3-17-440/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedMääruskaebuse esitaja, kinnipeetav, esitas 04.01.2017.a Viru Vanglale taotluse pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks oma elukaaslasega 2017. aasta veebruarikuus. Määruskaebuse
Legislator headnote
AI generated3-17-440/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: aasta veebruarikuus. Määruskaebuse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maili Lokk, Tanel Saar, Madis Ernits
Määruse tegemise aeg ja koht
28.03.2017, Tartu
Haldusasja number
3-17-440
Haldusasi
Taago Voolu esialgse õiguskaitse taotlus kohustada Viru
Vanglat võimaldama taotlejale pikaajaline kokkusaamine
elukaaslasega
Menetluse alus ringkonnakohtus
Taago Voolu määruskaebus Tartu Halduskohtu
09.03.2017. a määruse peale
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitaja Taago Vool
RESOLUTSIOON
1. Võtta määruskaebuse esitaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 09.03.2017. a
määruse peale ringkonnakohtu menetlusse.
2. Jätta määruskaebus rahuldamata, asendades osaliselt Tartu Halduskohtu
09.03.2017. a määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Määruskaebuse esitaja, kinnipeetav, esitas 04.01.2017.a Viru Vanglale taotluse pikaajalise
kokkusaamise võimaldamiseks oma elukaaslasega 2017. aasta veebruarikuus. Määruskaebuse
esitaja ja tema elukaaslase vahel on sõlminud kooseluleping.
2. Viru Vangla jättis 03.02.2017. a otsusega nr 6-7/595-2 (tl 3-4) taotluse rahuldamata.
Vangla selgitas, et kooseluleping ei ole abielu ning seega ei ole see aluseks pikaajalise
kokkusaamise võimaldamisele. Pikaajalist kokkusaamist faktilise abikaasaga lubatakse tingimusel,
et elukaaslastel on ühised lapsed või vähemalt kaheaastane kooselu enne karistuse kandmise
algust. Kooselulepingus avaldatu põhjal vangla selles veenduda ei saa. Täiendavaid tõendeid
kooselu kohta esitatud ei ole.
3. Määruskaebuse esitaja esitas Viru Vangla otsuse peale 21.02.2017 vaide (tl 2223).
Määruskaebuse esitaja palus tühistada Viru Vangla otsuse ja teha uue otsuse, millega
võimaldatakse talle pikaajaline kokkusaamine elukaaslasega.
4. Määruskaebuse esitaja esitas 21.02.2017 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud esialgse
õiguskaitse taotluse (tl 1-2, 14-15), milles palus kohustada Viru Vanglat võimaldama talle
pikaajaline kokkusaamine registreeritud elukaaslasega. Määruskaebuse esitaja märkis, et ta taotleb
pikaajalist kokkusaamist juba 2015. aasta algusest, kuid seni ei ole kokkusaamist vahistatu
staatuse tõttu võimaldatud. Määruskaebuse esitaja pöördus kohtusse ka haldusasjas nr 3-15-2393,
mis on hetkel Riigikohtus. Määruskaebuse esitaja väitis, et kooselulepingut tuleb kohelda
võrdväärselt abieluga ja registreeritud elukaaslast sarnaselt abikaasaga. Seega on täiendavate
tingimuste (kaheaastane kooselu või ühine laps) nõue alusetu. Määruskaebuse esitaja viibimine
vangistuses on riive tema perekonnaelule, mistõttu ta pöördus kohtusse, et päästa lähisuhet.
Määruskaebuse esitaja palus rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus, kuna vastasel juhul võib
jätkuv riive tuua kaasa lähisuhte purunemise. Määruskaebuse esitaja esitas halduskohtule ka
kooselulepingu (tl 5-7). Praeguseks hetkeks on tekkinud olukord, kus määruskaebuse esitaja on
vangistuses viibinud 2014. aasta algusest ja selle aja jooksul ei ole talle pikaajalist kokkusaamist
võimaldatud. Seetõttu on tekkinud oht lähisuhte purunemiseks. Määruskaebuse esitaja ei ole
elukaaslasega kolme aasta vältel ilma füüsilise barjäärita kohtuda saanud. Määruskaebuse esitaja
ja tema elukaaslane on hakanud üksteisest eemalduma. 2016. aasta sügisest on vähenenud
omavahel saadetud kirjade ja lühikohtumiste hulk. Määruskaebuse esitaja väidab, et järgnevale
vaide- ja kohtumenetlusele suhe vastu ei pea.
5. Viru Vangla palus esialgse õiguskaitse taotlusele esitatud vastuses (tl 20) jätta taotlus
rahuldamata.
Viru Vangla selgitas, et määruskaebuse esitaja soovib pikaajalist kokkusaamist isikuga, kes ei ole
kinnipeetava seaduslik abikaasa, neil ei ole ühiseid lapsi ning nad ei ole tõendanud, et nende suhe
oleks väldanud vähemalt kaks aastat enne karistuse kandmise algust. Kooselulepingus on
märgitud, et pooled elasid koos enne määruskaebuse esitaja kinnipidamist alates aastast 2012, kuid
see leping on sõlmitud 11.08.2016 isikute suuliste ütluste alusel ja täiendavaid tõendeid esitatud ei
ole. Määruskaebuse esitaja kooselulepingu kohta ei ole kooselulepingu punkti 2.2 kohaselt
võimalik teha kannet rahvastikuregistrisse. Ilma kandeta kehtib leping vaid osalejate vahel.
Vanglateenistusele lepingust kohustusi ei tulene. Otsus, kellega kinnipeetavale pikaajaline
kokkusaamine võimaldatakse, on vangla kaalutlusotsus ja vanglat ei saa kohustada lubama
kokkusaamist määruskaebuse esitaja poolt soovitud isikuga.
6. Tartu Halduskohus jättis 09.03.2017. a määrusega (tl 26-27) esialgse õiguskaitse taotluse
rahuldamata.
Halduskohus märkis, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kohtul esmalt kindlaks
teha, kas taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus ehk kas kohtumenetluse käigus saabuvad taotleja
jaoks pöördumatud tagajärjed või peab taotleja taluma ebamõistlikke piiranguid. Halduskohus
leidis, et sellise olukorraga praegusel juhul tegemist ei ole. Määruskaebuse esitaja lubamine
pikaajalisele kokkusaamisele on võimalik ka pärast vaidluse sisulist lahendamist. Kuigi
perekondlike sidemete säilitamine ja lähedastega suhtlemise võimaldamine on oluline õigus, mis
tuleb ka vangistuses viibivale isikule tagada, on isiku õigused lähedastega suhtlemiseks
vangistuses viibimise ajal paratamatult piiratud. Samas on suhtlemine lähedastega vangistuses
viibivale isikule tagatud ka muul viisil kui pikaajaliste kokkusaamiste kaudu.
Halduskohtu hinnangul ei olnud määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse vajadust piisavalt
põhjendanud. Esialgse õiguskaitse vajadus puudub olukorras, kus esialgse õiguskaitse abinõu
oleks kasutu, st see ei tooks kaasa olukorra paranemist ega hoiaks ära negatiivseid tagajärgi.
Praegusel juhul ei ole taotluses kirjeldatud asjaolud piisavad möönmaks, et just pikaajalise
kokkusaamise ärajäämine on põhjuseks, miks määruskaebuse esitaja ja tema elukaaslane
üksteisest võõrduvad, või et pikaajaline kokkusaamine aitab määruskaebuse esitajal lähisuhte
purunemist ära hoida.
Määruskaebuse esitaja soovib, et halduskohus kohustaks Viru Vanglat andma kindla sisuga
haldusakti, kuigi kinnipeetava pikaajalisele kokkusaamisele lubamisel on vanglal ulatuslik
kaalutlusruum. Seda saaks kohus esialgse õiguskaitse kohaldamisel teha ainult eeldusel, et puudub
muu tõhus abinõu taotleja õiguste kaitseks ning taotlejal on ülekaalukas esialgse õiguskaitse
vajadus (RKHKm 3-3-1-59-14, p 17). Sellise olukorraga praeguses asjas tegemist ei ole.
Kuna eeltoodud põhjustel ei saa esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada, siis ei ole vaja täiendavalt
kaaluda kaebuse perspektiive, avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi.
Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitaja perekonna või perekondlike sidemete säilitamine
on kahtlemata oluline, kuid selle juures tuleb määruskaebuse esitajal arvestada nende
võimalustega, mis on olemas temal kui kinnipeetaval. Halduskohus selgitas määruskaebuse
esitajale, et pikaajalise kokkusaamise taotlemine tuginedes kooselulepingule toob tõenäoliselt
kaasa pika ja keeruka õigusliku vaidluse. Määruskaebuse esitajal on otstarbekam esitada vangla
küsitud tõendid kooselu kestuse kohta (eeldades, et määruskaebuse esitaja väide kooselu algusest
2012. aastal on õige) ning esitada sellele tuginedes uus pikaajalise kokkusaamise taotlus. See ei
takista määruskaebuse esitajal praeguse vaidluse jätkamist, kuid praeguse menetluse raames ei
pruugi määruskaebuse esitaja oma eesmärki pikaajalistele kokkusaamistele lubamiseks lähiajal
saavutada.
7. Määruskaebuse esitaja esitas 12.03.2017 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse (tl 31-33p),
milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 09.03.2017. a määruse ja teha uue määruse, millega
esialgne õiguskaitse taotlus rahuldatakse.
Määruskaebuse esitaja leiab, et kooseluleping on võrdväärne abieluga. Abikaasade/elukaaslaste
vaheline vahetu lähedus ja füüsiline kontakt on perekonnaelu puutumatuse osaks ning sellele
piirangute tegemine peab olema proportsionaalne. Lähisuhet ei ole võimalik säilitada mõnel muul
viisil kui pikaajalise kokkusaamise kaudu. Pikaajalise kokkusaamise mittevõimaldamine on kaasa
toonud suhte jahenemise ja nähtavaks tagajärjeks võib olla lähisuhte purunemine. Pikaajalise
kokkusaamise mittevõimaldamine tekitab haavatavust, ängi ja alaväärsustunnet ning võib kaasa
tuua vaimse ja füüsilise vastupanu murdumise.
8. Tartu Ringkonnakohus jättis 14.03.2017. a määrusega (tl 35-35p) määruskaebuse käiguta ja
andis tähtaja 20.03.2017 riigilõivu tasumiseks. Määruskaebuse esitaja tasus riigilõivu 19.03.2017.
9. Viru Vangla jättis 21.03.2017. a vaideotsusega nr 6-12/52-2 määruskaebuse esitaja vaide
rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha määruskaebuse menetlusse võtmise kohta (I) ja
seejärel lahendab määruskaebuse (II).
I
11. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja vaidlustanud Tartu
Halduskohtu 09.03.2017. a määruse, millega jäeti määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse
taotlus rahuldamata. HKMS § 252 lg 7 esimese lause kohaselt esitatakse määruskaebus esialgse
õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale otse
kõrgemalseisvale kohtule. HKMS § 204 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15
päeva määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest arvates. Määruskaebus on esitatud
seaduses sätestatud tähtajast kinni pidades.
12. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse kohtu määruse peale määruskaebuse esitamisel
riigilõivu 15 eurot. Ringkonnakohus jättis 14.03.2017. a määrusega määruskaebus esitaja
määruskaebuse käiguta, kuna määruskaebuselt oli riigilõiv tasumata. Ringkonnakohus andis
tähtaja riigilõivu tasumiseks. Määruskaebuse esitaja tasus riigilõivu 19.03.2017.
13. Määruskaebus vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele, on esitatud tähtaegselt ning
19.03.2017 on tasutud seadusega ette nähtud riigilõiv. Eelnevast tulenevalt võtab kohus
määruskaebuse Tartu Halduskohtu 09.03.2017. a määruse halduskohtumenetluse seadustiku
(HKMS) § 206 lg 1 alusel koosmõjus HKMS § 252 lg-ga 7 menetlusse.
II
14. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, asendades osaliselt halduskohtu määruse
põhjendused käesoleva määruse põhjendustega.
15. Määruskaebuse esitaja esitas halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse ajal.
Viru Vangla edastas Tartu Ringkonnakohtule 21.03.2017. a vaideotsuse nr 6-12/52-2, millega jättis
määruskaebuse esitaja 21.02.2017. a vaide rahuldamata. Kuigi vaideotsus on tehtud, ei välista
HKMS § 249 lg 4 esialgse õiguskaitse määruse andmist praeguses menetlusetapis, sest
kaebetähtaeg ei ole veel möödunud. Ringkonnakohus selgitab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine
eeldab, et esineb kahjuliku tagajärje saabumise oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning
kahjuliku tagajärje hilisem kõrvaldamine poleks mõistlikul viisil võimalik. Esialgse õiguskaitse
määruse tegemisel tuleb arvestada avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning esialgse
õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lgd 1 ja 3).
16. Määruskaebuse esitaja taotles 04.01.2017 Viru Vanglalt pikaajalist kokkusaamist enda
elukaaslasega, kellega tal oli sõlmitud kooseluleping. Viru Vangla jättis taotluse rahuldama ja
selgitas, et kui inimesed ei ole ametlikult abielus, siis lähtutakse pikaajaliste kokkusaamiste
võimaldamisel vangistusseaduse (VangS) § 25 lg 1 lauses 2 toodud faktilise abikaasa kohta käivast
pikaajalise kokkusaamise regulatsioonist ning notari poolt väljaantud kooseluleping ei ole aluseks
pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks (tl 4). Määruskaebuse esitaja esitas vaidemenetluse ajal
halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla kohustamiseks võimaldada määruskaebuse
esitajale pikaajaline kokkusaamine. Määruskaebuse esitaja leidis, et kooselulepingut ja abielu
tuleb kohelda võrdväärselt ja kooselulepingut tuleb käsitleda abieluna VangS § 25 mõttes (tl 32).
17. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu
sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja
see puudutab isiku õigusi. VangS § 25 lg 1 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse pikaajalisi
kokkusaamisi abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapselapse, lapsendaja, lapsendatu,
võõras- või kasuvanema, võõras- või kasulapse, venna või õega. Pikaajalisi kokkusaamisi faktilise
abikaasaga lubatakse tingimusel, et neil on ühised lapsed või vähemalt kaks aastat väldanud
kooselu enne karistuse kandmise algust. Seega on seadusandja piiritlenud isikute ringi, kellega
kinnipeetavale pikaajalist kokkusaamist võimaldada saab. Ringkonnakohus selgitab, et hinnangu
selle kohta, kas kooselulepingust tulenev registreeritud elukaaslane kuulub VangS § 25 lg-s 1
määratletud kokkusaajate ringi, saab kohus anda siis, kui määruskaebuse esitaja on esitanud
halduskohtule vastavasisulise kaebuse. Seda keerukat õiguslikku küsimust esialgse õiguskaitse
taotluse menetlemisel lahendama asudes asuks kohus lahendama põhivaidlust. Ka Riigikohus on
leidnud, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleb vältida põhivaidluse äraotsustamist. Samas on
Riigikohus ka öelnud, et see põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, vaid seda tuleb
arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas
vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile
või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata
välistatud (RKHKm 22.09.2014, 3315914, p 19). Järelikult on Riigikohus möönnud, et kuigi
vältida tuleb põhivaidluse äraotsustamist, on see esialgse õiguskaitse kohaldamise ülekaalukat
vajadust arvestades siiski teatud juhtudel võimalik.
18. Määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotlusest nähtub, et määruskaebuse esitaja soovib
pikaajalist kokkusaamist lähisuhte hoidmiseks ja on nimetatud esialgse õiguskaitse kohaldamata
jätmisel võimaliku kahjuliku tagajärjena suhte purunemist. Ringkonnakohus möönab, et
pikaajalise kokkusaamise mittevõimaldamine võib olla määruskaebuse esitaja kooselupartneri
kaugenemise põhjuseks. Siiski tuleb arvestada, et lähedastega suhtlemine on vangistuses viibimise
ajal selle karistusliigi olemusest tingituna piiratud. Kuna määruskaebuse esitaja ei ole käesoleva
määruse tegemise ajaks esitanud halduskohtule kaebust, on võimaliku kaebuse perspektiivid antud
juhul lahtised. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa välistada, et määruskaebuse esitaja taotluse
rahuldamine juba esialgse õiguskaitse menetlusetapis võib osutuda ennatlikuks. Võttes arvesse
esialgse õiguskaitse taotluses toodud põhjendusi ning soovitud pikaajalisele kokkusaamise
võimaldamise aluseks olevat keerulist õiguslikku küsimust, mille lahendamiseks tuleb eelnevalt
põhjalikult kaaluda ka kõiki selle võimalikke kõrvalmõjusid, ei ole ringkonnakohtu hinnangul
põhjendatud esialgse õiguskaitse korras kohustada haldusorganit käesoleval juhtumil kindla sisuga
haldusakti andma. Kaebaja huvi lähisuhet hoida ei kaalu antud juhtumi asjaolusid summaarselt
hinnates üles avalikku huvi järgida seni valitseva arusaama järgi selgelt sõnastatud VangS § 25 lg-t
1. Vangistusega kaasnevad kinnipeetavatele paratamatult ebameeldivused, mis tuleb välja
kannatada. Määruskaebuse esitaja taotluse rahuldamine looks Eesti õiguskorras pretsedendi, mille
kõrvalmõjudest ja järelmitest ei pruugi käesolevas menetlusetapis olla täit ülevaadet. Seega ei saa
pidada kaebaja huvi asjaolusid kogumis hinnates sedavõrd kaalukaks, et käesolevas asjas oleks
põhjendatud esialgse õiguskaitse kohaldamine.
19. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu selgitustega, et määruskaebuse esitajal oleks
otstarbekas taotletud eesmärgi saavutamiseks esitada vangla küsitud tõendid kooselu kestuse kohta
ning esitada sellele tuginedes uus pikaajalise kokkusaamise taotlus. See ei takista määruskaebuse
esitajal praeguse menetluse jätkamist, aga praeguse menetluse raames ei pruugi määruskaebuse
esitaja oma eesmärki lähiajal saavutada.
20. Seega jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata, asendades osaliselt halduskohtu
määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk
Tanel Saar
Madis Ernits