2-11-58273/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedHagi läbi vaatamata jätmise aluseks oli TsMS § 423 lg 2 p 2, kuna hagiga ei olnud hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tsiviilasjas nr 2-
Legislator headnote
AI generated2-11-58273/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tsiviilasjas nr 2-
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Margo Klaar, Krista Kirspuu, Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja
koht
30.03.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-58273
Tsiviilasi
Richter
Gedeon
Vegyeszeti
Gyar
Reszvenytarsasag´i hagi Bayer Pharma AG
vastu patendi EE 05128 B1 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.11.2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse
liik
Bayer Pharma AG määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja:
Richter Gedeon Vegyeszeti Gyar
Reszvenytarsasag (registrikood: CG01-10140944)
Lepinguline esindaja
vandeadvokaat Kristina
Schotter
Kostja: Bayer Pharma AG (registrikood 2541062)
Lepingulised esindajad vandeadvokaadid Ants
Nõmper ja Kadri Ploom
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1. Tühistada Harju Maakohtu 28.11.2016 määrus menetluskulude rahalise
suuruse kindlaksmääramise osas (maakohtu määruse p-d 2 ja 3).
2. Maakohtu määrus on jõustunud osas, milles maakohus jättis hagi läbi
vaatamata (maakohtu määruse p 1).
3. Rahuldada Bayer Pharma AG määruskaebus osaliselt.
4. Määruse kehtiv resolutsioon:
4.1.
Jätta Richter Gedeon Vegyeszeti Gyar Reszvenytarsasag´i hagi Bayer
Pharma AG vastu patendi EE 05128 B1 tühistamiseks läbi vaatamata.
4.2.
Maakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.
4.3.
Määruskaebuse menetlemise kulud ei kuulu hüvitamisele.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse
ärakirja kättesaamisest alates.
Asjaolud ja menetluse käik
1. Richter Gedeon Vegyeszeti Gyar Reszvenytarsasag esitas 28.11.2011
Harju Maakohtule hagi Bayer Pharma AG vastu patendi EE 05128 B1
tühistamiseks. 05.12.2011 määrusega võttis Harju Maakohus hagi
menetlusse. 16.12.2013 määrusega peatas maakohus asja menetluse
kostja taotlusel kuni tsiviilasja nr 2-11-37678 (Ladee Pharma Baltics UAB
hagi Bayer Pharma AG vastu patendi EE 05128 B1 tühistamiseks)
menetluse lõppemiseni. 13.06.2016 jõustus otsus tsiviilasjas nr 2-11-
37678, millega tühistati kostja patent EE 05128 B1, ning 16.06.2016
uuendas maakohus määrusega hageja taotluse alusel menetluse
tsiviilasjas nr 2-11-58273. 08.08.2016 esitas kostja maakohtule seisukoha,
milles ta hagi õigeks ei võtnud ja selgitas, et talle teada olevalt ei ole Eesti
patenti registrist kustutatud. 03.01.2016 menetlusdokumendis palus hageja
hagi rahuldada. Pooled esitasid
14.10.2016 menetluskulude
kindlaksmääramise avaldused ja sellele järgnevalt arvamuse menetluse
lõpetamise osas ning vastuväited teineteise menetluskuludele.
Esimese astme kohtu määrus
2. Maakohus jättis 28.11.2016 määrusega Gedeon Vegyeszeti Gyar
Reszvenytarsasag´i hagi Bayer Pharma AG vastu patendi EE 05128 B1
tühistamiseks läbi vaatamata ja määras hageja menetluskulude rahaliseks
suuruseks 42 216,75 eurot ning mõistis menetluskulud kostjalt hageja
kasuks välja ning kohustas kostjat tasuma viivist menetluskuludelt VÕS §
113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest kuni
menetluskulude tasumiseni.
3. Hagi läbi vaatamata jätmise aluseks oli TsMS § 423 lg 2 p 2, kuna hagiga
ei olnud hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tsiviilasjas nr 2-
11-37678 tehtud otsusega, mis jõustus 13.06.2016, tühistati kostja patent
EE 05128 B1 Ladee Pharma Baltics UAB hagi alusel. Kostja patent EE
05128 B1 on registrist kustutatud. Hageja taotles käesolevas hagis endiselt
kostja patendi tühistamist, kuid seda ei ole enam võimalik saavutada.
Hageja viitas PatS § 49 lg-le 5, mis sätestab, et hagi patendi täielikuks
tühistamiseks saab esitada ka pärast patendi kehtivuse lõppemist.
Maakohus selgitas vaidlustatud määruses, et tegemist ei ole kostja patendi
lõppemisega PatS § 49 lg 5 tähenduses. Patendi kehtivuse ennetähtaegse
lõppemise juhud on sätestatud PatS §-s 38. Loetelus puudub patendi
kehtivuse ennetähtaegse lõppemise alusena patendi tühistamine.
Maakohus leidis, et pole alust juba tühistatud patenti uuesti tühistada, s.t
hagejal puudus vajadus õiguskaitse järele kostja patendi tühistamise teel.
4. TsMS § 168 lg 2 alusel kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse
läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lg-
test 3-5 ei tulene teisiti. Käesolevas tsiviilasjas menetluse lõpetamisel ei
esine TsMS § 168 lg-test 3-5 tulenevaid asjaolusid, mis annaks aluse
jagada menetluskulusid erinevalt TsMS § 168 lg-s 2 sätestatust.
Arvestades, et hagi rahuldamiseks puudus alus seetõttu, et kostja patent,
mille tühistamiseks hagi esitati, oli juba tühistatud teises tsiviilasjas, lähtus
maakohus menetluskulude jaotamisel TsMS sätete üldisest
kontseptsioonist, mille kohaselt hagimenetluse kulud kannab menetluse
kaotanud pool, ja jättis menetluskulud, s.h hageja menetluskulud, kostja
kanda. Maakohus leidis, et kui kohus oleks hagi lahendanud otsusega,
oleks kostja patent kuulunud tühistamisele, s.t hageja hagi oleks
rahuldatud.
5. Maakohus määras kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud kulud
vandeadvokaadist lepingulisele esindajale summas 39 915 eurot ja
patendivoliniku esinduse kulud 1948,70 eurot. Kostja poolt kuulub
hüvitamisele hageja tasutud riigilõiv 344,55 eurot ja tasu registripäringu
eest 8,50 eurot. Kokku 42 216,75 eurot.
Määruskaebus
6. Kostja esitas 13.12.2016 määruskaebuse, milles palus tühistada Harju
Maakohtu 28.11.2016 määruse osas, millega maakohus määras kindlaks
hageja menetluskuludeks 42 216,75 eurot ja mõistis hageja menetluskulud
välja kostjalt. Määruskaebuse esitaja palus jätta menetluskulud täies
ulatuses hageja kanda või alternatiivselt jätta hageja menetluskulude
kindlaksmääramise avaldus vähemalt 52 352 euro ulatuses rahuldamata.
7. Maakohus jättis alusetult hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 168
lg 2 järgi tuleb menetluskulud hagi läbivaatamata jätmisel jätta hageja
kanda ning kohtul puudub diskretsiooniõigus erandite loomiseks.
Põhjendamatu on ka maakohtu seisukoht, et kui hagi oleks lahendatud
otsusega, oleks patent tühistatud. Maakohus ei saa teha sellist järeldust
nõude sisu analüüsimata.
8. Kuigi kostja nõustub kohtuga, et tegemist on keskmisest keerukama
vaidlusega, on vaidluse ajalist aspekti arvesse võttes põhjendatud
esindajate tunnitasu suuruseks maksimaalselt 120 eurot. Maakohus jättis
hageja esindajate tunnitasu ulatust hinnates arvesse võtmata vaidluse
algusajal kehtinud keskmist tunnihinda.
9. Kostja leidis, et hagi koostamise kulu ja üksikute toimingute kulu on
ülepaisutatud, samuti ei ole kõik toimingud, mida maakohus pidas
põhjendatuks, seostatavad käesoleva tsiviilasjaga. Maakohus jättis
hindamata hageja mitme advokaadi esindamisest tingitud topeltkulu.
Hageja menetluskulude taotlus ei sisalda toimingute tegijate nimesid,
seega jääb arusaamatuks, mille pinnalt maakohus järeldas mitme
advokaadi esindamisest tuleneva topeltkulu puudumise. Maakohus hindas
kaebuse esitaja kliendisuhtluse kuluga seonduvaid vastuväiteid vääriti ja ei
võtnud seisukohta tõlkekulude osas. Hageja 31.12.2013 esitatud
määruskaebuse eest tasutud riigilõivu summat ei oleks tohtinud kostja
kanda jätta, tegemist oli selgelt põhjendamatu kaebusega.
Menetluse edasine käik
10.Hageja vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus jättis määruskaebuse
rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 järgi ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
11. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega,
leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu määrus
edasikaevatud osas tühistada ja Bayer Pharma AG määruskaebus osaliselt
rahuldada.
12.TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu
määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, milles maakohtu
määrus vaidlustati ehk siis menetluskulude jagamise ja kindlaksmääramise
osas. Kolleegium märgib, et maakohtu määruse resolutsioon ei sisalda
otsustust menetluskulude jagamise kohta (TsMS § 173 lg 1), kuid
põhjenduste kohaselt jättis maakohus menetluskulud hageja kanda.
13.Maakohus jättis hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Asjaolud,
mis andsid aluse jätta hagi läbi vaatamata tulenesid tsiviilsajas 2-11-37678
tehtud lahendist, mis jõustus 13.06.2016 ja millega tühistati Bayer Pharma
AG patent nr EE 05128 B1, mille tühistamine oli ka käesoleva menetluse
esemeks.
14.TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi
vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi
lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Maakohus on õigesti leidnud, et ei esine
TsMS § 168 lg-test 3-5 tulenevaid asjaolusid menetluskulude jagamiseks
erinevalt TsMS § 168 lg-s 2 toodust.
15.Kolleegium leiab, et menetluskulude jagamisel menetlusosaliste vahel ei
saa kohus lähtuda menetlusõiguse üldistest põhimõtetest, kuna kohtul
puudub selles osas diskretsiooniõigus. Menetluskulude jagamist
sätestavate normide eesmärgiks on muuhulgas ka see, et menetlusosalisel
oleks menetluse käigus võimalik ette näha, kuidas jagatakse
menetluskulud tema poolt oma menetlusõiguste käsutamisel, s.h hagis
loobumisel või hagi tagasivõtmisel või menetluse jätkamisel hagis, millel
puudub edu väljavaade. Õige on määruskaebuse väide, et hagi
läbivaatamata jätmisel ei saa kohus hinnata, kas hagi oleks rahuldatud või
mitte. Seega TsMS § 168 lg 2 järgi tuleks menetluskulud jätta hageja
kanda. Arvestades eeltoodut on maakohus menetluskulud ebaõigesti
jätnud kostja kanda.
16.Kolleegium leiab, et vaatamata eelmises lõigus toodule ja arvestades
käesoleva menetluse eripära ja kulgu oleks ebamõistlik jätta menetluskulud
hageja kanda. TsMS § 162 lg 4 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või
osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt,
kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või
ebamõistlik. Kuna alused TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi hagi läbivaatamata
jätmiseks on tekkinud sõltumata pooltest teises tsiviilasjas tehtud lahendi
tõttu, siis leiab kolleegium, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
17.Kolleegium märgib, et mõlemal menetlusosalisel oleks juhul, kui nad
oleksid oma menetlusõigusi teisiti käsutanud, olnud võimalus kulude
tekkimist vähendada või vältida. Ladee Pharma Baltics UAB esitas
11.08.2011 hagiavalduse kostja patendi EE 05128 B1 tühistamiseks ja
hageja esitas hagiavalduse sama patendi tühistamiseks 28.11.2011. Kuna
sama esemega tsiviilasi oli juba maakohtu menetluses, oleks hageja
saanud jätta hagi esitamata või oleksid pooled saanud maakohtule esitada
taotluse tsiviilasjade liitmiseks. Pärast tsiviilasjas nr 2-11-37678 tehtud
otsuse jõustumist oleks hageja saanud hagist loobuda või hagi tagasi
võtta. Samuti oleks mõistlik olnud sõlmida kompromiss. Praegusel juhul
otsustasid pooled menetlust jätkata.
18.Lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest ning asjaolust, et
ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse menetluskulude jaotuse ja
rahalise suuruse kindlaksmääramise osas ning jättis menetluskulud poolte
endi kanda, ei anna ringkonnakohus hinnangut määruskaebuses esitatud
väidetele hageja menetluskulude suuruse kohta. TsMS § 178 lg 4 järgi ei
kuulu määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud hüvitamisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud
digitaalselt/
Margo Klaar Krista Kirspuu Mati Maksing