2-14-58873/135 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.03.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-58873

Tsiviilasi

T.I hagi X OÜ vastu saamata jäänud töötasu, töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.04.2016 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

X OÜ apellatsioonkaebuse hind 5 094 eurot

T.I vastuapellatsioonkaebuse hind 4 943,64 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

X OÜ apellatsioonkaebus

T.I vastuapellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses

vastustaja/

vastuapellatsioonkaebuses apellant): T.I (isikukood

XXX, XXX), lepinguline esindaja Kaili Siilak (e-post:

XXX)

Kostja

(apellatsioonimenetluses

apellant/

vastuapellatsioonkaebuses vastustaja):

X OÜ

(registrikood XXX, asukoht XXX-i, e-post:XXX),

lepinguline esindaja Mehis Adamson (e-post: XXX)

1(16)

Tsiviilasi nr: 2-14-58873

Istungi toimumise aeg

09.03.2017

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 04.04.2016 otsus lõppjärelduses muutmata, muutes

osaliselt otsuse põhjendusi.

2. X OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. T.I vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hageja T.I (edaspidi Hageja) esitas 10.10.2014 aastal Harju Maakohtusse hagi

saamata jäänud töötasu ja töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja

hüvitise nõudes (I t 1-8, 61-68).

2. Eelnevalt enne Harju Maakohtusse pöördumist oli T.I esitanud 17.04.2014 aastal

avalduse Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjonile (töövaidlusasi

nr 4-1/771-2014, edaspidi TVK) järgmised nõuded:

- välja nõuda tehtud ületunni eest töötasu ajavahemikus 01.08.2013-04.04.2014.

Arvutuskäik on väljatoodud eraldi lehel koos summaga.

– nõuda tööandjalt täpsustusi minule tehtud hoiatuste kohta (14.11.2013 ja

04.04.2014) kuna pole nendega nõus. Kui hoiatused osutuvad mittetõendatuks soovin

asuda tagasi tööle oma ametikohale.

– T.I esitas 24.07.2014 TVK avalduse täpsustuse (TVK 94-98) koos järgmiste

nõuetega

– mõista X OÜ-lt välja 5094 eurot perioodil 01.08.2013 kuni 04.04.2014 tehtud

ületundide eest

- tuvastada X OÜ 04.04.2014 töölepingu ülesütlemise tühisus ning lugeda tööleping

lõppenuks 04.05.2014

– mõista töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisel tööandjalt avaldaja kasuks

välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses

2(16)

Tsiviilasi nr: 2-14-58873

– mõista tööandjalt avaldaja kasuks välja hüvitis töölepingu ülesütlemise

etteteatamistähtaja mittejärgimise eest 30 kalendripäeva keskmise töötasu ulatuses.

3. Töövaidluskomisjoni 10.09.2014 a otsusega kohaldati avaldaja nõudele töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks aegumist. Muus osas jäeti avaldus

rahuldamata.

4. Hagiavalduse kohaselt asus hageja kostja juurde 01.04.2012 tööle metsaveoauto

juhina. Töölepingu kohaselt töötas hageja täiskohaga, ühekuulise arvestusperioodiga

summeeritud tööaja arvestuse alusel. Hageja töötas igakuiselt rohkem tunde, kui olid

kuu normtunnid, millest kujunesid iga kuu lõpus ületunnid. Alates 01.08.2013 ei ole

kostja hagejale ületundide eest tasunud ehkki töötaja esitas sellekohaseid nõudmisi.

5. Kostja ütles töölepingu 04.04.2014 avaldusega erakorraliselt üles, tuginedes varem

tehtud hoiatustele. Hageja leiab, et ülesütlemiseks puudus õiguslik alus ning

töölepingu ülesütlemine on tühine. Hageja ei ole 04.04.2014 hoiatuses märgitud

rikkumist toime pannud. Hageja palub lugeda tööleping tööandjaga lõppenuks alates

05.05.2014. Kuna mõjuvat põhjust töölepingu etteteatamistähtaja mittejärgimiseks ei

olnud, siis palub hageja mõista kostjalt välja ühe kuu keskmise töötasu summas 1

235,91 eurot. Töölepingu ülesütlemise tühisusest tulenevalt palub hageja kostjalt välja

mõista kolme kuu keskmine töötasu summas 3 707,73 eurot.

6. Hageja on seisukohal, et töötaja polt 17.04.2014 esitatud avaldus sisaldas tahet

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, seega on nõue hageja arvates erinevalt TVK

seisukohalt esitatud tähtaegselt.

7. Hageja töötas kostja juures summeeritud tööaja arvestuse aluseel. Mingisugust

kinnitatud tööajakava tööandja ei teinud. Tööülesandeid jagas hagejale vahetult kostja,

seega oli iga kord poolte vahel kokkulepe konkreetse tööülesande teostamiseks.

Töörohkuse tõttu tekkisid hagejal igakuiselt ületunnid. Tööandja tööajaarvestust ei

pidanud. Tegelikkuses teatas hageja iga kuu lõpus tööandajale tehtud töötunnid ning

tööandja tasus vastavalt sellele tasu, sh normkoormust ületavate tundide eest

sularahas.

8. Hageja tööülesanneteks oli metsamaterjali autole laadimine, veoks vajaliku

dokumentatsiooni koostamine, veoteenus metsamaterjali saaja asukohta ning seal

materjali maha laadimine. Samuti oli hageja ülesandeks veoauto korras hoidmine, sh

vajalike remonttööde teostamine. Iga metsamaterjali veo kohta oli koostatud

veoseleht, mille esitamisest tööandja kogu töövaidluskomisjoni menetluse jooksul

hoidus.

9. Hageja töökohal on kohustuslik autojuhi sõidu- ja puhkeaega registreeriva

sõidumeeriku kasutamine. Hageja kasutas oma autos mehaanilist sõidumeerikut, kuid

kuna hageja tööpäevad olid lubatust kordades pikemad, siis kasutas hageja päeval mitu

meerikut. Osa sõidumeerikuid jäid hageja valdusesse ja need on hageja esitanud, kuid

ülejäänud on kostja valduses. Kuni asja juurde pole kostja poolt esitatud kõiki hageja

tööd puudutavaid veoselehti ja puuduvad sõidumeerikud, on hagejal keeruline

tõendada kogu tehtud tööd.

10. Hagejal õnnestus osad veoselehed hankida ja näitena toob hageja esile, et juba

ainuüksi kahele firmale vedude teostamine võttis hagejal aega 138,17 töötundi

arvestades veo aega, koorma peale laadimisele ja dokumentide vormistamisele

kulunud 1 tund ja 1 tund veose maha laadimisele. Ületundide eest kostja hagejale tasu

maksnud ei ole ja seetõttu palub hageja kostjalt välja mõista ületundide eest 5094

eurot.

3(16)

Tsiviilasi nr: 2-14-58873

Kostja vastus

11. Harju Maakohus võttis hagiavalduse valesti menetlusse, kuna hageja elukohaks on

XXX. Hageja omab elanikeregistri kohaselt sissekirjutust T.I talus, XXX, Võrumaal.

Seega on tegemist vale kohtualluvusega TsMS § 92 mõistes. Tulenevalt TsMS § 76

tuleks asi anda lahendamiseks üle Tartu MK Võru kohtumajale. Kostja hagis esitatud

nõuetega ei nõustu ja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

12. Kostja märgib oma vastuses töötasu nõude puhul ületundide eest muuhulgas järgmist:

et hageja pole tõendanud ületunnitöö tegemist. Hageja on põhistanud ületunnitöö

tegemise väiteid omapoolse arusaamatu tabeliga, hageja paljasõnaliste väidetega ning

kahe ettevõtte veoselehtedega, samuti suvalise valikuga veoki sõidumeeriku ketastest.

Kostja on seisukohal nii TVK menetluses kui kohtu menetluses, et pelgalt

sõidumeeriku ketas ei tõenda hageja poolt ületunni töö tegemist, kuna hageja töötas

summeeritud tööaja kokkuleppe alusel. Seda asjaolu pole hageja vaidlustanud ega

arvestanud tööaja arvestuses. Lisaks märgib kostja, et hageja pole tõendanud, et

tööandja oleks nõudnud avaldajalt ületunnitöö tegemist. Kostja on seisukohal, et

hageja nõue ületunnitöö eest 5094 euro nõudmiseks pole tõendatud.

13. Teise hageja nõude – töölepingu erakorralise ülesütlemise tuvastamise nõude - osas

märgib kostja, et hagis on kohut püütud eksitada väitega, et hageja vaidlustas juba

avalduses TVK –le ebaselge väljenduse teel erakorralise ülesütlemise, kuid tegelikult

töötaja poolt esitatud avalduses sellist nõuet ei esinenud. Töötaja ei vaidlustanud

sõnaselgelt ja tähtaegselt tööandja poolset töölepingu erakorralist ülesütlemise

avaldust. Kostja seisukohast vaidlustas töötaja T.I oma esimeste taotlustega hoiatusi,

kuigi sellestki oli vähemalt esimese hoiatuse tegemisest möödas rohkem kui 30 päeva

s.o. ka see taotlus on aegunud. Alles 25.07.2014, s.o. rohkem kui 2 kuud hiljem laekus

TVK töötaja avalduse täpsustus. Kostja leiab, et kuna 25.07.2014 TVK esitatud

avalduses puudus hoiatuste täpsustuse nõue ja nõue ametikohale tagasi asumiseks, siis

on hageja loobunud sõnaselgelt 25.07.2014 esitatud avaldusega viimati nimetatud

kahest nõudest. Kuna hageja pole põhistanud asjaolu, mis takistas temal kaebuse

esitamist töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, jääb kostja

endiselt taotluse juurde ja palub kohtul kohaldada aegumist alates 06.05.2014

erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja sellest tulenevalt ka hüvitise

nõudest. Kostja esindaja osundab, et hageja pole vaidlustanud kostja tehtud kahte

hoiatust, mistõttu on need jõus, tõendades ühtlasi hageja poolseid töölepingu

rikkumisi. Seega välistab TLS § 106 hagejal töölepingu erakorralise ülesütlemise

vaidlustamise.

14. Kostja leiab, et hageja hüvitise nõue töölepingu etteteatamata erakorralise

ülesütlemise eest, summas 1235,91 eurot ei ole põhjendatud. Olukorras, kus

probleemne töötaja rikub korduvalt tööandja vara ja varastab tööandja vara, ei saa

nõuda töösuhte jätkamist etteteatamistähtajal. Kostjale on arusaamatu, kuidas on

hageja arvestanud 1236,91 euro hüvitise nõude. Kostja ei nõustu hageja hüvitise

nõudega töölepingu ülesütlemise tühisuse eest avaldaja 3 kuupalga ulatuses, summas

3707,73 eurot TLS § 107 lg 2 alusel. Kostja märgib, et asjaoludest ja esitatud

tõenditest tulenevalt ei ole nimetatud nõue ei põhjendatud ega rahuldatav. Kostja

palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Esimese astme kohtu lahend

15. Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja X Osaühingult T.I kasuks

perioodi 01.08.2013-04.04.2014 eest saamata jäänud töötasu summas 5 094 eurot

hüvitisena ületundide eest, luges X Osaühingu 04.04.2014 T.I töölepingu erakorralise

4(16)

Tsiviilasi nr: 2-14-58873

ülesütlemise kehtivaks, jättis rahuldamata T.I hüvitise nõue X Osaühingu vastu

summas 3 707,73 eurot töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse eest, jättis

rahuldamata T.I hüvitise nõue X Osaühingu vastu summas 1 235,91 eurot töölepingu

erakorralise ülesütlemise etteteatamise tähtaja mittejärgimise eest. Poolte

menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

16. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses palus hageja nõuda tööandjalt täpsustusi

hagejalt tehtud hoiatuste kohta (14.11.2013 ja 04.04.2014) kuna pole nendega nõus.

Avaldaja teatas, et kui hoiatused osutuvad mittetõendatuks, soovib asuda tagasi tööle

oma ametikohale. Maakohus leidis, et hageja avalduse nõuet arvestades soovis hageja

talle tehtud hoiatusi vaidlustada. TVK andis võimaluse hagejal oma nõuet täpsustada

ja 24.07.2014 täpsustatud avalduses palus hageja tuvastada 04.04.2014 töölepingu

ülesütlemise tühisus ja lugeda tööleping lõppenuks 04.05.2014. Kuna avaldus esitati

töövaidluskomisjonile17.04.2014 ning selleks ajaks ei olnud 30 kalendripäeva

möödunud, tuleb kostja väide aegumise kohaldamiseks jätta rahuldamata.

17. Kohus tuvastas hageja vande all antud ütlustega ja vaidlust pole selles, et hagejale

tasuti tööle asumisest kuni 2013 .a augustini ületundide ees kokkuleppel kostjaga

hageja enda peetud tööaja arvestuse alusel. Alates 2013.a ei muutnud tööandja

töökorraldust ega ületunnitöö eest pooltega kokkulepitut. Kuna hageja tõendas

ületunnitöö tegemist ning kostja jättis oma vastuväited tõendamata, on ületunnitöö

tegemine tõendatud. Kohus leiab, et sõidumeerikud ei asenda konkreetse töötaja

tööajaarvestust. Kohtumenetluses on tuvastatud, et pooled rikkusid sõidumeerikute

kasutamise korda, kasutades mitut sõidumeerikut päevas või olid sõidumeerikud

ettenähtust kauem hageja valduses või ei edastatud neid üldse tähtaegselt. Lisaks olid

hagejal ka teised tööülesanded peale vedamise.

18. Kohus leiab, et veoseleht pole tõendiks, millest nähtuks tööaeg/ületunnitööde

tegemiseks kulunud aeg, sest need ei kajasta kogu tööaja pikkust. Siiski saab

veoselehelt nähtuvate andmetega ümber lükata väite, et tööl oleku aeg oli tegelikult

puhkepäev.

19. Kohus, tutvunud kostja koostatud ja kohtule esitatud hageja tööaja arvestusega, loeb

selle tabeli ebausaldusväärseks, sest veoselehed ja tööajagraafikutes sisalduv ei kattu.

Asjas on tunnistajate ütlustega tõendatud, et hageja tegi veoautole hooldustöid.

20. Kuna hageja ei ole pidanud nõuetekohast tööajaarvestust, ei saa tal olla arvestust ka

selle kohta kas hageja ületunnitöid tegi. Kohus leab, et hageja väited ületunnitöö

tegemise osas on tõendatud. Kuna kostja pole hagejale ületunnitöö eest maksnud on

hüvitis tehtud ületunnitöö eest summas 5 094 eurot põhjendatud.

21. Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas kostja erakorraline töölepingu ülesütlemine on

kehtiv. Ülesütlemisavalduses on viide TLS §-le 88 lg-le 1. Kostja selgitas

kohtumenetluses, et töölepingu ülesütlemise aluseks oli usalduse kaotus, kuna

vaatamata juba tehtud hoiatusele varastas hageja metsaveoauto tankimisel pidevalt

kütust. Kohus tuvastas, et hagejale on tehtud hoiatus seoses sõidumeerikute

mitteõigeaegse esitamisega ja tööandja vara kahjustamisega, kuna hageja kasutas

valesid töövõtteid. Teine hoiatus tehti seoses kütuse vargusega. Samal päeval koos

teise hoiatuse tegemisega ütles kostja töölepingu hagejaga üles.

22. Kohus ei nõustu hageja esindaja käsitlusega, et korduv rikkumine peab olema alati

samalaadne rikkumine. Tööandja ei pea taluma töötajat, kes korduvalt paneb toime

sama või erinevat laadi rikkumisi. Kohus leiab, et enne töölepingu ülesütlemist on

tehtud siiski üks nõuetekohane hoiatus, millega kohus arvestab siis, kui töösuhte

ülesütlemine nõuab eelnevat hoiatamist. Kohus leiab siiski, et tõendamist leidis hageja

poolt kütusevarguse toimepanek, mille kaudu omastas hageja sellega tööandja vara,

kuna tangitud kütuse eest tasus tööandja krediitkaardiga ning pani seeega toime

5(16)

Tsiviilasi nr: 2-14-58873

tahtliku rikkumise. Oma käitumisega kaotas hageja tööandja usalduse ning seega ütles

kostja töölepingu põhjendatult erakorraliselt üles. Sellise rikkumise puhul polnud

eelnev hoiatamine ja töölepingu lõpetamise etteteatamistähtaja järgimine vajalik.

Seega jääb rahuldamata hageja nõuded, tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja

sellega seotud hüvitisenõuded.

23. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis jäävad mõlema poole menetluskulud nende endi

kanda.

Apellatsioonkaebus

24. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse

tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas ning teha selles osas uus otsus, millega

jätta hagi rahuldamata, menetluskulud jätta vastustaja kanda.

25. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kaevatav kohtuotsus põhistuselt

vastuoluline ja otseselt seaduse erinormidega vastuolus. Kohus pole tuvastanud,

millistel tingimustel ja mis perioodiks oli poolte vahel sõlmitud ületunnitöö kokkulepe

ning milline sai see olla kehtivas ulatuses. Tsiviilasja toimikust ega hageja vande alla

antud ütlustest see ei tulene. Kohus on rajanud ületunnitöö kokkuleppe tuvastuse

oletustele. Õiguskirjanduses tuntakse terminit omaalgatuslik ületunnitöö, mille eest

tööandjal ei tule tasuda, kuna puuduvad ületunnitöö lubatavuse eeldused ning poolte

kokkulepe või töökäsk ületunnitöö tegemiseks. Kohus on ületunnitöö mahu võtnud

hageja esitatud andmetest, kuid need andmed ületavad töölepinguseaduses lubatud

ületunnitöö ajanormi.

26. Lahendi tegemisel on tuvastatud asjaolusid, mille kohta puudub tsiviilasja toimikust

tuvastatav tõend ja/või jälgitav arvutuskäik. Kostja leiab, et hageja esindaja poolt

menetluses esitatud ületundide tabel ei vasta dokumentaalse tõendi tunnustele, kuna

seal puudub koostaja ja allkiri. Väidetavalt on tegemist väljakirjutusega hageja poolt

peetud vihikust, kuid hoolimata kostja vastuväidetest ei ole menetluses seda vihikut

või sellest koopiat esitatud, mistõttu ei saa kostja kontrollida andmete vastavust.

Kostja leiab, et kohus on rajanud lahendi kõlbmatule tõendile. Jääb ebaselgeks, kui

palju ja kas hageja tegi ületunde augustis 2013 või siis näiteks jaanuaris 2014. Kuna

hageja ei ole tõendanud sõidumeerikute üleandmist kostjale, ületundide eest tasunõude

esitamist ega ületundide tegemist, ei ole eluliselt usutav, et hageja jätkas olulises

mahus ületundide tegemist, kuigi tööandja nende eest ei tasunud. Kohus ei ole

esitanud arvestust kuude jooksul teostatud põhjendatud töötundide, ühikuhinna ja

summaarse tulemuse saamise kohta.

27. Kohus on lugenud töötaja vande alla antud ütlused usutavaks, tööandja mistahes

avalduste tegemist seoses ületunnitööga samas aga lugenud ebausaldusväärseks

olukorras, kus kohus on korduvalt tuvastanud hageja poolt kostja vara omastamise

ning pettuse, mis faktiliselt tõi kaasa töösuhte lõpetamise. Kohus on põhjendamatult

lugenud kostja arvestuse sõidumeerikute alusel ebausaldusväärseks. Kostja selgitas, et

autohoolduseks on kostja palganud mehaanikud ja autojuhil tuleb vaid teha tankimine

ja õlitamine. Hagejal puudus vajadus teha ületunnitööd, sest hooldusega seotud

toimingud tegi hageja valdavalt tööaja sees. Samuti ei ole leidnud kinnitust, et kostja

oleks nõudnud hagejalt 8 tunniseid auto hoolduspäevi ja veel lisaks põhitegevust.

Korraga autot hooldada ja veoseid vedada võimalik ei ole. Kostja on esitanud

vastuväite veoselehtedele, sest veoselehti täitis hageja ise. Kostja on seisukohal, et

hageja on võltsinud veoselehti tagantjärgi. Arvestades, kuidas hageja pettis pikema aja

jooksul kostjalt välja kütust, ei ole usutav veoselehtede järgi vedamine, kui

sõidumeerikud seda ei kajasta. Sellist fenomeni pidi tõendama hageja, kuid kohus on

ebaõigesti pööranud tõendamiskoormise ringi.

6(16)

Tsiviilasi nr: 2-14-58873

28. Kostja esitas kohtule sisekorra eeskirjad, mis detailselt kirjeldavad töökorralduse

reegleid, kuid kohus ei märkinud, kuidas leidis tuvastamist hageja poolt kostjale

igakuiselt üle antud ületunnitöö arvestus. Asjas puuduvad igasugused tõendid, et

hageja on arvestusi enne hagi esitamist kostjale edastanud.

29. Kohtul tulnuks arvestada menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg 5 sätteid ja

määrata lahendist sõltumata menetluskulud hageja kanda, kuna hageja elas hagi

esitamisel Põlvamaal ning puudus alus hagi esitamiseks Harju Maakohtusse. Asja

sisulisel arutamisel kinnitas hageja, et elas ja elab Põlvamaal. Kuna kostja jaoks oli

menetlemine Harju Maakohtus kulukas ja hageja ning tema esindaja kuritarvitasid

menetlusõigusi, oleks tulnud menetluskulud jaotada teisiti.

30. Vastuapellatsioonkaebuse palus kostja jätta rahuldamata.

Vastus apellatsioonkaebusele

31. Hageja vaidles kostja poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle

rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.

Vastuapellatsioonkaebus

32. Vastuapellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, milles tema

nõuded jäid rahuldamata ja teha asjas uus lahend, millega rahuldada hagi täielikult.

Menetluskulud jätta kostja kanda.

33. Kohus ei ole loogiliselt ja järgitavalt tuvastanud, mis asjaolu on saanud töölepingu

ülesütlemise aluseks. Maakohus leidis, et hageja rikkus töökohustusi ja

töökorraldusreegleid. Töökohustuste rikkumisest tulenevaks materiaalõiguslikuks

aluseks tööleping üles öelda on TLS § 88 lg 1 p 3. Kohus küll eristab töökohustuste

rikkumist väidetavast kütuse vargusest, kuid lõppjärelduses ei ole jälgitav, milline

neist on saanud ülesütlemise põhistatud aluseks.

34. Maakohus leidis, et tööandja hoiatas töötajat töökohustuste rikkumiste eest ning

mõistlikuks ajaks hoiatuse kehtivusest on 1 aasta. Kohus ei ole oma kaalutusõigust

põhjendanud. Hageja hinnangul ei täida hoiatuse niivõrd pikk mõjuvusaeg tööõiguse

ülesütlemiskaitse põhimõtet, mille kohaselt tuleb töölepingu ülesütlemisest võimalusel

hoiduda. Asjaolu, et töötaja ei teinud tööandjale hoiatusega mittenõustumisel

vastuväidet, ei muuda hoiatuses märgitut automaatselt kehtivaks ja õiguspäraseks. Kui

kohus leidis, et ülesütlemine tugines siiski 14.11.2013 hoiatusele, tulnuks tuvastada

lähtuvalt kostjate tõenditest ka hoiatuse sisuks olevate töökohustuste rikkumine, mida

kohus teinud ei ole.

35. Kohus on otsuses arvestanud kostja poolt viimasel 15.03.2016 istungil kohtule

salalikult ja ebaeetiliselt esitatud tõendeid. Kostja esitas oma sõnade kohaselt TVK

menetluses USB-pulgal esitatud videod ka CD plaadil. Kohtuistungil CD-d ei

kontrollitud, kuivõrd kostja kinnitas, et tegemist on samade videotega, mis esitati juba

menetluses. Tegelikkuses oli CD-l veel 5 fotot, mida varem polnud esitatud. Sellist

käitumist ei saa tolereerida, kuid kahetsusväärselt on kohus rajanud otsuse ka neile

tõenditele. Maakohus rajas otsuse lubamatutele tõenditele ja sellest tulenevalt tuleb

ümber hinnata ka asjaolud, mis kohus nende järgi tuvastas.

36. Kohus on tuvastanud töökohustuste rikkumised tuginedes tõenditele, millest ei saa

hagejale kohustusi töösuhtest tuleneda, sest hageja poolt puudub nendel allkiri. Kohus

pole arvestanud, et U ja M andsid ütlusi selliste asjaolude kohta, mille kohta neil endal

vahetu kogemus puudus. Maakohus on tuvastanud kütuse omastamise sellega, et kütus

tangiti kanistrisse. Üksnes kanistri olemasolu ei tähenda automaatselt kütuse

omastamist. Kohus tuvastas, et hageja kasutas tanklas 5-6 liitrist kanistrit, seevastu

veekanister oli hageja sõiduauto pakiruumis kordades suurem. Tõendamiskoormis

7(16)

Tsiviilasi nr: 2-14-58873

varguse küsimuses lasus kostjal, mida kostja aga lubatavate tõenditega ei ole teinud.

Omastamise tuvastamine pelgalt eraldi kanistritesse tankimise fakti alusel ei ole

põhjendatud, kuivõrd videotest nähtav kütusekanister ei ole sama.

Ringkonnakohtu seisukoht

37. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

jätta lõppjärelduses muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt otsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

38. Vastates apellatsioonkaebuses, vastuapellatsioonkaebuses ja nende vastustes esitatud

väidetele käsitleb kolleegium esmalt hageja töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamise nõude esitamise tähtaega, seejärel töölepingu lõpetamise kehtivusega

seonduvat, sellest tulenevaid hüvitisenõudeid ning seejärel tasunõuet ületunnitöö eest.

39. TLS § 105 lg 1 järgi peab kohtule või töövaidluskomisjonile esitama ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks avalduse 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse

saamisest. Sama paragrahvi lg 2 järgi, kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul

või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest

peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. ITVS §

6 lg 2 järgi on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg 30

kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest.

40. ITVS § 14 lg 3 p-de 4 ja 5 järgi märgitakse töövaidluskomisjonile esitatavas avalduses

avaldaja selgelt ja ühemõtteliselt väljendatud nõue ning nõude aluseks olevate

asjaolude kirjeldus, millega nõuet põhjendatakse, ja nõude õiguslik alus. Sellest sättest

tulenevalt peab avaldus töövaidluskomisjonile sisaldama selget ja ühemõttelist nõuet.

Samas sätestab ITVS § 17 lg 1, et avalduse läbivaatamise ettevalmistamise käigus

selgitab töövaidluskomisjoni juhataja välja töövaidluse asjaolud ning tal on õigus neid

kontrollida tööandja juures. ITVS § 22 lg 2 sätestab, et komisjonil on õigus täpsustada

nõuete õiguslikku kvalifikatsiooni, kui see on vajalik poolte seaduslike õiguste ja

huvide kaitseks. Seega tuleb töövaidlust lahendaval organil vastavalt ITVS sätestatule

välja selgitada, millised nõuded on töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik oma

avalduses esitanud, sh tuleb ebaselgete nõuete korral lubada avaldajal oma nõuet

täpsustada.

41. Hageja avaldas töövaidluskomisjoni poole pöördudes, et ta ei ole nõus temale tööandja

poolt 14.11.2013 ja 04.04.2014 tehtud hoiatustega ning soovib tööandja juures oma

ametikohal edasi töötada. Kuna tööandja ütles 04.04.2014 hagejaga sõlmitud

töölepingu üles, siis on põhjendatud maakohtu seisukoht, et mõistlikule isikule pidi

olema arusaadav, et hageja soovib vaidlustada töölepingu ülesütlemist, sest avaldusest

töövaidluskomisjonile nähtub, et hageja ei olnud nõus töölepingu lõpetamisega.

Töövaidluskomisjon andis hagejale võimaluse oma nõudeid täpsustada ning hageja

kõrvaldas pärast seda puuduse avalduses. Seetõttu on väär kostja seisukoht, et hageja

töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue esitati aegunult.

42. Vastuapellatsioonkaebuses ei nõustu hageja maakohtu poolt tuvastatuga, et kostja

04.04.2014 töölepingu ülesütlemine on kehtiv. Erinevalt vastuapellatsioonkaebuses

väljendatust leiab ringkonnakohus, et maakohus on selgelt väljendanud seisukohta,

mille kohaselt esines 04.04.2014 töölepingu ülesütlemiseks alus ka ilma eelneva

hoiatamiseta. Maakohus on kostja poolt hagejale tehtud hoiatuste sisu ja mõjuaega

põhjalikult analüüsinud, kuid lõppjäreldusena leidnud, et tööandja hoiatamiskohustuse

täitmine enne töölepingu ülesütlemist ei olnud käesolevas asjas tõendamist leidnud

asjaoludel vajalik. Kuna maakohus leidis, et töötaja täiendav hoiatamine enne

töölepingu ülesütlemist ei olnud vajalik, ei ole põhjendatud vastuapellatsioonkaebuse

väited, et hoiatamine ei toimunud mõistliku aja jooksul.

8(16)

Tsiviilasi nr: 2-14-58873

43. Vastuapellatsioonkaebuse väide, et kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada, millist

õiguslikku alust töölepingu ülesütlemise kehtivuse tuvastamiseks on maakohus

kohaldanud, ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud. Maakohus tuvastas, et

ülesütlemise materiaalõiguslikuks aluseks on TLS § 88 lg 1 p 5. Maakohus tuvastas

hageja poolt töökohustuste rikkumise, kuid ei asunud seisukohale, et töölepingu

ülesütlemise materiaalõiguslikuks aluseks on TLS § 88 lg 1 p 3. Põhjendamatu on

vastuapellatsioonkaebuse käsitlus sellest, nagu ei oleks teo tegemine, mis põhjustab

tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu, töökohustuste rikkumine. TLS § 88 lg 1 p 5

järgi tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval

põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist,

eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas

tööandja usalduse kaotuse enda vastu. TLS § 88 lg 1 p 5 alusel töölepingu lõpetamise

materiaalõiguslikuks eelduseks ongi töökohustuste rikkumise tuvastamine, kusjuures

sellisel määral, et töötaja poolt kohustuste rikkumise erilise raskuse tõttu ei saa

tööandja poolt oodata, et ta teeb töötajale vaid hoiatuse, andes võimaluse kokkulepitud

tööd edasi teha. Maakohus tuvastas, et hageja rikkus lojaalsuskohustust omastades

kostja vara. Ka lojaalsuskohustuse rikkumine on käsitletav töökohustuse rikkumisena.

44. Käesolevas asjas tuvastas maakohus, et hageja pani toime kostja vara omastamise,

mistõttu oli töölepingu ülesütlemine usalduse kaotuse tõttu põhjendatud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et töölepingu ülesütlemine oli

põhjendatud, sh ilma eelnevat hoiatust tegemata. Kuna asjas ei ole tõendatud, et

hagejale tutvustati kostja töökorralduse reegleid (I kd, tlk 166-175), siis ei ole

põhjendatud maakohtu seisukoht hageja poolt nimetatud reeglite rikkumise kohta. See

ei muuda aga ringkonnakohtu arvates ebaõigeks maakohtu järeldust selle kohta, et

tööleping lõpetati hagejaga põhjendatult. TLS § 88 lg 1 p 5 sätestab lahtise loetelu,

milliste töötaja tegude tagajärjel on töölepingu ülesütlemine põhjendatud usalduse

kaotuse tõttu. Käesolevas asjas tuvastati, et hageja omastas kostja vara (diislikütust).

Selleks, et töötajaga tööleping usalduse kaotuse tõttu lõpetada, polnud ringkonnakohtu

hinnangul käesolevas asjas vaja tuvastada, kas hageja rikkus tööandja poolt

kehtestatud töökorralduse juhendit. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel puudus

kokkulepe, mille järgi võis hageja tööandja kulul kütust tankida isiklikuks tarbeks

(kasvõi hilisema hüvitamise või tasaarvestusega).

45. Kuna hageja võttis õigeks, et ta tema kasutuses olnud tööandja sõidukit tankides tankis

kütust eraldi ka 5-liitristesse kanistritesse, siis oli töölepingu ülesütlemise kehtivuse

tuvastamiseks vaja kostjal tõendada, et hageja kasutas kanistritesse tangitud kütust

isiklikuks otstarbeks. Kostja soovis seda tõendada tunnistaja ütlustega, poole

seletustega, dokumentaalsete tõenditega, videomaterjalidega ning fotodega.

46. Maakohus on rajanud otsuse mh CD-le, millel lisaks videomaterjalile kütuse tankimise

kohta on ka fotod, millest nähtub, et veoauto tõstuki kabiini soojendamiseks mõeldud

kütuse paaki oli võimalik tankida otse tankla kütuse tankimiseks mõeldud püstolist.

Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et fotode asja materjali juurde võtmist ei ole

kostja maakohtus taotlenud. Kostja võttis ringkonnakohtu istungil õigeks, et fotode

esitamise vajadus tekkis asja sisulisel arutamisel (sisuline arutamine toimus 2-l

istungil), mistõttu ta esitas kohtu poolt nõutud CD-l (mälupulga asendamiseks) koos

videomaterjaliga ka fotod.

47. Asjast ei nähtu, et kostja oleks taotlenud maakohtult täiendavate tõendite ehk fotode

juurdevõtmist. TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitatud tõendi vastuvõtmise

taotlust menetleb kohus TsMS § 331 lg 1 järgi üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei

põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab,

et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kuna kostja hilinenult esitatud tõendite vastuvõtmist

9(16)

Tsiviilasi nr: 2-14-58873

ei taotlenud, puudub ka kohtu otsustus tõendite juurdevõtmise kohta. Seega on

põhjendatud hageja väide, et maakohus rajas otsuse osaliselt tõenditele, mille

juurdevõtmisest hageja ei teadnud ning mille juurdevõtmise kohta kohtu otsustus

puudub. Asjaolu, et kostja esitas need koos videomaterjaliga kohtule ning füüsiliselt

on need tõenditena kohtutoimikus, ei tähenda seda, et nendega oleks saanud lahendi

tegemisel arvestada. Ringkonnakohtu menetluses ei taotlenud kostja nende tõendite

(CD-l olevad fotod) asja juurde võtmist. Seetõttu CD-l olevaid fotosid tõenditena

arvestada ei saa.

48. See ei tähenda ringkonnakohtu arvates, et tõendamist ei leidnud veoauto tõstuki

kabiini soojendamiseks mõeldud kütusepaagi tankimise võimalus otse tankla püstolist.

Tunnistaja U ütlustest (III kd, tlk 35) nähtub, et paaki on võimalik tankida otse tankla

püstolist. Tunnistaja põhjendas oma väidet sellega, et on ise tankimist selliselt näinud.

Samuti teadis tunnistaja, et paagiava läbimõõt on 4 cm ja tankla püstoli oma on 2 cm.

Kuigi tunnistaja U ütlustest nähtuvalt ei teadnud ta, kui pikk on tankuri voolik ning kui

suur oli konkreetse tankla püstoli läbimõõt, kus kostja ettevõtte kütust tankis, ei

muuda see tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseks. Kuna tunnistaja on tankla püstolist

otse tõstuki kabiini soojendamiseks mõeldud kütusepaagi tankimist näinud ning kostja

juures töötava automehhaanikuna on usutav, et ta teab kostja sõidukite tehnilisi

andmeid, sh paagiava läbimõõtu, siis on usutavad tema ütlused selle kohta, et

tavapäraselt saab tankuri püstoliga sinna paaki tankida. Hageja ei ole menetluses

väitnud, et tanklas, mida ta tankimiseks kasutas, oli tavapärasest erinev püstol. Hageja

vande all antud seletustest nähtub, et püstol ei ulatunud paagini ning paagiava oli

väiksem kui püstoli läbimõõt. Samas ei ole hageja konkretiseerinud, kui suur oli

paagiava ja püstoli läbimõõt, samuti seda, millise pikkusega pidanuks püstolivoolik

olema, et paagini jõuda. Hinnates hageja vande all antud seletusi ja tunnistaja U ütlusi,

leiab ringkonnakohus, et U ütlused selle kohta, et vajadusel oleks saanud tõstuki

kabiini soojendamiseks mõeldud kütusepaaki ka otse tankurist tankida, on veenvamad,

kuna need on konkreetsemad.

49. Seetõttu leidis maakohus õigesti, et mõistlik selgitus, miks oli vaja hagejal kütust

tankida kanistrisse, puudub. See asjaolu ainuüksi ei anna küll alust asuda seisukohale,

et hageja omastas kütust isiklikuks otstarbeks, nagu maakohus on leidnud, sest tõstuki

kabiini soojenduspaaki oli samuti vaja kütust tankida, kuid koosmõjus teiste

tõenditega võib nimetatul olla oluline tähendus.

50. Väidetavalt GPS järgi reaalselt sõiduki paaki jõudnud kütuse koguse ja kostja poolt

tasutud kütuse koguse võrdleva analüüsi järgi koostatud tabelist (I kd, tlk 176-178;

TVK tlk 70) nähtub, et hageja on tankinud vahetevahel ühe tankimisega rohkem kui

10 l võrreldes kogusega, mis veoauto kütusepaaki jõudis. Samuti on paaki jõudnud

kütuse ja GPS vahe kütuse koguses nähtav mitmel üksteisele järgneval päeval

toimunud tankimisega. Kuna kostja koostatud tabelis olevate andmete õigust ei ole

võimalik kontrollida, sest kostja ei ole esitanud andmete algallikaid tõenditena

kohtule, siis veenvalt tabelis märgitud päeval vastavas koguses kütuse tankimine

tõendamist ei leidnud. Seega ei ole tõendatud kostja koostatud kütuse puudujäägi

koguse kohta märgitu. Kuna hageja võttis aga õigeks, et veoauto kütusepaaki lastud

kütust oligi vähem kui reaalselt tangiti, sest ta tankis kütust ka eraldi kanistritesse,

sealhulgas mõnikord harva ka mitmesse kanistrisse, puudub vaidlus, et makstud

kütuse ja veoauto paaki läinud kütuse koguses oli vahe. Seega tuleb kostja väite, et

hageja omastas tööandjalt isiklikuks tarbeks kütust, tõendamiseks hinnata mh hageja

väiteid selle kohta, et ta kasutas kogu kanistritesse tangitud kütuse tõstuki kabiini

soojendamiseks.

10(16)

Tsiviilasi nr: 2-14-58873

51. Hageja vande all antud ütluste kohaselt kulus 8-tunnise tööpäeva jooksul tõstuki

kabiini soojendamiseks umbes 5 liitrit kütust. Kostja väidete kohaselt on soojendi

väike ja ökonoomne Airtronic D2. Sellele väitele ei ole hageja vastu vaielnud. Kostja

on asjas esitanud Airtronic D2 tehnilised andmed (TVK toimik, lk 69) ning selle järgi

kulub täisvõimsusel soojendit kasutades kütust 0,28 liitrit tunnis. Lihtsa arvutuse järgi

on tuvastatav, et 8 tunniste tööpäeva korral ei saanud kuluda soojendamiseks 5 liitrit

kütust.

52. Ringkonnakohtus avaldas hageja, et mõnikord harva, pikemate tööpäevade korral

tankis ta kütust kahte 5 liitrisesse kanistrisse. Arvestades soojendi tehnilistes andmetes

väljendatut, sai ühe paagitäie kütusega soojendit kasutada 18 tundi järjest

täisvõimsusel. Seega ei ole hageja väited, et ta vajas mõnikord pikemate tööpäevade

korral soojendi jaoks kütust 2 kanistritäit, põhjendatud. Kostja on asjas esile toonud,

et soojenduseks mõeldud kütusepaagi tankimiseks puudus igasugune vajadus soojal

ajal. Sellele väitele hageja omapoolset selgitust andnud ei ole. Asjas esitatud videod

kütuse tankimise kohta pärinevad märtsist–aprillist. Seega ei ole usutav ka see, et

nimetatud ajal oli soojendit vaja kasutada täisvõimsusel.

53. Kostja seadusliku esindaja vande all antud seletustest nähtub, et kostjani jõudis teave

võimalikust hageja poolt toimepandud kütuse omastamisest, misjärel püüdis ta omal

käel kontrollida, kas hageja selline käitumine vastab tõele. Kostja seadusliku esindaja

seletustega ja tunnistaja EM ütlustega on tõendatud, et peale tööpäeva lõppu võttis

hageja tööülesannete täitmiseks kasutatavast veoautost umbes 25 liitrise kanistri ja

pani selle oma isiklikuks otstarbeks kasutatava sõiduki pakiruumi. Selle asjaolu on

hageja vande all antud seletustega ka õigeks võtnud. Tunnistajate ütlused ja poolte

seletused kattuvad ka selles, et kostja seaduslik esindaja nõudis hageja elukohas

kanistri sisu tutvustamist, kuid hageja keeldus sellest.

54. Hageja seletuste ja tunnistaja C ütluste kohaselt kasutas hageja 25 liitri suurust

kanistrit vee hoidmiseks. Kostja vande all antud seletustega ja tunnistaja EM ütlustega

on tõendatud, et hageja väitis kanistri sisuks oleva vee. Samas nähtub hageja vande all

antud seletustest, et kanister oli tookord tühi. Hageja seletuste järgi keeldus ta kanistri

sisu tutvustamast, kuna sõiduki pagasnikus olid kostjale kuuluvad tööriistad, mis tema

käes olla ei tohtinud ning ta arvas, et kui kostja esindaja seda näeb, siis tuleb sellest

probleem. Ringkonnakohus peab vajalikuks osutada, et hageja seletustes on vastuolu –

kui kanister oli tühi, poleks selle sisu saanud tutvustada. Lisaks leiab ringkonnakohus,

et elulises situatsioonis, kus tööandja esindaja nõuab kanistri sisu ettenäitamist, millest

võib järeldada, et töötajat kahtlustatakse kütuse omastamises, ei ole ustutav, et töötaja

sellest keeldub vaid seetõttu, et tal võib olla mõni tööandja tööriist pagasnikus.

Maakohus leidis põhjendatult, et hageja oleks saanud lihtsa toiminguga igasugused

etteheited tööandja vara omastamise kohta välistada. Asjaolu, et hageja poolt kütuse

tankimine tanklas toimus 5 liitris(t)esse kanistri(te)sse, kuid hiljem ta viis koju 25

liitrise kanistri, ei anna alust eelpoolnimetatust teistsuguse järelduse tegemiseks.

55. Arvestades asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab

ringkonnakohus, et kostja väide hageja poolt kütuse omastamise kohta leidis

tõendamist. Seega oli ka töölepingu ülesütlemine põhjendatud.

56. Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja EM ütluseid ei saa lugeda ebausaldusväärseks

ainult seetõttu, et ta mingit konkreetset faktilist olukorda ei mäletanud. Tunnistaja

ütlusest nähtub piisavalt selliseid asjaolusid, millest võib järeldada, et ilma kohal

viibimata ei oleks tunnistaja nende kohta ütlusi anda teadnud.

57. TLS § 97 lg 3 järgi käesoleva seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja

töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja

mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist

11(16)

Tsiviilasi nr: 2-14-58873

kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. TLS § 100 lg 5 järgi, kui

tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või

kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist

ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Kuna TLS §

97 lg-s 3 on sätestatud, et tööandja võib teatud juhtudel töölepingu üles öelda ka

etteteatamistähtaega järgimata ning käesolevas asjas tuvastas kohus, et töölepingu

lõpetamine hagejaga oli etteteatamistähtaega järgimata põhjendatud, jättis maakohus

põhjendatult hageja hüvitisenõude töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja

mittejärgimise eest 30 kalendripäeva keskmise töötasu ulatuses rahuldamata. Hageja

teise hüvitisenõude rahuldamise eelduseks oli see, et tuvastatakse töölepingu

ülesütlemise tühisus. Kuna töölepingu ülesütlemise tühisus tõendamist ei leidnud,

jättis maakohus õigesti rahuldamata sellega seotud hageja hüvitisenõude ja nõude

lugeda tööleping lõppenuks 04.05.2014.

58. Apellatsioonkaebuses vaidlustab kostja maakohtu otsuse osas, millega kostjalt mõisteti

välja hageja kasuks tasu ületunnitöö eest. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 41 järgi

töötaja asub tööle täistööajaga 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta. Töötaja

töötab summeeritud tööaja arvestusega vastavalt tööandja poolt kinnitatud

tööajakavale, summeeritud arvestusperioodi pikkuseks on üks kalendrikuu.

Arvestusperioodi algus ning tööajakava koostamise/esitamise kord on sätestatud

tööandja töökorralduse reeglites. Tööaja algus, lõpp ja vaheajad tööpäeva kestel

tulenevad tehtava töö vajadusest ning on reguleeritud töökorralduse reeglites või muus

ettevõttesiseses dokumendis.

59. Käesolevas asjas kostja poolt asja materjalidele lisatud töökorralduse reeglite

tutvustamine hagejale on tõendamata. Hageja ei ole omaks võtnud, et talle

konkreetseid reegleid tutvustati. Seega nimetatud dokumendis tööaja ja ületunnitöö

kohta sätestatut arvestada ei saa. Hageja vande all antud seletustest nähtub, et töötatud

tundide osas pidas arvestust hageja, kes teatas need iga kuu lõpus kostjale. Kostja

seadusliku esindaja vande all antud seletustest nähtub, et töölepingus on kirjas töötaja

jaoks vajalik töötamise instruktaaž. Samuti nähtub kostja seadusliku esindaja

seletustest, et kuni 2013.a augustini toimus tööaja arvestamine ilmselt graafiku järgi,

kuid alates 2013.aasta augustist toimus tööaja arvestamine sõidumeerikute alusel,

kusjuures tööaja arvestamise muudatust alates 2013.a augustist töötajatele ei

tutvustatud. Eelpool nimetatud kostja esindaja vande all antud seletused ei ole

kooskõlas asjas esitatud teiste kostja väidetega. Kostja väidab nimelt, et hageja ei ole

temale sõidumeerikuid üle andnud. Seega ei saanud tööaja arvestus toimuda

sõidumeerikute järgi. Juhul, kui sõidumeerikute järgi siiski tööaja arvestus toimus, siis

on kostja põhjendamatult keeldunud hageja taotletud tõendite kohtule esitamisest.

60. Asjas on esitatud tööandja tööaja arvestuse tabelid (TVK toimik lk 58-66) perioodi

august 2013-aprill 2014 kohta. Maakohus leidis, et tööaja arvestuse tabelid on kostja

poolt koostatud tööajakava, millega tööandja planeeris töötajate tööd, kuid

tööajakavaga ei saa tõendada tööaja arvestamist. Ringkonnakohus maakohtu

seisukohaga ei nõustu ning leiab, et kuna kostja esitas need tabelid, et tõendada hageja

tööaega ning tema väidete kohaselt arvestati igakuist töötasu hagejale nimetatud

tabelites märgitud tööpäevade järgi, siis saab neid tabeleid aluseks võttes tuvastada,

kas hageja on ületunnitööd teinud. Hiljem on kostja küll hageja poolt esitatud

sõidumeerikute järgi teinud uue arvestuse tööaja kohta, kuid kuna asjas ei ole kõiki

sõidumeerikuid esitatud, siis ei saa nimetatud hilisemat töötasu arvestust pidada

veenvaks. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja poolt sõidumeerikute järgi tehtud

tööaja arvestuse tabel (I kd, tlk 158) ei ole usaldusväärne. See, et asja materjalide

juures puuduvad vaidlusaluse perioodi kohta osaliselt sõidumeerikud, näitab juba see,

12(16)

Tsiviilasi nr: 2-14-58873

et esineb pikki perioode, mille jooksul hageja poolt töö tegemine on tõendamata. Kuna

kirjalikus töölepingus märgitud töötasu kostja hagejale maksis, siis ei ole usutav, et

hageja neil perioodidel tööd üldse ei teinud.

61. Maakohus leidis õigesti, et kuna hageja nõuab ületunnitöö eest töötasu, siis on hageja

kohustus tõendada, et ta ületunnitööd tegi. Ringkonnakohus osutab, et hageja kohustus

on tõendada ka ületunnitöö tegemise kokkulepet. Maakohtu otsuse järgi puudub poolte

vahel vaidlus selles, et enne 2013.a augustit arvestas tööaega hageja, kostja tasus

hagejale ületundide eest sularahas. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja alates

töövaidluskomisjonile esitatud vastusest hageja avaldusele väitnud, et vaidlusaluse

perioodi suhtes ei ole hageja tõendanud kokkulepet ületunnitöö tegemiseks ning

ületundide tegemist. Selle kohta, kas enne 2013.a augustit oli pooltel kokkulepe

ületundide tegemiseks, kostja arvamust avaldanud ei ole. Ringkonnakohus on

seisukohal, et juhul, kui leiab tõendamist ületunnitöö tegemine, siis tõendab see ka

pooltevahelist kokkulepet ületunnitöö tegemiseks, arvestades hageja töö iseloomu.

Ületunnitööd sai hageja teha juhul, kui kostja teatas, millisele kostja kliendile vedu

teostada.

62. Poolte vahel on vaidlus selles, kas sõidumeerikutega on võimalik tööaega kindlaks

teha. Apellatsioonkaebuses kritiseerib kostja maakohtu seisukohta, et

sõidumeerikutega pole võimalik tõendada ületunnitööd. Ringkonnakohus leiab, et

kostja väide ei ole täpne. Maakohus on otsuses sisuliselt leidnud, et asjas esitatud

sõidumeerikud ei saa olla hageja tööaja arvestamise aluseks seetõttu, et kõiki

meerikuid pole esitatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Oluline on

ringkonnakohtu arvates asjaolu, et asjas esitas sõidumeerikuid vaid hageja. Kostja

väidete järgi ei ole hageja talle sõidumeerikuid andnud. Nagu eelpool juba esile

toodud, on nimetatud kostja väide vastuolus kostja seadusliku esindaja vande all antud

seletustega, et alates 2013.a augustist arvestas ta tööaega sõidumeerikute järgi. Lisaks

ei ole kostja vaidlusalusel ajavahemikul hagejale kordagi ette heitnud, et ta on jätnud

sõidumeerikud kostjale täiesti üle andmata. 14.11.2013 on kostja teinud hagejale

hoiatuse (TVK toimik, lk 5), et hageja on jäänud sõidumeerikute esitamisega

viivitusse, kuid sellele järgneval perioodil kuni aprillini 2014.a ei ole kostja hagejale

sõidumeerikute hilisemat esitamist ette heitnud, rääkimata etteheidetest, et hageja neid

üldse pole esitanud. Kostja on asjas väitnud, et töövaidluskomisjonis antud seletustes

kinnitas hageja, et sõidumeerikud on tema käes. Töövaidluskomisjonis toimunud

istungi protokollist nähtub (TVK toimik, tlk 87) hageja väide, et tema käes ei ole

rohkem sõidumeerikuid. Seega on kostja hageja seletusi moonutanud. Hageja ei ole

väitnud, et kõik sõidumeerikud vaidlusaluse perioodi kohta on tema käes.

Eelpooltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et veenev ei ole kostja väide

selle kohta, et tema käes pole kunagi sõidumeerikuid olnud.

63. Maakohus jättis hageja taotluse veolehtede esitamiseks rahuldamata, leides, et

veoselehed ja seal märgitud marsruut ei tõenda tööaja pikkust või ületunnitöö pikkust.

Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga täies ulatuses ei nõustu. TsMS § 229 lg 1

järgi tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud

protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte

nõuded ja vastuväited põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja

õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kuna veoselehelt nähtub veo algus ja veose

sihtpunkt, vedamiseks oli vajalik ka veos peale ja maha laadida, siis on

ringkonnakohtu arvates veoselehed asjakohased tõendid, sest võimaldavad tõenäolise

tööaja kindlaks teha. Asjas esitas veoselehti ainult hageja. Hageja taotlusel nõudis

ringkonnakohus veoselehtede esitamist ka kostja klientidelt. Kostja teatas, et temal

veoselehti ei ole.

13(16)

Tsiviilasi nr: 2-14-58873

64. Keskkonnaministri 21.12.2006 määruse nr 84 metsamaterjali veoeeskiri,

metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti ja müüdud või ostetud raieõiguse või

metsamaterjali kohta esitatavad nõuded § 4 lg 2 sätestab, et kui metsamaterjali omanik

ja vedaja on erinevad isikud, peab metsamaterjali vedajal, kui ta veab metsamaterjali

väljaspool selle omaniku kinnistut avalikult kasutataval teel „Teeseaduse“ § 4 lõike 1

tähenduses, olema kaasas või vormistatud elektrooniliselt metsamaterjali sortimenti,

kogust ja kuuluvust tõendav veoseleht. Elektrooniline veoseleht peab olema

kättesaadav vastavalt käesoleva määruse § 5 lõikele 41., § 5 lg 4 järgi paberil veoseleht

vormistatakse kolmes eksemplaris, millest esimene kuulub metsamaterjali omanikule,

teine saajale ja kolmas vedajale. Kui metsamaterjali omaniku, vedaja ja saaja isikud

kattuvad, siis vormistatakse veoselehe eksemplare vastavalt veost tegelikult

omanikuna, vedajana ja saajana osa võtvate isikute arvule. Seega osutas hageja õigesti,

et kostjal peavad veoselehed olemas olema. Hageja nõudis ületunnitöö eest tasu juba

töövaidluskomisjonis, samuti nõudis ta kostjalt veoselehti 24.07.2014

töövaidluskomisjoni esitatud avalduses. Töövaidluskomisjoni pöördus hageja vähem

kui kuu aega pärast töölepingu kostja poolt ülesütlemist. Seega teadis kostja, et asjas

võib olla vajalik veoselehtede säilitamine.

65. Käesolevas asjas vaidles tööandja nii ületunnitöö tegemise kokkuleppele kui ka hageja

poolt arvestatud ületunnitööle vastu. Maakohus selgitas, et töötajal võivad olla piiratud

võimalused ületunnitöö tõendamiseks ning seetõttu tuleb arvestada ka seda, kas

kaudsed tõendid tõendavad töötaja väidet ületunnitöö tegemise kohta (II kd, tlk 168).

Seega andis maakohus pooltele teada, et asjas ei piisa ainult kostja vastuväidetest

hagile.

66. Ringkonnakohus osutab, et hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik, et asjaolu

tõendamise koormus pöördub eelduste esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude

esitamise järel ümber, eelkõige, kui tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on kostja

kontrolli all, hagejal ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja kostja keeldub

asjaolu tõendamisele kaasa aitamast. Asjaolu, et maakohus teatas tõendamiskoormuse

ümberpööramisest, vaidluse all ei ole (kostja apellatsioonkaebuse p 4.9). Käesolevast

asjast nähtub, et kostja ei ole võimaliku ületunnitöö tõendamisele kaasa aidanud.

Vastuseks hageja taotlustele teatas kostja, et tema käes ei ole sõidumeerikuid ega

veoselehti. Nagu eelpooltoodust nähtub, ei ole kostjal sõidumeerikute puudumine

usutav. Tähelepanuväärne on sealjuures asjaolu, et veel apellatsioonimenetluses väitis

tööandja, et ainsad tõendid, mis ületunnitööd saavad tõendada on sõidumeerikud.

Veenev ei ole ka kostja väide, et temal ei ole (olnud) veoselehti. Kostja ei esitanud

ühtegi veoselehte ega lükanud veenvalt ümber ka seda (teiste veoslehtede

esitamisega), et hageja tööajatabelis märgitud veoselehtede järgi veoseid ei vedanud

(näiteks vedas veoseid teistele klientidele või, et veoselehtede väljanõudmise taotluses

märgitud firmad ei ole kostjaga üldse olnud lepingulistes suhetes). Kuna kütuse

omastamise kohta esitatud väidetest nähtuvalt on kostjal olemas hageja kasutuses

olnud veoauto GPS andmed, siis soovi korral oleks kostja saanud ka neid andmeid

kasutades hageja võimaliku tööaja kohta väiteid ja neid tõendavaid tõendeid esitada.

Menetluses on hageja sellele võimalusele ka viidanud, aga kostja omapoolseid väiteid

sellele esitanud ei ole. Hageja ületunnitöö eest tasunõude tõendatust hinnates tuleb

eelpooltooduga arvestada.

67. Kostja esitas asjas tööajatabelid, millest nähtuvalt tegi hageja tööd arvestusega 5 päeva

nädalas 8 tundi päevas. TLS § 28 lg 2 p 4 järgi on tööandja kohustuseks pidada tööaja

arvestust. Käesolevas asjas on hageja ringkonnakohtus kostja nõusolekul esitanud

tõendina vihiku, millest nähtub tema tööajarvestus ning selle alusel on ta koostanud

tabeli tehtud töötundide ja töö iseloomu kohta. Arvestades poolte tööajaarvestusi ja

14(16)

Tsiviilasi nr: 2-14-58873

võrreldes seda veoselehtedel olevate andmetega, nähtub hageja töötamine ka nendel

päevadel, mida kostja esitatud tööaja arvestuses tööpäevadena pole märgitud ning ka

ajaliselt on tulemustes olulisi lahknevusi.

68. Ringkonnakohus leiab, et hageja on veenvalt tõendanud ületunnitöö tegemise ja

seetõttu rahuldas maakohus hageja ületunnitöö tegemise eest tasunõude põhjendatult.

Kuigi kõikidele hageja tööajaarvestuses märgitud veose vedamise töötundidele ei ole

tõendina lisatud vastavat veoselehte, on see mõistetav, sest osad kostja kliendid

teatasid, et neil ei ole veoselehed säilinud. Arvestades poolte esitatud väiteid ja nende

poolt esitatud tõendeid, leiab ringkonnakohus seetõttu, et hageja on veenvamalt

tõendanud kogu vormistatud tabelis märgitud töö tegemist. Kostja seadusliku esindaja

vande all antud seletustest nähtuvalt kohtus ta hagejaga peaaegu igal hommikul, kui

kokku ei saanud, siis helistati. Seega pidi kostjal olema ülevaade, kas ja millal hageja

tööl käis ja milliseid ülesandeid tööandja nõudmisel täitis. Usutav ei ole, et hageja

omaalgatuslikult hakkas kostja klientidele metsamaterjali vedama, nagu kostja on

apellatsioonimenetluses avaldanud - viidates hageja omaalgatuslikule ületunnitööle,

mis hüvitamisele ei kuulu.

69. Asjas vaidles kostja vastu ka hageja väitele, et veose laadimiseks ei kulu hageja

väidetud poolt tundi. Kuna kostja seaduslik esindaja ei osanud vastata küsimusele, kui

palju tema arvates veose laadimiseks aega kulub, siis leiab ringkonnakohus, et kostja

vastuväited ei ole põhjendatud.

70. Apellatsioonimenetluses avaldas kostja, et ei nõustu hageja väidetega poolhaake

laadimise kohta. Poolhaake laadimisele tugines hageja juba töövaidluskomisjonis

(TVK toimik lk 10; tlk 124-147; tlk 150). Kostja töövaidluskomisjonis ja maakohtus

sellele hageja väitele, et hageja ülesandeks oli ka teisele veoautole koorma laadimine

ja mahalaadimine, kuna teisel veokil ei olnud laadijat (nn poolhaake laadimine), vastu

ei vaielnud. Ringkonnakohus leiab, et kostja, esitades vastuväite sellele, et hageja

kohustuseks ei olnud sisuliselt poolhaake laadimine, on selle esitanud hilinenult.

Seetõttu ringkonnakohus nimetatud väitega ei arvesta.

71. Asjas väitis kostja, et hageja kohustuseks ei olnud veoauto remont, mistõttu tööaja

arvestuse tabelis auto remondina märgitud tööaega ei saa arvestada. Ringkonnakohus

kostja seisukohaga ei nõustu. Tunnistaja U ütlustest nähtub, et hagejaga koos vahetati

metsaveomasina õli, keevitati, vahetati tõstukit ja rattarummu. Seejuures on tunnistaja

andnud ütlusi, et tõstuki vahetamine võis võtta rohkem kui 1 päev. Seega on hageja

väide, et tema tööaja sees oli ka tema kasutuses olnud sõiduki remontimine, tõendatud.

Hageja on tööaja arvestuse tabelis väitnud, et ta remontis autot 01-02. ja 05-09.

augustil. Kostja augusti tööajatabelis (TVK toimik, tlk 66) on märgitud, et nimetatud

kuupäevadel oli hageja tööl. Järgnevalt on hageja väidetavalt tööks kasutatavat autot

remontinud 14., osaliselt 15., 19., 21-22. augustil. Kostja augusti tööajatabeli järgi on

hageja nendel päevadel töötanud. Septembri tööaja arvestuse järgi remontis hageja

autot 02-03., osaliselt 11., 16., osaliselt 19., 25-26. septembril. Kostja tööaja arvestuse

järgi (TVK toimik, lk 65) järgi on hageja nimetatud kuupäevadel töötanud. Oktoobris

on hageja tööajaarvestuse järgi autoremont osaliselt toimunud 11., 16., 21- 22., 25.

kuupäeval ning täistööajana 28-31. kuupäeval. Kõikidel nimetatud oktoobri

kuupäevadel on kostja tööajaarvestuse järgi hageja töötanud (TVK toimik, lk 64).

Sama jätkub nii novembri, detsembri, jaanuari, veebruari ja märtsi hageja poolt

märgitud remondipäevadega. Kostja tööajatabelis (TVK toimik lk 59-62) on need

märgitud tööpäevadeks. Seega ei ole põhjendatud kostja väited, et hageja tööajatabelis

märgitud remondiks kulunud aeg ei kuulu tööajana arvestamisele.

72. Kostja väide, et hageja käis tööajaarvestuses märgitud remondi ajal kostja

remonditöökojas isiklikku autot remontimas ei ole tunnistaja U ütlustega kooskõlas.

15(16)

Tsiviilasi nr: 2-14-58873

Esiteks on tunnistaja väitnud, et hageja ilmselt vahetas oma isiklikul autol vaid õli ja

teiseks ei nähtu tunnistaja ütlustest, et ta tegi seda tööajal.

73. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole maakohtu otsusest võimalik aru saada,

kuidas kohus väljamõistetud ületunnitöö tasu arvestas. Maakohus on viidanud hageja

arvestusele tasu kujunemise kohta ja leidnud, et arvutuskäik on selge ja arusaadav.

Ringkonnakohus osutab, et tööajatabelis (IV kd, tlk 177-195) on hageja märkinud iga

töötatud kuupäeva kohta töö alguse ja lõpu kellaaja ning eraldi esile toonud tööaja,

mille eest on kostja hagejale juba tasunud. Ületundide arv ning nende kujunemine on

nimetatud dokumendis selgelt jälgitav. Tabelis on iga kuu lõpus kokkuvõtvalt

märgitud hageja arvestatud ületundide arv ning see kattub asjas esitatud hageja

arvestusega nõude suuruse kujunemise kohta (I kd, tlk 10-11). Arvestuse kohaselt on

hageja lähtunud töölepingus kokkulepitud töötasust ning ületundide arvu korrutanud

töötasu koefitsendiga 1,5. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et hageja on

piisavalt veenvalt tõendanud ületunnitöö tegemist kogu väidetud ulatuses. Kostja

vastupidist tõendanud ei ole. Seega on hageja ületunnitöö tegemise eest esitatud

tasunõue tõendatud.

74. Apellatsioonkaebuse väited maakohtu poolt ebaõigesti jaotatud menetluskulude kohta

ei ole põhjendatud. Asjas leidis hagi esitamisel tõendamist, et hageja elas ja töötas

Tallinnas. Seega oli hagi esitatud õigele kohtule.

Menetluskulude jaotus

75. Kuna nii apellatsioonkaebus, kui vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis

arvestades kaebustes vaidlustatud maakohtu otsuse ulatust ning vaidluse olemust, jätab

ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 järgi poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende

endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Imbi Sidok-Toomsalu

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik

16(16)

Tsiviilasi nr: 2-14-58873