2-17-1389/10 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

3. aprill 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-17-1389 Tsiviilasi I.K.i hagi Sparks SS OÜ ja MTÜ Saunaja veeühistu Juss (likvideerimisel) vastu omandiõiguse tunnustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 13. veebruari 2017 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I.K.i määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): I.K. (isikukood XXX) Vastustajad (kostjad): 1. Sparks SS OÜ (registrikood 12579494), esindaja vandeadvokaat Rene Varul

2. MTÜ Saunaja veeühistu Juss (registrikood 80084123, likvideerimisel), esindaja likvideerija Harri Paabo

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 13. veebruari 2017 määrus ja saata I.K.i hagi Sparks SS OÜ ja MTÜ Saunaja veeühistu Juss (likvideerimisel) vastu omandiõiguse tunnustamiseks menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 372 lg 5).

ASJAOLUD

1. I.K. (hageja) esitas 26. jaanuaril 2017 Tartu Maakohtule Sparks SS OÜ (kostja I) ja MTÜ Saunaja veeühistu Juss (kostja II) vastu hagi, milles palus tunnustada tema omandiõigust XXX krundil paiknevale saunahoonele 1/18 suuruses mõttelises osas. Hagiavalduses märgitu kohaselt on hagejale teadaolevalt Tartu Maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-16-17792, milles kostjad vaidlevad selle üle, kummale neist kuulub XXX asuv saunahoone. Hageja hinnangul kuulub sauna omandiõigus hoopis temale (koos teiste endise Aianduskooperatiivi „Juss“ liikmete ja pärijatega).

2. Maakohus küsis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 3 alusel kostjatelt seisukohta hagi menetlusse võtmise kohta.

3. Kostja I leidis, et Aianduskooperatiiv „Juss“ on lõppenud õigusjärgluseta, mistõttu on hagi perspektiivitu ja selle menetlusse võtmisest tuleks keelduda.

4. Kostja II hagi menetlusse võtmisele vastu ei vaielnud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. Maakohus keeldus 13. veebruari 2017 määrusega TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et hageja isa, kes oli Aianduskooperatiivi „Juss“ liige, ei olnud XXX asuva sauna kaasomanik. Saunahoone viimane omanik oli Aianduskooperatiiv „Juss“, mille vara erastamisel jäi saun mitteerastatava vara nimekirja. See asjaolu on tuvastatav hagiavalduse lisana 4 esitatud Aianduskooperatiivi „Juss“ 11. juuli 1992 üldkoosoleku protokollist. Maakohus viitas Ülemnõukogu 15. juuni 1992 seaduse „Aiandusja suvilakooperatiivide vara erastamise kohta“ §-dele 6 ja 7 ning § 8 lg-le 1. Hageja ei ole väitnud, et tema isale oleks kooperatiivi juhatus määranud kaasomandi osana saunast mingi osa. Kohtu hinnangul on vaidluse esemeks vara, mida oleks võimalik tunnistada peremehetuks selle omaniku tõttu õigusjärgluseta, mistõttu puudub hagil omandiõiguse tunnustamiseks XXX asuva saunahoone osas õiguslik perspektiiv.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Hageja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt oli hageja isa sauna kaasomanik. Hageja arvates ei ole õige, et kohus hindas tõendeid enne hagi menetlusse võtmist. Ei ole õiglane, et kohus hindas tõendeid valikuliselt. Kohus on jätnud tähelepanuta kooperatiivi liikmete üldkoosoleku protokolli, mille eelviimase lõigu viimases lauses on kirjas, et saun jääb ühisvaraks kaasomandi alusel. Kohus on valesti tõlgendanud kooperatiivi liikmete otsuses väljendatud mõtet, et sauna ei hakata individuaalkorras erastama. Hagejale on selgitatud, et selline lause kirjutati otsusesse põhjusel, et sauna ei tahetud anda ühegi liikme ainuomandisse.

Hagejale jääb arusaamatuks, milline probleem seondub mõttelise osade suuruse kindlaksmääramisega. Iga liikme mõttelise osa suuruseks on 1/9 (kokku 9 liiget). Hageja ei osanud arvata, et tal oli vaja väita, et juhatus on määranud tema isale kaasomandi osana saunast mingi osa. Kohus oleks võinud seda hagejale selgitada. Samuti oleks võinud kohus selgitada, kui pidas vajalikuks täiendavate tõendite esitamist või kooperatiivi liikmete ülekuulamist. Kuna hageja taotleb omandiõiguse tunnustamist tema isa poolt erastatavale saunale, on see nõue esitatud hageja kui oma isa pärija seadusega kaitstud õiguste ja huvide kaitseks.

7. Kostja I vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

8. Kostja II leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Kostja II arvates oleks mõistlik menetleda hagi juba Tartu Maakohtu menetluses oleva tsiviilasja nr 2-16-17792 raames (iseseisva nõudega kolmanda isiku hagina).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Maakohtu vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja hagi tuleb saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

10. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et maakohus on hinnanud hagi menetlusse võtmata jätmisel tõendeid (Ainduskooperatiivi „Juss“ 11. juuli 1992 üldkoosoleku protokolli ja otsust ning Tartu MV maavanema 30. novembri 2016 korraldust), mis ei ole kooskõlas TsMS § 371 lg-ga 2 ega Riigikohtu praktikaga. Riigikohus on korduvalt leidnud, et TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (vt nt Riigikohtu

11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-14, p 14).

11. Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamisja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu

11. detsembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-13, p 14; 3. märtsi 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12). Praegusel juhul esitas hageja hagi omandiõiguse tunnustamiseks XXX krundil paiknevale saunahoonele 1/18 suuruses mõttelises osas. Hageja tugineb sellele, et saunahoone on aianduskooperatiivi „Juss“ liikmete kaasomandis. Aianduskooperatiivi „Juss“ liikmeks oli hageja isa, kelle pärijana on hagejal omandiõigus 1/18 suurusele mõttelisele osale saunahoonest. Hagiavalduses esitatud asjaolude õigsust eeldades ei oleks maakohus tohtinud hagi menetlusse võtmisest keelduda.

12. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson