1-14-1927/220 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. aprill 2017 Tartu (kirjalikus menetluses)

Kriminaalasja number

1-14-1927

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Kriminaalasi

Oksana Mazureca süüdistuses KarS § 333 lg 2 p 1,2 ja

§ 334 lg 2 p 1 ning Sergei Leesalu süüdistuses KarS § 333

lg 2 p 1,2 ja § 334 lg 2 p 1,2 järgi üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 7. aprilli 2016 otsus

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Irina

Karo

Apellatsiooni esitajad

Oksana Mazureca ja tema kaitsja advokaat Igor Belugin

Sergei Leesalu ja tema kaitsja advokaat Irina Gromtsev

Süüdistatav

Oksana Mazureca

isikukood 47009230030;

elukoht XXX;

töökoht XXXX;

varem kriminaalkorras karistamata;

tõkendit kohaldatud ei ole

Süüdistatav

Sergei Leesalu

isikukood 37003223735;

elukoht XXX

töökoht XXXX;

varem kriminaalkorras karistamata;

tõkendit kohaldatud ei ole

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 7. aprilli 2016 otsus osaliselt, see on:

1.1. Oksana Mazureca süüdi tunnistamises ja karistamises KarS § 333 lg 2 p 1 ja 2

järgi.

1.2. Oksana Mazureca süüdi tunnistamises ja karistamises KarS § 334 lg 2 p 1 järgi.

1.3. Oksana Mazurecale liitkaristuse mõistmises.

1.4. Oksana Mazurecalt väljamõistetud menetluskulude osas.

1.5. Sergei Leesalu süüdi tunnistamises ja karistamises KarS § 333 lg 2 p 1 ja 2 järgi.

1.6. Sergei Leesalu süüdi tunnistamises ja karistamises KarS § 334 lg 2 p 1 ja 2 järgi.

1.7. Sergei Leesalu koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse – 5 kuud vangistust –

ja sellega seotud rakendusmeetmete osas.

1.8. Sergei Leesalult väljamõistetud menetluskulude osas.

2. Teha nimetatud osas uus otsus, millega:

2.1. Oksana Mazureca süüdistuses KarS § 333 lg 2 p 2 järgi õigeks mõista

2.2. Oksana Mazureca süüdistuses KarS § 334 lg 2 p 1 järgi õigeks mõista.

2.3. Oksana Mazureca süüdi tunnistada KarS § 333 lg 2 p 1 järgi ning mõista

karistuseks 2 aastat vangistust, millele kohaldada KarS § 74 lg 1 ja 75 lg 1 sätteid 3 aastase

katseajaga.

2.4. Välja mõista Oksana Mazurecalt riigituludesse menetluskuluna 3045,86 eurot, sh

1075 eurot sundraha.

2.5. Ülejäänud menetluskulud 3045,86 eurot jätta KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda.

2.6. Sergei Leesalu süüdistuses KarS § 333 lg 2 p 2 järgi õigeks mõista.

2.7. Sergei Leesalu süüdistuses KarS § 334 lg 2 p 2 järgi õigeks mõista.

2.8. Sergei Leesalu süüdi tunnistada KarS § 333 lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks

2 aastat vangistust.

2.9. Sergei Leesalu süüdi tunnistada KarS § 334 lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks

2 aastat ja 3 kuud vangistust.

2.10. Mõista Sergei Leesalule KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat ja 3 kuud

vangistust, millele kohaldada KarS § 74 lg 1 ja 75 lg 1 sätteid 3 aastase katseajaga.

2.11. Sergei Leesalu suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld –

tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

2.12. Välja mõista Sergei Leesalult riigituludesse menetluskuluna 3265,92 eurot, sh

1075 eurot sundraha.

2.13. Ülejäänud menetluskulud 3265,93 eurot jätta KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda.

3. Muus osas jätta Viru Maakohtu 7. aprilli 2016 otsus muutmata.

4. Apellatsioonid rahuldada osaliselt.

5. Välja

maksta

Advokatuurile

eraldatud

eelarveliste

vahendite

arvelt

Advokaadibüroole Lillo&Lõhmus Narva osakond 576 eurot (sh käibemaks 96 eurot)

süüdistatav Oksana Mazurecale advokaat Igor Belugini poolt apellatsioonimenetluses

osutatud õigusabi eest.

6. Nimetatud menetluskulu 576 eurot jätta KrMS § 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigi

kanda.

7. Välja

maksta

Advokatuurile

eraldatud

eelarveliste

vahendite

arvelt

Advokaadibüroole Ida-Viru Advokaadibüroo 288 eurot (sh käibemaks 48 eurot)

süüdistatav Sergei Leesalule advokaat Irina Gromtsevi poolt apellatsioonimenetluses

osutatud õigusabi eest.

8. Nimetatud menetluskulu 288 eurot jätta KrMS § 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigi

kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu 5. aprillil 2017 ja samast

kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda.

Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates 6. aprillist 2017.

Süüdistuse sisu

1. Oksana Mazurecat ja Sergei Leesalu süüdistatakse KarS § 333 lg 2 p 1,2 järgi selles, et nad 2011

aastal ajavahemikul maist kuni oktoobrini grupis koos Andrei Danilovi ja Ilja Daniloviga võltsisid

pangakaarte nende edasise kasutamise eesmärgil selliselt, et X. OÜ klientide pangakaartide

võltsimiseks, nende andmete kopeerimise ja võltsitud pangakaartide edasise kasutamise eesmärgil

paigaldasid A. Danilov, I. Danilov, S. Leesalu ja O. Mazureca Narvas Puškini 4a asuva X. OÜ

kaupluse müügisaali infoleti taha pangakaartide magnetribal olevate andmete lugemise seadme.

Infoleti kohale ripplakke kinnitasid I. Danilov, A. Danilov ja S. Leesalu kleeplindiga

minivideokaamera ostude eest pangakaardiga tasuvate klientide jälgimiseks, pangakaardi omaniku

ja PIN-koodi seostamiseks ning pangakaartide PIN-koodide salvestamiseks. Süsteemi

paigaldamisel 03.05.2011 kella 22.41 ajal A. Danilov õpetas S. Leesalu kaupluse klientide

pangakaartide andmete salvestamiseks kohandatud süsteemi kasutamist. Ekspertiisiaktiga on

tuvastatud, et nimetatud ajal minivideokaameraga tehtud salvestusvahendis olevad hääled

kuuluvad A. Danilovile ja S. Leesalule. O. Mazureca oli teadlik, kuidas kaupluse klientide

pangakaardil olevate andmete salvestamiseks kohandatud süsteemi kasutada ning kuhu infoletil

tuleb asetada pangaterminaal koos kliendi pangakaardiga PIN-koodi salvestamiseks. Vastavalt A.

Danilovi korraldusele lülitas S. Leesalu, kes töötas kaupluses laadijana, iga päev kaupluse

lahtioleku ajaks minivideokaamera sisse. O. Mazureca kaupluse müüjana võttis kliendilt makse

vastuvõtmisel iga kord enda kätte ostja pangakaardi, olles ise samal ajal kõrge infoleti taga,

mistõttu jäi kaardiga teostatav manipulatsioon kliendile nähtamatuks. O. Mazureca tõmbas

pangakaardi magnetriba vastavast lugemisseadmest läbi, mille eesmärgiks oli kopeerida

pangakaardi magnetribal olevad andmed. Pärast sel viisil saadud andmete salvestamist sisestas O.

Mazureca kliendi pangakaardi AS SEB panga makseterminali ning asetas selle videokaameraga

infoletti hõlmavale alale selliselt, et kliendi poolt valitav pangakaardi PIN-kood jääks lakke

kinnitatud videokaamera salvestusele. Sel ajal seisis S. Leesalu infoleti juures selja või küljega

ostja poole ja ostjast eemal selliselt, et kliendi poolt terminaliseadmesse sisestatav PIN-kood oli

temale nähtav ja ta jättis selle meelde. Videokaamera salvestuse alusel pani A. Danilov oma

lauakalendrisse kirja kopeeritud pangakaartide andmed ja PIN-koodid. Pärast seda võtsid I.

Danilov ja A. Danilov koos S. Leesaluga kauplusest kopeerimisseadme maha. S. Leesalu andis

neile üle tema poolt fikseeritud PIN-koodid. Järgnevalt salvestasid I. Danilov ja A. Danilov Narvas

XXX eelnimetatud viisil kopeeritud pangakaartide magnetribade andmed valget värvi pangakaardi

(White Plastic) toorikutele, kasutades selleks pihuarvutit Sony, magnetkaardile andmete

salvestamise seadet (magnetkaartide kooder) ja spetsiaalset arvutiprogrammi Magnetic Stripe

Card Reader/Writer 206DAX21.

2. Eelkirjeldatud viisil võltsisid O. Mazureca, S. Leesalu, I. Danilov ja A. Danilov vähemalt 110

pangakaarti. Nimetatud kaartide loetelu on toodud maakohtu otsuse lk 5-8 ja siinkohal neid ei

korrata.

3. Ajavahemikul 10.09.2011 kuni 19.09.2011 S. Leesalu koos I. Danilovi ja A. Danilovi ning

tuvastamata isikuga kasutasid kaupluses X. OÜ O. Mazureca poolt kopeeritud andmete alusel

valmistatud võltsitud pangakaarte Vene Föderatsiooni territooriumil pangaautomaatidest sularaha

väljavõtmiseks. S. Leesalu ja A. Danilov kasutasid võltsitud pangakaarte Ivangorodis ja

Kingissepas, I. Danilov Sankt-Peterburgis ja tuvastamata isik Samaaras asuvates

pangaautomaatidest sularaha väljavõtmiseks. Kokku võtsid nad raha välja vähemalt 32 017 eurot.

4. Eeltooduga panid O. Mazureca ja S. Leesalu mõlemad toime KarS § 333 lg 2 p 1,2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva ja suures ulatuses pangakaartide võltsimise nende kasutamise

eesmärgil.

5. Samuti süüdistatakse O. Mazurecat KarS § 334 lg 2 p 1 järgi selles, et töötades Narvas Puškini 4a

asuvas X. OÜ kaupluses müüjana, kasutas 31.12.2010 vahetult pärast tööpäeva lõppu ja kaupluse

sulgemist, s.o peale kella 15.00, koos käesolevas menetluses tuvastamata isikuga, kaupluses kauba

eest tasumisel võltsitud pangakaarte. Ta sisestas AS SEB panga makseterminaali järgmised

võltsitud kaardid ja tegi tehingud järgmistes summades: nr 453828…1103 The Bank of Nova

Scotia 9180 krooni ja 18 350 krooni ning nr 451212…8176 Royal Bank of Canada 11 590 krooni.

Eeltooduga pani O. Mazureca toime KarS § 334 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võltsitud

pangakaartide korduva kasutamise.

6. S. Leesalu süüdistatakse KarS § 334 lg 2 p 1,2 järgi selles, et ta ajavahemikul 10.09.2011 kuni

19.09.2011 grupis koos A. Danilovi, I. Danilovi ja tuvastamata isikuga kasutasid kaupluses X. OÜ

S. Leesalu ja O. Mazureca poolt kopeeritud andmete alusel võltsitud pangakaarte Vene

Föderatsiooni territooriumil, s.o Ivangorodis, Kingissepas, Sankt-Peterburgis ja Samaaras

pangaautomaatidest sularaha väljavõtmiseks kokku vähemalt 32 017 euro ulatuses. Võltsitud

pangakaartide ebaseaduslik kasutamine Vene Föderatsiooni territooriumil on karistatav Vene

Föderatsiooni Kriminaalkoodeksi § 159.6 lg 4 alusel (kelmus arvutiandmete valdkonnas). S.

Leesalu täpne süüdistus on toodud maakohtu otsuse lk 13-20 ja siinkohal seda ei korrata.

Eeltooduga pani S. Leesalu toime KarS § 334 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võltsitud

pangakaartide suures ulatuses korduva kasutamise.

7. Viru Maakohtu 16. juuni 2015 määrusega eraldati antud asjast eraldi menetlusse materjalid A.

Danilovi, I. Danilovi ja L. Danilova kohta seoses kokkuleppemenetlusega (IV kd lk 1-3). Nende

osas tehti 29. juulil 2015 kokkuleppemenetluses kohtuotsus nr 1-15-4978 (tõendite IV kd lk 1-45),

mis KIS-i andmetel jõustus 14. augustil 2015.

Maakohtu otsus

8. Viru Maakohtu 7. aprilli 2016 otsusega tunnistati O. Mazureca KarS § 333 lg 2 p 1,2 järgi süüdi

ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 334 lg 2 p 1 järgi ja

mõisteti karistuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 74 lg 1, 3 alusel loeti kergem

karistus kaetuks raskemaga ning O. Mazurecale mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud

vangistust 3 aastase katseajaga. Katseajal on ta kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 toodud

kontrollnõudeid- ja kohustusi. KarS § 49 alusel kohaldati O. Mazureca suhtes lisakaristusena

müüja ametikohal töötamise keeldu kolmeks aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest.

9. S. Leesalu tunnistati KarS § 333 lg 2 p 1,2 järgi süüdi ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust.

Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 334 lg 2 p 1,2 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat ja 3 kuud

vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning S. Leesalule

mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel kuulub mõistetud

karistusest kohesele ärakandmisele 5 kuud vangistust ning ülejäänud vangistust, s.o 2 aastat ja 10

kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui S. Leesalu ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime

uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid- ja kohustusi.

10. Maakohus, kuulanud ära süüdistatavad ja uurinud teisi tõendeid, leidis, et O. Mazureca ja S.

Leesalu süü on kohtuistungil uuritud tõendeid kogumis arvestades tõendatud. Vastav tõendite

loetelu asub maakohtu otsuse lehekülgedel 21-48 ja põhjendused lk 48-81. Ringkonnakohus

märgib, et kuna maakohtu otsus on 84 lk pikk, siis alljärgnevalt on püütud seda käsitleda

kokkuvõtlikult.

11. Maakohus tuvastas kohtuliku uurimise käigus, et kaupluse X. ostjad (tunnistajad) sooritasid oste

2011 aasta maist kuni augustikuu lõpuni. Tunnistajate pangakontodelt toimus sularaha

väljavõtmine Vene Föderatsiooni territooriumil asuvatest pangaautomaatidest 2011 septembrikuu

alguses. Osadele tunnistajatele anti sellest teada panga vahendusel, teistel blokeeriti pangakaardid.

Paljud tunnistajad sisenesid oma internetipanka ja nägid enda pangakontolt konkreetse summa

väljavõtmist Ivangorodi, Kingissepa või Sankt-Peterburi pangaautomaatidest. Kõik tunnistajad

avaldasid, et nende pangakontodelt raha väljavõtmise ajal nad Venemaal ei viibinud.

12. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad ei muutnud oma eeluurimise käigus antud ütlusi ja

kinnitasid neid täies ulatuses. Kuna tunnistajaid hoiatati kriminaalvastutusest valeütluste andmise

eest, siis puudub motiiv süüdistatavate suhtes valeütluste andmiseks. Sellest tulenevalt leidis

maakohus, et käesolevas kriminaalasjas on kõige usaldusväärsemad ja objektiivsemad tõendite

allikad järgmised tunnistajad: B., N, T, S, V, K, G, G, K, S, I, P, Z, I, M, Z, Z, L, P, P, M, S (OÜ

T) ja J. Need tunnistajad kontakteerusid vahetult kuriteo toimepannud isikuga, varem nad teda ei

tundnud.

13. Maakohus jõudis järeldusele, et kaupluses X. oste sooritanud tunnistajatega on tõendatud, et O.

Mazureca võttis iga kord kliendilt makse vastuvõtmisel enda kätte ostja pangakaardi, olles ise

kõrge infoleti taga, mistõttu kaardiga teostatud manipulatsioon jäi kliendile nähtamatuks. Seejärel

tõmbas ta pangakaardi magnetriba läbi vastavast lugemisseadmest, mis kopeeris pangakaardi

magnetribal olevad andmed. Pärast sel viisil saadud andmete salvestamist sisestas O. Mazureca

kliendi pangakaardi AS SEB panga makseterminali ning asetas selle videokaameraga infoletti

hõlmavale alale nii, et kliendi poolt valitav pangakaardi PIN-kood jääks lakke kinnitatud

videokaamera salvestusele. Sel ajal seisis kaupluse laadija S. Leesalu infoleti juures selja või

küljega ostja poole ja ostjast eemal nii, et kliendi poolt terminaliseadmesse sisestatav PIN-kood

oli temale nähtav (maakohtu otsus lk 50-52).

14. Samuti tuvastas maakohus, et käesolevas kriminaalasjas tunnistajaks olevad kaupluse X. kliendid

kui ka kaupluse X. müüjad nägid, et makseid võttis alati vastu O. Mazureca. Vaid üksikutel

juhtudel võtsid makseid vastu V. T ja J. Mazurec. X. kaupluse müüjate ütlustega on tõendatud, et

O. Mazureca võttis maha ning pani peale kaupluse signalisatsiooni; müügisaalis remonditöid ei

tehtud; infoleti kohal pisiremonti ei olnud; juhul, kui kaup tuli koju vedada, siis müüjad kirjutasid

kojuveo tellimuse infoletil olevasse žurnaali ning infoleti juurest võttis laadija S. Leesalu tellimuse

vastu. Järelikult oli S. Leesalul põhjust tihti infoleti juurde minna ja võimalik seeläbi näha klientide

PIN-koode (maakohtu otsus lk 52-54).

15. Maakohtus kuulati üle ka tunnistaja A.A. , kes on süüdistatavate tööandja. Tunnistaja A.A. u

ütlustest nähtub, et ametijuhendi ja -kohustuste kohaselt on signalisatsiooni peale paneku ja

mahavõtmise eest vastutav O. Mazureca. A.A. u ütlustega on ümber lükatud O. Mazureca

versioon, et ta allkirjastas mitu blanketti korraga ja jättis need kõikidele müüjatele tema pika

äraoleku ajal kasutamiseks. Tunnistaja A.A. u ütlused, mille kohaselt J. Mazurec käis süüdistataval

kaupluses tööl abis 2011 aasta juulis, lükkavad täielikult ümber S. Leesalu versiooni, et

videokaamera paigaldamise ajal oli temaga koos J. Mazurec. A.A. u ütlused süüdistatava ja

tööandja vahelisest regulaarsest kirjavahetusest, Skype teel suhtlemisest ja kaks korda kuus, s.t iga

kahe nädala tagant, kassaaruannete esitamisest, tõendavad, et O. Mazureca võttis väga vähe

puhkepäevi ja viibis praktiliselt alati oma töökohal. Seega on tunnistaja A.A. u ütlustega O.

Mazureca tööaja korralduse kohta ümber lükatud süüdistatava versioon tema pikaajalise

puudumise kohta kauplusest 2011 aasta mai algusest kuni juuni alguseni, 2011 aasta juuni lõpust

kuni juuli alguseni ning et väidetavalt sõitis ta kolmeks nädalaks Jurmalasse ja et ta oli lastega

hõivatud. Seega on A.A. u ütlustega ümber lükatud süüdistatava versioon sellest, et ta puudus

pikka aega kauplusest ning et infoleti taha võis minna kes iganes ja panna kirja ostjate

pangakaartide andmeid (maakohtu otsus lk 54-55).

16. Kohtuistungil avaldati AS SEB pangas info- ja finantsohutuse osakonna peaspetsialistina töötanud

I.R. ütlused, millega on tõendatud, et kõikide klientide kaartide abil oli teostatud Narvas, Puškini

4a asuvas X. kaupluses vähemalt üks ostutehing ning just seal toimus pangakaartide magnetriba

ebaseaduslik kopeerimine. Samuti avastas I. R infoleti kohal oleva lae ülevaatuse käigus ripplae

paneelide vahelt teibi (maakohtu otsus lk 55).

17. Samuti avaldati J. Mazureci, kes on süüdistatav O. Mazureca abikaasa, ütlused, mis tõendavad

terminali asukohta ja seda kuidas võttis J. Mazurec ostjatelt vastu makseid, s.t. mõningatel juhtudel

võeti kliendi kaart enda kätte, asetati see seadme sisse, pandi terminal poeletile ja pakuti ostjale

PIN-koodi sisestamiseks (maakohtu otsus lk 55).

18. Tunnistaja P.L. , EKEI infotehnoloogia spetsialist, andis ütlusi ja selgitas, mida kujutab endast

pangakaardi magnetriba. Ta selgitas magnetkaardi ehitust ja mida on vaja magnetkaardi

salvestamiseks, kuidas ja milliste seadmete abil võib kopeerida magnetriba sisu. P.L. selgitas,

milline informatsioon leiti arvutite, kõvaketaste ja muude Andrei ja Ilja Danilovite Narvas asuvas

elukohas ära võetud andmekandjate suhtes tehtud ekspertiisi käigus. Ta ütles, kuidas on tehniliselt

võimalik

salvestada

kopeeritud

pangakaartide

magnetriba

informatsiooni

tavalistele

plastikkaartidele ja millised tehnilised andmed on kolmel infoleti salvestusega videofailil.

Tunnistaja P.L. selgitas kopeeritud andmete salvestamise meetodit valgetele plastiktoorikutele:

milline programm on vajalik salvestamiseks ja et ekspertiiside nr 13E-IA0016 ning nr 13E-IA0018

ajal oli Andrei ja Ilja Danilovite arvutites ning teistes elektroonsetes andmekandjates avastatud

informatsioon READER/WRITER salvestusprogrammid valgest plastikust toorikutele. Tunnistaja

kinnitas, et ekspertiisi ajal laboratooriumi tingimustes esitatud asitõendite uurimisel, kasutades

arvutites olevat tarkvara, testkaardi kopeerimine õnnestus (maakohtu otsus lk 55-57).

19. Maakohtus kuulati üle ka S. Leesalu poolt täiendavalt taotletud tunnistajad, kuid maakohtu

hinnangul ei lükka täiendavate tunnistajate ütlused ümber kriminaalasjas kogutud tõendeid ega

anna süüdistatavale alibit. Maakohus jättis tunnistajate G. T ja N. I ütlused tõendite hulgast välja,

kuna need on vastuolus süüdistatava S. Leesalu ütluste ja kriminaalasjas kogutud ülejäänud

tõenditega (maakohtu otsus lk 57-58).

20. Samuti jättis maakohus tõendite hulgast välja ka süüdistatav S. Leesalu enda ütlused, kuna need

on vastuolulised, ebaloogilised, segased ja üks vastus välistas teist (maakohtu otsus lk 58-60).

21. Tõendite hulgast jäeti välja ka süüdistatav O. Mazureca ütlused, kuna need olid vastuolulised,

paljasõnalised ja ülejäänud tõenditega vastuolus. O. Mazureca ei suutnud veenvalt selgitada oma

ütlustes olevate oluliste vastuolude põhjuseid. O. Mazureca andis segaseid, ebaloogilisi ja

ebajärjepidevaid selgitusi selle kohta, mis eesmärgil ta klientide pangakaartidega infoleti alla

kadus, milleks ta võttis klientide pangakaarte enda kätte, miks ta takistas klientidel endil sisestada

pangakaarti terminali, milliseid manipulatsioone ta klientide pangakaartidega 20-30 sekundi

jooksul infoleti all tegi seni, kuni kliendid lugesid kviitungit ja panid sellele oma allkirja.

Maakohus luges nimetatud vastuolud oluliseks. Maakohus jõudis järeldusele, et O. Mazureca andis

kohtuistungi käigus ütlusi, mille eesmärgiks oli kinnitada oma süütust.

22. Kokkuvõtvalt ei usaldanud maakohus süüdistatavate ütlusi seoses nende vasturääkivustega.

Süüdistatavate ütlused on ümber lükatud asjas kogutud materjalidega (maakohtu otsus lk 60-62).

23. Maakohtu istungil uuriti kaupluse X. infoleti kolme salvestust nimetusega „Dd22.wmv“,

„Dd24.wmv“ ja „$ROXBJXX“ mis maakohtu hinnangul tõendavad, et O. Mazureca teadis, et

videosalvestus /01.07.2011/ käib ning kuhu paigaldada pangaterminal koos kliendi

pangakaartidega. Salvestused lükkavad ümber O. Mazureca ütlused selle kohta, et ta ei ole

salvestanud klientide pangakaartide magnetriba andmeid. Videosalvestus läbiotsimise käigus, mis

oli teostatud 14.09.2011, tõendab, et O. Mazureca töötas X. kaupluses praktiliselt ilma

puhkepäevadeta, et makseterminali spiraaljuhe võimaldab ilma kellegi kõrvalise abita infoletil olla

ning et O. Mazureca täitis kviitungeid ostjate juuresolekul. Videosalvestus läbiotsimise käigust

lükkab ümber O. Mazureca ütlused selle kohta, et ta allkirjastas mitu blanketti korraga ja jättis

need kõikidele müüjatele tema pika äraoleku ajal kasutamiseks, et pika aja jooksul teda kaupluses

ei olnud ja infoleti taha võis kes tahes minna ja salvestada klientide pangakaartide andmeid ning

versiooni sellest, et makseterminal asus infoleti all makseterminali lühikese juhtme tõttu

(maakohtu otsus lk 62-68).

24. Samuti uuriti maakohtu istungil 03.05.2012 koostatud jälitusprotokolle, millest nähtub, kui tihedalt

toimus suhtlemine süüdistatavate S. Leesalu ja A. Danilovi vahel ajavahemikul alates 9.

septembrist kuni 12. septembrini 2011. Nendest protokollidest nähtub, kus konkreetselt asusid

nimetatud isikud ja mil viisil toimus nende vahel suhtlemine. Telefoniside mast hõlmab ka

Ivangorodi linna. 9. septembril toimus aktiivne suhtlemine ning viimane vestlus S. Leesalu ja A.

Danilovi vahel toimus 9. septembril kell 23:51. Järgmine kõne toimus 10. septembril kell 12.07,

kui S. Leesalu helistas A. Danilovile. S. Leesalu asus sel ajal masti VaksaliU3 levialas. Mastid

asuvad vahetult Vene Föderatsiooni riigipiiri lähedal - Narva ja Jaanilinna vahel on niivõrd väike

vahemaa, et mastide leviala hõlmab ka Vene Föderatsiooni territooriumi. Need andmed

kinnitavad, et pangaautomaatidest raha välja võtmise ajal asusid abonendid Vene Föderatsiooni

territooriumil (maakohtu otsus lk 68-69).

25. Maakohtu hinnangul kinnitavad süüdistatavate süüd ka ekspertiisiaktid nr, 13E-IA0015, 13E-

IA0016A, 13E-IA0016A, 11E-IA0020, 13E-IA0026 ja 14E-IF0014, millega on tuvastatud, et X.

kaupluse müüja O. Mazureca ja laotöölise S. Leesalu vahel olid rollid jagatud selliselt, et O.

Mazureca kopeeris pangakaardi magnetriba informatsiooni. Paralleelselt sellega salvestas S.

Leesalu poolt infoleti kohal sisselülitatud videokaamera reaalajas klientide PIN-koode. Arvestades

käekirjaekspertiisi akti A. Danilovi käekirja kuuluvuse kohta kohtuistungil uuritud kalendri näitel,

nähtub, et A. Danilov töötles salvestuse käigus saadud informatsiooni, koostas kuuekohalisi

kombinatsioone, mis tähistasid magnetriba salvestuse aega: tunde, minuteid, sekundeid ning

neljakohalisi kombinatsioone, mis tähistatid kaartide PIN-koode (maakohtu otsus lk 70-73).

26. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et on tuvastatud seos kõikide süüdistatavate vahel ja avastatud on

nende rollid X. kaupluse klientide pangakaartide võltsimise igal etapil. Uuritud tõendid kogumis

tõendavad O. Mazureca ja S. Leesalu otsest osalust koos I. Danilovi ja A. Daniloviga toime pandud

kuriteos. Süüdistatavate vahel olid kohustused kindlalt ära jagatud. O. Mazureca korraldas

kaupluses klientide pangakaartide magnetriba info kopeerimise. S. Leesalu korraldas A. Danilovi

poolt õpetatu kohaselt videokaamera tööd, jälgis, et see oleks sisse lülitatud ja kontrollis kas PIN-

koodide salvestus toimib või mitte. S. Leesalu viibis ka ise tihti infoleti juures sel ajal kui kliendid

makseid sooritasid, mida kinnitavad ka tunnistajad. A. ja I. Danilovi elukohas valmistati

olemasolevate salvestuste alusel teatud seadmete abil võltsitud pangakaarte ja toimus magnetribal

oleva informatsiooni kopeerimine. Samuti on tõendatud viimane toiming, milleks on Vene

Föderatsiooni pangaautomaatidest raha väljavõtmine.

27. Kohtuliku uurimise käigus on tõendatud, et süüdistatavatele inkrimineeritavate süütegude

toimepanemise motiiviks oli majandusliku kasu saamise eesmärk. Karistuse mõistmisel arvestas

maakohus toimepandud kuriteo raskust, s.o tegemist on esimese astme kuriteoga. Kohtuliku

uurimise käigus ei tuvastatud süüdistatavate süüd kergendavaid asjaolusid. Süüdistatavad ei

andnud oma tegevustele kriitilist hinnangut ning ei tunnistanud ega kahetsenud oma tegu, nende

poolt on toime pandud raske kuritegu.

28. S. Leesalule karistust mõistes maakohus arvestas, et tema ütluste kohaselt naasis ta Eestisse 2009.

aastal. Vene Föderatsiooni õiguskaitseorganite vastusest nähtub, et ta oli 12.11.2009 raske kuriteo

eest tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastatud. Esimene kuritegu, mille eest ta kandis

Venemaal karistust, oli 5 aastat vangistust tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest, mille ta alates

aastast 2000 ära kandis. Teine kuritegu, mille S. Leesalu toime pani, oli narkootiliste ainete

ebaseaduslik käitlemine, mille eest sai ta karistuseks 11 aastat vangistust. Seda karistust kandis ta

alates aastast 2004. Tal jäi ärakandmata karistuseks 3 aastat 2 kuud ja 2 päeva. Vene Föderatsiooni

õiguskaitseorganite vastusest nähtub, et teda kahtlustatakse 31.03.1965 sündinud meesterahva

tapmises osalemises. Seega oli süüdistatav S. Leesalul (endise nimega Dmitrijev) perekonnanime

vahetamiseks, eesmärgiga saada Eesti Vabariigi kodakondsus, kaalukad põhjused, kuna Eesti ei

anna oma kodanikke välja teistele riikidele. S. Leesalu (Dmitrijev) vabanes Vene Föderatsiooni

vanglast 2009 novembris. Pooleteise aasta möödudes, alates 2011 aasta maist, pani ta toime uued

kuriteod nii Eesti Vabariigi territooriumil kui ka Venemaal. Talle Vene Föderatsioonis mõistetud

karistus ei takistanud tal uute kuritegude toimepanemist.

29. Õigusabitaotluse raames tehtud päringu vastuses sisalduvat informatsiooni tuleb vaadelda mitte

ainult faktina, mis kinnitab S. Leesalu ja A. Danilovi poolt riigipiiri ületamist Narvast Jaanilinna

ja piiriäärsetes linnades Jaanilinna ja Kingisepa pangaautomaatidest raha väljavõtmise eesmärgil,

vaid ka iseloomustava materjalina kuriteo toimepanemise hetkel. See tähendab, et raha

väljavõtmise ajal võltsitud pangakaartide abil Vene Föderatsioonis 2011 septembri seisuga, oli A.

Danilov föderaalselt tagaotsitav ja S. Leesalu katseajal. Seega panid nii A. Danilov kui ka S.

Leesalu Vene Föderatsiooni territooriumil toime uusi kuritegusid. Uusi kuritegusid pandi just

piiriäärsetel aladel toime selleks, et juhul kui Vene Föderatsiooni õiguskaitseorganid nad

avastavad, on neil võimalus kiiresti Eestisse tagasi tulla.

30. Süüdistatavad panid kuriteod toime avalikult. Nad olid veendunud selles, et kuriteod jäävad

avastamata ja tegutsesid varjamata oma kuritegelikke kavatsusi, kasutades seejuures kaupluse X.

ostjate usaldust, mis ilmestab süüdistatavate ohtlikkust. Kaks antud asjas süüdistatavat – S.

Leesalu ja O. Mazureca tegutsesid kaupluses X. , s.t. avalikus kohas. Kaks teises asjas

süüdistatavat – A. Danilov ja I. Danilov, kelle suhtes on kriminaalasi juba varem arutatud,

tegutsesid kodus, kirjutasid üle pangakaartide ribasid, s.o mitte avalikus kohas.

31. Arvestades kriminaalasja asjaolusid, S. Leesalu ja O. Mazureca isikut, nende suhtumist

toimepandusse (mõlemad ei ole oma süüd tunnistanud ega toimepandut kahetsenud), kuriteo

toimepanemise motiivi (materiaalne kasu), süüd kergendavate asjaolude puudumist, siis puudub

alus seaduses ettenähtud juhtudel kergema karistuse määramiseks.

32. Mõlemad süüdistatavad kaugenesid toimepandud kuriteost, kuna nad on veendunud, et nende

suhtes ei ole piisavalt süütõendeid, samuti on nad veendunud ka oma karistamatuses. Mõlemad

andsid ebaselgeid, mitte järjepidevaid, vastuolulisi ütlusi, püüdes kriminaalvastutusest kõrvale

hoiduda. Kohtumenetluse käigus esitas S. Leesalu täiendavaid tunnistajaid, kes ei suutnud temale

alibit tagada. S. Leesalu taotlusel üle kuulatud tunnistajad lükkasid täielikult ümber süüdistatava

ütlused, kes lootis kindlustada omale enda poolt taotletud tunnistajate abiga tema poolt kuriteo

toimepanemise ajaks alibi. Seejuures tuleb arvestada iseloomustavat materjali S. Leesalu kohta,

mis on saadud Vene Föderatsioonist, s.t materjalid, mis olid saadetud Vene Föderatsiooni

õiguskaitseorganite poolt Eesti Riigiprokuratuuri 04.09.2014. S. Leesalu on kahel korral karistatud

raskete kuritegude toimepanemise eest Vene Föderatsiooni territooriumil, talle on mõistetud

reaalne vangistus vastavalt 5 ja 11 aastat, kahel korral on vangistusest tingimisi ennetähtaega

vabastatud, viimane kord vabanes 12.11.2009, naastes Eestisse tagasi 2009 aastal ära kandmata

karistusega. S. Leesalu pani toime uue kuriteo nii Vene Föderatsiooni kui ka Eesti Vabariigi

territooriumil, Vene Föderatsiooni kohtuotsuste järgi kehtival katseajal. Ennetähtaegne

vabastamine ei hoidnud S. Leesalu poolt ära uute tahtlike kuritegude toimepanemisest koguni kahe

riigi territooriumil, mistõttu tuleb tema kuritegelikku tegevust lugeda ühiskonnaohtlikuks. Samuti

tuleb iseloomustava materjalina arvestada S. Leesalu kriminaalasja KarS § 121 järgi, mis on Viru

Maakohtu Narva kohtumaja menetluses.

33. Süüdistatav O. Mazureca pani toime esimese astme kuriteo. Teda ei ole varem kohtulikult

karistatud. Ta pani toime mitu kuriteoepisoodi. Temal on ülalpidamisel kaks last. O. Mazureca

enda sõnul töötab ta OÜ-s Komfort mööbel. O. Mazureca karistust kergendavad asjaolud

puuduvad. Raskendava asjaoluna võib arvestada omakasu motiivi.

34. Süüdistatav S. Leesalu pani toime esimese astme kuriteo. Ta on varem kohtulikult karistatud

vangistusega Vene Föderatsioonis. Ta pani toime mitu kuriteoepisoodi. Ta töötab OÜ-s Rusterk.

S. Leesalu karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Raskendava asjaoluna võib arvestada

omakasu motiivi.

35. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et O. Mazureca ja S. Leesalu karistuse eesmärgi

saavutamiseks, s.t selleks, et mõjutada neid edaspidi hoiduma taoliste kuritegude toimepanemisest,

piisab neile karistuse määramisest, mis ei ületa paragrahvi sanktsiooni keskmist piiri.

36. Seoses ülaltoodud asjaoludega leidis maakohus, et on otstarbekas kohaldada O. Mazureca ja S.

Leesalu suhtes KarS § 74 lg 1 ja 2.

37. Eeltoodust tulenevalt O. Mazurecale mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust 3 aastase

katseajaga. Katseajal on O. Mazureca kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid-

ja kohustusi.

38. Maakohus mõistis S. Leesalule KarS § 74 lg 2 alusel mõistetud karistusest kohesele ärakandmisele

5 kuud vangistust ning ülejäänud vangistust, s.o 2 aasta ja 10 kuu pikkust vangistust ei pöörata

täitmisele, kui S. Leesalu ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS

§ 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid- ja kohustusi.

39. KarS § 49 alusel kohaldati O. Mazureca suhtes lisakaristusena müüja ametikohal töötamise keeldu

kolmeks aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest. Töölepingu kohaselt, mis on lisatud

kriminaalasja materjalide juurde ja milline oli sõlmitud O. Mazurecaga kaupluse X. juhtkonna

poolt, töötas süüdistatav kaupluses X. müüjana alates oktoobrist 2010 kuni 08.01.2014. O.

Mazurecale inkrimineeritavad kuriteod pani süüdistatav toime ajavahemikul alates maist kuni

septembrini 2011, s.t. see periood hõlmab töölepinguga kaetud perioodi kaupluses X. . Käesoleval

ajal on O. Mazureca tegevusala seotud samuti klientide teenindamisega. Kohtuistungil on

tuvastatud, et O. Mazureca tegeleb eraettevõtlusega kaubanduse ja klientide teenindamise sfääris

- O. Mazureca töötab OÜ-s Komfort mööbel. Maakohus leidis, et täiendava karistuse kohaldamine

süüdistatava suhtes on vajalik esiteks selleks, et kaitsta ostjaid ja kliente süüdistatava eest ning

teiseks selleks, et kaitsta pankasid. Müües kaupa, võtab süüdistatav vastu makseid kauba eest.

Kliendid maksavad kauba eest mitte ainult sularahas, vaid ka pangakaartidega.

Süüdistatav O. Mazureca kaitsja apellatsioon

40. Viru Maakohtu otsuse peale esitas 14.12.2016 apellatsiooni O. Mazureca kaitsja advokaat Igor

Belugin, kes taotleb Viru Maakohtu 07.04.2016 otsuse tühistamist O. Mazureca süüdimõistmises

KarS § 333 lg 2 p 1,2 ja § 334 lg 2 p 1 järgi ning uue õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Ühtlasi

palub kaitsja rahuldada esitatud kaitsjatasu taotluse.

41. SEB pank avaldusele on lisatud klientide nimekiri, kes erineval ajal alates 17.05.2011 kuni

15.08.2011 olid kaupluse X. kliendid ja kelle kontodelt on Venemaal asuvatest

pangaautomaatidest raha välja võetud. Neid kliente on SEB panga avalduses kokku 32, kuid kuna

Galina Dragovivhi on märgitud neli korda, K.J. kolm korda ja T.K. kaks korda, siis on

kannatanuid, kelle pangakaarte võis olla kauplusesse X. pöördumisel võltsitud, kokku 26.

42. Vastavalt SEB panga avaldusele: „AS SEB Pank poolt teostatud väärtehingute analüüsi

tulemusena võib järeldada, et suure tõenäosusega kaartide magnetriba informatsiooni ja PIN-

koodide kopeerimine on toimunud aadressil Puškina 4a, Narva asuvas mööblipoes, mis kuulub

ettevõttele X. OÜ maksetehingute sooritamise ajal“. Apellant leiab, et tegemist on pangapoolse

oletusega, mida tuleb uurimise käigus kontrollida. 20 isikut pöördus panga poole avaldusega ja

kuus isikut tuvastas pank läbi siseanalüüsi ise. Kõik isikud, kelle suhtes tegi pank oletuse, ei

pöördunud ise panga poole avaldusega.

43. Seega on uurimise versioon suure tõenäosusega SEB panga analüütiline eeldus. Teisi, vähem

tõenäolisi versioone, pank ei esita ning uurimine uuribki seda ainsat versiooni. Teiste pankade

analüütilisi versioone ei päritud ja asja materjalides kajastatud ei ole. Tegelik uurimine taandus

suurima tõenäosuse tõendamisele. Kas kõik asjas loetletud pangakliendid olid ka teiste

kaubandusettevõtete ja kaardimakseterminale omavate asutuste, internetipoodide jne kliendid - see

ei ole kohtule teada. Ei ole välistatud, et süüdistuses loetletud pangakaartide kasutajate kogus on

tõenäoliselt kusagil veel suurem.

44. Apellant on arvamusel, et kui sanktsioneerimata raha väljavõtmine toimub deebetkaardilt, siis on

see pangakliendi isiklik raha, mis on pandud hoiule panga poolt võimaldatud pangakontole ning

mis on varastatud. Kui raha võetakse välja krediitkaardilt, siis varastatakse panga raha. Panga ja

kliendi vahelised suhted on kokku lepitud kliendilepinguga. Apellandi arvamusel on klient

kannatanu ainult deebetkaardi korral. Krediitkaardi korral võib klient anda ütlusi tunnistajana,

kuna otsest kahju tema varale tekitatud ei ole. Kuid igal juhul peab pangakaardi kasutaja kinnitama

kohtus, et raha väljavõtmise tehingut tema ei teostanud. Kui jätta selline tunnistaja üle kuulamata,

siis apellandi arvamusel ei ole võimalik konstateerida sanktsioneerimata raha väljavõtmise fakti.

45. Kannatanu mitteilmumine protsessile tähendab tegelikkuses seda, et prokurör loobub süüdistusest

selle kannatanu episoodis, kui seadus ei luba tema ütlusi avaldada. Seetõttu on kaitse üks

kohustustest käesolevas protsessis näidata, et pangakaardi valdaja ülekuulamise puudumine

kohtuistungil võtab kohtult võimaluse uurida otseselt tõendeid pangakontolt sanktsioneerimata

raha väljavõtmise kohta. Panga kaudne kinnitus panga kliendi avalduse alusel või ilma selleta,

analüütiliste argumentide alusel, et on toimunud sanktsioneerimata raha väljavõtmine, peab leidma

otsese kinnituse pangakaardi valdaja või kasutaja ülekuulamise käigus kohtuistungil. Pangakaardi

omanikku või kasutajat kohtuistungil üle kuulamata ei ole võimalik midagi väita raha kontolt

väljavõtmise fakti või asjaolude kohta. Nagu on eelpool märgitud, SEB panga poole pöördus 20

kannatanut ja pank esitas nimekirja 26 kliendi suhtes, s.o mitte kõik kliendid ei kinnitanud pangale

sanktsioneerimata raha väljavõtmist neile kuuluvate pangakaartide abil.

46. SEB panga poole pöördus 20 isikut. Nendest 20 isikust ei mainita süüdistuses Aleksei Forstimani,

Niina Moissejevat ja N.Z.. Hoolimata sellest, et N.Z. t süüdistuses ei mainita, kuulati ta 02.11.2015

toimunud kohtuistungil üle. Asjaolu, et eespool nimetatud isikuid süüdistuses ei kajastatud, võib

tähendada kas seda, et ei ole leidnud kinnitust pangakaardi võltsimise fakt, nende pangakaarte

võltsiti mujal, nende pangakaarte võltsiti teiste isikute poolt või ei ole võõra raha väljavõtmise fakt

kinnitust leidnud.

47. Süüdistuses märgitud 26-st SEB panga kliendist kokku jäeti kohtuistungile kutsumata 12 isikut.

Seetõttu on apellant arvamusel, et kohtuistungil ei leidnud kinnitust raha sanktsioneerimata

võtmine nende pangakaartidelt. Kohtuistungil ülekuulamata isikute suhtes ei ole välja selgitatud,

kas nad olid isiklikult kaupluse X. kliendid või andsid nad oma pangakaardi kellelegi. Puuduvad

ka andmed, et nimelt nemad kinnitavad nende pangakontolt raha võtmist ja seda, kuidas oli tasutud

ostu eest kaupluses X. .

48. Süüdistuses loetletud 26-st SEB-panga kliendist kutsuti kohtuistungile ja kuulati üle 12 kannatanut

ja üks kannatanu abikaasa.

49. Süüdistuses loetletud 68-st Swedbank kliendist kutsuti kohtuistungile ja kuulati üle kuus

kannatanut.

50. Süüdistuses loetletud 10-st AS Kreedidipanga kliendist kutsuti kohtuistungile ja kuulati üle üks

kannatanu.

51. Süüdistuses loetletud 21-st AS Danske Pank kliendist kutsuti kohtuistungile ja kuulati üle neli

kannatanut.

52. Apellandi arvamusel ei ole kõikide kohtuistungil ülekuulamata isikute suhtes välja selgitatud, kas

kuriteosündmus üldse toimus, kas nad olid isiklikult kaupluse X. kliendid või andsid nad oma

kaardi kellelegi. Samuti puuduvad andmed, et nimelt nemad väidavad nende pangakontodelt raha

mahavõtmist ja kuidas toimus ostu eest tasumine kaupluses X. . Ei saa välistada, et nad teavad,

kes ja kuidas kaupluses X. ostu sooritas ning kes ja kuidas nende pangakontolt raha võttis.

Apellant leiab, et ülekuulamata pangakaartide omanike või kasutajate suhtes ei ole alust teha

järeldust, et nende kontolt on toimunud sanktsioneerimata raha mahavõtmine.

53. J. Mazuretsi avaldatud ütlused annavad tunnistust, kus terminal asus ja sellest, kuidas J. Mazurets

võttis ostjatelt tasu, s.o ta tõi terminali infoletile ja tegi ostjale ettepaneku sisestada PIN-kood.

Tuleb märkida, et J. Mazuretsi ülekuulamisest ei ole selge, millisest letist on jutt, kas vanast

(madalast) või uuest (kõrgest).

54. Kohtuistungil vaadeldi videofaili nimetusega „Dd22”ja «$ROXBJXX» osas, kus ostjad tasuvad

ostu eest kaupluses X. . Vaatluse käigus on tuvastatud, et kliente teenindavad mitu müüjat.

Apellandi arvamusel need videosalvestused kinnitavad süüdistatavate ütlusi, et kaupluses X.

teenindasid ostjaid erinevad müüjad, kes töötasid infoletis. Puudub igasugune alus arvata, et

isikud, kes on videosalvestisel kujutatud, sh kaupluse X. müüjad, teadsid või arvasid, et neid

võidakse video kaudu jälgida. Apellandi arvamusel kriminaalasja materjalid ei lükka ümber O.

Mazureca seisukohta, et tema ei olnud teadlik videosalvestusest infoleti kohal ja võimalikust

videokaamera paigaldamisest.

55. Tunnistaja I. R 29.11.2013 avaldatud ütlustest järeldub, et ta töötas AS SEB pank alates aastast

2009 finantsosakonna peaspetsialistina julgeoleku alal. Kannatanute pangakaartidega tehtud

tehingute analüüsimise käigus tuvastati, et nende kaartide abil oli tehtud vähemalt üks ostutehing

ettevõttes X. , mis asub aadressil Puškini 4a, Narva. Sellest tulenevalt tehti järeldus, et suure

tõenäosusega toimus seal pangakaartide magnetrea kopeerimine. Tunnistaja osales spetsialistina

läbiotsimisel ja konstateeris, et läbiotsimise käigus ei õnnestunud leida ühtki eset, mis võinuks

meenutada kaardi magnetrea kopeerimise seadet ja samuti varjatud kaamerat. Leiti kleeplint, mida

tunnistaja arvamusel oleks võinud kasutada videokaamera kinnitamisel. Analoogse kleeplindiga

olid kaubasaalis seina külge kinnitatud ka makseterminali juhtmed. S.t et kleeplindi tüki sattumine

kohta, kus see oli läbiotsimise käigus avastatud, võis olla tingitud teistest põhjustest, mitte ainult

oletatavast videokaamerast.

56. Tunnistaja väitis ka, et ajavahemikul 25.11.2011 kuni 01.02.2012 toimus ebaharilik välismaiste

pangakaartide kasutamine SEB panga automaatides kogu Eestis, eriti Tallinnas, Narvas ja Tartus.

Apellandi arvamusel saab nõustuda maakohtu järeldusega, et tunnistaja I. R ütlustega on

tõendatud, et kõikide klientide kaartide abil oli teostatud Narvas, Puškini 4a asuvas X. kaupluses

vähemalt üks ostutehing, aga maakohtu järeldus, et just seal toimus pangakaartide magnetriba

ebaseaduslik kopeerimine, ei ole jälgitav. Maakohus ei motiveeri oma järeldust nende klientide

suhtes, kes ei ole käesolevas asjas ülekuulatud. Ka asjas ülekuulatud klientide osas taoline järeldus

ei ole selge ega jälgitav kohtuotsuse lugejale.

57. Kohtuasja materjalidele on lisatud digitaalsete tõendite vaatlusprotokoll, kus on vaadeldud

kirjavahetust, mis toimus uuritavates arvutites S. Leesalu ja A. Danilovi vahel ajavahemikul

01.04.2010 – 14.09.2010. Apellant juhib kohtu tähelepanu sellele, et antud vestlused toimusid enne

süüdistuses märgitud kannatanute kaartide kopeerimist ning järelikult kõik need vestlused ei

puuduta ühtegi isikut ega ühtegi pangakaarti, mis on süüdistuses esitatud. Süüdistatav ei eitanud,

et aadress «freedomserg1» kuulub S. Leesalule ja aadress «advard64» kuulub A. Danilovile (kd 2,

lk 176-195).

58. Apellandi

arvamusel

puudub

alus

arvata,

et

Danilovitelt

avastatud

ja

äravõetud

kopeerimisseadmeid, riistvara ja jälgimisseadet kasutati kaupluses X. . Ühelgi videosalvestusel ei

ole kindlaks tehtud ainsatki süüdistuses märgitud isikut ja videosalvestuse vaatlusega ei tuvastatud

ühtegi sisestatud PIN-koodi pangakaardi kasutamist.

59. Danilovitelt äravõetud märkmed kannatanute oletatavate PIN-koodidega ei ole identifitseeritud,

s.o ei ole tuvastatud, et kasvõi ainsalgi maakohtus ülekuulatud isikul oli pangakaart PIN-koodiga,

mis oli Danilovi poolt salvestatud. Sellele viitab ka I. Danilovile esitatud süüdistus, mis on

hõlmatud ajavahemikuga 19.11.2005 kuni 27.03.2013.

60. Keegi tunnistajatest ei öelnud oma kopeeritud kaardi PIN-koodi ja tunnistajate või kannatanute

PIN-koodid ei vastanud uurimise käigus väljaselgitatud oletatavate PIN-koodidele. Keegi

tunnistajatest ei märkinud, et ta ise otsustas, et kopeerimine on toimunud kaupluses X. . See toimus

seal vaid pangatöötajate või politsei sõnul. Keegi ei viidanud võimalikule varjatud videokaamerale

või salvestusseadmele infoletil. Kõik tunnistajad märkisid, et kasutasid pangakaarte pidevalt.

Ükski tunnistaja ei öelnud, et ta on teadlik oletatavast pangakaartide kopeerimisest kaupluse X.

infoletil.

61. Kaupluse X. läbiotsimise videosalvestusel on selgelt näha O. Mazureca ja see, et tal on sama

soeng nagu kohtuistungil, s.o juuksed musta värvi ja lõigatud. Seega kõik tunnistajate viited müüja

blondidele juustele või pikkadele juustele ei osunda O. Mazurecale, vaid teisele isikule. Maakohtus

ülekuulamisel O. Mazureca selgitas, et ta ei olnud tööl. Ta tegeles lastega ja teda asendasid teised

töötajad. Apellandi arvamusel ei ole alust lugeda tõendatuks, et kõik süüdistuses loetletud

pangakaartide kasutajad mööbli ostmisel kauplusest X. esitasid oma pangakaardi O. Mazurecale.

62. Lisaks analüüsitakse apellatsioonkaebuses üksikasjalikult maakohtu istungil ülekuulatud

tunnistajate ütluseid (apellatsioonkaebuse lk 8-19).

Süüdistatav Oksana Mazureca apellatsioon

63. Maakohtu otsuse peale esitas 14.02.2017 apellatsiooni ka O. Mazureca, kes palub kohtuotsuse

täies ulatuses tühistamist ja enda õigeksmõistmist.

64. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioon on tähtaegne, sest O. Mazureca taotles juba 30.11.2016

kohtuotsuse tõlget, kuid sai selle alles 30.01.2017 (täpsemalt vt täiendav määrus VIII kd lk 95).

Kuigi kaitsja esitas apellatsiooni juba 14.12.2016, tuleb kohtupraktika kohaselt ringkonnakohtul

oodata kõigi menetlusosaliste apellatsioonitähtaja lõppu, sest alles siis tohib asuda apellatsioonide

põhjendatust hindama (RKKKm nr 3-1-1-72-15 p-d 6-8).

65. Apellatsioonis tuuakse välja, et tunnistajate J. K, A. Z, J. B, G. G ja V. L ütlustega ei ole tõendatud,

et O. Mazureca on toime pannud süüdistuses esitatud kuriteod.

66. Prokurör toonitas, et tunnistajad andsid ütluseid, et nägid maksmise hetke ja leti taga O. Mazureca

manipulatsioone nende kaartidega. Kui võrrelda nende tunnistajate ütluseid, siis tuleb välja

asjaolu, et J. B, V. K, V. V, O. S, V. G ja S. S ütlustega ei ole tõendatud, et apellatsiooni esitaja

oleks teinud mingisuguseid manipulatsioone klientide pangakaartidega.

67. Samuti tõi prokurör välja tunnistajad, kes andsid ütluseid, et nägid, kuidas O. Mazureca kirjutas

välja tšeki infostendil nende nägemisväljas. Samas nähtub tunnistajate O. S, A. Z ja N.Z. ütlustest,

et kviitungeid vormistati leti taga, mitte leti peal. Samuti ei näinud nimetatud tunnistajad, mida

müüja kviitungile kirjutas. Tunnistajatele V. L, S. G, J. S, A. M, I. Z, D. P ja S. S ei esitatud

küsimust, kus müüja kviitungi kirjutas ja kas nad nägid, kuidas müüja dokumente välja kirjutas.

Tunnistaja N. M ei mäleta kviitungite kohta midagi. Seega ei saa väita, et tunnistajad nägid, kuidas

O. Mazureca neile kviitungeid välja kirjutas.

68. Tunnistajate T. I, A.L. , N.Z. , N. N, V. S, J. S, N. M, OÜ P., OÜ E., K. J, I. Z, S. S, V. I, S. G, D.

S ja OÜ T ütlused ei tõenda pangakaartidel olevate andmete ebaseadusliku kopeerimise fakti.

69. Pärast raha väljavõtmist pangaautomaadist mitte kõik pangad ei blokeerinud klientide kaarte ega

võtnud neid ära. Isikud kasutasid neid edasi. Seda kinnitavad tunnistajate V. V, O. S ja J. K ütlused.

70. Samuti ei tõenda mööblipoe „X. “ töötajate V. T, T. D ja V. T ütlused pangakaartidel olevate

andmete ebaseadusliku kopeerimise fakti.

71. Samuti tuuakse apellatsioonis välja, et O. Mazureca ja J. Mazureci majanduslik seis oli piisavalt

hea, mistõttu neil ei olnud vaja toime panna kuritegusid. Samuti teadsid nii poe töötajad kui ka poe

juhtkond J. Mazureci initsiatiivi paigaldada julgeoleku eesmärgil poodi valvekaamera. Kuna

paljudes firmades oli videokaamerate paigaldamise hind kõrge, pöördus J. Mazurec eraisikute

poole. A. Danilov oli üks nendest, kelle poole J. Mazurec videokaamera paigaldamiseks pöördus.

Läbiotsimise käigus leitud kleeplinti leidus poes hulgaliselt ka mujal. Seega ei saa leitud kleeplindi

tükk tõendada, et J. Mazurec, S. Leesalu või Danilovid paigaldasid poodi videokaamera.

72. O. Mazureca selgitab, et ta reguleeris enda töögraafikut omal äranägemisel. Tal ei keelatud töölt

lahkuda ja tulla tagasi päeva kestel. Prokurör toonitas õigesti, et kassa-aruandeid kontrolliti ja

esitati elektrooniliselt kaks korda kuus. Poetöötajad esitas O. Mazurecale müügiinformatsiooni,

mille alusel tegi ta raamatupidajale aruandlust, mis tõestab O. Mazureca töö täpset täitmist,

sõltumata tema asukohast.

73. A.A. andis ütluseid, et tööleping katkestati O. Mazurecaga usalduse kaotuse tõttu, kuid O.

Mazureca sõnul on töölepingu lõpetamise lepingu p-st 84.1 näha, et see lõpetati kokkuleppel. O.

Mazurca on seisukohal, et A.A. valetas või sattus segadusse töölepingu lõpetamise koha pealt.

Lisaks ütles prokurör kohtuistungil, et tööleping lõpetati 08.11.2014, kui tegelikkuses lõpetati

tööleping 08.01.2014. Kõike seda tõendab tööleping.

74. Maakohus ei ole arvestanud A.A. u ütluseid, mis kinnitavad, et pangaterminalil oli lühikene juhe

ning seda, et A.A. oli kursis, et pangaterminal seisis laua peal infostendi all.

75. Prokuröri poolt on esitatud videosalvestis poe infoletist, kust on näha naise käed, kes võtab

klientidelt makseid vastu. A.A. väitis, et nii käed kui ka allkiri on O. Mazureca omad. O. Mazureca

on seisukohal, et esitatud fotol ei ole tema käed. Süüdistuse poolt esitatud videosalvestis tõendab

ainult filmimise aspekti. Videosalvestiselt ei ole näha, et just O. Mazureca kopeeris

ebaseaduslikult pangakaarte. O. Mazureca on seisukohal, et A.A. ei saa tõsikindlalt väita, et need

on tema käed, kuna tal on halb mälu.

76. Maakohtu jaoks ei leidnud kinnitust O. Mazureca viibimine või puudumine töölt, mida oleks

saanud kinnitada töögraafik, mis on olemas poe „X. “ raamatupidamises. Maakohus tegi järelduse,

et ei ole suudetud veenvalt selgitada O. Mazureca tihedat puudumist töökohast. O. Mazureca

selgitab, et tegi graafikust väljavõtte ja nimetas maakohtule oma puudumise kuupäevi, kuid isegi

ei ole nõutud võrdluseks tehingute tšekkide koopiaid, mis on süüdistuses kirjas ehkki kõik on poe

raamatupidamises hoiul.

77. Tunnistaja I.R. poolt antud ütluste põhjal tehti järeldus, et suure tõenäosusega toimus

pangakaartide kopeerimine kaupluses „X. “, kuid sellel järeldusel ei ole tõendeid. I.R. ütlustest

nähtub, et ta analüüsis pangaautomaatides teostatud tehingute videosalvestisi kahe kuu kohta.

Seega ei vasta tõele prokuröri poolt toodu, et pangaautomaatide salvestisi hoitakse 2-3 nädalat.

Samuti tellis I. R pangaautomaatidesse jäänud pangakaardid, mille hulgas pidid olema järele tehtud

pangakaardid. Järelikult oleks uurijal olnud algusest peale võimalik 100 % tuvastada see isik, kes

võttis raha pangaautomaadist välja võltsitud pangakaardiga.

78. Infotehnoloogia eksperdi P.L. sõnul oleks salvestise pidanud teostama teistsuguse iseloomuga

kaamera kui see, mis asus poes ehk kaamera, millel olid teistsugused karakteristikud. Kaamerat

ennast, mis oleks salvestanud ekspertiisi esitatud salvestise, ei esitatud. Ekspertiisis uuriti salvestisi

kuupäevadega 01.07.2011, 03.05.2011 ja 05.05.2011. Prokurör küsis eksperdi käest, kas antud

salvestise kuupäevad viitavad faili loomise kuupäevale, mille peale vastas ekspert, et need

kuupäevad viitavad sellele, millal need failid on esmakordselt kõvakettale ilmunud. Ekspert

selgitas, et kustutatud faile on võimalik taastada, kuid faili sisu, seda, kuidas neid faile nimetati ja

millal need loodud on, ei ole võimalik öelda. Seega ei tuvastanud ekspertiis, et salvestised on

loodud just 01.07.2011, 03.05.2011 ja 05.05.2011. Samuti kinnitavad P.L. ütlused, et analüüsitud

kõvaketast kanti ja lülitati kord ühe ning teise arvuti külge. Samuti kustutati informatsiooni

osaliselt ühest arvutist ja osalisest teisest. Seega kinnitavad eksperdi ütlused Danilovi ütluseid, et

kaasaskantavat kõvaketast anti käest kätte ning et andmeid võis kirjutada ja hiljem kustutada keegi

teine, mitte Danilov.

79. Võrreldes pangakaarte ekspertiisivastuses olevate kaardinumbritega, järeldub, et mitte kõik

inimesed ei olnud kaupluse „X. “ kliendid. Kui Danilovitelt oleks avastatud selline hulk kopeeritud

andmeid, siis nende hulgas oleks avastatud kõikide kaartide numbrid, mis on nimetatud

süüdistusaktis. Seega ei ole tõendeid, et just kaupluses „X. “ ning O. Mazureca poolt kopeeriti

pangakaarte.

80. Samuti võeti läbiotsimise käigus ära kolm arvutit ja makseterminal. Äravõetud tehnikalt

programme, mis tõendaksid sellise loetava kopeerimisseadeldise olemasolu ja videokaamera

programmi, ei leitud. Tehnikalt ei avastatud midagi, mis oleks võinud kasvõi eeldada andmete

lugemist ja salvestamist. Seda kinnitab ka äravõetud tehnika ekspertiis.

81. Kokkuvõtvalt leiab O. Mazureca, et puuduvad tõendid selle kohta, et just O. Mazureca on

süüdistuses märgitud kuriteod toime pannud.

Süüdistatav Sergei Leesalu kaitsja apellatsioon

82. Viru Maakohtu otsuse peale esitas 15.12.2016 apellatsiooni S. Leesalu kaitsja advokaat Irina

Gromtsev, kes taotleb Viru Maakohtu 07.04.2016 otsuse tühistamist S. Leesalu süüdimõistmises

KarS § 333 lg 2 p 1,2 ja § 334 lg 2 p 1,2 järgi ning uue õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist.

Alternatiivselt palutakse maakohtu otsuse tühistamist karistuse mõistmise osas ning uue otsuse

tegemist, millega mõista S. Leesalule tervikuna tingimisi karistus.

83. Apellant leiab, et kohtulik uurimine maakohtus on olnud ühekülgne ja puudulik. Maakohus ei ole

tõendite hindamisel täitnud kriminaalasja arutamise igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse

nõuet. Selline tõendite valikuline ja osaline ümberhindamine on põhistamiskohustuste rikkumine

KrMS § 339 lg 1 p 7 alusel ja viitab ühekülgsele kohtulikule uurimisele KrMS § 338 p 1

tähenduses. Need vead on käsitatavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339

lg 1 p 7 ja lg 2 mõttes. Apellant leiab, et maakohus on S. Leesalule karistuse mõistmisel

kohaldanud vääralt materiaalõigust.

84. Süüdimõistev kohtuotsus rajaneb ainult eeldustel ja esitatud tõendite suvalistele süüdimõistvatele

tõlgendustele. Kohtumenetluse käigus kerkis esile hulgaliselt küsimusi ja kahtlusi S. Leesalu süü

suhtes, mida tuleb kahtlemata tõlgendada tema kasuks vastavalt KrMS § 7.

85. Maakohus on tunnistanud S. Leesalu süüdi selles, et tema grupis A. Danilovi, O. Mazureca ja I.

Daniloviga võltsisid 110 pangakaarti. Kohtuliku uurimise käigus ei kuulatud üle kõiki

pangakaartide omanikke, kelle pangakaartidelt on raha välja võetud Venemaa territooriumi

pangaterminalidest. Apellant leiab, et antud episoodid ei ole leidnud kohtuliku uurimise käigus

kinnitust isikute suhtes, keda ei kuulatud vahetult kohtuistungil üle. Sellisel viisil ei ole tõendatud,

et pangakaartide kopeerimine toimus kaupluses X. . Seega tuleks süüdistuse mahtu oluliselt

vähendada.

86. Süüdistusaktist ei selgu, mis alusel on S. Leesalule esitatud süüdistus KarS § 333 lg 2 p 2 ja KarS

§ 334 lg 2 p 2 järgi. Ainus viide süüdistusaktis, milleks on kuriteoga tekitatud kahju summa, ei ole

aluseks antud kvalifitseeriva tunnuse kohaldamiseks. S. Leesalule esitatud süüdistuse tekstis

puudub üldse antud kuriteoga tekitatud kahju summa. Seetõttu leiab apellant, et puudub alus S.

Leesalu tegude kvalifitseerimiseks tema süüdimõistmise korral KarS § 333 lg 2 p 2 ja § 334 lg 2

p 2 järgi. Maakohus ei ole põhjendanud, mis alusel ta tunnistas S. Leesalu süüdi KarS § 333 lg 2

p 2 ja § 334 lg 2 p 2 järgi.

87. Maakohus luges tõendatuks, et kaupluse X. klientide pangakaartide võltsimiseks ja nende andmete

kopeerimise ning võltsitud pangakaartide edasise kasutamise eesmärgil S. Leesalu, O. Mazureca,

A. Danilov ja I. Danilov paigaldasid Narvas Puškini 4a asuva kaupluse X. müügisaali infoleti taha

pangakaartide magnetribal olevate andmete lugemise seadme. Ripplakke infoleti kohale kinnitasid

S. Leesalu, I. Danilov ja A. Danilov kleeplindiga minivideokaamera ostude eest pangakaardiga

tasuvate klientide jälgimiseks, pangakaardi omaniku ja PIN-koodi seostamiseks ning

pangakaartide PIN-koodide salvestamiseks. Süsteemi paigaldamisel 03.05.2011 kella 22.41.37

ajal A. Danilov õpetas S. Leesalule kaupluse klientide pangakaartide andmete salvestamiseks

kohandatud süsteemi kasutamist.

88. Apellant leiab, et ei ole tõendatud, et videosüsteem paigaldati 03.05.2011 kell 22.41.37. Kui

videofail oli loodud kell 22.41.37, siis S. Leesalu ei saanud viibida kaupluses ilma O. Mazureca

või J. Mazureci juuresolekuta. Süüdistus ei ole esitanud tõendeid, et 3. mail 2011 pandi kauplus

pärast sulgemist signalisatsiooni alla. Süüdistus ei ole esitanud tõendeid, millal X. signalisatsiooni

alt maha võeti ja millal signalisatsiooni alla pandi. Need andmed oleks pidanud olema turvafirmas.

Andmete saamisel, et 3. mail 2011 kauplust X. ei pandud signalisatsiooni alla enne kella 23.00,

oleks saanud neid andmeid võrrelda salvestisega ning siis kinnitada, et nimetatud fail oli loodud

just nimelt 3. mail 2011. Ekspert P.L. , vastates küsimustele selgitas, et on võimalik, et see on faili

kõvakettale salvestamise kuupäev ja võimalik, et see on faili salvestamise kuupäev. Kuid faili

loomise täpne kuupäev ei ole tuvastatud.

89. Antud videosalvestisest tuleneb, et A. Danilov õpetas S. Leesalu videosüsteemi kasutama, kuid

salvestisest ei tulene, et süsteemi paigaldamise eesmärgiks oli pangakaartide kopeerimine. See, et

kaamerat oli vaja sisse lülitada ja välja lülitada, on täiesti loomulik. Samuti see, et süsteemi ei

tohiks aeglustada või see, et on vaja jälgida, kas salvestamine toimub või mitte. S. Leesalu

versioon, et antud videosüsteem paigaldati turvamise eesmärgil, kuna kaupluses pandi toime

vargusi ning selle paigaldamise initsiaatoriks oli J. Mazurec, on täiesti loogiline. Seda enam, võttes

arvesse S. Leesalu töö iseloomu, siis tal puudus võimalus iga päev kaamerat sisse ja välja lülitada,

samuti jälgida, kas kaamera töötab või mitte. Faktiliselt kõik ülekuulatud kaupluse töötajad

kinnitasid, et S. Leesalu ei käinud infoleti taga, vaid vaatas ainult kauba kohale toimetamise

žurnaali, mis asus infoleti peal. Selleks ei olnud vaja infoleti taha minna.

90. Maakohus jättis ebaõigesti tõenditest täielikult välja S. Leesalu ütlused, kuna need on vastuolus

teiste, uuritud tõenditega. Kuid S. Leesalu ütlused vestluse kohta A. Daniloviga, mis on fikseeritud

videol, vastavad täielikult hääle ekspertiisiaktile. S. Leesalu tunnistab, et selline vestlus toimus, et

salvestisel on tema ja A. Danilovi hääl. Nimetatud fakti kinnitas ka tunnistajana ülekuulatud A.

Danilov. Seega ei ole mingit alust lugeda S. Leesalu ütlusi selles osas mitteusaldusväärseteks.

91. Kaupluse töötajad kinnitasid, et kuni 2011. aasta septembrini olid kauplusesse sissetungimised ja

vargused. J. Mazurec tegi juttu videovalve paigaldamisest. Apellant leiab, et S. Leesalu versioon

selle kohta, et ta J. Mazureci palvel kutsus videosüsteemi paigaldamiseks kauplusesse A. Danilovi,

näib eluliselt täiesti usutav.

92. Kui videosüsteem oli paigaldatud pangakaartide kopeerimiseks, siis oleks pidanud videokaamera

salvestised kusagil säilima. Tõenäoliselt arvutis, mis seisis infoleti taga laua peal. Seejärel oleks

tulnud need salvestised edastada A. Danilovile, kes analüüsis andmeid ja võltsis pangakaarte. Kuid

ei ole leitud mitte ühtegi faili, peale kolme, mida vaadeldi kohtuistungil, mis viitaksid sellele, et

sellist salvestamist teostati pidevalt. Ekspert P.L. , tuvastades kolm videofaili arvuti välikettal,

selgitas, et antud videofailid olid eemaldatud „prügikastist“ ning isik, kes need videofailid

eemaldas, nähtavasti ei teadnud sellest, et need failid säilivad operatsioonisüsteemis. Miks ei ole

leitud teisi videofaile kaupluse X. arvutist ega A. Danilovi arvutitest. Apellant leiab, et selle

põhjuseks on see, et teisi videofaile ei olnudki ning need kolm videofaili ei omanud mitte

mingisugust tähtsust isiku jaoks, kes need eemaldas. On väheusutav, et A. Danilov, kes maakohtu

arvamuse kohaselt tegeles pangakaartide kopeerimisega, ei oleks enda arvutist täielikult

eemaldanud teda süüstavaid tõendeid.

93. Tunnistajad, kaupluse töötajad, kinnitasid, et S. Leesalu käis infoleti juures selleks, et vaadata

infoletil asuvast vihikust infot mööbli kohaleviimise kohta. Seega kui tunnistajad nägid S. Leesalu

infoleti lähedal, siis selles ei saanud olla mitte midagi kuritegelikku, kuna ta lihtsalt vaatas, kuhu,

kellele ja millal on vaja mööblit kohale viia. Kõik tunnistajad, kes maksmise ajal nägid enda

lähedal meesterahvast, kaupluse töötajat, kinnitavad, et ta asus nendest meetri kaugusel paremal.

Tarnete vihik asub just nimelt infoleti paremal nurgal. Kuna tunnistajate ütluste kohaselt oli sel

päeval üle 5 tarne, siis S. Leesalul praktiliselt ei olnud aega selleks, et videokaamerat teenindada.

Kuid seda võis teha J. Mazurec.

94. A. Redkihh andis ütlusi, et kui S. Leesalu kauemaks jäi, siis ta koos O. Mazurecaga ootas S.

Leesalu, et kauplus signalisatsiooni alla panna. Seega on kahtlane, et S. Leesalul oleks olnud

võimalus kaamera märkamatult välja lülitada. Maakohus luges tõendatuks, et O. Mazureca

kopeeris pangakaartide andmed ning pärast kopeerimist sisestas O. Mazureca kliendi pangakaardi

panga makseterminali ning asetas selle videokaameraga infoletti hõlmaval alal nii, et kliendi poolt

valitav pangakaardi PIN-kood jääks lakke kinnitatud videokaamera salvestusele. Sel ajal seisis

kaupluse laadija S. Leesalu infoleti juures selja või küljega ostja poole ja ostjast eemal nii, et

kliendi poolt terminaliseadmesse sisestatav PIN-kood oli temale nähtav ja ta jättis selle meelde.

95. Maakohus leidis, et tunnistajate ehk X. kaupluse ostjate ütlustega on tõendatud, et kauba eest

maksmise ajal seisis S. Leesalu infoleti juures selja või küljega ostja poole ja ostjast eemal nii, et

kliendi poolt terminaliseadmesse sisestatav PIN-kood oli temale nähtav.

96. Apellant on seisukohal, et maakohus on selles osas valesti hinnanud tunnistajate ehk X. kaupluse

ostjate ütlusi. Tunnistaja J. B andis ütlusi, et kauba maksmisel meesterahvas seisis tunnistaja selja

taga, tunnistajast umbes 10-15 meetri kaugusel. Tunnistaja N.Z. andis ütlusi, et kui ta teostas

makset, seisis leti juures kolm inimest: kassiir ja laotöölised. Laotöölised seisid tunnistajast 3-4

meetri kaugusel. Tunnistaja V. L andis ütlusi, et kui ta kaupluses pangakaardiga tasus, siis tema

kõrval, umbes 2-meetri kaugusel, seisid kaks laotöölist. Tunnistaja T. I andis ütlusi, et kauba eest

maksmisel oli umbes 40-aastane naisterahvas, eemal, tunnistajast umbes 1-1,5 meetri kaugusel

seisis meesterahvas, kes oli vist laotööline. T. I mäletab hästi, et meesterahvas seisis müügiletist

eemal. Tunnistaja otsustas, et ta on laotööline, sest tal olid seljas mitte eriti puhtad tööriided.

Tunnistaja ei oska kirjeldada tema välimust. Tunnistaja D. P andis ütlusi, et müügileti juures kauba

eest maksmisel seisis üks inimene. Tunnistaja N. M andis ütlusi, et sel hetkel laotööline küsis:

„Kuhu teile kummut viia?“ Samal ajal müüja sisestas kaardi makseterminali ja ütles: „Sisestage

nüüd PIN-kood.“ Tunnistaja valis PIN-koodi, see aktsepteeriti ja tunnistaja tõmbas kaardi välja.

Tunnistaja ei näinud, mida müüja pangakaardiga tegi, kuna müügilett oli kõrge ja tunnistaja vaatas

juba, kuidas laotööline tema kummuti ära viis. Tunnistaja N. N andis ütlusi, et kui ta teostas makse

ja teda teenindas naisterahvas, siis natukene kaugemal, tunnistaja selja taga, seisis meesterahvas.

Tunnistaja V. I andis ütlusi, et kõrval seisid kaupluse töötajad - kaks isikut. Tunnistaja V. V tundis

kohtusaalis S. Leesalu ära ja selgitas, et X. kaupluses kaardimakse teostamise ajal süüdistatav oli

tema juures ja võis näha PIN-koodi, samuti vestles tunnistaja kaupluses süüdistatavaga. Tunnistaja

A.L. andis ütlusi, et leti juures olid meesterahvad. Tunnistaja sai aru, et nad töötavad kaupluses

laadijatena ja teevad lihtsalt oma tööd. Nad keerlesid seal ringi ja võisid näha PIN-koodi.

Tunnistaja V. G andis ütlusi, et kaupluses oli töine õhkkond, käis pidev sagimine ja töötajad käisid

infoleti juures. Inimesed tööriietuses käisid edasi-tagasi. Oli näha, et nad on laomehed/laadijad või

mööbli kokkupanijad. Tunnistaja ei varjanud kätega, kui sisestas PIN-koodi.

97. Eespool mainitud tunnistajate ütlustest võib aru saada, et makse teostamise hetkel nendest 1,5 kuni

15 meetri kaugusel viibisid laotöölised või laadijad, kes võisid näha PIN-koodi. Kuid isegi 1 meetri

kauguselt on väga raske näha ostja poolt valitavat PIN-koodi. Mitte keegi tunnistajatest ei andnud

ütlusi, et laotöölised/laadijad tundusid neile kahtlased, et keegi nendest oleks üritanud seista ostja

lähedal/kõrval ning üritanud üle õla vaadata. Ainult kaks ülekuulatud tunnistajatest nägid makse

teostamise ajal enda kõrval S. Leesalu. Teised tunnistajad ei tundnud teda ära, kuigi S. Leesalul

on väga meeldejääv välimus. Sellisel viisil jõudis maakohus täiesti suvaliselt järeldusele, et S.

Leesalu seisis makse teostamise ajal ostjate kõrval ning jättis meelde ostja poolt valitava PIN-

koodi. Kohtuliku uurimise käigus ei ole selle kohta esitatud mitte ühtegi tõendit. S. Leesalult ei

võetud ära mitte midagi, mis viitaks sellele, et ta kirjutas paberile, telefoni või arvutisse tema poolt

pealt vaadatud PIN-koodid.

98. Maakohus luges tõendatuks, et S. Leesalu seisis kaupluse leti juures selja või küljega ostja poole

sellisel kaugusel, et kliendi poolt makseterminali sisestatav PIN-kood oli talle nähtav ning ta jättis

selle meelde. Videokaamera salvestise alusel kirjutas A. Danilov enda lauakalendrisse kopeeritud

pangakaartide andmed ja PIN-koodid. Kui videokaamera fikseeris PIN-koode, siis milleks oli S.

Leesalul tarvis seista ostjate kõrval ja PIN-koode jätta meelde. Kui ta tõepoolest oleks pidanud

PIN-koodid meelde jätma, siis ta oleks pidanud need üles kirjutama ja A. Danilovile edasi andma.

Kuid ei ole leitud ühtegi tõendit selle kohta, et S. Leesalu pidas kaupluse ostjate PIN-koodide

arvestust. Vastupidi, süüdistus esitas tõendina A. Danilovi märkmiku, kus olid märgitud

neljakohalised numbrikombinatsioonid, mis süüdistuse arvates on kopeeritud pangakaartide PIN-

koodid. Need numbrid olid omakäeliselt kirjutatud A. Danilovi poolt. Milleks pidi A. Danilov,

kellele S. Leesalu pidi väidetavalt PIN-koodid edastama, need veelkord üles kirjutama.

99. Kohtumenetluse käigus ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et A. Danilovi märkmikusse kirjutatud

numbrid on PIN-koodid ning et need on just nende pangakaartide PIN-koodid, mille kopeerimine

on käesoleva kriminaalasja esemeks. Esiteks ei ole teada, kas need numbrid olid PIN-koodid või

mitte, ning kui olidki, siis kas need on just nende pangakaartide PIN-koodid, mille kopeerimise

tulemusena võeti 2011 aasta septembris Vene Föderatsiooni pangaautomaatidest sularaha välja.

Keegi ei küsinud kannatanute käest nende pangakaartide PIN-koode. Seega leiab apellant, et

maakohtu järeldus selles osas ei ole õige.

100.

Ekspert P.L. andis kohtuistungil ütlusi, et 2 tunni ja 46 minutilise faili loomise kuupäev on

20.09.2011. See faili loomise kuupäev ei tähenda videosalvestuse kuupäeva, vaid tähendab

nimetatud andmekandjalt algupärase videosalvestuse kustutamise aega. Näiteks kui on tarvis

salvestada videosalvestuse täpset algusaega, nupp lülitati sisse ja salvestati videosalvestuse

algusaeg. Seejärel, oletame, kui toimub kaardi lugemine ning isik sisestab PIN-koodi, siis tuleb

kindlasti või soovitavalt fikseerida aeg, millal see isik sisestas PIN-koodi, et hiljem oleks võimalik

sünkroniseerida neid andmeid, mis olid salvestatud sarnase seadmega.

101.

Selleks, et videosalvestusest oleks kasu, on vajalik fikseerida aeg. Ilmselge et S. Leesalu seda

teha ei saanud. Ei ole leitud märkmeid, mis oleksid tema või O. Mazureca poolt kirjutatud.

102.

Kuna videofailil taimer puudub, siis selle kasutamiseks tuleb täpselt fikseerida salvestuse

algus ja vajalik on fikseerida täpne aeg, millal toimus vajalik toiming. Kohtuistungil ei esitatud

tõendeid selle kohta, et O. Mazureca, võttes vastu kaardimakseid, tegi mingeid märkmeid. Seega

ei ole tuvastatud, et O. Mazureca fikseeris, mis ajal ta väidetavalt kopeeris klientide pangakaarte.

Samuti leiab kaitsja, et S. Leesalul ei olnud füüsiliselt võimalik iga kord PIN-koode meelde jätta,

kuna enamuse ajast ta tegeles väljaspool kauplust kauba kojuveoga. Ükski tunnistajatest ei öelnud,

et S. Leesalul oli kindlasti võimalik näha nende poolt sisestatavat PIN-koodi. Enamik tunnistajatest

üldse ei näinudki kedagi kaardimaksete teostamisel enda kõrval. Seega jääb arusaamatuks, milleks

üldse on tarvis teostada videosalvestust, kui ei ole võimalik fikseerida vajalikke andmeid.

103.

Prokurör esitas kohtuistungil kaupluses X. teostatud läbiotsimise protokolli, mille kohaselt

oli kaupluses O. Mazureca juuresolekul toimunud läbiotsimise käigus ära võetud kolm arvutit -

üks sülearvuti ja kaks lauaarvutit. On teostatud ekspertiis, mille käigus tuvastati, et pangakaarte

kopeerivat tarkvara ei leitud. Kuid leiti kirjavahetus A. Danilovi ja A. Leesalu vahel, mida on

vaadeldud (kd. 10, tl 58-64). Nimetatud tõend tõendab, et kauplusesse ei paigaldatud kopeerimise

seadet, kuna kaupluses olevatest arvutitest ei leitud pangakaartide kopeerimise tarkvara, samuti

videosalvestuse tarkvara. A. Danilovi ja S. Leesalu vaheline kirjavahetus ei ole seotud kuriteoga,

milles süüdistatakse S. Leesalu.

104.

Nagu eelpool öeldud, S. Leesalu juurest ei leitud ühtegi eset, mis viitaks tema osalusele

pangakaartide kopeerimises. Kaardilugemisseade leiti I. Danilovi juurest, keda S. Leesalu isegi ei

tundnud. Süüdistus ei ole esitanud vastupidiseid tõendeid, puudub informatsioon selle kohta, et S.

Leesalu suhtles I. Daniloviga telefonitsi või mingil muul viisil.

105.

Ei ole tõendamist leidnud süüdistuse väide ja maakohtu järeldused, et iga päev kaupluse

lahtioleku ajaks lülitas S. Leesalu minivideokaamera sisse vastavalt kokkuleppele A. Daniloviga.

106.

Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et S. Leesalu ei viibinud tihti kaupluses lahtioleku ajal,

mistõttu tal ei olnud võimalik minivideokaamerat sisse lülitada. Kõik tunnistajad räägivad, et S.

Leesalul ei olnud õigust infoleti taga viibida ja keegi ei ole teda seal näinud. Ükski tunnistajatest

ei ole näinud videokaamerat ega ka seda, et S. Leesalu tegi infoleti taga mingeid liigutusi. Kui

videokaamera asus pikka aega (umbes 4 kuud) infoleti kohal, siis seda poleks võimalik mitte

märgata. Kuid mitte ükski tunnistajatest ja kaupluse töötajatest ei kinnitanud seda süüdistuse

väidet. Maakohus on rajanud arvamuse nimetatud fakti kohta üksnes oletustele.

107.

Sellest tulenevalt leiab apellant, et S. Leesalu süü KarS § 333 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritud

kuriteo toimepanemises ei ole tõendatud. Maakohtu järeldused on ebaloogilised, tekitavad tõsiseid

kahtlusi ning kõik kahtlused peavad olema tõlgendatud süüdistatava kasuks. Apellant leiab, et ei

ole tõendamist leidnud ka S. Leesalu süü KarS § 334 lg 2 p 1, 2 järgi.

108.

Maakohus luges tõendatuks, et S. Leesalu alates 1. septembrist 2011 ületas nii Vene

Föderatsiooni kui ka Eesti Vabariigi passiga riigipiiri 12 korda. Apellant leiab, et Vene

Föderatsiooni õiguskaitseorganite poolt saadetud vastuses ei ole märgitud, et ajavahemikul 1.

septembrist 2011 kuni 1. jaanuarini 2012 S. Leesalu (Dmitrijev) ületas 12 korda Ivangorodi

piiripunktis Vene Föderatsiooni riigipiiri. Esiteks ei ole vastuses märgitud, millise passiga S.

Leesalu riigipiiri ületas ning samuti puudub märge S. Leesalu kodakondsuse kohta.

109.

Maakohus tõlgendab tõendeid suvaliselt, andes nendele väga süüdimõistva varjundi.

Kusjuures tõlgendamine on täielikult tõestamata. Kohtueelsel uurimisel puudub menetlusosaliste

võistluspõhimõte. Uurimisasutus ja prokuratuur peavad koguma nii kahtlustatavat süüstavaid kui

ka süüst vabastavaid tõendeid. Käesolevas kriminaalasjas on uurimisasutuse ja prokuratuuri poolt

kogutud ainult süüstavaid tõendeid, seejuures tõendeid, mis omavad madalat tõenduslikku

väärtust. Apellant leiab, et ei ole tõendatud, et S. Leesalu viibis 10.09.2011 Vene Föderatsioonis,

sest tema telefon viibis selle telemasti levipiirkonnas, mille leviala hõlmab maakohtu arvates

Ivangorodi leviala. Apellant leiab, et antud väide on täielikult tõendamata ning ei ole leidnud

kinnitust kohtuliku arutamise käigus uuritud tõenditega. Sellise väite tõendamiseks on vajalik isiku

arvamust, kes valdaks erilisi tehnilisi teadmisi – näiteks kuidas toimib teatud telemasti

levipiirkond, millest sõltub telefoni levi, kas reljeef, ilmastikutingimused ja muud asjaolud

mõjutavad levitugevust. Kuna kohtuistungil seda välja ei toodud, siis on suure küsimärgi all

maakohtu väide selle kohta, et S. Leesalu viibis 10.09.2011 Vene Föderatsioonis. Seda enam, et

S. Leesalu poolt esitatud passis ei ole märgitud S. Leesalu poolt Vene Föderatsiooni ja Eesti

Vabariigi riigipiiri ületamist 10.09.2011. Ehkki sellele eelnevate ja järgnevate piiriületamise

päevade kohta on kanded märgitud.

110.

Maakohus teeb esitatud tõenditest täiesti põhjendamatult järeldusi selle kohta, et S. Leesalul

oli 2011 aastal kaks passi – Vene Föderatsiooni kodaniku pass ja Eesti Vabariigi kodaniku pass

ning et ta kasutas Eesti Vabariigi piiri ületamisel Eesti Vabariigi passi ja Vene Föderatsiooni piiri

ületamisel Vene Föderatsiooni passi. Süüdistuse poolt esitatud Venemaa õigusorganite vastustest

ei ilmne mingilgi moel, et S. Leesalul (Dmitrijevil) oli Vene Föderatsiooni kodakondsus.

111.

Kuna andmed piiriületuse kohta on vastuolulised, siis maakohtul oleksid pidanud tekkima

kahtlused S. Leesalu poolt 10.09.2011 piiri ületamise faktis, mis KrMS § 7 kohaselt oleks pidanud

olema tõlgendatud süüdistatava kasuks.

112.

Eeltoodu põhjal leiab apellant, et S. Leesalu süü KarS § 334 lg 2 p 1,2 järgi ei ole tõendatud.

113.

Juhul, kui kohus leiab, et S. Leesalu süü on tõendatud, siis leiab apellant, et talle maakohtu

poolt mõistetud karistus (nimelt 5 kuud vangistust kuulub ärakandmisele kohe) ei vasta kuriteo

asjaoludele ja S. Leesalu isikule.

114.

Apellant on seisukohal, et maakohus, mõistes S. Leesalule karistuse, kohaldas vääralt

materiaalõigust. Maakohus, määrates S. Leesalule karistuse, võttis arvesse, et S. Leesalu on varem

Vene Föderatsioonis kohtulikult karistatud vangistusega. Lisaks arvestas maakohus S. Leesalu

iseloomustava materjalina, et S. Leesalu kahtlustatakse Venemaal raskes isikuvastases kuriteos –

tapmises ning et tema pani kuriteo toime katseajal (mis oli määratud Vene Föderatsiooni kohtu

poolt). Lisaks võttis maakohus iseloomustava materjalina arvesse S. Leesalu kriminaalasja KarS

§ 121 järgi, mis on Narva kohtumaja menetluses.

115.

Apellant on seisukohal, et karistusseadustik ei võimalda karistuse mõistmisel arvesse võtta

välismaal mõistetud karistusi, mistõttu maakohus rikkus materiaalõiguse norme.

116.

Karistuse mõistmisel ei võtnud maakohus arvesse, et kuriteod on toime pandud rohkem kui

neli ja pool aastat tagasi.

117.

Apellant on seisukohal, et S. Leesalule ei ole õigustatud määrata reaalseks ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks viis kuud vangistust. Arvestades S. Leesalu isikut, on võimalik talle

määratud karistus jätta täielikult täitmisele pööramata, mida apellant ringkonnakohtult taotleb.

Süüdistatav Sergei Leesalu apellatsioon

118.

Maakohtu otsuse peale esitas 14.02.2017 apellatsiooni ka S. Leesalu, kes palub maakohtu

otsuses täies ulatuses tühistamist ja enda õigeksmõistmist.

119.

Ringkonnakohus märgib, et apellatsioon on tähtaegne, sest S. Leesalu taotles juba 30.11.2016

kohtuotsuse tõlget, kuid sai selle alles 30.01.2017 (vt ka käesoleva otsuse p 64).

120.

Apellatsioonis märgitakse, et prokurör esitas tõendina vastuse päringule Ida Prefektuuri

välisteenistusest, mis tõendab, et S. Leesalu võttis Venemaa territooriumil 10.09-19.09.2011 raha

välja. Prokurör rääkis kohtuistungil sellest, et esitati päring ka Eesti piirivalve teenistusele, millest

nähtub, et S. Leesalu ületas Eesti-Vene piiri 05.09.2011 kell 14.37 ja seejärel 09.09.2011 kell

10.10. Prokurör väidab, et tagasi S. Leesalu ei tulnudki või tuli Venemaa passiga. Kuigi Eesti

piirivalveteenistus oma ametlikus vastuses ütleb, et mitte igakord ei fikseeri Eesti piiriteenistus

Eesti kodanike piiriületusi. S. Leesalu lisas tõendina asja materjalide juurde koopia oma passist,

milles on täpsem informatsioon kui välispiiri teenistuse vastuses. S. Leesalu passist nähtub, et ta

ületas Venemaa piiri Eesti passiga 09.09.2011 sinna ja tagasi, mis annab tunnistust sellest, et Eesti

piiriteenistus ei fikseerinud hetke, mil S. Leesalu tuli Eestisse tagasi. Venemaa piiriteenistus paneb

Eesti kodaniku passi pitsati nii minnes kui ka tulles, kuid maakohus ignoreeris seda.

121. Samuti luges prokurör kohtuistungil ette sideohvitseri vastuse, kes vastutab Moskvas Interpoli

eest. Seda vastust süüdistusaktis ei ole. Kuna antud dokumendid olid inglise keeles, siis kaitsjad

ja süüdistatavad nõustusid prokuröri ettepanekuga, et need dokumendid loetakse ette referatiivselt.

Sellest vastusest nähtub, et S. Leesalu (Dmitrijev) ületas piiri Ivangorodi piiripunkti kaudu 12

korral ajavahemikul 01.09.2011 – 01.12.2012. Selles tõendis on juttu sellest, et S. Leesalu võib

olla Venemaal osaline M. G tapmises. Selles tõendis sisalduvad andmed on S. Leesalu arvates

vastuolulised, kuna maakohus ei ole veendunud selle tõendi tõlke õigsuses. S. Leesalul ja tema

advokaadil ei olnud võimalik selle tõendiga enne kohtuistungit tutvuda. Asjaolu, et maakohus lisas

viimasel hetkel selle tõendi asja materjalide juurde just sellises tõlkes, on soodne just prokurörile.

S. Leesalu kaitsja avalikustas vaidluste käigus selle dokumendi tõlke inglise keelest eesti keelde

ja selles oli hoopis teistsugune informatsioon.

122. S. Leesalu oli kahtlustuse all seoses sellega, et ta tundis M. G, keda kahtlustati tapmises, mitte aga

M. G tapmises nagu referatiivselt tõlkis prokurör. Seetõttu põhjendab maakohus otsuses oma

järeldusi ebaõige tõlke alusel. Miks prokuratuur üleüldse kogub informatsiooni S. Leesalu vana

perekonnanime kohta. S. Leesalu väidab, et ta oli Dmitrijev kuni aprillini 2011. Süüdistus esitati

alles mais 2011. Prokurör avaldas arvamust, et S. Leesalu vahetas perekonnanime M. G tapmise

tõttu, kes antud hetkel asub Vene Föderatsiooni territooriumil elusa ja tervena.

123. Kohtuistungil viitas prokurör tunnistajate ütlustele, kes tõendavad prokuröri arvates, et maksmise

ajal poes „X. “ oli S. Leesalu klientide kõrval ja piilus nende PIN-koode, jättis need meelde ja

edastas A. Danilovile. S. Leesalu arvates ei tõenda tunnistajate ütlused toodud versiooni. Nimelt

ei nähtu tunnistajate J. B, V. V, N.Z. , V. L, A. Z, N. N, T. I ja V. S ütlustest, et S. Leesalu oleks

tunnistajate kõrval seisnud ja seega nende PIN-koode näinud. On olemas kaks kahtlevat tunnistajat

- A.L. ja V. G. Nimetatud tunnistajad S. Leesalu ei mäleta, kuid mäletavad, et nende kõrval keegi

oli. Samas ei mäleta A.L. ja V. G, kes nende kõrval oli ja võis näha nende PIN-koode või mitte.

124. S. Leesalu on seisukohal, et maakohus tõlgendab tunnistajate ütluseid valesti. 27-st ülekuulatud

tunnistajast kokku 22 tunnistajat tundsid S. Leesalu ära kui mööbli koju toimetaja. Kuid kõik

tunnistajad väitsid, et S. Leesalu nende kõrval ei olnud või oli sellises kauguses, et ei olnud

võimalik näha PIN-koodi. Kokkuvõttes ei olnud kedagi sellises kauguses, et oleks olnud võimalik

näha, kuidas klient sisestab PIN-koodi. Samuti on makseterminalil servad, mis varjavad

klaviatuuri kolmest küljest. Arvestades infoleti kõrgust, mis on tunnistajate ütluste kohaselt

rinnuni, siis ei ole sisestatav PIN-kood nähtav kolmest küljest.

125. Apellatsioonis tuuakse välja, et S. Leesalu ei tea, kas poodi paigaldati J. Mazureci initsiatiivil

kaamera ning kas lindistust tehti või see võeti kohe maha. Asjaolu, et videosalvestusel on S.

Leesalu hääl, kinnitab S. Leesalu ütluseid kohtus. Äravõetud videosalvestis ei tõenda seda fakti,

milleks püüti kaamerat paigaldada ja kui pikka aega ta poes oli. Kui kaamera oleks olnud pika aja

vältel poes, siis töötajad oleksid seda märganud ja oleksid andnud kaamera olemasolu kohta

tunnistusi.

126. Kohtuistungil vastas infotehnoloogia ekspert P.L. prokuröri küsimusele, et Danilovitelt äravõetud

videokaamerad ei funktsioneerinud. Vaadates läbi poesalvestised, ekspert välistas need kaamerad.

Tema arvates taoline salvestis oleks pidanud olema tehtud teise iseloomuga kaamerate poolt.

Ekspertiisiks aga ei esitatud kaamerat, mis oleks salvestanud antud salvestise. Samuti ei kinnitanud

ekspertiis süüdistuse versiooni, et salvestised olid tehtud 03.05.2011, 05.05.2011 ja 01.07.2011.

127. Läbiotsimise käigus võeti poest „X. “ ära kolm arvutit ja makseterminal. Äravõetud tehnikal

programmi, mis toetaks lugemistehnikat ja programmi videokaamera jaoks, ei leitud.

128. Samuti võttis maakohus tõendina vastus ekspertiiside tulemused vaatamata sellele, et tõendit selle

kohta, et pangakaartide andmed kopeeriti poes „X. “ puuduvad. Ekspertiisiandmetes ei ole

kinnitusi, vaid on oletused võimalikest võimalustest.

129. Samuti tuuakse apellatsioonis välja, et poe „X. “ ripplae paneeli alt leitud kleeplinti leidus poes

küllaldaselt ka mujal.

130. Sideoperaatori vastusest nähtub tegelikkuses, et mõlemad abonendid, nii S. Leesalu kui ka A.

Danilov, asusid sel hetkel, kui käis aktiivne raha välja võtmine Ivangorodis ja Kingissepas, Eestis.

Kuid maakohus leidis oma otsuses, et süüdistatav võis raha välja võtta Venemaal asuvatest

pangaautomaatidest. Antud kriminaalasjas ei ole andmeid Eesti sideoperaatoritelt selle kohta, et

Kingissepas on Eesti mastide piirkond, mida Eesti mastid katavad. Prokurör ainult oletas, et selline

side võib olla, aga maakohus tegi sellest järelduse oma otsuses.

131. Eeltoodule tuginedes leiab S. Leesalu, et ta ei ole toime pannud süüdistuses toodud kuritegusid.

Prokuröri kirjalikud vastuväited apellatsioonidele

132. Prokurör oma 20.02.2017 esitatud vastuväidetes on seisukohal, et vaidlustatud Viru Maakohtu

07.04.2016 otsus, millega O. Mazureca mõisteti süüdi KarS § 333 lg 2 p 1,2; § 334 lg 2 p 1 järgi

ja S. Leesalu KarS § 333 lg 2 p 1,2; 334 lg 2 p 1,2 järgi, on seaduslik ja põhjendatud ning selle

tühistamiseks puudub alus. Prokurör nõustub täielikult maakohtu motiivide ja järeldustega, samuti

jääb oma seisukohtade juurde, mida avaldas maakohtu istungil. Samuti ei nähtu kaitsjate ja

süüdistatavate apellatsioonidest uusi asjaolusid, mida nad ei oleks avaldanud kohtuvaidluste

käigus või millega kohus ei oleks otsuse tegemisel arvestanud. Seetõttu prokurör märgib

apellatsioonide sisust tulenevalt lühidalt vaid järgmist: apellatsioonikaebustes esitatuga

samalaadseid väiteid esitasid süüdistatavad ja nende kaitsjad ka maakohtu istungil. Viru Maakohus

on otsuses kokkuvõtlikult välja toonud asjas olevad tõendid, kaasa arvatud süüdistatavate ütlused.

Kuna need erinevad omavahel, siis tõendeid nende kogumis hinnates asus maakohus seisukohale,

et süüdistatavate O. Mazureca ja S. Leesalu ennastõigustavad ütlused pole usaldusväärsed ja on

vastuolus uuritud tõenditega.

133. Õigusemõistmise ülesanne on anda hinnang esitatud süüdistuse põhjendatuse kohta. Seda saab

teha kõikide asjas olevate tõendite kogumi alusel. Kui mingites tõendites esineb omavaheline

vastuolu, peab kohus tegema neis valiku ja seejuures motiveerima, miks tehakse nimelt selline

valik. Apelleeritud kohtuotsuses on Viru Maakohus nende nõuete kohaselt käitunud. Arutlusel

olevad apellatsioonid ei sisalda asjaolusid, mille suhtes kaevatavas kohtuotsuses pole kohtu

hinnangut antud.

134. Prokurör nõustub kaevatavas kohtuotsuses kajastatud tõendite analüüsiga ja neist tehtud

järeldustega ega pea vajalikuks neid käesolevas vastuses korrata. Maakohus on väga põhjalikult

oma otsust motiveerinud oma siseveendumuse alusel ja jõudnud tõendite hindamisel nende

kogumis õigele järeldusele. Eeltoodust lähtuvalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 prokurör palub

jätta Viru Maakohtu 07.04.2016 otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Ringkonnakohtu järeldused

135. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse, kohtuistungite protokollide ja kõigi kriminaalasjas

olevate tõenditega, leiab, et maakohtu otsus tuleb KrMS § 338 p 2 alusel osaliselt tühistada

materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu.

136. S. Leesalu ja O. Mazureca kuuluvad õigeksmõistmisele neile esitatud süüdistuses, mis käsitleb

kuritegude toimepanemist suures ulatuses, KarS § 121 p 2 sätete mittejärgimise tõttu. Nimetatud

sätte kohaselt suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot. Käesoleval juhul on

süüdistus esitatud võltsitud pangakaartidega pangaautomaatidest raha väljavõtmises 32 017 euro

ulatuses, mis ei täida KarS § 121 p 2 nõuet.

137. Samuti kuulub maakohtu otsus KrMS § 338 p 4 alusel tühistamisele S. Leesalule mõistetud

koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse – 5 kuud vangistust – osas, sest see ei vasta kuriteo

raskusele ja süüdimõistetu isikule.

138. Eelmistes punktides märgitu osas kuulub S. Leesalu kaitsja apellatsioon rahuldamisele. O.

Mazureca osas esitatud apellatsioonides KarS § 121 p 2 nõuet ja karistuse küsimust ei ole

käsitletud.

139. Apellatsioonides esitatud põhitaotlus – süüdistatavad täielikult õigeks mõista – rahuldamisele ei

kuulu.

140. Küll aga tuleb maakohtu otsus KrMS § 338 p 1 alusel kohtuliku uurimise puudulikkuse tõttu

tühistada O. Mazureca süüdi tunnistamises ja karistamises KarS § 334 lg 2 p 1 järgi, sest kogutud

tõenditega ei ole tõendatud, et selle kuriteo pani toime O. Mazureca. Täpsemalt öeldes ei ole

tõendatud tema tahtlus seda kuritegu toime panna ehk kuriteo subjektiivne koosseis. Selles osas

kuuluvad O. Mazureca ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldamisele.

141. Täiesti eraldiseisev antud asjas ongi O. Mazureca süüdistus 31.12.2010 korduvas võltsitud

pangakaartide kasutamises oma töö juures mööblikaupluses.

142. Maakohus leidis, et see süüdistus on tõendatud (MK otsuse lk 60 ja 80) O. Mazureca enda

ütlustega, et ta nimetatud kuupäeval teenindas välismaalast, kes maksis kuldse pangakaardiga, aga

midagi ebaseaduslikku seejuures ei toimunud. Maakohus leidis, et see väide on ümber lükatud

SEB panga avaldusega, et tegelikult kasutati kahte võltsitud kaarti, millega tehti kolm tehingut.

Nende tehingute tegemist kinnitab ka tunnistaja A.A. , kellelt pank palus 2011 jaanuari alguses

esitada kõik neid tehinguid kajastavad dokumendid. Maakohus leidis, et kuriteo objektiivne külg

on täidetud võltsitud pangakaartide kasutamisega ja subjektiivsest küljest O. Mazureca tegutses

otsese tahtlusega, st teadvustas, et ta realiseerib asjaolu, mis vastab süüteo koosseisule ja soovis

seda.

143. O. Mazureca kaitsja apellatsioonis (selle lk 13) on märgitud, et kuna A.A. u ütluste kohaselt

31.12.2010 tehtud tehingute järgi kauplusele ostu eest raha ei laekunud ja diivaneid ei müüdud

ning raamatupidamine klappis, siis ei ole selge, millistel asjaoludel O. Mazureca pidi aru saama,

et kauba eest tasumiseks esitatud pangakaardid olid vältimatult võltsitud. Tegelikult ei olegi

esitatud ühtegi tõendit, et kaardid olid võltsitud. Ei saa eitada, et makse ei läinud läbi tehnilistel

põhjustel tehnika tõrke tõttu uue aasta eel. Antud kuritegu saab toime panna vaid otsese tahtlusega,

mida O. Mazureca on alati eitanud. Maakohtu otsusega ei ole ümber lükatud O. Mazureca väide,

et tema seda kuritegu toime ei pannud. Tekkinud kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada

süüdistatava kasuks.

144. Ringkonnakohus leiab, et millegagi ei ole tõendatud, et O. Mazureca pidi aru saama, et

välismaalase (tuvastamata isiku) poolt kauba eest tasumiseks esitatud pangakaardid olid võltsitud.

Neid kaarte ei ole ära võetud ega vaadeldud, passi esitanud välismaalase isikut ei ole uurimisel

kindlaks tehtud ega üle kuulatud. Ainuke tõend on panga avaldus, et kasutati kahte võltsitud kaarti,

millega tehti kolm tehingut. O. Mazureca kaupluse müüjana tõepoolest vormistas nende kaartidega

tehingud, aga puuduvad tõendid, et ta oli teadlik, et kaardid on võltsitud ja soovis neid kasutada.

Ise on ta seda eitanud ja selgitanud, et ta õigesti ja korrektselt vormistas ostu, kontrollides passi

andmeid ja pannes need tšekile kirja. Tal polnud mingit alust kahtlustada, et klient esitas võltsitud

pangakaardid. Ringkonnakohus leiab, et tema tahtlust kinnitavad tõendid puuduvad. Tegemist on

tema suhtes kõrvaldamata kahtlustega, mis tuleb KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada tema kasuks

ja ta tuleb süüdistuses KarS § 334 lg 2 p 1 järgi õigeks mõista.

145. Nagu eelpool öeldud, S. Leesalu ja O. Mazureca kuuluvad õigeksmõistmisele neile esitatud

süüdistuses, mis käsitleb kuritegude toimepanemist suures ulatuses, s.o O. Mazureca KarS § 333

lg 2 p 2 järgi ning S. Leesalu KarS §-de 333 lg 2 p 2 ja 334 lg 2 p 2 järgi.

146. KarS § 121 p 2 kohaselt suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot. See säte kehtib

alates 01.01.2015 ja kohtupraktika kohaselt omab tagasiulatuvat jõudu ning välistab isiku

kriminaalkorras karistamise, kui süüteo ulatus on alla 40 000 euro (RKKKo nr 3-1-1-54-15 p-d

38-41). Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud suure ulatuse mõttes 32 017 euro osas,

mis on alla 40 000 euro. Seega ei ole kuriteo koosseis täidetud. Sellele juhtis juba maakohtus

tähelepanu S. Leesalu kaitsja (VII kd lk 96 pöördel), kuid maakohus suure ulatuse tõendatust ei

ole käsitlenud. Seetõttu S. Leesalu kaitsja ka oma apellatsioonis tõstatas sama küsimuse (VIII kd

lk 41 pöördel). Ringkonnakohus leiab, et kuna tegemist on materiaalõiguse ebaõige

kohaldamisega, siis tuleb KarS § 121 p 2 alusel teha selles süüdistuse punktis õigeksmõistev

kohtuotsus.

147. Ülaltoodust lähtudes on ringkonnakohtul vaja veel võtta seisukoht O. Mazureca ja S. Leesalu

süüdistuse tõendatuse kohta mõlemal KarS § 333 lg 2 p 1 järgi ning S. Leesalul ka KarS § 334 lg

2 p 1 järgi, sest apellatsioonides taotletakse nende õigeksmõistmist.

148. Süüdistuse järgi O. Mazureca ja S. Leesalu grupis A. Danilovi ja I. Daniloviga ajavahemikul maist

oktoobrini 2011 võltsisid mööblikaupluse klientide pangakaarte nende edasise kasutamise

eesmärgil. Selleks nad paigaldasid kaupluse müügisaalis infoleti taha pangakaartide magnetribal

olevate andmete lugemise seadme. Infoleti kohale ripplakke kinnitasid nad kleeplindiga

minivideokaamera pangakaardiga tasuvate klientide jälgimiseks, pangakaardi omaniku ja PIN-

koodi

seostamiseks

ning

pangakaartide

PIN-koodide

salvestamiseks.

Videosüsteemi

paigaldamisel A. Danilov õpetas S. Leesalule kaupluse klientide pangakaartide andmete

salvestamiseks kohandatud süsteemi kasutamist. O. Mazureca oli teadlik, kuidas kaupluse

klientide pangakaardil olevate andmete salvestamiseks kohandatud süsteemi kasutada ning kuhu

infoletil tuleb asetada pangaterminal koos kliendi pangakaardiga PIN-koodi salvestamiseks.

Vastavalt A. Danilovi korraldusele lülitas S. Leesalu, kes töötas kaupluses laadijana, iga päev

kaupluse lahtioleku ajaks minivideokaamera sisse. O. Mazureca kaupluse müüjana võttis kliendilt

makse vastuvõtmisel iga kord enda kätte ostja pangakaardi, olles ise samal ajal kõrge infoleti taga,

mistõttu jäi kaardiga teostatav manipulatsioon kliendile nähtamatuks. O. Mazureca tõmbas

pangakaardi magnetriba vastavast lugemisseadmest läbi, mille eesmärgiks oli kopeerida

pangakaardi magnetribal olevad andmed. Pärast sel viisil saadud andmete salvestamist sisestas O.

Mazureca kliendi pangakaardi AS SEB panga makseterminali ning asetas selle videokaameraga

infoletti hõlmavale alale selliselt, et kliendi poolt valitav pangakaardi PIN-kood jääks lakke

kinnitatud videokaamera salvestusele. Sel ajal seisis S. Leesalu infoleti juures selliselt, et kliendi

poolt terminaliseadmesse sisestatav PIN-kood oli temale nähtav ja ta jättis selle meelde.

Videokaamera salvestuse alusel pani A. Danilov oma lauakalendrisse kirja kopeeritud

pangakaartide andmed ja PIN-koodid. Pärast seda võtsid I. Danilov ja A. Danilov koos S.

Leesaluga kauplusest kopeerimisseadme maha. S. Leesalu andis neile üle tema poolt fikseeritud

PIN-koodid. Järgnevalt salvestasid I. Danilov ja A. Danilov eelnimetatud viisil kopeeritud

pangakaartide magnetribade andmed pangakaardi toorikutele, kasutades selleks pihuarvutit,

magnetkaardile andmete salvestamise seadet (magnetkaartide kooder) ja spetsiaalset

arvutiprogrammi.

Eelkirjeldatud viisil võltsisid O. Mazureca, S. Leesalu, I. Danilov ja A. Danilov vähemalt 110

pangakaarti.

149. Ajavahemikul 10.09.2011 kuni 19.09.2011 S. Leesalu koos I. Danilovi ja A. Danilovi ning

tuvastamata isikuga kasutasid mööblikaupluses O. Mazureca poolt kopeeritud andmete alusel

valmistatud võltsitud pangakaarte Vene Föderatsiooni territooriumil pangaautomaatidest sularaha

väljavõtmiseks. S. Leesalu ja A. Danilov kasutasid võltsitud pangakaarte Ivangorodis ja

Kingissepas, I. Danilov Sankt-Peterburgis ja tuvastamata isik Samaaras asuvates

pangaautomaatidest sularaha väljavõtmiseks. Kokku võtsid nad raha välja vähemalt 32 017 eurot.

150. Võltsitud pangakaartide ebaseaduslik kasutamine Vene Föderatsiooni territooriumil on karistatav

Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi § 159.6 lg 4 alusel kui kelmus arvutiandmete valdkonnas.

Eeltooduga panid O. Mazureca ja S. Leesalu mõlemad toime KarS § 333 lg 2 p 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva pangakaartide võltsimise nende kasutamise eesmärgil.

Lisaks sellele S. Leesalu pani toime kuriteo KarS § 334 lg 2 p 1 järgi, s.o võltsitud pangakaartide

korduva kasutamise.

Nagu käesoleva otsuse punktis 7 märgitud, lahendati I. Danilovi ja A. Danilovi süüdistus

kokkuleppemenetluses.

151. Maakohus oma otsuses hindas kõiki tõendeid kogumis ja põhjendas, miks esitatud süüdistus on

tõendatud. Nagu märgitud, maakohtu otsus on 84 lk pikk ning tõendite loetelu on lk 21-48 ja

põhjendused lk 48-81. Käesolevas otsuses on eeltoodut refereeritud punktides 11-26 ja seetõttu

apellatsioonide väidetele vastates kõike uuesti üle ei korrata.

152. O. Mazureca süüdistust puudutavad apellantide väited on toodud käesoleva otsuse punktides 40-

80 ja S. Leesalu osas punktides 81-129.

153. Kuna süüdistus KarS § 333 lg 2 p 1 järgi on O. Mazurecal ja S. Leesalul ühine ning eeltooduga on

tihedas seoses ka S. Leesalu süüdistus KarS § 334 lg 2 p 1 järgi, siis ringkonnakohus käsitleb

nende väiteid koos.

154. Ringkonnakohus leiab, et süüdistus KarS § 333 lg 2 p 1 järgi O. Mazurecal ja S. Leesalul on

tõendatud tunnistajate ütluste ja dokumentaalsete tõenditega. Süüdistus KarS § 334 lg 2 p 1 järgi

on tõendatud dokumentaalsete tõenditega.

155. Tunnistajate (ostjate ja kaupluse töötajate) ütlused on toodud maakohtu otsuse lk 50-55 ja

siinkohal neid ei korrata. Ostjate ütlustest nähtub, et O. Mazureca võttis iga kord kliendilt makse

vastuvõtmisel enda kätte ostja pangakaardi, olles ise kõrge infoleti taga, mistõttu kaardiga

teostatud manipulatsioon jäi kliendile nähtamatuks. Seejärel tõmbas ta pangakaardi magnetriba

läbi vastavast lugemisseadmest, mis kopeeris pangakaardi magnetribal olevad andmed. Pärast sel

viisil saadud andmete salvestamist sisestas O. Mazureca kliendi pangakaardi AS SEB panga

makseterminali ning asetas selle videokaameraga infoletti hõlmavale alale nii, et kliendi poolt

valitav pangakaardi PIN-kood jääks lakke kinnitatud videokaamera salvestusele. Sel ajal seisis

kaupluse laadija S. Leesalu infoleti juures selja või küljega ostja poole ja ostjast eemal nii, et

kliendi poolt terminaliseadmesse sisestatav PIN-kood oli temale nähtav. Seejuures mitu tunnistajat

maksid pangakaardiga ainult nimetatud mööblipoes. Kuna nad pangakaarti mujal ei kasutanud,

siis järelikult ainult selles kaupluses sai toimuda pangakaardi magnetriba kopeerimine ja seda sai

teha ainult O. Mazureca, sest tema vormistas ostu ja tal oli võimalik varjatult infoleti all

pangakaardi magnetriba kopeerida. Tunnistajatele tundus kummaline see, kuidas O. Mazureca

pangakaardiga ümber käis, sest pangakaart kadus mõneks ajaks nende vaateväljast (teistes

kauplustes oli pangakaart ostjale kogu aeg näha). Kaupluse töötajate ütlustest nähtub, et O.

Mazureca oli pidevalt tööl, ta võttis üksikuid puhkepäevi ja ei viibinud pikaajaliselt puhkusel. Ta

ei lubanud kellelgi infoleti taha minna ja ainult tema võttis ostjatelt makseid vastu. S. Leesalu

laadijana viibis infoleti juures, et kojuveo tellimusi vastu võtta. Seega oli tal võimalik näha ostjate

poolt PIN koodide sisestamist ja need meelde jätta.

156. Kohtuistungil avaldati AS SEB pangas info- ja finantsohutuse osakonna peaspetsialistina töötanud

I.R. ütlused, millega on tõendatud, et kõikide klientide kaartide abil oli teostatud Narvas, Puškini

4a asuvas X. kaupluses vähemalt üks ostutehing ning just seal toimus pangakaartide magnetriba

ebaseaduslik kopeerimine. Samuti avastas I. R läbiotsimisel infoleti kohal oleva lae ülevaatuse

käigus ripplae paneelide vahelt teibi, millega oli arvatavasti varjatud videokaamera lakke

kinnitatud (täpsemad ütlused vt maakohtu otsus lk 55). Ekspertiisiakt nr 13E-IA0016 tõendab, et

infoleti kohale paigaldatud videokaamera salvestas klientide pangakaartide PIN-koode terve

tööpäeva jooksul.

157. Tunnistaja P. L., EKEI infotehnoloogia spetsialist, andis ütlusi ja selgitas, mida kujutab endast

pangakaardi magnetriba. Ta selgitas magnetkaardi ehitust ja mida on vaja magnetkaardi

salvestamiseks, kuidas ja milliste seadmete abil võib kopeerida magnetriba sisu. P. L selgitas,

milline informatsioon leiti arvutite, kõvaketaste ja muude Andrei ja Ilja Danilovite elukohas ära

võetud andmekandjate suhtes tehtud ekspertiisi käigus. Ta selgitas, kuidas on tehniliselt võimalik

salvestada kopeeritud pangakaartide magnetriba informatsiooni tavalistele plastikkaartidele ja

millised tehnilised andmed on kolmel infoleti salvestusega videofailil. P. L selgitas kopeeritud

andmete salvestamise meetodit valgetele plastiktoorikutele: milline programm on vajalik

salvestamiseks ja et ekspertiiside nr 13E-IA0016 ning nr 13E-IA0018 ajal oli Andrei ja Ilja

Danilovite arvutites ning teistes elektroonsetes andmekandjates avastatud informatsioon

READER/WRITER salvestusprogrammid valgest plastikust toorikutele. Tunnistaja kinnitas, et

ekspertiisi ajal laboratooriumi tingimustes esitatud asitõendite uurimisel, kasutades arvutites

olevat tarkvara, testkaardi kopeerimine õnnestus (ekspertiisiaktide kohta vt täpsemalt maakohtu

otsus lk 56-57).

158. Maakohtu istungil uuriti kaupluse X. infoleti kolme salvestust nimetusega „Dd22.wmv“,

„Dd24.wmv“ ja „$ROXBJXX“, mis maakohtu hinnangul tõendavad, et O. Mazureca teadis, et

videosalvestus /01.07.2011/ käib ning kuhu paigaldada pangaterminal koos kliendi

pangakaartidega. Täpsemalt on salvestustelt nähtuv ja selle seostamine süüdistatavate ütlustega

ning neile hinnangu andmine lahti kirjutatud maakohtu otsuse lk 62-68. Salvestused lükkavad

ümber O. Mazureca ütlused selle kohta, et ta ei ole salvestanud klientide pangakaartide magnetriba

andmeid. Videosalvestusest nähtub, et makseterminali spiraaljuhe võimaldab terminalil infoletil

olla ning see lükkab ümber versiooni sellest, et makseterminal asus infoleti all just makseterminali

lühikese juhtme tõttu.

159. Maakohtu hinnangul kinnitavad süüdistatavate süüd ka ekspertiisiaktid nr 13E-IA0015, 13E-

IA0016A, 13E-IA0016A, 11E-IA0020, 13E-IA0026 ja 14E-IF0014, millega on tuvastatud, et

kaupluse müüja O. Mazureca ja laotöölise S. Leesalu vahel olid rollid jagatud selliselt, et O.

Mazureca kopeeris pangakaardi magnetriba informatsiooni. Paralleelselt sellega salvestas S.

Leesalu poolt infoleti kohal sisselülitatud videokaamera reaalajas klientide PIN-koode. Arvestades

käekirjaekspertiisi akti A. Danilovi käekirja kuuluvuse kohta kohtuistungil uuritud kalendri näitel,

nähtub, et A. Danilov töötles salvestuse käigus saadud informatsiooni, koostas kuuekohalisi

kombinatsioone, mis tähistasid magnetriba salvestuse aega: tunde, minuteid, sekundeid ning

neljakohalisi kombinatsioone, mis tähistasid kaartide PIN-koode (täpsemalt vt maakohtu otsus lk

70-73).

160. Maakohus analüüsis väga põhjalikult O. Mazureca ja S. Leesalu endi ütlusi ning luges need

ebausaldusväärseteks ja jättis tõendite hulgast välja (vt maakohtu otsuse lk 58-62).

161. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et on tuvastatud seos kõikide süüdistatavate vahel ja nende rollid

X. kaupluse klientide pangakaartide võltsimise igal etapil. 03.05.2011 toimus videokaamera

paigaldamine ja seadistamine. Seejuures A. Danilov põhjalikult selgitas, kuhu konkreetselt on vaja

infoletil „karp“ (terminal) paigutada. 05.-06.05.2011 kohta on olemas kuritegeliku tegevuse

tulemused – magnetribadelt andmete lugemine ja salvestamine videokaamerale, kus kopeeriti

terve rea isikute pangakaartide andmeid. 01.07.2011 salvestis kinnitab videokaamera poolt

klientide PIN koodide fikseerimist. Salvestisest nähtub, et just infoleti all toimus pangakaartide

magnetribade andmete üleskirjutamine ja seda tegi O. Mazureca. Sünkroonimiseks kanti

koopeeritud pangakaartidelt kogutud andmed nimekirja, kus märgiti ka täpne kellaaeg – see on

kombinatsioon 6-st numbrist ja 4-st numbrist (PIN kood), mis olid videokaameraga fikseeritud.

Pangakaartide magnetribade andmete kopeerimise ja salvestamise seadmed ning võltsitud

pangakaardid saadi kätte Danilovite juures tehtud läbiotsimistel (vt maakohtu otsus lk 74-75).

162. Uuritud tõendid kogumis tõendavad O. Mazureca ja S. Leesalu otsest osalust koos I. Danilovi ja

A. Daniloviga toime pandud kuriteos. Süüdistatavate vahel olid kohustused kindlalt ära jagatud.

O. Mazureca korraldas kaupluses klientide pangakaartide magnetriba info kopeerimise. S. Leesalu

korraldas A. Danilovi poolt õpetatu kohaselt videokaamera tööd, jälgis, et see oleks sisse lülitatud

ja kontrollis kas PIN-koodide salvestus toimib või mitte. S. Leesalu viibis ka ise tihti infoleti juures

sel ajal kui kliendid makseid sooritasid, et näha nende PIN koode. Danilovite elukohas valmistati

olemasolevate salvestuste alusel teatud seadmete abil võltsitud pangakaarte ja toimus magnetribal

oleva informatsiooni kopeerimine.

163. Samuti on tõendatud viimane toiming, milleks on Vene Föderatsiooni pangaautomaatidest raha

väljavõtmine.

164. Seda kinnitavad jälitusprotokollid, millest nähtub tihe suhtlemine S. Leesalu ja A. Danilovi vahel

ajavahemikul alates 9. septembrist kuni 12. septembrini 2011. Nendest protokollidest nähtub, kus

konkreetselt asusid nimetatud isikud ja mil viisil toimus nende vahel suhtlemine. On toodud

telefoniside mastide levialad, mis hõlmab ka Ivangorodi linna. Mastid asuvad vahetult Vene

Föderatsiooni riigipiiri lähedal - Narva ja Jaanilinna vahel on niivõrd väike vahemaa, et mastide

leviala hõlmab ka Vene Föderatsiooni territooriumi. I. Danilovi osas jälitusprotokoll kinnitab tema

viibimist Peterburis. Need andmed kinnitavad, et pangaautomaatidest raha välja võtmise ajal

asusid abonendid Vene Föderatsiooni territooriumil (jälitusprotokollide kohta vt täpsemalt

maakohtu otsus lk 68-69 ja 74-76).

165. Maakohus tuvastas, et I. Danilov võttis raha välja Peterburis, S. Leesalu ja A. Danilov võtsid raha

välja Jaanilinnas ja Kingisepas. Lisaks jälitusprotokollidele kinnitavad nende viibimist Vene

Föderatsioonis ka passides olevad riigipiiri ületamise märkmed.

166. S. Leesalu väitis, et ta käis küll 2011 septembris Ivangorodis, aga seda koos tunnistaja G. T ja

ainult seoses sinna asjade vedamisega. Maakohus lükkas selle väite ümber, sest G. T ei ületanud

ajavahemikul 01.09.2011 kuni 01.11.2011 riigipiiri. Samuti S. Leesalu väitis, et ta suhtles küll

2011 septembris A. Daniloviga, kuid seda ainult seoses Peterburis oleva korteri remondiga. Seda

pidi kinnitama tunnistaja N. I, aga maakohus ei lugenud tema ütlusi usaldusväärseteks (vt

maakohtu otsuse lk 58).

167. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega (vt käesoleva otsuse p-d 155-166) süüdistuse

tõendatuse kohta KarS §-de 333 lg 2 p 1 ja 334 lg 2 p 1 järgi ning leiab, et apellantide väited ei

lükka neid järeldusi ümber.

168. Apellatsioonid on esitatud tõendite hindamise peale ja neis leitakse, et maakohus hindas uuritud

tõendeid valesti, sest apellantide arvates kogutud tõendid ei kinnita süüdistatavate süüd.

169. Nii leiab O. Mazureca kaitsja, et pole tõendatud, et kõigi nende isikute, kelle kontodelt võltsitud

pangakaartidega Venemaal raha välja võeti, pangakaartide magnetriba ja PIN koode kopeeriti just

nimelt X. mööblipoes. Tegemist olevat panga analüütilise eeldusega, mis võetigi uurimise aluseks

ning teisi võimalikke versioone uurimine ei käsitlenud.

170. Kaitsja leiab, et kui raha võeti välja deebetkaardilt, siis see on kliendi isiklik raha, kui aga

krediitkaardilt, siis see on panga raha. Seega esimesel juhul on tegemist kannatanutega ja teisel

juhul tunnistajatega. Kõik nad peavad kinnitama, et nad ise süüdistuses näidatud raha väljavõtmisi

ei teostanud. Kui mõni neist on jäetud üle kuulamata, siis ei saa väita, et nende pangaarvetelt

toimus sanktsioneerimata raha väljavõtmine. Ainult panga sellekohasest avaldusest ei piisa, isik

peab ise kinnitama, et tema seda raha välja ei võtnud. Kuna maakohtusse jäi väga palju kutsutud

isikuid ilmumata ja neid ei saanud üle kuulata, siis nende osas ei ole välja selgitatud, kas

kuriteosündmus üldse toimus, kas nad olid isiklikult kaupluse X. kliendid või andsid nad oma

kaardi kellelegi. Samuti puuduvad andmed, et nimelt nemad väidavad nende pangakontodelt raha

mahavõtmist ja kuidas toimus ostu eest tasumine kaupluses X. . Ei saa välistada, et nad teavad,

kes ja kuidas kaupluses X. ostu sooritas ning kes ja kuidas nende pangakontolt raha võttis.

Apellant leiab, et üle kuulamata pangakaartide omanike või kasutajate suhtes ei ole alust teha

järeldust, et nende kontolt on toimunud sanktsioneerimata raha mahavõtmine.

171. S. Leesalu kaitsja samuti märgib, et kohtuliku uurimise käigus ei kuulatud üle kõiki pangakaartide

omanikke, kelle pangakaartidelt on raha välja võetud Venemaa territooriumi pangaterminalidest.

Apellant leiab, et antud episoodid ei ole leidnud kohtuliku uurimise käigus kinnitust isikute suhtes,

keda ei kuulatud vahetult kohtuistungil üle. Sellisel viisil ei ole tõendatud, et pangakaartide

kopeerimine toimus kaupluses X. . Seega tuleks süüdistuse mahtu oluliselt vähendada.

172. Ringkonnakohus märgib, et süüdistusakti kohaselt on antud asjas tegemist ainult tunnistajatega.

Maakohus on seda küsimust käsitlenud ja selgitanud, miks neid isikuid ei saa käsitleda

kannatanutena. Samuti on märgitud, miks osa isikuid ei ole kohtusse kutsutud (vt maakohtu otsuse

lk 79-80). Maakohus on süüdistuse mahu (110 pangakaarti) lugenud tõendatuks pankade vastavate

avaldustega (maakohtu otsuse lk 23-24), milledes toodut kinnitasid tunnistajad (maakohtu otsuse

lk 27-39). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab, et kaitsjate eelpool

nimetatud asjaolud ei välista süüdistuse tõendamist viidatud tõendite kogumiga.

173. Kaitsja märgib, et kohtus vaadeldud videofailidest nähtub, et kliente teenindasid mitu müüjat.

Seega pole õige järeldus, et seda tegi ainult O. Mazureca.

174. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu ei lükka ümber maakohtu järeldust, et siiski O. Mazureca oli

see isik, kes reeglina vormistas pangakaartidega tehtavaid tehinguid (vt käesoleva otsuse p 155).

175. Kaitsja arvates tunnistaja I.R. ütlused ei kinnita, et just kaupluses X. toimus pangakaartide

magnetribade ja PIN koodide kopeerimine, sest läbiotsimisel selliseid seadeldisi ei leitud. Ainuke

asi mis leiti, oli kleeplint, millega väidetavalt oli videokaamera lakke kinnitatud. Samas aga seda

linti leiti kaupluses ka muudes kohtades ja ei ole teada, mida sellega võidi kinnitada.

176. Kaitsja leiab, et puudub alus arvata, et Danilovitelt äravõetud kopeerimisseadmeid, riistvara ja

jälgimisseadet kasutati kaupluses X. . Ühelgi videosalvestusel ei ole kindlaks tehtud ainsatki

süüdistuses märgitud isikut ja videosalvestuse vaatlusega ei tuvastatud ühtegi sisestatud PIN-koodi

pangakaardi kasutamist. Danilovitelt äravõetud märkmed kannatanute oletatavate PIN-koodidega

ei ole identifitseeritud, s.o ei ole tuvastatud, et kasvõi ainsalgi maakohtus ülekuulatud isikul oli

pangakaart PIN-koodiga, mis oli Danilovi poolt salvestatud. Keegi tunnistajatest ei öelnud oma

kopeeritud kaardi PIN-koodi ja tunnistajate PIN-koodid ei vastanud uurimise käigus

väljaselgitatud oletatavate PIN-koodidele. Keegi tunnistajatest ei märkinud, et ta ise otsustas, et

kopeerimine on toimunud kaupluses X. . See toimus seal vaid pangatöötajate või politsei sõnul.

Keegi ei viidanud võimalikule varjatud videokaamerale või salvestusseadmele infoletil.

177. Ringkonnakohus märgib, et tunnistaja I.R. ütlusi kinnitavad ekspertide poolt Danilovite arvutist

leitud failid kaupluse X. infoleti kohta. Nende salvestiste sisu on üksikasjalikult kirjeldatud

maakohtu otsuse lk 62-68. Ringkonnakohus leiab, et need salvestised tõendavad pangakaartide

andmete ja PIN koodide kopeerimist. Seda ei lükka ümber kaitsja väide, et äravõetud märkmed

kannatanute oletatavate PIN-koodidega ei ole identifitseeritud ja et tunnistajad ei märganud

andmete kopeerimist. Käesoleva otsuse p 155 kohaselt maakohus tuvastas, et mitu tunnistajat

maksid pangakaardiga ainult nimetatud mööblipoes. Kuna nad pangakaarti mujal ei kasutanud,

siis järelikult ainult selles kaupluses sai toimuda pangakaardi magnetriba kopeerimine ja seda sai

teha ainult O. Mazureca, sest tema vormistas ostu ja tal oli võimalik varjatult infoleti all

pangakaardi magnetriba kopeerida. Tunnistajatele tundus kummaline see, kuidas O. Mazureca

pangakaardiga ümber käis, sest pangakaart kadus mõneks ajaks nende vaateväljast (teistes

kauplustes oli pangakaart ostjale kogu aeg näha).

178. O. Mazureca oma apellatsioonis märgib, et tegelikult tunnistajad ei ole andnud ütlusi, et nad nägid,

kuidas kauba eest maksmise vormistamisel O. Mazureca leti taga tegi nende pangakaartidega

mingeid manipulatsioone. Seega tunnistajate ütlused ei kinnita pangakaartide andmete

ebaseaduslikku kopeerimist.

179. Ringkonnakohus märgib, et maakohus polegi tuvastanud, nagu oleks tunnistajad näinud, kuidas

O. Mazureca leti taga tegi nende pangakaartidega mingeid manipulatsioone. Maakohus analüüsis

ostjate ütlusi ja neist tulenes, et paljudele oli arusaamatu, miks müüja nende pangakaartidega

midagi tegi nende eest varjatult, st infoleti all. Mida seal tehti, seda tunnistajad ei saanudki kõrge

infoleti tõttu näha (vt selle kohta maakohtu otsuse lk 50-52).

180. O. Mazureca väidab, et valvekaamera paigaldati kauplusse julgeoleku eesmärgil J. Mazureci

initsiatiivil A. Danilovi kaasabil. Sama kinnitab ka S. Leesalu kaitsja, kuid ta seab kahtluse alla,

et see paigaldati 03.05.2011 kell 22.41, sest ekspert P.L. ei ole seda aega tõsikindlalt kinnitanud.

Kuigi videosalvestisest tuleneb, et A. Danilov õpetas S. Leesalu videosüsteemi kasutama,

puuduvad tõendid, et videokaamera paigaldamise eesmärgiks oli PIN koodide kopeerimine.

181. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on selle väite, et videokaamera paigaldati varguste

tõkestamiseks, ümber lükanud. Maakohtus uuritud salvestistelt nähtub, et videokaamera oli

suunatud ainult ühte kohta, s.o vaatega ülalt alla salvestamaks klientide liigutusi pangaterminali

juures ehk nende poolt PIN koodi sisestamist (vt selle kohta maakohtu otsuse lk 64-65).

Ekspertiisiakti nr 11E-IA0020 juures olevalt CD plaadilt, millel on salvestatud A. Danilovi ja S.

Leesalu vestlus, nähtub, et A. Danilov õpetas S. Leesalut videokaamerat suunama just „karbile“

ehk kohale, kuhu O. Mazureca alati asetas makseterminali, et klient saaks sinna PIN koodi

sisestada (vt maakohtu otsuse lk 63-64). Seega A. Danilov siiski õpetas S. Leesalut, kuidas

videokaameraga fikseerida PIN koode. Ringkonnakohus leiab, et pole nii täpselt oluline, millal see

kaamera paigaldamine aset leidis, kuid see pidi toimuma enne 05.-06.05.2011, sest siis on

salvestise kohaselt toimunud mitme isiku pangakaartide magnetribadelt andmete ja PIN koodide

kopeerimine (vt maakohtu otsuse lk 74).

182. O. Mazureca väidab, et pangaterminalil oli lühike juhe ja seetõttu ta asuski infoleti all.

183. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on ka selle väite ümber lükanud. Maakohtus uuritud

salvestistelt nähtub, et pangaterminali väidetavalt lühike juhe ei ole takistanud terminali asetsemist

infoleti peal. Samuti oli see infoleti peal kaupluses 14.09.2011 toimunud läbiotsimise ajal (vt

maakohtu otsuse lk 64 ja 66).

184. O. Mazureca väidab, et videosalvestisel näha olevad naisterahva käed, mis võtavad klientidelt

makseid vastu, ei ole tema käed. Tunnistaja A.A. u ütlusi ei saa seda kinnitava tõendina võtta, sest

tal on halb mälu. Lisaks sellele salvestiselt ei ole näha, et just O. Mazureca ebaseaduslikult

kopeeris pangakaarte.

185. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on lugenud usaldusväärseks tunnistaja A.A. u ütlused, kes

tundis ära kaupluse tööpäeva salvestuselt näha olevad kolme isiku käed. Nendeks olid esiteks O.

Mazureca käed, siis V. T (teenindas üks kord, kui maksti sularahas) ja J. Mazureci käed (teenindas

ainult kahte viimast ostjat). Seejuures on näha, et O. Mazureca käed, milledel on ehted, võtavad

vastu pangakaardi, kaovad sellega videokaamera vaateväljast, siis asetavad pangaterminali sinna

sisestatud pangakaardiga infoletile, otse videokaamera alla ja ostja sisestab PIN koodi. Salvestiselt

on näha, et videokaamera ongi paigaldatud selliselt, et varjata pangakaardiga tegeleva müüja nägu,

st varjata infoleti taga olevat ruumi ja seal toimuvat pangakaardi sisestamist pangaterminali (vt

maakohtu otsuse lk 63-66). Ringkonnakohtul pole alust kahelda tunnistaja A.A. u eeltoodud

ütluste usaldusväärsuses.

186. O. Mazureca märgib, et ekspertiisis uuriti salvestisi kuupäevadega 01.07.2011, 03.05.2011 ja

05.05.2011. Prokurör küsis eksperdi käest, kas antud salvestise kuupäevad viitavad faili loomise

kuupäevale, mille peale vastas ekspert, et need kuupäevad viitavad sellele, millal need failid on

esmakordselt kõvakettale ilmunud. Ekspert selgitas, et kustutatud faile on võimalik taastada, kuid

faili sisu, seda, kuidas neid faile nimetati ja millal need loodud on, ei ole võimalik öelda. Seega ei

tuvastanud ekspertiis, et salvestised on loodud just 01.07.2011, 03.05.2011 ja 05.05.2011.

187. Samuti võeti kaupluse läbiotsimise käigus ära kolm arvutit ja makseterminal. Äravõetud tehnikalt

programme, mis tõendaksid sellise loetava kopeerimisseadeldise olemasolu ja videokaamera

programmi, ei leitud. Tehnikalt ei avastatud midagi, mis oleks võinud kasvõi eeldada andmete

lugemist ja salvestamist.

188. Ringkonnakohus leiab, et ka eeltoodud väited ei lükka ümber süüdistuse tõendatust, sest isegi kui

salvestiste kuupäevad pole õiged, on neilt näha O. Mazureca tegevus pangakaartide võltsimisel ja

PIN koodide salvestamisel. Maakohus luges O. Mazureca ütlused, et teda polnudki 2011 mai algul

tööl, ebausaldusväärseteks (maakohtu otsuse lk 67). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja

märgib, et süüdistus hõlmab ajavahemikku maist oktoobrini 2011 ning O. Mazureca tegevus

mahub igal juhul selle aja sisse. Ringkonnakohus märgib, et see, et äravõetud tehnikalt ei avastatud

andmete lugemist ja salvestamist kinnitavaid programme, ei välista süüdistuse tõendatust, sest

Danilovite arvutist leitud salvestustel tuvastatud asjaolud kinnitavad O. Mazureca poolt kuriteo

toimepanemist (vt maakohtu otsuse lk 62-67). Kuna süüdistuse kohaselt mingil ajal võtsid

Danilovid ja S. Leesalu kauplusest kopeerimisseadmed maha, siis ei pidanudki hiljem äravõetud

tehnikalt enam leidma andmete lugemist ja salvestamist kinnitavaid programme.

189. S. Leesalu kaitsja leiab, et maakohus on valesti hinnanud tunnistajate ütlusi, et kauba eest

maksmise ajal seisis S. Leesalu infoleti juures selja või küljega ostja poole ja ostjast eemal nii, et

kliendi poolt terminaliseadmesse sisestatav PIN-kood oli temale nähtav. Tegelikult ta käis infoleti

juures vaatamas kauba koju viimise tellimusi. Kaitsja märgib, et kuna videokaamera salvestas PIN

koode, siis on arusaamatu, miks S. Leesalu pidi neid veel omakorda fikseerima. Kui ta ka seda

tegi, siis ei ole leitud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et S. Leesalu andis talle meelde jäänud PIN

koodid edasi A. Danilovile. Kaitsja märgib, et kuna S. Leesalu juurest ei leitud ühtegi eset, mis

viitaks tema osalusele pangakaartide kopeerimises ja pole tõendatud, et tema lülitas sisse

videokaamerat, millega fikseeriti PIN koode, siis tema osavõtt süüdistuses esitatud kuriteost KarS

§ 333 lg 2 p 1 järgi ei ole tõendatud.

190. Ringkonnakohus leiab, et S. Leesalu osavõtt kuriteost KarS § 333 lg 2 p 1 järgi seisnes koos

Danilovitega infoleti kohale lakke PIN koode fikseeriva videokaamera paigaldamises, selle

kaupluse lahtioleku ajaks sisselülitamises, ostjate poolt PIN koodide sisestamise visuaalses

jälgimises

ja

saadud

andmete

edastamises

Danilovitele

ning

lõpuks

kauplusest

kopeerimisseadmete mahavõtmises. Tema osalemist videokaamera paigaldamises ja õpetuse

saamises, millal ja kuidas seda sisse lülitada, tõendavad infotehnoloogilise ekspertiisi aktid ja

hääleekspertiisiakt (vt maakohtu otsuse lk 25, 39 ja 45). Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et S.

Leesalu tihti seisis infoleti juures ja võis näha, kui ostjad sisestasid PIN koode ning seega neid ka

meelde jätta (vt maakohtu otsuse lk 28-39).

191. S. Leesalu ja tema kaitsja on vaidlustanud ka S. Leesalu süü tõendatuse KarS § 334 lg 2 p 1 järgi.

Nad leiavad, et pole tõsikindlalt tõendatud S. Leesalu poolsed Eesti-Vene piiri ületamised

ajavahemikul 10.-19.09.2011 ja seega ei saanud ta võltsitud pangakaartidega Venemaal

pangaautomaatidest raha välja võtta.

192. Maakohus on jälitusprotokollidega lugenud tõendatuks S. Leesalu viibimise Venemaal sel ajal, kui

seal toimus võltsitud pangakaartidega pangaautomaatidest raha väljavõtmine (vt maakohtu otsuse

lk 68-69, 73-76). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega.

193. Mis puutub S. Leesalu väitesse, et Venemaa piiriteenistus paneb Eesti kodaniku passi pitsati nii

minnes kui ka tulles ja seega on passis näha, millal üle piiri käidi, siis maakohus on seda küsimust

käsitlenud. Maakohus, toetudes piirivalveameti teatistele, leidis, et alati ei kajastu passis riigipiiri

ületamised ehk vastava märke puudumine ei tähenda, et isik ei ole riigipiiri ületanud (vt maakohtu

otsuse lk 77-78).

194. Ringkonnakohus leiab, et S. Leesalu osavõtt kuriteost KarS § 334 lg 2 p 1 järgi on eelpool viidatud

tõenditega kinnitust leidnud ja pole alust teda selles õigeks mõista. Seejuures on järgitud

kohtupraktikat, mis käsitleb karistusseaduse isikulist kehtivust KarS § 7 järgi (RKKKo nr 3-1-1-

35-07 p-d 9-12).

195. Kuna käesoleva otsusega kuuluvad O. Mazureca ja S. Leesalu mõlemad süüdimõistmisele KarS §

333 lg 2 p 1 järgi ning S. Leesalu ka KarS § 334 lg 2 p 1 järgi, siis on vaja neile selle eest mõista

karistus.

196. Maakohus on neile karistuse mõistmisel tuvastanud karistust kergendavate asjaolude puudumise

ja raskendava asjaoluna omakasu motiivi. Arvestades süü suurust, leiti, et neid võib karistada

karistusega, mis ei ületa sanktsiooni keskmist. Samuti leiti, et nende suhtes võib kohaldada KarS

§ 74 sätteid. Seejuures S. Leesalu osas määrati, et ta peab kohe ära kandma 5 kuud vangistust,

kuna teda on varem Vene Föderatsioonis 2 korda vangistusega karistatud. Vastavad põhjendused

on toodud maakohtu otsuse lk 81-84. Mõistliku menetlusaja küsimust seejuures ei käsitletud, kuigi

kohtuvaidlustes S. Leesalu kaitsja seda märkis (VII kd lk 98).

197. S. Leesalu kaitsja on vaidlustanud selle, et S. Leesalu peab kohe ära kandma 5 kuud vangistust. Ta

on seisukohal, et maakohus, mõistes S. Leesalule karistuse, kohaldas vääralt materiaalõigust.

Maakohus, määrates S. Leesalule karistuse, võttis arvesse, et S. Leesalu on varem Vene

Föderatsioonis karistatud vangistusega. Lisaks arvestas maakohus teda iseloomustava materjalina,

et S. Leesalu kahtlustatakse Venemaal raskes isikuvastases kuriteos – tapmises ning et ta pani

kuriteo toime katseajal (mis oli määratud Vene Föderatsiooni kohtu poolt). Lisaks võttis

maakohus iseloomustava materjalina arvesse S. Leesalu kriminaalasja KarS § 121 järgi, mis on

Narva kohtumaja menetluses. Apellant on seisukohal, et karistusseadustik ei võimalda karistuse

mõistmisel arvesse võtta välismaal mõistetud karistusi, mistõttu maakohus rikkus materiaalõiguse

norme. Karistuse mõistmisel ei võtnud maakohus arvesse, et kuriteod on toime pandud rohkem

kui neli ja pool aastat tagasi. Arvestades S. Leesalu isikut, on võimalik talle määratud karistus jätta

täielikult täitmisele pööramata, mida apellant ringkonnakohtult taotleb.

198. Ringkonnakohus leiab, et kuna maakohus põhjendas koheselt ärakandmisele kuuluvat 5 kuud

vangistust ainult sellega (maakohtu otsuse lk 83), et S. Leesalu on varem Vene Föderatsioonis 2

korda vangistusega karistatud, siis selles osas kuulub apellatsioon rahuldamisele ja maakohtu otsus

tühistamisele. Nagu asja materjalidest näha, oli S. Leesalu varem Eestis kohtulikult karistamata.

Seda ei muuda ka asjaolu, et tal maakohtu otsuse tegemise ajal oli maakohtu menetluses veel

kriminaalasi KarS § 121 järgi. Seega tulnuks teda käsitleda varem kohtulikult karistamata isikuna

ja kuna kõik muud andmed maakohtu arvates võimaldasid teda tingimisi karistada, siis polnud

alust talle mõista koheselt ärakandmisele kuuluvat vangistust. Seejuures tulnuks ka arvestada, et

ta pani kuriteod toime rohkem kui 4,5 aastat tagasi, nagu kaitsja seda maakohtus märkis.

199. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva otsuse tegemise, s.o aprill 2017 seisuga, tuleb arvestada

karistuse mõistmisel mõistliku menetlusaja küsimusega KrMS § 306 lg 1 p 61 mõttes, st karistust

tuleb mõistliku menetlusaja ületamise tõttu kergendada.

200. Kuritegu pandi toime maist septembrini 2011. Süüdistusakt tehti 27.02.2014 ja saabus

maakohtusse 03.03.2014. Kohtu alla andmine toimus 06.03.2014. Kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutati 07.04.2016. Tervikotsus pidi valmima 10.05.2016, kuid selle valmimist pikendati algul

kuni 22.07.2016 ja siis kuni 30.11.2016 (VII kd lk 144, 150). Süüdistatavad said eestikeelse otsuse

kätte 30.11.2016 ja taotlesid selle venekeelset tõlget (VIII kd lk 7-8). Tõlke said nad kätte alles

30.01.2017 ja seejärel esitasid omakäelised apellatsioonid (VIII kd lk 95). Kõik eeltoodu tingis

selle, et käesolev otsus valmib üks aasta pärast maakohtu otsust, sest ringkonnakohtul ei olnud

võimalik oma otsust enne teha, kui kõik apellatsioonid olid laekunud. Tegemist on mõistliku

menetlusaja ületamisega, mis suuresti tuleneb tervikotsuse valmimise tähtaja korduvast

edasilükkamisest ja otsuse tõlkimisele kulunud pikast ajast.

201. Seega kui maakohtu otsuse tegemise ajaks oli kuriteo toimepanemisest möödunud 4,5 aastat, siis

nüüdseks juba 5,5 aastat. Kuna süüdistatavad ei ole menetlust venitanud, siis on alust nende

karistust kergendada mõistliku menetlusaja ületamise tõttu. Süüdistatavate karistust tuleb

kergendada ka tulenevalt nende osalisest õigeksmõistmisest.

202. Ringkonnakohus eeltoodust tulenevalt leiab, et O. Mazureca ja S. Leesalu mõlemad kuuluvad

süüdimõistmisele KarS § 333 lg 2 p 1 järgi ja neid tuleb karistada ühesuguse karistusega, s.o 2

aastat vangistust. S. Leesalu kuulub ka KarS § 334 lg 2 p 1 järgi süüdimõistmisele ja teda tuleb

selle eest karistada 2 aasta ja 3 kuu vangistusega. Tema liitkaristuseks tuleb mõista 2 aastat ja 3

kuud vangistust. Nii O. Mazureca kui S. Leesalu osas tuleb kohaldada KarS § 74 lg 1 ja 75 lg 1

sätteid 3 aastase katseajaga.

203. Seoses

osalise

õigeksmõistmisega

tuleb

vähendada

süüdistatavatelt

välja

mõistetud

menetluskulusid. Ringkonnakohus leiab, et seoses õigeksmõistmisega vähenes süüdistuse maht

umbes poole võrra ja sellest tulenevalt peavad süüdistatavad hüvitama pool neilt väljamõistetud

menetluskuludest ja teine pool jääb KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda.

204. O. Mazurecalt mõisteti välja kokku 6091,72 eurot, sh sundraha 1075 eurot. Seega ta peab riigile

hüvitama 3045,86 eurot, sh sundraha 1075 eurot. Ülejäänud 3045,86 eurot jääb riigi kanda.

205. S. Leesalult mõisteti välja kokku 6531,85 eurot, sh sundraha 1075 eurot. Seega ta peab riigile

hüvitama 3265,92 eurot, sh sundraha 1075 eurot. Ülejäänud 3265,93 eurot jääb riigi kanda.

206. O. Mazureca kaitsja adv I. Belugin esitas seoses apellatsiooni koostamise ajakuluga nõude 12 tunni

ulatuses, s.o 576 eurot, sh käibemaks 96 eurot.

207. S. Leesalu kaitsja adv I. Gromtsev esitas seoses apellatsiooni koostamise ajakuluga nõude 6 tunni

ulatuses, s.o 288 eurot, sh käibemaks 48 eurot.

208. Ringkonnakohus peab taotletud kaitsjatasu suurusi põhjendatuks ning need tuleb justiitsministri

26.07.2016 määrusega nr 16 kehtestatud korra alusel rahuldada.

209. Kuna ringkonnakohus teeb käesolevas asjas otsuse KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel, tühistades osaliselt

maakohtu otsuse, siis KrMS §-de 181 lg 1 ja 185 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud riik. Sellest

lähtudes jäävad eelnimetatud kaitsjatasud 576 ja 288 eurot Eesti Vabariigi kanda.

/digiallkirjad/

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus