliga seotud otsuste langetamisel kaaluma mitte

ainult koolis käivate laste ja lastevanemate huvisid, vaid ka laiemalt Tallinna linna huvisid

koolivõrgu arendamisel ja kujundamisel. Kaebajate nendes küsimustes esitatud seisukohad on

asjakohased mitte ehitusloa menetluses, vaid kooli tegevuse organiseerimist käsitlevate

haldusotsustuste langetamisel. Käesoleval hetkel vastavat menetlust veel läbi viidud ei ole.

Seetõttu on kaebused ilmselgelt ennatlikud ja suunatud vale haldusakti vastu.

Koolihoone omanik vastutab hoone rekonstrueerimisel lõppastmes ka selle eest, et nimetatud

hoone saaks seadusele vastava kasutusloa. Alles kasutusloa väljastamise järel on Tallinna linnal

võimalik hakata vaidlusalust koolihoonet kasutama koolina. Kasutusloa väljastamisel tuleb

kontrollida, et ehitis vastaks kõigile nõuetele ja oleks selle tulevastele kasutajatele ohutu.

Kaebajate loogikat järgides tuleks lubada kõikidel avalikku kasutusse määratud hoonete (nt

riigile kuuluvad teatrid, lasteaiad, muuseumid, staadionid) võimalikel kasutajatel vaidlustada

hoonete ehitus- ja kasutuslube nende ohutuse tagamise vajadusest lähtuvalt. Sellist subjektiivset

õigust kehtiv ehitusseadustik ette ei näe.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Kaebajad esitasid 21.03.2017 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebused Tallinna

Halduskohtu 03.03.2017 ja 06.03.2017 määruste tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse

taotluste rahuldamiseks.

Gustav Adolfi Gümnaasiumi struktuurse ümberkorralduse käigus kavandatakse viia kooli

vanalinnas asuvast hoonete kompleksist 1.–6. klasside õppetöö üle ligi 1 km kaugusele

Kalamajja. Selleks ehitatakse ümber maja aadressil Vana-Kalamaja tn 9. Seda on möönnud

kohtumenetluses ka vastustaja. Tallinna Linnavalitsuse 08.02.2017 korraldusega nr 221-k anti

Vana-Kalamaja koolihoone Gustav Adolfi Gümnaasiumi bilanssi ja 22.02.2017 korraldusega

nr 11 muudeti Gustav Adolfi Gümnaasiumi põhimääruse §-i 2 selliselt, et kooli asukoha

aadresside loetelu täiendati aadressiga Vana-Kalamaja tn 9.

Kaebajad ei ole mitte üldistatult avalikku kasutusse määratud hoone võimalikud kasutajad, vaid

Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased ja nende vanemad. Kaebeõigust ei välista asjaolu, et

kaebajad ei ole ehitusloa ega koolihoone ehitustegevust puudutava haldusmenetluse suhtes

adressaatideks. Praegusel juhul on kaebajatel kui Gustav Adolfi Gümnaasiumi põhikooli

õpilastel ja nende vanematel kohtulikku kaitset vajavad subjektiivsed õigused eakohasele ja

turvalisele koolikeskkonnale (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 4 lg 2 ja § 7 lg 1)

ning õiguspärasele haldusmenetlusele õppetööd ja koolielu olulisel määral mõjutavate otsuste

vastuvõtmisel. Põhiseaduse §-st 37 tuleneb subjektiivne õigus, et laste haridust puudutavad

avaliku sektori kaalutlusotsused oleksid tehtud õiguspäraselt ja vältides kaalutlusvigu. Kui

kaebajad või nende lapsed peavad Gustav Adolfi Gümnaasiumi ümberkorraldamise tulemusena

hakkama õppima Vana-Kalamaja tn 9 koolihoones, on neil õigus nõuda, et ehitustööd oleks

teostatud nõuetekohaselt. Kaebajad on kohtule esitanud ekspertarvamuse, milles riiklikult

tunnustatud ekspert luges vaidlustatud ehitustööde alustamist ilma ehitusprojekti, -loa ja

3-17-381

4(7)

ekspertiisita erakorraliseks ja kahetsusväärseks, arvestades, et tegu on koolihoonega, kus võib

korraga viibida sadu lapsi.

Koolihoone valmisehitamise järel ei saa kaebajad oma õigusi enam tõhusalt kaitsta. Vastustaja

püüab vältida seda, et Gustav Adolfi Gümnaasiumi ümberkorraldamist vaidlustatakse, väites,

et eraldivõetuna ei ole ükski asjassepuutuvatest haldusaktidest ega toimingutest vaidlustatav.

Kuna sellised aktid ja toimingud on otseselt Gustav Adolfi Gümnaasiumi ümberkorraldamise

osaks, peavad need olema vaidlustatavad. Kohus on ekslikult leidnud, et ehitustegevust tuleb

käsitada kooli ümberkorraldamise küsimustest lahus. Ehitustöödega jätkates saab vastustaja

kaaluka argumendi oma plaani lõplikuks elluviimiseks.

Halduskohus ei ole täitnud oma kohustust selgitada kaebuse tagastamisel uurimispõhimõttest

tulenevalt välja kaebajate eesmärk ja tegelik tahe ning juhtida tähelepanu isikute õiguste

kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamise võimalustele. Kaebajate eesmärk on suunatud sellele,

et otsus Gustav Adolfi Gümnaasiumi laiendamiseks tehakse kaalutletult ja kaasamiskohustust

täites, seadusjärgseid õpitingimusi, ehitise ohutust ning liiklusohutust tagades. Tuleb saada

selgus, kus alustavad eesootaval õppeaastal kooliteed kaebajad või nende lapsed.

Esialgse õiguskaitse taotlemisel on kaebajate huvi tagada kaebuste eesmärkide täidetavus ja

õiguspärane haldusmenetlus. Arvestades kohtumenetluse kestuse ning võimalike viivitustega,

oleks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel selgusetu, millises õppehoones ning

millistes tingimustes alustaksid uut kooliaastat Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased. Vana-

Kalamaja koolihoone valmimistähtaeg on hankedokumentatsiooni järgi 15.08.2017. On

tõenäoline, et halduskohtumenetlus käesolevas asjas ei ole selleks hetkeks jõustunud lahendiga

lõppenud. Hoone valmimisel muutub ehitusloa õiguspärasuse jätkuv vaidlustamine

eesmärgipäratuks. Kui ehitamine oli ebaseaduslik, kujuneb sellisel juhul vaidluse esemeks vaid

selle tagantjärgi seadustamine kasutusloa menetluse raames (vt Riigikohtu 31.01.2017 otsus nr

3-3-1-69-16, p-d 42-43). Kui vastustaja pädeva isikuna ehitamise seaduslikkust ei taga, saab ja

peab sekkuma kohtuvõim.

6. Vastustaja vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ja palub jätta selle

rahuldamata.

Ainuüksi asjaolu, et kaebajateks on Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased ja nende vanemad,

ei anna neile subjektiivset õigust vaidlustada ehitusluba. Kaebeõigust hinnatakse kaebuse

esitamise seisuga ning vaidlust ei saa olla selles, et käesoleval hetkel ei ole kaebajatel Vana-

Kalamaja tn 9 hoonega mistahes puutumust. Asjaolu, et hoonet renoveeritakse seetõttu, et

hiljem on plaanis see anda Gustav Adolfi Gümnaasiumi kasutusse, ei anna kaebajatele õigust

ehitusloa vaidlustamiseks. Kaebajad ei ole ära näidanud ühtegi subjektiivset õigust, mis

seostuks konkreetselt vaidlusaluse ehitusloa alusel toimuva ehitustegevusega. Seetõttu ei saa

olla vaidlustatud haldusaktiga rikutud kaebajate subjektiivset õigust eakohasele ja turvalisele

koolikeskkonnale ning õiguspärasele haldusmenetlusele. Halduskohus ei lähtunud kaebeõigust

eitades vaid kitsalt adressaaditeooriast, vaid leidis, et kehtiv õigus ei näe ette ühtegi kaitsenormi,

mille alusel tekiks kaebajatel kaebeõigus.

Ehitusloa andmise eesmärk on tagada, et ehitustegevus oleks ohutu ja nõuetele vastav. Kaebajad

ei ole kaebuses esitanud ühtegi sisulist argumenti, miks ehitusluba on õigusvastane. Seetõttu on

kaebus ka sisuliselt perspektiivitu. Hoone ohutuse osas saab seisukoha võtta alles pärast

kasutusloa väljastamist. Kasutusloa väljastamise menetluse eesmärk ongi kontrollida, kas

ehitatud on nõuetele ja projektile vastavalt. Kaebused on ilmselgelt ennatlikud ja eesmärgi

poolest suunatud vale haldusakti vastu. Kaebajate õigusi saab kaitsta ka siis, kui kooli asukoha

muudatus reaalselt aset leiab. Pärast hoone valmimist ja kasutusse lubamist selgub, kas seal

alustatakse õppetööd või mitte.

3-17-381

5(7)

Kaebajad on esitanud kaebuse ka Tallinna Linnavalitsuse 08.02.2017 korralduse nr 221-k

„Linnavara bilansilise kuuluvuse muutmine (Vana-Kalamaja 9)“ tühistamiseks ja 22.02.2017

määruse nr 11 tühistamiseks osas, millega muudeti Gustav Adolfi Gümnaasiumi põhimääruse

§-i 2 nii, et kooli asukoha aadresside loetelu täiendati aadressiga Vana-Kalamaja tn 9 (haldusasi

nr 3-17-581). Selles haldusasjas leidis Tallinna Halduskohus, et täiendava õppehoone

kasutuselevõtt ei riku kaebajate õigust haridusele. Igasugused huvid ja ambitsioonid ei ole

halduskohtus kaitstavad õigused. Asjaolu, et koolile täiendava õppehoone kasutuselevõtt ei ole

kaebajatele meelepärane, ei anna alust arvata, et nende õigusi on rikutud.

Isegi, kui ringkonnakohus leiab, et nii kaebused kui ka esialgse õiguskaitse taotlused on

eeltoodust olenemata lubatavad, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Kaebajad

ei ole esialgse õiguskaitse taotluses välja toonud, milline konkreetne kaebajale kuuluv

subjektiivne õigus saab rikutud või ohustatud juhul, kui esialgse õiguskaitse taotlust ei

rahuldata. Esialgne õiguskaitse tuleks jätta kohaldamata ka põhjusel, et esineb oluline avalik

huvi koolihoone renoveerimiseks ja koolivõrgu korrastamiseks, mis saaks esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamisel kahjustatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab HKMS § 206 lg-le 1 ja § 252 lg-le 7 tuginedes, et määruskaebused

tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuste esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252

lg 7), määruskaebused on tähtaegsed (HKMS § 204 lg 2) ning vastavad HKMS §-des 52–54 ja

205 toodud nõuetele. Määruskaebuste esitamisel on tasutud riigilõiv (iga kaebaja kohta 15 eurot

– HKMS § 104 lg 1 koostoimes riigilõivuseaduse § 60 lg-ga 6).

8. HKMS § 48 lg-st 1 koosmõjus § 185 lg-ga 1 tuleneb, et kohus võib juhul, kui sama kohtu

menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks

kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, liita kaebused kõigis

menetlusastmetes ja -staadiumides ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud

HKMS § 19 lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine

võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Haldusasjades nr 3-17-381 ja nr 3-17-415

on menetluses kaebajate samasisulised nõuded, mida oleks saanud esitada ühes kaebuses.

Nende menetlemine on võimalik ühes menetluses liitkaebusena HKMS § 37 lg 3 mõttes.

Mõlemas asjas on tegemist sama vaidlusega ning kaebustel on sama eesmärk – saavutada see,

et Gustav Adolfi Gümnaasiumi algkooli maja tarbeks ei tehtaks ehitustöid aadressil Vana-

Kalamaja tn 9, kuni on täidetud kaebustes nimetatud tingimused. Ringkonnakohtu hinnangul

on põhjendatud arutada haldusasjades nr 3-17-381 ja nr 3-17-415 esitatud kaebusi koos, sest

nende ühine menetlemine võimaldab asjade kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Seetõttu liidab

kohus haldusasjad nr 3-17-381 ja nr 3-17-415 ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-

17-381.

9. Kuivõrd vastustaja on käesoleval juhul esitanud 29.03.2017 ringkonnakohtule haldusasjas

nr 3-17-415 omapoolse seisukoha esialgse õiguskaitse kohaldamise osas, ei pea

ringkonnakohus vajalikuks kuulata liidetavas haldusasjas nr 3-17-381 määruskaebuse

menetluses vastustajat esialgse õiguskaitse kohaldamise osas teistkordselt ära.

10. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

11. Kaebajad leiavad, et asjaolusid arvestades on vaidlustatud haldusaktiga rikutud nende

subjektiivseid õigusi eakohasele ja turvalisele koolikeskkonnale (PGS § 4 lg 2 ja § 7 lg 1) ning

3-17-381

6(7)

õiguspärasele haldusmenetlusele õppetööd ja koolielu olulisel määral mõjutavate otsuste

vastuvõtmisel (PS § 37). Kaebajad on õigesti välja toonud, et PGS § 4 lg 2 ja § 7 lg 1 eesmärk

on mh tagada turvaline koolikeskkond. PGS § 4 lg 2 sätestab, et põhikooli ülesanne on luua

õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema

õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste

omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.

PGS § 7 lg 1 järgi peab põhikooli pidaja tagama turvalisuse, tervisekaitse ja õppekava nõuetele

vastava

õppekeskkonna

olemasolu

ning

võimalused

õpilase

arengu

toetamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa aga praegusel juhul hoone lammutamise eesmärgil antud

ehitusluba selle olemusest tulenevalt ilmselgelt rikkuda nimetatud sätetega tagatud kaebajate

õigust turvalisele koolikeskkonnale. Selline õiguste rikkumine on potentsiaalselt võimalik

näiteks juhul, kui lammutatava ehitise kõrval paikneks mõni koolihoone, mistõttu

lammutustööd võiksid potentsiaalselt õpilasi ohustada. Praegusel juhul puudub seos

vaidlusaluse haldusakti ja kaebajate nimetatud subjektiivsete õiguste vahel.

12. Haldusakt piirab isiku subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab osaliselt või

täielikult õiguse kasutamise, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab

oluliselt õiguse kasutamist (Riigikohtu 07.03.2002 otsus nr 3-3-1-9-02, p 10). Sellele antakse

hinnang kaebuse esitamise hetke seisuga (nt Riigikohtu 28.05.2014 otsus nr 3-3-1-8-14, p 12).

Kaebused on esitatud vahetult enne Tallinna Linnavalitsuse 22.02.2017 määrust, millega

kehtestati Gustav Adolfi Gümnaasiumi uus põhimäärus ja täiendati selle §-s 2 kooli asukohta

aadressiga Vana-Kalamaja tn 9. Ringkonnakohus ei pea seda asjaolu kaebeõiguse küsimuses

siiski määravaks. Kuni ei ole tehtud otsust selle kohta, et kaebajad ise või nende lapsed

rekonstrueeritavas koolihoones õppima asuvad, ei saa ümberehitustööd kuidagi välistada,

piirata ega raskendada nende õppimist turvalises koolikeskkonnas. Kaebajate nõue eeltoodud

alusel on seega olemuslikult spekulatiivne, sest ehitusloa vaidlustamise kaudu püütakse vältida

Gustav Adolfi Gümnaasiumi 1.–6. klasside õppetöö kavandatavat üleviimist senisest

vanalinnas asuvast koolihoonest vaidlusalusesse rekonstrueeritavasse koolihoonesse. Kuigi

tõenäoline, ei ole kaebajate endi või nende laste õppetöö võimalik üleviimine vaidlusalusesse

koolihoonesse ega selle aeg praeguseks selge. Kohus ei saa teha vaidluse sisulisel lahendamisel

prognoosotsuseid veel teadmata, kuid potentsiaalselt määravat tähtsust omavate asjaolude

pinnalt, mille kujundamisel on vastustajal ulatuslik kaalutlusõigus.

13. Praegusel juhul välistab keelamiskaebuse lubatavuse eelnimetatud subjektiivse õiguse

(eakohasele ja turvalisele koolikeskkonnale) väidetava rikkumise põhjendusel seegi, et

kaebajatel on vajadusel võimalik oma nimetatud õigusi tõhusalt kaitsta vaidlusalusele hoonele

võimaliku kasutusloa väljastamise pinnalt (vt ka HKMS § 45 lg 1). Põhjendamatu on kaebajate

väide, et sellise vaidluse esemeks oleks Riigikohtu praktikast tulenevalt vaid asjassepuutuvates

õigusaktides sätestatud nõuetele mittevastava ehitise tagantjärgi seadustamine kasutusloa

menetluse raames (vt Riigikohtu 31.01.2017 otsus nr 3-3-1-69-16, p-d 42-43). Kasutusloa

andmisega kaotab küll ehitusluba kehtivuse, kuid seaduses sätestatud koolihoonele

esitatavatele nõuetele mittevastavale hoonele väljastatud kasutusluba saab kohus tühistada,

kohaldades menetluse käigus kaebajate õiguste kaitseks vajadusel esialgset õiguskaitset.

Viidatud haldusasjas nr 3-3-1-69-16 olid vaidluse all isiklikus kasutuses hoone puhul kaebaja

huve vähesel määral puudutavad ehitus- ja planeerimisõiguslikud minetused, mis ei mõjutanud

hoone ohutust. See ei ole võrreldav olukorraga, mil vaidluse all on koolihoone suhtes

väljastatud kasutusloa õiguspärasus selle ehitamisele seatavate nõuete võimaliku rikkumise

tingimustes. Praegusel juhul puudub samas igasugune alus eeldada, et selliseid nõudeid on

vaidlusaluse hoone puhul rikutud. Kuna kohus leiab, et vaidlustatud ehitusluba ei riku kaebajate

õigusi, pole kohtul alust hinnata kaebajate väiteid, mis puudutavad selle akti seaduslikkust (vt

Riigikohtu 07.06.1999 määrus nr 3-3-1-26-99, p 4). Kuigi kasutusloa väljastamise järel ei ole

3-17-381

7(7)

ehitusloa tühistamine enam võimalik, saab ja reeglina ka peab kohus kasutusloa õiguspärasuse

üle otsustamisel sisuliselt hindama mh ehitusloa seaduslikkust.

14. Praeguses haldusasjas on vaidluse teiseks põhiobjektiks küsimus sellest, kas vastustaja on

rikkunud kaebajate PS §-st 37 tulenevat õigust õiguspärasele haldusmenetlusele õppetööd ja

koolielu olulisel määral mõjutavate otsuste vastuvõtmisel. Kavandatav Gustav Adolfi

Gümnaasiumi 1.–6. klasside õppetöö üleviimine Vana-Kalamaja tn 9 koolihoonesse on osa

laiemast Tallinna koolivõrgu ümberkorraldamisest. Samas ei nähtu, et kitsalt vaidlusalune

Gustav Adolfi Gümnaasiumi laiendamise kava oleks käsitatav kooli ümberkorraldamisena PGS

§ 80 lg 2 järgi. Seetõttu ei pruugi sellele laieneda PGS §-s 80 sätestatud menetluslikud nõuded.

Samuti ei näe seadused selleks ette avatud menetluse läbiviimist haldusmenetluse seaduse § 46

tähenduses.

15. Halduskohus on õigesti märkinud, et kaebajate otsustusõigus kooli puudutavate muudatuste

üle on piiratud, sest tegemist on munitsipaalkooliga PGS § 1 lg 2 järgi. Tallinna

munitsipaalkoolide

ümberkujundamisel

on

Tallinna

linnal

oluline

kaalutlusruum.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga samas ka selles, et Tallinna linnal tuleb Gustav Adolfi

Gümnaasiumi õppetöö korralduses oluliste muudatuste tegemisel läbi viia haldusmenetluse

seaduse nõuetele vastav ja olemuslikult kaasav menetlus, küsides arvamust puudutatud isikutelt

ja kooli organitelt. Sellise menetluse läbiviimine on kooskõlas mh PS § 37 eesmärgiga.

16. Kaebajatel on põhjendatud huvi olla kaasatud Gustav Adolfi Gümnaasiumi

õppekorralduses olulisi muudatusi kaasatoovasse menetlusse. Sellisest huvist võib välja

kasvada ka halduskohtus kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma

seda huvi (Riigikohtu 20.12.2001 otsus nr 3-3-1-15-01, p 22). Sellise kohtulikult kaitstava

võimaliku õigushüvega tuleb vastustajal aegsasti arvestada võimaliku otsuse tegemisel Gustav

Adolfi Gümnaasiumi õppetöö osalise üleviimise kohta Vana-Kalamaja tn 9 asuvasse hoonesse.

Kuna praeguseks sellist otsust tehtud ei ole, puudub ringkonnakohtul võimalus hinnata selle

vastavust haldusmenetluse nõuetele.

17. Eelneva põhjal jäävad määruskaebused koos taotlustega esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 03.03.2017 ja 06.03.2017 määrused muutmata.

18. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets