Legislator Case Law & Legislation
3-17-404/29 AI generated

3-17-404/29 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-17-404/29
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

AN esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses pikalt kartseris järjest viibitud ajaga. Kaebuse kohaselt on AN kartseris viibinud juba üle 20 ööpäeva ning tal tuleb seal olla veel üle 90 päeva. Arvestatud ei ole õiguskantsleri 05.10.2016 ja 18.10.2016 kirjadega. Rikutakse kaebaja inimväärikust. Kaebuse eesmärgiks on AN märkinud soovi lõpetada inimväärikuse alandamine ja esitada kahjunõue, preventiivse huvi ning kohtuotsuse esitamise Euroopa Inimõiguste Kohtule ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile. Koos kaebusega esitas AN esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada vanglat võimaldama talle kartserisse voodi ja voodivarustuse. AN palus end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.

Legislator headnote

AI generated

3-17-404/29 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kohus on tuvastanud õigesti kaebuse läbi vaatamata jätmist tingivad asjaolud. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata.

Keywords

AI generated
extension of visiting rights prolonged absence one-year qualifying period case of extreme hardship long-term credit untimely request for extension
AI generated
3-17-349/5
Tallinna Halduskohtusse saabus A.N.i esialgse õiguskaitsena pealkirjastatud avaldus, milles käskkirja nr 5-2/121 täitmist.
3-14-51926/17
01.09.2014 esitas I.A. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles kaebaja palub kohtul tuvastada Tallinna Vangla käskkirjade nr 1414-d, 1466-d, 1467-d ja 1497-d õigusvastasus. Kaebuse esitaja põhjendab kaebust sellega, et viidatud käskkirjade koostamisel ei ole arvestatud faktiliste asjaoludega ning sellega, mis tingis kaebaja poolt vastavate rikkumiste toimepanemise (konflikt kaaskinnipeetavatega, kaebaja avalduse tema ümberpaigutamiseks teise kambrisse rahuldamata jätmine ja tema psüühiline seisund). Kaebaja märgib, et viidatud käskkirjadega karistati teda distsiplinaarkorras kartseriga kokku 57 ööpäeva. Kaebaja leiab, et vastavad karistused ei olnud proportsionaalsed. Kaebaja selgitab, et vastava kaebuse esitamine on vajalik kaebaja õiguste kaitseks, kuna kaebaja soovib esitada hiljem kohtule mittevaralise kahju hüvitamise nõude.
3-07-2422/4
A.P. esitas 28.11.2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla direktori 26.10.2007 käskkirjale nr 1117-d ja Tallinna Vangla direktori 21.11.2007 käskkirjale nr 1277- d. Kohus jättis kaebuse 17.12.2007 määrusega käiguta. 02.01.2008 saabus kohtule kaebuse täpsustus, kaebuse esitaja märkis, et soovib lisaks esitada nõude Tallinna Vanglalt kaebuse esitajale tekitatud moraalse ja materiaalse kahju sissenõudmiseks. 14.01.2008 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta, kuna esitatud kahjunõue vajas täpsustamist. Kaebuse esitaja kaebuse puudusi tähtaegselt ei kõrvaldanud. Kohus tagastas 18.02.2008 määrusega kaebuse esitatud kahjunõude osas ja jättis kaebuse käiguta, kuna 07.02.2008 Tallinna Vanglast edastatud informatsiooni alusel oli kohtule teada, et Tallinna Vangla direktori 21.11.2007 käskkirjaga nr 1277-d A. P.le määratud distsiplinaarkaristus (paigutamine kartserisse 15 ööpäevaks) on juba täitmisele pööratud (karteris viibimine 18.12.2007 15:30 -02.01.2008 15:30). Kohus selgitas, et kuna vaidlustatud haldusakt – Tallinna Vangla direktori 21.11.2007 käskkiri nr 1277-d on juba täidetud, siis kohus ei saa seda enam tühistada. Juhul, kui kaebuse esitaja soovib jätkuvalt nimetatud käskkirja kohtus vaidlustada, siis on võimalik taotleda nimetatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse esitajal tuli märkida põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamise osas.
3-16-2424/7
A.N. (kaebaja) esitas 16.08.2016 Tallinna Vanglale taotluse, milles soovis kartseris ja pärast kartserikaristuse kandmist pesemise võimaldamist rohkem kui 1 kord nädalas, kuna on palav ja kaebaja peab kartseris päev otsa kõndima. Tallinna Vangla jättis 15.09.2016 kirjaga nr 5-8/16/19365-2 kaebaja taotluse lisapesemise võimaldamiseks rahuldamata. Kaebaja esitas 20.09.2016 Tallinna Vanglale vaide, milles taotles nii õigusvastasuse tuvastamist kui ka vangla kohustamist tagada pesemine rohkem kui 1 kord nädalas. Tallinna Vangla jättis 19.10.2016 vaideotsusega nr 5-15/16/304-2 kaebaja vaide rahuldamata. Kaebaja esitas 21.10.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles vangla kohustamist täiendava lisapesemise võimaldamiseks (haldusasi nr 3-16-2110). Tallinna Halduskohus tagastas 31.10.2016 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna vaidlustatud tegevus ei riku ilmselgelt kaebaja õigusi. Kohus leidis, et vangla peab võimaldama dušši vähemalt 1 kord nädalas ning kaebaja pole väitnud, et talle seda ei võimaldatud. Eelnimetatud piirangu põhiseaduspärasuses ei ole alust kahelda. See, et kaebajale ei võimaldata dušši rohkem kui kord nädalas, võib olla talle ebameeldiv, ent pole inimväärikust alandav ega ei riku muul moel kaebaja õigusi.
3-17-893/14
jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.02.2018.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

30. märts 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-404 Haldusasi AN kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses kartseris viibimisega järjest üle

14 päeva Menetlusosalised Kaebaja – AN Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 15. märtsi 2017. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AN määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15. märtsi 2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-404 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AN esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses pikalt kartseris järjest viibitud ajaga. Kaebuse kohaselt on AN kartseris viibinud juba üle 20 ööpäeva ning tal tuleb seal olla veel üle 90 päeva. Arvestatud ei ole õiguskantsleri 05.10.2016 ja 18.10.2016 kirjadega. Rikutakse kaebaja inimväärikust. Kaebuse eesmärgiks on AN märkinud soovi lõpetada inimväärikuse alandamine ja esitada kahjunõue, preventiivse huvi ning kohtuotsuse esitamise Euroopa Inimõiguste Kohtule ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile. Koos kaebusega esitas AN esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada vanglat võimaldama talle kartserisse voodi ja voodivarustuse. AN palus end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.

2. Tallinna Halduskohus jättis 01.03.2017 määrusega AN esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Sama määrusega võttis halduskohus menetlusse AN tuvastamisnõude. Kohus selgitas, et kohtule arusaadavalt on kaebaja sooviks tuvastada Tallinna Vangla tegevuse

3-17-404 2(3) õigusvastasus (mitte Tartu Vangla tegevuse õigusvastasus) seoses kartserikaristuste järjestikku täitmisele pööramisega.

3. AN esitas Tallinna Ringkonnakohtule halduskohtu 01.03.2017 määruse peale määruskaebuse.

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 08.03.2017 määrusega AN määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 01.03.2017 määruse haldusasjas nr 3-17-404 muutmata. Nimetatud määruses selgitas ringkonnakohus muu hulgas järgmist: „Olukorras, kus vangla on kinnitanud, et kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristused pööratakse täitmisele järgemööda, võimaldamata kinnipeetaval viibida vahepeal mõistliku aja jooksul n-ö tavarežiimil, on kinnipeetaval võimalik esitada vanglale vaie nõudega kohustada vanglat võimaldama viibida kartserikaristuste kandmise vahepeal n-ö tavarežiimil. Vaidemenetluse ajal saab taotleda halduskohtult esialgset õiguskaitset. Praeguses asjas ei nähtu, et kaebaja oleks läbinud kohustamiskaebuse eelduseks oleva kohustusliku kohtueelse menetluse (vangistusseaduse §

11 lg 5). Sellest tulenevalt polnud alust tõlgendada AN kaebust kohustamiskaebusena.“

5. Tallinna Halduskohus jättis 15.03.2017 määrusega AN kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Üksnes õigusvastasuse tuvastamise taotlemine (vangla senise tegevuse õigusvastasuse tuvastamine) ei taga seda, et vanglal oleks edaspidi kohustus võimaldada kaebajale kartserikaristuste kandmise kestel n-ö tavarežiimi. Seega ei taga tuvastamiskaebuse esitamine kaebaja soovitud eesmärki (HKMS § 38 lg 4) ja tegemist ei ole kõige tõhusama õiguskaitsevahendiga (HKMS § 45 lg 2). Arvestades ringkonnakohtu 08.03.2017 määruses toodud seisukohti ning asjaolu, et kaebaja viibib jätkuvalt kartseris, on kohtu hinnangul AN-l kaebuse eesmärgi saavutamiseks tõhusam õiguskaitsevahend kohustamisnõue. Tallinna Vangla info kohaselt on AN esitanud haldusasjas nr 3-17-550 08.03.2017 vanglale 2 vaiet, mis puudutavad kartserikaristusi. AN vaidest nähtub, et kaebaja taotleb vangla kohustamist võimaldada tal viibida kartserikaristuste vahepeal n-ö tavarežiimil. Viidatud haldusasjas esitatud vangla vastusest ilmneb ka see, et hetkel kannab AN kartserikaristust 08.02.2017 distsiplinaarkaristuse käskkirja nr 5-2/119 alusel. Sama teave nähtub ka vangla poolt haldusasjas nr 3-17-540 esitatud vastusest, mille kohaselt kannab AN praegusel hetkel kartserikaristust eelviidatud käskkirja alusel ning karistuse kandmise aeg selle käskkirja alusel lõpeb 16.03.2017. Seega on AN kasutanud tõhusamat õiguskaitsevahendit. AN-l on võimalik vaidemenetluse järgselt kohase nõudega (kohustamisnõudega) pöörduda kohtusse. Asjaolu, et (vaide)menetlus Tallinna Vanglas ei ole lõppenud, ei anna alust pöörduda ennatliku tuvastamiskaebusega kohtusse ning seetõttu ei ole tuvastamiskaebuse menetlemine lubatav (kaebajal puudub tuvastamisnõude esitamiseks kaebeõigus HKMS § 45 lg-st 2 tulenevalt). Kuna kohtule teadaolevalt ei ole kaebajal vastavas osas läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus (vangistusseaduse § 11 lg 5), ei ole tõhusama nõude esitamine võimalik ka kaebuse muutmise läbi.

6. AN esitas halduskohtu määruse peale 17.03.2017 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 28.03.2017 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-17-404 3(3)

7. AN jääb halduskohtu 15.03.2017 määruse peale esitatud määruskaebuses kõigi varem esitatud taotluste juurde. Halduskohtu määrus on ennatlik. Kaebus on esitatud ka preventiivsel eesmärgil.

8. Tallinna Vangla palus 27.03.2017 kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ning nõustus halduskohtu määruse põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kohus on tuvastanud õigesti kaebuse läbi vaatamata jätmist tingivad asjaolud. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata.

10. Kaebaja eesmärgiks on, et talle võimaldataks kartserikaristuste kandmise vahepeal viibida n-ö tavarežiimil. Selle eesmärgi saavutamiseks on praegusel juhul kõige tõhusam õiguskaitsevahend kohustamisnõue. Haldusasjas nr 3-17-550 vastustaja esitatud selgitustest nähtuvalt on AN seda võimalust juba ka kasutanud ja esitanud vanglale vaide vangla kohustamiseks võimaldada tal viibida kartserikaristuste vahepeal n-ö tavarežiimil. Selles vaidluses saab kaebaja esitada ka seisukohad sellest, miks on tema pikaajaline pidamine kartserirežiimil õigusvastane. Pärast vaidemenetluse lõppemist on AN-l õigus pöörduda vastava kohustamisnõudega kohtusse. Seega on tuvastamiskaebus praegusel juhul ennatlik ega ole lubatav (HKMS § 45 lg 2). Eelneva tõttu jääb tähelepanuta ka kaebaja väide tuvastamiskaebuse esitamisest preventiivse huvi eesmärgil.

(allkirjastatud digitaalselt) Maret Altnurme

(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe