3-17-440/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

28.03.2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-440

Haldusasi

Taago Voolu esialgse õiguskaitse taotlus kohustada Viru

Vanglat võimaldama taotlejale pikaajaline kokkusaamine

elukaaslasega

Menetluse alus ringkonnakohtus

Taago Voolu määruskaebus Tartu Halduskohtu

09.03.2017. a määruse peale

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Taago Vool

RESOLUTSIOON

1. Võtta määruskaebuse esitaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 09.03.2017. a

määruse peale ringkonnakohtu menetlusse.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata, asendades osaliselt Tartu Halduskohtu

09.03.2017. a määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja, kinnipeetav, esitas 04.01.2017.a Viru Vanglale taotluse pikaajalise

kokkusaamise võimaldamiseks oma elukaaslasega 2017. aasta veebruarikuus. Määruskaebuse

esitaja ja tema elukaaslase vahel on sõlminud kooseluleping.

2. Viru Vangla jättis 03.02.2017. a otsusega nr 6-7/595-2 (tl 3-4) taotluse rahuldamata.

Vangla selgitas, et kooseluleping ei ole abielu ning seega ei ole see aluseks pikaajalise

kokkusaamise võimaldamisele. Pikaajalist kokkusaamist faktilise abikaasaga lubatakse tingimusel,

et elukaaslastel on ühised lapsed või vähemalt kaheaastane kooselu enne karistuse kandmise

algust. Kooselulepingus avaldatu põhjal vangla selles veenduda ei saa. Täiendavaid tõendeid

kooselu kohta esitatud ei ole.

3. Määruskaebuse esitaja esitas Viru Vangla otsuse peale 21.02.2017 vaide (tl 2223).

Määruskaebuse esitaja palus tühistada Viru Vangla otsuse ja teha uue otsuse, millega

võimaldatakse talle pikaajaline kokkusaamine elukaaslasega.

4. Määruskaebuse esitaja esitas 21.02.2017 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud esialgse

õiguskaitse taotluse (tl 1-2, 14-15), milles palus kohustada Viru Vanglat võimaldama talle

pikaajaline kokkusaamine registreeritud elukaaslasega. Määruskaebuse esitaja märkis, et ta taotleb

pikaajalist kokkusaamist juba 2015. aasta algusest, kuid seni ei ole kokkusaamist vahistatu

staatuse tõttu võimaldatud. Määruskaebuse esitaja pöördus kohtusse ka haldusasjas nr 3-15-2393,

mis on hetkel Riigikohtus. Määruskaebuse esitaja väitis, et kooselulepingut tuleb kohelda

võrdväärselt abieluga ja registreeritud elukaaslast sarnaselt abikaasaga. Seega on täiendavate

tingimuste (kaheaastane kooselu või ühine laps) nõue alusetu. Määruskaebuse esitaja viibimine

vangistuses on riive tema perekonnaelule, mistõttu ta pöördus kohtusse, et päästa lähisuhet.

Määruskaebuse esitaja palus rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus, kuna vastasel juhul võib

jätkuv riive tuua kaasa lähisuhte purunemise. Määruskaebuse esitaja esitas halduskohtule ka

kooselulepingu (tl 5-7). Praeguseks hetkeks on tekkinud olukord, kus määruskaebuse esitaja on

vangistuses viibinud 2014. aasta algusest ja selle aja jooksul ei ole talle pikaajalist kokkusaamist

võimaldatud. Seetõttu on tekkinud oht lähisuhte purunemiseks. Määruskaebuse esitaja ei ole

elukaaslasega kolme aasta vältel ilma füüsilise barjäärita kohtuda saanud. Määruskaebuse esitaja

ja tema elukaaslane on hakanud üksteisest eemalduma. 2016. aasta sügisest on vähenenud

omavahel saadetud kirjade ja lühikohtumiste hulk. Määruskaebuse esitaja väidab, et järgnevale

vaide- ja kohtumenetlusele suhe vastu ei pea.

5. Viru Vangla palus esialgse õiguskaitse taotlusele esitatud vastuses (tl 20) jätta taotlus

rahuldamata.

Viru Vangla selgitas, et määruskaebuse esitaja soovib pikaajalist kokkusaamist isikuga, kes ei ole

kinnipeetava seaduslik abikaasa, neil ei ole ühiseid lapsi ning nad ei ole tõendanud, et nende suhe

oleks väldanud vähemalt kaks aastat enne karistuse kandmise algust. Kooselulepingus on

märgitud, et pooled elasid koos enne määruskaebuse esitaja kinnipidamist alates aastast 2012, kuid

see leping on sõlmitud 11.08.2016 isikute suuliste ütluste alusel ja täiendavaid tõendeid esitatud ei

ole. Määruskaebuse esitaja kooselulepingu kohta ei ole kooselulepingu punkti 2.2 kohaselt

võimalik teha kannet rahvastikuregistrisse. Ilma kandeta kehtib leping vaid osalejate vahel.

Vanglateenistusele lepingust kohustusi ei tulene. Otsus, kellega kinnipeetavale pikaajaline

kokkusaamine võimaldatakse, on vangla kaalutlusotsus ja vanglat ei saa kohustada lubama

kokkusaamist määruskaebuse esitaja poolt soovitud isikuga.

6. Tartu Halduskohus jättis 09.03.2017. a määrusega (tl 26-27) esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

Halduskohus märkis, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kohtul esmalt kindlaks

teha, kas taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus ehk kas kohtumenetluse käigus saabuvad taotleja

jaoks pöördumatud tagajärjed või peab taotleja taluma ebamõistlikke piiranguid. Halduskohus

leidis, et sellise olukorraga praegusel juhul tegemist ei ole. Määruskaebuse esitaja lubamine

pikaajalisele kokkusaamisele on võimalik ka pärast vaidluse sisulist lahendamist. Kuigi

perekondlike sidemete säilitamine ja lähedastega suhtlemise võimaldamine on oluline õigus, mis

tuleb ka vangistuses viibivale isikule tagada, on isiku õigused lähedastega suhtlemiseks

vangistuses viibimise ajal paratamatult piiratud. Samas on suhtlemine lähedastega vangistuses

viibivale isikule tagatud ka muul viisil kui pikaajaliste kokkusaamiste kaudu.

Halduskohtu hinnangul ei olnud määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse vajadust piisavalt

põhjendanud. Esialgse õiguskaitse vajadus puudub olukorras, kus esialgse õiguskaitse abinõu

oleks kasutu, st see ei tooks kaasa olukorra paranemist ega hoiaks ära negatiivseid tagajärgi.

Praegusel juhul ei ole taotluses kirjeldatud asjaolud piisavad möönmaks, et just pikaajalise

kokkusaamise ärajäämine on põhjuseks, miks määruskaebuse esitaja ja tema elukaaslane

üksteisest võõrduvad, või et pikaajaline kokkusaamine aitab määruskaebuse esitajal lähisuhte

purunemist ära hoida.

Määruskaebuse esitaja soovib, et halduskohus kohustaks Viru Vanglat andma kindla sisuga

haldusakti, kuigi kinnipeetava pikaajalisele kokkusaamisele lubamisel on vanglal ulatuslik

kaalutlusruum. Seda saaks kohus esialgse õiguskaitse kohaldamisel teha ainult eeldusel, et puudub

muu tõhus abinõu taotleja õiguste kaitseks ning taotlejal on ülekaalukas esialgse õiguskaitse

vajadus (RKHKm 3-3-1-59-14, p 17). Sellise olukorraga praeguses asjas tegemist ei ole.

Kuna eeltoodud põhjustel ei saa esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada, siis ei ole vaja täiendavalt

kaaluda kaebuse perspektiive, avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi.

Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitaja perekonna või perekondlike sidemete säilitamine

on kahtlemata oluline, kuid selle juures tuleb määruskaebuse esitajal arvestada nende

võimalustega, mis on olemas temal kui kinnipeetaval. Halduskohus selgitas määruskaebuse

esitajale, et pikaajalise kokkusaamise taotlemine tuginedes kooselulepingule toob tõenäoliselt

kaasa pika ja keeruka õigusliku vaidluse. Määruskaebuse esitajal on otstarbekam esitada vangla

küsitud tõendid kooselu kestuse kohta (eeldades, et määruskaebuse esitaja väide kooselu algusest

2012. aastal on õige) ning esitada sellele tuginedes uus pikaajalise kokkusaamise taotlus. See ei

takista määruskaebuse esitajal praeguse vaidluse jätkamist, kuid praeguse menetluse raames ei

pruugi määruskaebuse esitaja oma eesmärki pikaajalistele kokkusaamistele lubamiseks lähiajal

saavutada.

7. Määruskaebuse esitaja esitas 12.03.2017 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse (tl 31-33p),

milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 09.03.2017. a määruse ja teha uue määruse, millega

esialgne õiguskaitse taotlus rahuldatakse.

Määruskaebuse esitaja leiab, et kooseluleping on võrdväärne abieluga. Abikaasade/elukaaslaste

vaheline vahetu lähedus ja füüsiline kontakt on perekonnaelu puutumatuse osaks ning sellele

piirangute tegemine peab olema proportsionaalne. Lähisuhet ei ole võimalik säilitada mõnel muul

viisil kui pikaajalise kokkusaamise kaudu. Pikaajalise kokkusaamise mittevõimaldamine on kaasa

toonud suhte jahenemise ja nähtavaks tagajärjeks võib olla lähisuhte purunemine. Pikaajalise

kokkusaamise mittevõimaldamine tekitab haavatavust, ängi ja alaväärsustunnet ning võib kaasa

tuua vaimse ja füüsilise vastupanu murdumise.

8. Tartu Ringkonnakohus jättis 14.03.2017. a määrusega (tl 35-35p) määruskaebuse käiguta ja

andis tähtaja 20.03.2017 riigilõivu tasumiseks. Määruskaebuse esitaja tasus riigilõivu 19.03.2017.

9. Viru Vangla jättis 21.03.2017. a vaideotsusega nr 6-12/52-2 määruskaebuse esitaja vaide

rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha määruskaebuse menetlusse võtmise kohta (I) ja

seejärel lahendab määruskaebuse (II).

I

11. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja vaidlustanud Tartu

Halduskohtu 09.03.2017. a määruse, millega jäeti määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse

taotlus rahuldamata. HKMS § 252 lg 7 esimese lause kohaselt esitatakse määruskaebus esialgse

õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale otse

kõrgemalseisvale kohtule. HKMS § 204 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15

päeva määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest arvates. Määruskaebus on esitatud

seaduses sätestatud tähtajast kinni pidades.

12. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse kohtu määruse peale määruskaebuse esitamisel

riigilõivu 15 eurot. Ringkonnakohus jättis 14.03.2017. a määrusega määruskaebus esitaja

määruskaebuse käiguta, kuna määruskaebuselt oli riigilõiv tasumata. Ringkonnakohus andis

tähtaja riigilõivu tasumiseks. Määruskaebuse esitaja tasus riigilõivu 19.03.2017.

13. Määruskaebus vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele, on esitatud tähtaegselt ning

19.03.2017 on tasutud seadusega ette nähtud riigilõiv. Eelnevast tulenevalt võtab kohus

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 09.03.2017. a määruse halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 206 lg 1 alusel koosmõjus HKMS § 252 lg-ga 7 menetlusse.

II

14. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, asendades osaliselt halduskohtu määruse

põhjendused käesoleva määruse põhjendustega.

15. Määruskaebuse esitaja esitas halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse ajal.

Viru Vangla edastas Tartu Ringkonnakohtule 21.03.2017. a vaideotsuse nr 6-12/52-2, millega jättis

määruskaebuse esitaja 21.02.2017. a vaide rahuldamata. Kuigi vaideotsus on tehtud, ei välista

HKMS § 249 lg 4 esialgse õiguskaitse määruse andmist praeguses menetlusetapis, sest

kaebetähtaeg ei ole veel möödunud. Ringkonnakohus selgitab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine

eeldab, et esineb kahjuliku tagajärje saabumise oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning

kahjuliku tagajärje hilisem kõrvaldamine poleks mõistlikul viisil võimalik. Esialgse õiguskaitse

määruse tegemisel tuleb arvestada avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning esialgse

õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lgd 1 ja 3).

16. Määruskaebuse esitaja taotles 04.01.2017 Viru Vanglalt pikaajalist kokkusaamist enda

elukaaslasega, kellega tal oli sõlmitud kooseluleping. Viru Vangla jättis taotluse rahuldama ja

selgitas, et kui inimesed ei ole ametlikult abielus, siis lähtutakse pikaajaliste kokkusaamiste

võimaldamisel vangistusseaduse (VangS) § 25 lg 1 lauses 2 toodud faktilise abikaasa kohta käivast

pikaajalise kokkusaamise regulatsioonist ning notari poolt väljaantud kooseluleping ei ole aluseks

pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks (tl 4). Määruskaebuse esitaja esitas vaidemenetluse ajal

halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla kohustamiseks võimaldada määruskaebuse

esitajale pikaajaline kokkusaamine. Määruskaebuse esitaja leidis, et kooselulepingut ja abielu

tuleb kohelda võrdväärselt ja kooselulepingut tuleb käsitleda abieluna VangS § 25 mõttes (tl 32).

17. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu

sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja

see puudutab isiku õigusi. VangS § 25 lg 1 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse pikaajalisi

kokkusaamisi abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapselapse, lapsendaja, lapsendatu,

võõras- või kasuvanema, võõras- või kasulapse, venna või õega. Pikaajalisi kokkusaamisi faktilise

abikaasaga lubatakse tingimusel, et neil on ühised lapsed või vähemalt kaks aastat väldanud

kooselu enne karistuse kandmise algust. Seega on seadusandja piiritlenud isikute ringi, kellega

kinnipeetavale pikaajalist kokkusaamist võimaldada saab. Ringkonnakohus selgitab, et hinnangu

selle kohta, kas kooselulepingust tulenev registreeritud elukaaslane kuulub VangS § 25 lg-s 1

määratletud kokkusaajate ringi, saab kohus anda siis, kui määruskaebuse esitaja on esitanud

halduskohtule vastavasisulise kaebuse. Seda keerukat õiguslikku küsimust esialgse õiguskaitse

taotluse menetlemisel lahendama asudes asuks kohus lahendama põhivaidlust. Ka Riigikohus on

leidnud, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleb vältida põhivaidluse äraotsustamist. Samas on

Riigikohus ka öelnud, et see põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, vaid seda tuleb

arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas

vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile

või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata

välistatud (RKHKm 22.09.2014, 3315914, p 19). Järelikult on Riigikohus möönnud, et kuigi

vältida tuleb põhivaidluse äraotsustamist, on see esialgse õiguskaitse kohaldamise ülekaalukat

vajadust arvestades siiski teatud juhtudel võimalik.

18. Määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotlusest nähtub, et määruskaebuse esitaja soovib

pikaajalist kokkusaamist lähisuhte hoidmiseks ja on nimetatud esialgse õiguskaitse kohaldamata

jätmisel võimaliku kahjuliku tagajärjena suhte purunemist. Ringkonnakohus möönab, et

pikaajalise kokkusaamise mittevõimaldamine võib olla määruskaebuse esitaja kooselupartneri

kaugenemise põhjuseks. Siiski tuleb arvestada, et lähedastega suhtlemine on vangistuses viibimise

ajal selle karistusliigi olemusest tingituna piiratud. Kuna määruskaebuse esitaja ei ole käesoleva

määruse tegemise ajaks esitanud halduskohtule kaebust, on võimaliku kaebuse perspektiivid antud

juhul lahtised. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa välistada, et määruskaebuse esitaja taotluse

rahuldamine juba esialgse õiguskaitse menetlusetapis võib osutuda ennatlikuks. Võttes arvesse

esialgse õiguskaitse taotluses toodud põhjendusi ning soovitud pikaajalisele kokkusaamise

võimaldamise aluseks olevat keerulist õiguslikku küsimust, mille lahendamiseks tuleb eelnevalt

põhjalikult kaaluda ka kõiki selle võimalikke kõrvalmõjusid, ei ole ringkonnakohtu hinnangul

põhjendatud esialgse õiguskaitse korras kohustada haldusorganit käesoleval juhtumil kindla sisuga

haldusakti andma. Kaebaja huvi lähisuhet hoida ei kaalu antud juhtumi asjaolusid summaarselt

hinnates üles avalikku huvi järgida seni valitseva arusaama järgi selgelt sõnastatud VangS § 25 lg-t

1. Vangistusega kaasnevad kinnipeetavatele paratamatult ebameeldivused, mis tuleb välja

kannatada. Määruskaebuse esitaja taotluse rahuldamine looks Eesti õiguskorras pretsedendi, mille

kõrvalmõjudest ja järelmitest ei pruugi käesolevas menetlusetapis olla täit ülevaadet. Seega ei saa

pidada kaebaja huvi asjaolusid kogumis hinnates sedavõrd kaalukaks, et käesolevas asjas oleks

põhjendatud esialgse õiguskaitse kohaldamine.

19. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu selgitustega, et määruskaebuse esitajal oleks

otstarbekas taotletud eesmärgi saavutamiseks esitada vangla küsitud tõendid kooselu kestuse kohta

ning esitada sellele tuginedes uus pikaajalise kokkusaamise taotlus. See ei takista määruskaebuse

esitajal praeguse menetluse jätkamist, aga praeguse menetluse raames ei pruugi määruskaebuse

esitaja oma eesmärki lähiajal saavutada.

20. Seega jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata, asendades osaliselt halduskohtu

määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

Tanel Saar

Madis Ernits