3-17-109/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

28. märts 2017. a, Tallinn

Haldusasja number

3-17-109

Haldusasi

OÜ Silverwire kaebus Rae Vallavalitsuse 11.10.2016

korralduse nr 1471 tühistamiseks ning Rae Vallavalit-

suse kohustamiseks taastada ehitisregistri andmed

11.10.2016 korralduse nr 1471 eelses seisus

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Silverwire, volitatud esindaja Maksim

Greinoman

Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja Maiga Liiv

Menetlustoiming

Kaebuse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib Tallinna Halduskohtu kaudu esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 203 lg 1, §

204 lg 2 ning § 155 lg 5).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Rae Vallavalitsuse 10.10.2006 korraldusega nr 1450 „Ehitusloa andmine Osaühingule Kasko

Arendus“ (tl 99) otsustati anda ehitusluba loomakasvatushoone lammutamiseks ja sõidukite

teenindushoone püstitamiseks Harjumaal Rae vallas Patika külas asuval Kiire maaüksusel

(edaspidi Kiire maaüksus).

2. Rae Vallavalitsus tegi 02.06.2016 ehitisregistris hoone (ehitisregistrikood 120313670)

andmetes muudatusi tulenevalt OÜ Silverwire poolt 24.04.2015 koostatud andmete esitamise

teatisest (edaspidi teatis), mis on Rae Vallavalitsuse dokumendiregistris registreeritud

26.05.2016 numbri 6-6/3674 all.

3. Rae Vallavalitsuse poole pöördus 29.07.2016 valla kodanik T. S., kes oma pöördumises palus

Rae Vallavalitsusel peatada Kiire maaüksusel 2006. aastal väljastatud ehitusloale mittevastav

ehitustegevus. Kiire maaüksusel toimuvat ehitustegevust kontrollides kontrollis Rae

Vallavalitsus muuhulgas ehitatava hoone (ehitisregistri kood 120313670) registriandmeid ning

leidis, et OÜ Silverwire on teatises esitanud andmeid, mille esitamiseks puudus õiguslik alus:

puudus ehitusluba sõidukite teenindushoone ümberehitamiseks korterelamuks. Kuivõrd Rae

Vallavalitsuse arvates oli ehitisregistrisse kantud andmed, mille esitamisel oli OÜ Silverwire

andmeandjana rikkunud Vabariigi Valitsuse 19.06.2015 määruse nr 69 „Ehitisregistri

põhimäärus“ (edaspidi ehitisregistri põhimäärus) § 34 lõikest 1 tulenevat kohustust esitada

3-17-109

2(5)

ehitisregistrile ainult õigeid ja täielikke andmeid ning ebaõigete andmete esitamise avastamisel

on andmete esitajal, s.o Rae Vallavalitsusel viidatud põhimääruse § 35 lõikest 1 tulenevalt

kohustus viivitamata esitada ehitisregistrisse õiged andmed, andis Rae Vallavalitsus 11.10.2016

korralduse nr 1471, mille alusel tehti Harjumaal Rae vallas Patika külas Kiire maaüksusel

(katastritunnus 65303:002:0440; pindala 8886 m2; sihtotstarve 100% ärimaa) asuva

ehitisregistrisse kantud hoone (ehitisregistri kood 120313670) andmete osas ehitisregistris

paranduskanne ja taastati Rae Vallavalitsuse poolt 10.10.2006 väljastatud ehitusloa number

2184E andmise aluseks olnud andmed. Rae Vallvalitsus jättis 13.12.2016 vaideotsusega nr 1767

kaebaja esitatud vaide rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohtusse saabus 16.01.2017 OÜ Silverwire kaebus, milles kaebaja taotleb Rae

Vallavalitsuse 11.10.2016 korralduse nr 1471 tühistamist ning Rae Vallavalitsuse kohustamist

taastada ehitisregistri andmed 11.10.2016 korralduse nr 1471 eelses seisus.

5. Tallinna Halduskohus jättis 20.01.2017 määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat

kõrvaldama kaebuse puudused, s.o täpsustama kaebuse nõuet ja esitama tõendid, 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates.

Kohus leidis, et esitatud kujul ei saa kaebust pidada perspektiivikaks.

Ehitisregistri põhimääruse § 31 lg 2 kohaselt on andmete registrisse kandmise aluseks olevad

dokumendid ehitise või ehitamisega seonduvad taotlused, teatised, load ja ettekirjutused,

ehitamise alustamise ja ehitise täieliku lammutamise teatis, andmete esitamise teatis, ehitise kui

vallasasja käsutamise või pärimise dokumendid ning ehitise kui vallasasja keelde ja areste

käsitlevad dokumendid. Ehitisregistri kannete õigsust ei saa tuvastada tunnistajate ütlustega ega

teiste kaebusele lisatud dokumentidega. Nähtuvalt kaebusele lisatud materjalidest (vaidlustatud

Rae Vallavalitsuse 11.10.2016 korraldus nr 1471) ja ehitisregistris leiduvatest dokumentidest

(Rae Vallavalitsuse 21.08.2016 ettekirjutus nr 1612899/00472) on Rae Vallavalitsus kaebajale

teada andnud, et kaebajal puudub Kiire maaüksusele korterelamu ehitamiseks ehitusprojekt ja

ehitusluba. Rae Vallavalitsuse sõnul on Kiire maaüksusel omavoliliselt, s.t ilma registreeritud

ehitusprojekti ja ehitusloata, ehitatud kolmekorruseline katusega hoone. Ehitise ehitamise

alustamise kohta Kiire maaüksusel ei ole Rae Vallavalitsusele esitatud ka ehitamise alustamise

teatist. Rae Vallavalitsus on 10.10.2006 korraldusega nr 1450 andnud ehitusloa osaühingule

Kasko Arendus loomakasvatushoone (ehitisregistri kood 116025237) lammutamiseks ja

sõidukite teenindushoone püstitamiseks. Rae Vallavalitsus ei ole lubanud ehitusluba Kiire

maaüksusel muuta. Kiire maaüksusele ei ole kehtestatud detailplaneeringut ning Kiire maaüksuse

sihtotstarve on ärimaa. Uue ja mitteärihoone püstitamine Kiire maaüksusele ei ole Rae valla

üldplaneeringu kohaselt antud alale lubatud. Kaebajale on teada antud, et edasiseks võimalikuks

ehitustegevuseks ja ehitise võimalikuks seadustamiseks tuleb pöörduda Rae Vallavalitsuse maa-

ja keskkonnaameti planeerimisameti poole. Ehitustegevust on võimalik Kiire maaüksusel jätkata

peale ehitusloa saamist.

Kohtule nähtus, et tegelik vaidlus käib ehitamise õiguspärasuse üle Kiire maaüksusel. Sellisel

juhul aga ei täida kaebaja eesmärke ehitisregistri kande muutmise nõue, sest ehitisregistri kanne

ei saa legitimeerida õigusvastast ehitustegevust. Tulenevalt ehitisregistri põhimääruse § 3 lg-st 4

on ehitisregistrisse kantud andmetel informatiivne ja statistiline tähendus, välja arvatud seaduses

sätestatud juhul. Kohus juhtis kaebaja tähelepanu sellele, et tal tuleb pöörduda Rae Vallavalitsuse

poole ning taotleda ehitamiseks vajalikud load (projekteerimistingimused, ehitusluba jm). Nende

olemasolul ja nende alusel on võimalik ehitisregistri andmete muutmine. Kohus lisas, et juhul,

kui kaebaja ei nõustu Rae Vallavalitsusega ja leiab, et ehitamine on olnud õiguspärane, tuleb tal

kohtule esitada ehitisregistri põhimääruse § 31 lg 2 kohased dokumendid (eelkõige ehitusluba),

mis saavad olla aluseks kande muutmisele.

3-17-109

3(5)

6. Kaebaja vastas kohtule 08.02.2017. Kaebaja leidis, et temapoolne ehitamine vastab ehitusloale

ja kuni vaidlusaluse kande parandamiseni 11. oktoobri 2016.a korralduse nr 1471 alusel oli

ehitisregistri kanne õige. Kaebaja selgitas, et ehitusluba oli väljastatud mitte temale endale, vaid

tema eriõiguseellasele Kasko Arendus OÜ-le. Kohus kuulutas välja Kasko Arendus OÜ pankroti

ja kinnistu omandas pankrotivarast kaebaja. Sellepärast saab kaebaja tõendada ehitusloa sisu

kaebusele lisatud tõenditega ja tunnistaja ütlustega, kelle ülekuulamist kaebaja kaebuses palus.

Kaebuse rahuldamise eeldusena peab kohus tuvastama, et ehitusluba vastab kaebaja poolt

väidetule.

7. Kohus leidis 09.02.2017 määruses, et kaebaja ei ole küll kõrvaldanud kaebuse puudusi, millele

kohus oma 20.01.2017 määruses tähelepanu juhtis (eelkõige esitanud tõendeid, mille põhjal

hinnata

ehitamise

õiguspärasust

Kiire

maaüksusel),

kuid

kaebus

tuleb

asjaolude

väljaselgitamiseks (sh Rae valla seisukoha küsimiseks) HKMS § 120 lg 2 alusel menetlusse

võtta. Kohus juhtis kaebaja tähelepanu sellele, et juhul, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu,

jätab kohus selle HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus on jõudnud veendumusele, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ja see tuleb HKMS §

151 lg 2 p 1 alusel jätta läbi vaatamata.

9. Kaebusest nähtuvalt on Rae Vallavalitsus väljastanud 10.10.2006 ehitusloa nr 2183E ehitise

(ehitisregistri kood: 116025237; nimetus: laut; aadress: Patika küla, Rae vald, Harjumaa;

kasutamise otstarve: loomakasvatushoone, sealhulgas karuslooma- või linnukasvatus) täielikuks

lammutamiseks (tl 100) ja samal kuupäeval ehitusloa nr 2184E (ehitisregistri kood: 120313670;

nimetus: teenindushoone; aadress Kiire, Patika küla, Rae vald, Harjumaa; kasutamise otstarve

sõidukite teeninduse hoone) ehitise püstitamiseks (tl 101). Kaebuse kohaselt omandas kaebaja

vaidlusaluse kinnistu 20.04.2010. Kaebaja väitel nähtub ehitusloa nr 2184E taotlemise

andmetest, et ehitusloa taotlemise aluseks on olnud Alternatiivenergia Grupi AS projekt (tl 9

pöördel–13), mille kohaselt planeeritakse kinnistule korterelamu ehitamist. Kaebaja sõnade

kohaselt planeeris kaebaja eriõiguseellane Kasko Arendus OÜ teha antud korterelamus

pansionaati. Kasko Arendus OÜ pankroti tõttu lõpetas MTÜ Pääsupesa Pansionaat oma tegevuse,

kuid see ei tee kaebaja hinnangul kavandatud kasutust olematuks.

10. Kohtule ei nähtu, et ehitusluba nr 2184E annaks kaebajale või andnuks Kasko Arendus OÜ-

le õiguse Kiire maaüksusele ehitada pansionaati või veelgi enam – korterelamut. Juhul, kui

kaebaja väide peab paika, et Kasko Arendus OÜ ehitusloa taotluses (tl 103–106) peeti silmas just

Alternatiivenergia Grupi AS korterelamu eelprojekti (tl 9 pöördel –13), oleks vastustaja pidanud

aru saama, et ehitatakse korterelamut, mitte pansionaati ega sõidukite teeninduse hoonet.

Viimase ehitamiseks on aga ehitusluba nr 2184E antud ning usutav ei ole, et korterelamu projekti

alusel on vastustaja väljastanud ehitusloa sõidukite teeninduse hoone püstitamiseks. Ehitusloast

nr 2184E nähtub selgelt, et ehitisse ei kavandata eluruume (tl 101 pöördel), mistõttu ei saanud

tegemist olla terminoloogilise eksitusega. Sama nähtub ka Kasko Arendus OÜ ehitusloa

taotlusest (p 5). Kui vastustaja oleks väljastanud eksliku ehitusloa, pidanuks kaebaja taotlema

selle muutmist või kehtetuks tunnistamist ning uue korrektse ehitusloa väljastamist. Kuni

01.07.2015 kehtinud ehitusseadus (vt § 28 lg 1 p 7) kui ka alates 01.07.2015 kehtiv

ehitusseadustik (§ 46 lg 1 p 1) näevad ette ehitusloa kehtetuks tunnistamise, kui ehitise

kasutamise otstarve ehitamise käigus muutub. Ehitise kasutamise otstarvete loetelus (vt

majandus-

ja

kommunikatsiooniministri

26.11.2002

määrus

nr

10,

majandus-

ja

kommunikatsiooniministri 04.12.2012 määrus nr 7, majandus- ja taristuministri 02.06.2015

määrus nr 51) on elamud (kood 11000) eristatud hoolekandeasutustest (kood 11310), mille alla

paigutuvad mh päevakeskus, tugikodu, varjupaik, üldhooldekodu, erihooldekodu ja sotsiaalse

rehabilitatsiooni keskus. Pansionaati ei ole loetelus küll mainitud, kuid see on paigutatav

3-17-109

4(5)

hoolekandeasutuste (üldhooldekodu) alla. Tegemist on ehitise kasutamise erinevate otstarvetega,

mistõttu ei saa korterelamu kasutuse eesmärgiks olla pansionaat (vt kaebuse p 20). Ammugi on

viidatutest erinev ehitise kasutamise otstarbe mõttes sõidukite teeninduse hoone (kood 12332).

Seega nii varem kehtinud ehitusseaduse kui ka kehtiva ehitusseadustiku puhul tulnuks ehitusluba

nr 2184E kehtetuks tunnistada ning anda ehitise kasutamise otstarvet adekvaatselt kajastav uus

ehitusluba. Seega sõidukite teenindamise hoone püstitamiseks antud ehitusluba ei saa kuidagi

„muutuda“ korterelamu (ega ka pansionaadi) ehitusloaks, mistõttu ka kaebaja tõendamata väidete

õigsust eeldades on kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Tunnistajate ütluste alusel ei ole võimalik

sisustada ehitusluba kaebajale soovitud viisil, kui ehitusloalt nähtub selgelt ja ühemõtteliselt

teistsugune ehitise kasutamise otstarve kui väidetavas ehitusprojektis on kavandatud.

11. Sellisena on esitatud kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Esiteks ei saa ehitisregistri kande

parandamisega legitimeerida õigusvastast ehitustegevust (nagu kohus on 20.01.2017 määruses

selgitanud). Ehitisregistrisse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus, välja

arvatud seaduses sätestatud juhul (ehitisregistri põhimääruse § 3 lg 4). Seaduses ei ole omistanud

ehitisregistri kannetele sellist õiguslikku tähendust. Õiguse ehitada ehitis annab ehitusluba

(ehitusseadustiku 38 lg 1). Teiseks ei ole kaebaja esitanud selliseid ehitisregistri põhimääruse §

31 lg 2 kohaseid alusdokumente (eelkõige ehitusluba), mille alusel saaks pidada kaebust

ehitisregistrikande muutmise osas perspektiivikaks. Sisuliselt on vaidlus poolte vahel selle üle,

kas kaebajal on õigus Kiire maaüksusele ehitada korterelamut. Vaidlus ehitisregistri kande

õiguspärasuse üle ei ole selliseks vaidluseks õige vorm. Nähtuvalt kaebuses väljendatust leiab

kaebaja, et ehitusluba nr 2184E lubab temale korterelamu ehitamist. Kuna vastustaja on teist

meelt, tuleks kohaseks nõudeks pidada HKMS § 5 lg 1 p-s 6 nimetatud tuvastamisnõuet, mis

võimaldab tuvastada haldusakti (ehitusloa) kehtivust ning halduse tegevusest isikule tulenevaid

avalik-õiguslikke õigusi ja kohustusi. Samas tuleks ka seda kaebust esitatud asjaolude ja tõendite

valguses pidada ilmselgelt perspektiivituks. Esiteks välistab ehitusluba nr 2184E ilmselgelt

korterelamu ehitamise, fikseerides teistsuguse ehitise kasutamise otstarbe (sõidukite teeninduse

hoone). Juhul, kui kaebaja ei nõustunuks ehitusloa nr 2184E sisuga, tulnuks taotleda viidatud

ehitusloa kehtetuks tunnistamist, mida ei ole kaebaja aga teinud. Juhul, kui ehitusluba nr 2184E

oleks ka kehtetu selle õigusvastasuse tõttu, ei annaks see ikkagi kaebajale õigust püstitada Kiire

maaüksusele korterelamut, kuna vastavat õigust andvat ehitusluba kaebajale väljastatud ei ole.

Kohus nõustub vastustajaga selles, et keskkonnajärelevalveametniku järelevalveakt ei tõenda

kuidagi

ehitamise

õiguspärasust.

Ehitamise

õiguspärasus

ei

olnud

Rae

valla

keskkonnajärelevalve inspektori poolt teostatud kontrolli esemeks.

12. Kohus leiab, et ehitisregistri kanne ei ole haldusakt, vaid on haldustoiming. Registrikanne

osutub haldusaktiks, kui sellele on seadusega antud haldusaktiga võrdne tähendus, st kui selle

otsene eesmärk on andmesubjektile õiguste ja kohustuste tekitamine, mitte pelgalt andmete

töötlemine (Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2013.

Komm § 6, 2. f, lk 70). Ehitisregistri põhimääruse kohaselt on ehitisregistri kannetel

informatiivne ja statistiline, mitte õigustloov tähendus. Seega ei ole ehitisregistri kande muutmise

näol tegemist haldusaktiga, mille puhul oleks vastustaja pidanud kande muutmist põhjendama

või kaebajat eelnevalt ära kuulama. Kanded ehitisregistris tehakse ehitisregistri põhimääruse §

31 lg-s 2 nimetatud alusdokumentide alusel. Vastustaja on kande muutmisel lähtunud kehtivast

ehitusloast nr 2184E, mis kaebaja soovitud ehitise kasutamise otstarvet ei võimalda. Arvestades

vastustajale ehitisregistri põhimäärusest tulenevaid ülesandeid ja pädevust (§ 31 lg 1, § 32 lg 1

ja lg 2 p 4, § 34 lg 1 ja § 35 lg 1), on Rae vald kohtu hinnangul õiguspäraselt taastanud

ehitisregistri andmete koosseisu, mis Kiire maaüksuse osas vastab adekvaatselt registrisse

kantavate andmete alusdokumentidele. Kaebaja ei ole esitanud selliseid tõendeid, mille pinnalt

tekiks kahtlus vastustaja tegevuse õiguspärasuse osas. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks

eksinud uurimispõhimõtte vastu. Põhjendamata on ka kaebaja väited õiguspärase ootuse ning

õigusselguse põhimõtte rikkumise kohta.

3-17-109

5(5)

13. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast

kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. Kohus leiab, et

asjas on piisavalt selge, et kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS 121

lg 2 p 2). Seetõttu tuleb OÜ Silverwire kaebus jätta läbi vaatamata.

14. HKMS § 104 lg 5 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus jätab kaebuse läbi

vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 151 lg 1 p 2 või 3 või lõike 2 alusel.

Kuna kohus jätab kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel, ei kuulu tagastamisele

asjas tasutud riigilõiv.

15. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine kaebajalt õigust pöörduda

uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses

kunagi olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

Kohtunik