2-16-125510/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. märts 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-125510

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi Revo Lillemets vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

806,44 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479;

asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), lepinguline

esindaja Darja Permina (e-post jurist@julianus.ee)

kostja: Revo Lillemets (isikukood XXX; elukoht XXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühingu Aktiva Finants hagi Revo Lillemets vastu osaliselt.

2. Välja mõista Revo Lillemets´alt Osaühingu Aktiva Finants kasuks põhinõue 306,88

eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis summas 49,51 eurot, kokku 356,39 eurot.

3. Välja mõista Revo Lillemets´alt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis põhinõudelt

306,88 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 21.02.2017. a

kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

4. Jätta hagi võlgnevuse 80,78 euro, sellelt arvestatud viivise ning VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud viivise määra ületava viivise osas rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud kostja kanda 50% ulatuses ja hageja kanda 50% ulatuses.

6. Välja mõista Revo Lillemets´alt Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulu

137,50 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada otsus kätte pooltele.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja menetluse käik

Osaühing Aktiva Finants esitas 27.10.2016. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 773,77 euro saamiseks. Makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule

mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mistõttu kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning

nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

20.02.2017. a esitas Osaühing Aktiva Finants kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt

hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 387,66 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

summas 387,61 eurot ning viivise alates 21.02.2017. a kuni põhinõude sumas 386,66 eurot

täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Nõude aluseks on kostja ja Tele2 Eesti aktsiaseltsi vahel 26.09.2014. a ja 29.08.2014. a

sõlmitud liitumis- ja järelmaksulepingud nr XXXXX. Tele2 Eesti Aktsiaselts loovutas

10.12.2015. a nõude kostja vastu põhisummas 387,66 eurot hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid.

Kohtu põhjendused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõikele 1 võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on 27.02.2017. a aadressil XXXXX, Tartu isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kättetoimetatud kostja emale M.K.. TsMS § 322 lg 1 alusel loeb

kohus dokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse

esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407

lõikele 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Hagiavaldusest nähtuvalt sisaldas kostja võlgnevus muu hulgas võlgnevuse sissenõudmise

kulu summas 80,78 eurot, mille tasumise kohustus tulenes Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuse

kasutamise üldtingimuste punktist 4.8, mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele2

Eesti Aktsiaseltsi kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, sh kulutused

võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2 Eesti Aktsiaseltsi esindajana tegutsevate isikute

teenuste eest. Võlgnevuse sissenõudmiskulude suurus tulenes Tele2 Eesti Aktsiaseltsi

arveldusteenuste hinnakirjast, mille kohaselt on võlgnevuse sissenõudmise tasu suurus 22% +

käibemaks, s.o 26,40% (ümardatult 26%).

Hageja on arvestanud viivist määraga 0,15% päevas, mis tulenes Tele2 Eesti Aktsiaseltsi

teenuse kasutamise üldtingimustest.

Kohus leiab, et Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuse kasutamise üldtingimused on tüüptingimused

võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja § 436

lõikest 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida

tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 35 lg 1 järgi

loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes

kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida

tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes

ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus,

mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega

nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse

kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses

kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada

tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuse kasutamise üldtingimuste p 4.8 koostoimes Tele2 Eesti

Aktsiaseltsi arveldusteenuste hinnakirjaga võimaldavad nõuda kliendilt sissenõudmiskulu

hüvitamist protsendina võlgnevuse summast sõltumata võla sissenõudmisega seotud kulude

tegelikust suurusest. Kohus leiab, et nimetatud tüüptingimus näeb tarbijast lepingupoolele ette

kohustuse tasuda ebamõistlikult suurt (26,40% võlgnevuse summast) kindlaksmääratud

suuruses hüvitist ning samuti on tarbijalt võetud võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Seega on nimetatud tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine.

Riigikohus on 10.05.2016. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 punktis 13 märkinud, et

eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks vähemalt selline

tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suuruses lepinguline

viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi,

kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.

Hageja on arvestanud viivist alates 18.02.2015. a kuni hagi esitamiseni 20.02.2017. a. Kuni

30.06.2016. a oli seadusjärgne viivis 8,05% aastas ning alates 1.07.2016. a on seadusjärgne

viivis 8,00% aastas. Seega ületab Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuse kasutamise üldtingimuste

järgne viivisemäär 0,15% päevas (s.o 54,75% aastas) seadusjärgset viivisemäära enam kui

kolm korda ning arvestades Riigikohtu eelviidatud seisukohta, on üldtingimustes sisalduv

viivisekokkulepe VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine.

VÕS § 41 teise lause kohaselt kohaldatakse tühise tüüptingimuse asemel seaduses seda liiki

lepingu kohta sätestatut.

Sissenõudmiskulude hüvitamise nõude näol on olemuslikult tegemist kahju hüvitamise

nõudega. Hageja on küll viidanud erinevatele toimingutele, mida ta on võla sissenõudmisega

seoses teinud, kuid hagiavalduses ei ole välja toodud nende toimingutega seotud kulusid.

Seega võlgnevuse sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ei ole tervikuna õiguslikult

põhjendatud.

Tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal õigus nõuda viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Arvestades et hageja võlgnevuse

sissenõudmise kulude hüvitamise nõue ei ole õiguslikult põhjendatud, on hagejal õigus nõuda

viivist põhivõlgnevuse summalt 306,88 eurot (387,66 eurot – 80,78 eurot). Seega viivisenõue

on õiguslikult põhjendatud üksnes osaliselt. Seadusjärgne viivis põhivõlgnevuse summalt

306,88 eurot perioodil 18.02.2015. a kuni 20.02.2017. a on kokku 49,51 eurot (viivise

arvestus on tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta kostja

kanda 50% ulatuses ja hageja kanda 50% ulatuses.

Vastavalt TsMS § 174 lõigetele 1 ja 2 määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise

suuruse.

Hageja menetluskulu on riigilõiv 175 eurot ning lepingulise esindaja kulu 775 eurot.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei

ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt

väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt

samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades hagiavalduse sisu ja

asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks

õigusabikuluks 100 eurot.

Hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Seega on hageja menetluskulud

põhjendatud kokku 275 euro ulatuses. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 137,50 eurot (275 eurot x 50%).

Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik