3-16-2087/17 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S J õ h v i k o h t u m a j a

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number 3-16-2087 Määruse kuupäev

4. aprill 2017 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi S.Si kaebus Viru Vangla 26.08.2016.a käskkirja nr 6-2/1186 tühistamise nõudes Menetlusosalised Kaebaja S.S Vastustaja Viru Vangla Resolutsioon

1. Lõpetada menetlus.

2. Tagastada pärast määruse jõustumist riigilõiv 15 eurot A.Gile, isikukood x. Kohus tagastab riigilõivu, kui kohtule teatatakse A.Gi arvelduskonto number. Kaebajal tuleb edastada see teave A.Gile.

3. Asendada määruse avaldamisel kaebaja ja A.Gi nimed initsiaalidega ning A.Gi isikukood tähemärgiga x. Edasikaebamise kord ja muud selgitused

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

5. Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja vastustajale.

Asjaolud

1. Viru Vangla määras 26.08.2016.a käskkirjaga nr 6-2/1186 (edaspidi: vaidlustatud käskkiri) kinnipeetav S.Si tööle finantsja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, V7 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana alates 26.08.2016 kuni 26.02.2017. Vastavalt arsti korraldusele töötab kinnipeetav päevas 1 tund istuvas asendis (tolmu pühkimine horisontaalpindadelt, ukselinkidelt ja ustelt).

2. Kaebaja esitas 01.09.2016.a punktis 1 nimetatud käskkirjale vaide. Kaebaja leidis, et käskkirja andmisel ei arvestatud kõikide asjaoludega ja teiste arstide arvamustega. Kaebajal on tervislikel põhjustel tööst vabastus ja spordikeeld kuni karistusaja lõpuni. Kaebaja palus tööle määramine peatada, kuni ta on pärast operatsiooni ja taastusravi võimeline tööülesandeid täitma. Praegune olukord võib kahjustada kaebaja tervist. Kaebaja puhul on rikutud ärakuulamiskohustust.

3. Viru Vangla jättis 03.10.2016.a vaideotsusega nr 6-12/221-2 vaide rahuldamata. Kaebaja tervis on töötamiseks piisavalt hea. Kaebajale on koristamiseks seatud erisused, mistõttu ei saa koristamist pidada füüsiliselt koormavaks. Terviseprobleemide olemasolu ei anna alust arvata, et isik on töövõimetu. Vanglal puudub alus kahelda arstide ja meditsiiniõe hinnangutes, need kattuvad ja täiendavad teineteist. Kaebaja ei soovinud kirjalikke selgitusi anda, suuliselt esitatud probleemid on ametniku poolt kirja pandud.

4. S.S esitas 16.10.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja palus vaidlustatud käskkirja tühistada. Kaebuse kohaselt ei lähtunud arst kooskõlastuse andmisel kaebaja terviseprobleemidest. Kaebaja ei saa tulenevalt tervislikust seisundist määratud tööülesandeid täita. Kaebaja ei ole nõus, et tööle määramisel võetakse arvesse ainult ühe arsti arvamust. Kaebajale on määratud töövõime kaotuse protsent 70%, seega on kaebajal õigus tööst keelduda.

5. Vastustaja palus oma 13.12.2016.a seisukohas menetluse lõpetada.

06.06.2016.a kaebajat opereeriti. 11.08.2016.a viibis kaebaja arsti vastuvõtul, kes märkis, et kaebaja võib tööle minna, kui ei pea palju käima. Viru Vangla meditsiiniosakonna arst väljastas 20.08.2016.a tõendi, mille kohaselt võimaldab kaebaja tervislik seisund töötada istuvas asendis kuni 1 tund päevas, võib sooritada tolmu pühkimist horisontaalpindadelt, ukselinkidelt, ustelt. Vangla arvestas kaebajat tööle määrates arsti seisukohaga.

13.10.2016.a ja 14.10.2016.a anti kaebajale tööst vabastus üheks päevaks. 18.10.2016.a väljastas Viru Vangla meditisiniosakonna arst tõendi, mille kohaselt on kaebaja tööst vabastatud pikemaajaliselt kuni täiendavate uuringute tegemiseni.

Seoses asjaolude muutumisega otsustas Viru Vangla kaebaja tööle määramise menetluse uuendada. 18.10.2016.a tõendi kohaselt on kaebajale antud tööst vabastus lähtuvalt tema tervislikust seisundist ning lõplik otsus töövõimelisuse osas antakse pärast uuringute toimumist. Eeltoodu alusel on kaebajal õigus keelduda tööst. Vaidlustatud käskkirja kehtima jätmine olukorras, kus töötamine on tegelikult välistatud, säilitab õigusliku ebakindluse. Eeltoodud põhjendustel tunnistas Viru Vangla 09.12.2016.a käskkirjaga nr 6-2/1678-1 vaidlustatud käskkirja kehtetuks. Haldusakti kehtetuks tunnistamise tõttu tuleb menetlus lõpetada.

6. Tartu Halduskohus kohustas kaebajat kohtule teatama, kas ta taotleb menetluse jätkamist ja vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamist. Kui jah, siis miks on käskkirja õigusvastasuse tuvastamine vajalik ja kuidas kaitseb see kaebaja õigusi.

Kaebaja taotles menetluse jätkamist, põhjendades seda järgmiselt. Ajavahemikul 26.08.2016- 09.12.2016 oli vaidlustatud käskkiri kehtiv ja vangla hinnangul õiguspärane. Käskkirja edasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine näitab, et vaidlustatud käskkirja andmisel teostas vangla kaalutlusõigust valesti ja eiras tervishoiu seadust. Vaidlustatud käskkirja andmisega kaebajat tahtlikult alandati ning käskkiri põhjustas kehtivusajal kaebajale ebameeldivusi ja hirmu. Kaebaja suhtes algatati kaks distsiplinaarmenetlust, mis hiljem lõpetati. Tööle asumine oleks kahjustanud kaebaja tervist. Kaebaja soovib, et kohus tühistaks vaidlustatud käskkirja algusest peale, tunnistaks selle õigusvastaseks ja kohustaks vanglat edaspidi järgima tervishoiu ja tervisekaitse seadusi.

Kohtu seisukoht

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 ja lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kohus ei lõpeta menetlust, vaid jätkab seda haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

Seda, kas menetluse jätkamine haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks on vajalik kaebaja õiguste kaitseks, hinnatakse sarnaselt kaebeõiguse hindamisega tuvastamiskaebuse esitamisel.

Muuhulgas kohaldub kaebeõiguse hindamisel HKMS § 45 lg 2, mille alusel hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

Kohus leiab, et menetlus tuleb lõpetada. Kaebaja on küll taotlenud menetluse jätkamist, kuid tal puudub selleks põhjendatud huvi.

8. Kaebaja põhjendustest tuleneb, et kaebaja taotleb menetluse jätkamist esiteks preventiivse huvi tõttu.

Kohtupraktika põhjal on põhjendatud huvina käsitletav preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes. Preventiivset huvi ei saa aga põhjendatud huvina käsitleda juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele (Riigikohtu lahend 3-3-1-8-14 p 11).

Praeguse kohtuasja asjaoludel kaebajal preventiivset huvi olla ei saa. Pooled vaidlesid kohtueelses menetluses eeskätt selle üle, kas vangla tegi kaebaja tervisliku seisundi kindlaks õigesti ja kas kaebaja tervislik seisund võimaldas tal teha vaidlustatud käskkirjas talle määratud konkreetset tööd. Kuivõrd nii kaebaja tervislik seisund kui ka vangla hinnang sellele on praeguseks muutunud (seetõttu tunnistas vangla kehtetuks ka vaidlustatud käskkirja), siis ei saa vaidlustatud käskkirja õiguspärasuse hindamine täita preventiivset eesmärki. Isiku tervislik seisund ning selle mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele on äärmiselt sõltuv konkreetse ajahetke asjaoludest. Preventiivset huvi võiks jaatada ainult üldist laadi menetlusvigade korral, sellistele vigadele kaebaja aga valdavas osas tuginenud ei ole.

9. Teiseks ei väljendanud kaebaja küll sõnaselgelt kavatsust esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue, kuid tugines siiski asjaolule, et vaidlustatud käskkirja andmine ja kehtivus põhjustas talle mittevaralist kahju.

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Kohtu hinnangul võiks kaebajal praeguses asjas olla põhjendatud huvi menetluse jätkamiseks eelkõige juhul, kui kaebajale on määratud või võidakse määrata distsiplinaarkaristusi põhjusel, et kaebajale anti korraldus asuda tööle ja kaebaja keeldus seda täitmast. Alusetu distsiplinaarkaristusega võidakse isikule tekitada mittevaralist kahju. Praegusel juhul eeltoodud olukorraga tegemist ei ole, kuna kaebaja suhtes algatatud distsiplinaarmenetlused on lõpetatud.

Kaebaja ei ole välja toonud, et ta oleks vaidlustatud käskkirja kehtivuse ajal reaalselt talle määratud tööd teinud. Vastupidi, kaebaja avalduste põhjal keeldus kaebaja tööle asumast. Mittevaralist kahju ei saa põhjustada see, et vaidlustatud käskkiri oleks hüpoteetiliselt võinud kahjustada kaebaja tervist.

Mittevaralist kahju ei saa isikule tekitada üksnes asjaolu, et haldusorgan andis haldusakti, mis isiku hinnangul on õigusvastane. Lahkarvamused ja vaidlused ning oma õiguste teostamine ja kaitse on elu loomulik osa. Asjaolu, et kaebaja ja vastustaja olid erinevatel seisukohtadel ning seetõttu tuli kaebajal pidada vaidlust vastustajaga, ei ole käsitletav ühegi RVastS § 9 lg 1 sätestatud põhiõiguse riivena.

Kokkuvõttes ei näe kohus võimalust, kuidas vaidlustatud käskkirja kehtivus ajavahemikul

26.08.2016-09.12.2016 saanuks põhjustada kaebajale riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju.

10. Kaebaja soovis jääda tühistamisnõude juurde, kuna ajavahemikul 26.08.2016-09.12.2016 oli vaidlustatud käskkiri kehtiv. Kohus selgitab kaebajale, et pärast haldusakti kehtetuks tunnistamist saab haldusakti suhtes esitada tühistamisnõude ainult juhul, kui haldusakti varasem kehtivus jätkuvalt mõjutab kaebaja õigusi. Kohus näitas eespool, et praeguses asjas see nii ei ole. Seega on HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaldamine ehk menetluse lõpetamine võimalik.

11. Kohustamisnõuet kaebaja kaebuses ei esitanud ning seda nõuet ei ole kohus menetlusse võtnud. Kohus ei pea praeguses menetlusstaadiumis otstarbekaks anda kaebajale võimalust kaebuse muutmiseks ja kohustamisnõude esitamiseks (sh kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise tõendamiseks).

12. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Kohus tagastab riigilõivu samale isikule, kes selle tasus. Kaebajal tuleb korraldada, et riigilõivu tasunud isik teatab kohtule oma arvelduskonto numbri.

13. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 1 p 2 alusel ei saa pärast menetluse lõpetamist sama nõuet kohtule uuesti esitada.

14. Kaebaja taotles menetluse kinniseks kuulutamist tema terviseandmete kaitseks. Kuna kohtumenetlus toimus kirjalikus vormis ja selle tulemuseks on menetluse lõpetamine, siis puudub vajadus kuulutada menetlus kinniseks. Määruse avaldamisel ei avaldata kaebaja ja temaga seotud füüsiliste isikute nimesid või isikukoode (HKMS § 175 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks Kohtunik