3-17-363/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TAR T U H AL D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

3-17-363

Määruse kuupäev

27. märts 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

kaebus Viru Vangla 31.01.2017.a toimingu -

venekeelsele pöördumisele vastamata jätmise -

õigusvastasuse tuvastamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja

Vastustaja Viru Vangla

Resolutsioon

1. Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

2. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonna-kohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

3. Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte

kaebajale.

Asjaolud

1. Viru Vangla loobus 31.01.2017.a vastusega nr 6-10/2460-2 (tl 2) vastamast

venekeelsele pöördumisele ning selgitas, et pöördumine tuleb esitada eesti

keeles. Vastuse põhjal tegi vangla kindlaks, et kaebaja pöördumine kujutas endast

märgukirja või selgitustaotlust.

2. esitas 13.02.2017.a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus teha

kindlaks, et tema venekeelse pöördumise vastu võtmata jätmine oli õigusvastane.

Kaebaja tugines keeleseaduse (KeeleS) § 9 lg 1 ja Jõhvi valla kodulehel avaldatud

arvulistele andmetele. Kaebaja palus vabastada teda riigilõivu tasumisest kaebuse

esitamisel.

Kohtu seisukoht

3. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p

2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

KeeleS § 10 lg 1 kohaselt toimub riigiasutuse asjaajamine eesti keeles. KeeleS § 12

lg 1 sätestab, et kui riigiasutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument,

on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud

sama seaduse § 9 sätestatud juhul.

KeeleS § 9 sätestab, et:

- omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest,

on igaühel õigus pöörduda selle omavalitsusüksuse territooriumil tegutseva

riigiasutuse poole ning saada vastuseid eesti keeles antavate vastuste kõrval selle

vähemusrahvuse keeles (§ 9 lg 1);

- omavalitsusüksuse püsielanik keeleseaduse tähenduses on Eesti kodanik,

alalist elamisõigust omav Euroopa Liidu kodanik ja tema perekonnaliige või

pikaajalise elaniku elamisloa alusel Eestis elav välismaalane, kelle püsiv elukoht

ehk elukoht, mille andmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub kõnealuses

vallas või linnas. Vähemusrahvusest püsielanike osakaalu määratlemisel

lähtutakse rahvastikuregistri andmetest kõnealuse aasta 1. jaanuari seisuga (§ 9

lg 2-3).

Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise

seaduse (MSVS) § 5 lg 9 p 5 kohaselt võib märgukirjale või selgitustaotlusele

vastamisest loobuda, kui märgukiri või selgitustaotlus ei ole esitatud eesti keeles ja

KeeleS § 12 kohaselt ei ole adressaat kohustatud sellele vastama.

Riigikohus on leidnud, et eesti keele kasutust tagavate sammude astumine, sh

eestikeelse asjaajamise kehtestamine on põhiseaduslikult õigustatud (lahend 3-4-1-

1-98 punkt II). Kohtul puudub põhjus kahelda eespool toodud sätete vastavuses

Eesti Vabariigi põhiseadusele.

4. Kaebuse põhjal esitas kaebaja praeguses asjas Viru Vanglale avalduse vene

keeles ning ei esitanud eestikeelset avaldust või avalduse tõlget eesti keelde.

Vastustaja loobus vastamisest, tuginedes MSVS § 5 lg 9 p 5.

Rahvastikuregistri pidaja teatas kohtule (tl 5), et seisuga 01.01.2017 oli

- Eesti kodanikke, alalist elamisõigust omavaid Euroopa Liidu kodanikke ja nende

perekonnaliikmeid ning pikaajalise elaniku elamisloa alusel Eestis elavaid

välismaalasi, kelle elukoht rahvastikuregistri järgi on Jõhvi vallas, 11592 isikut;

- nendest vene rahvusest 5768 isikut.

Seega ei ole Jõhvi vallas vähemalt pooled püsielanikud vene rahvusest (vähemalt

pool oleks olnud 11592/2=5796 isikut) ning Viru Vanglal puudus kohustus esitada

sisuline vastus kaebaja venekeelsele pöördumisele. Sel juhul ei ole kaebuse

rahuldamine ehk kaebaja eesmärgi saavutamine aga võimalik.

5. Kohus selgitab kaebajale, et Jõhvi valla kodulehel avaldatud andmed kajastavad

elanike koguarvu vallas. Elanike koguarvu hulka kuuluvad lisaks Eesti kodanikele,

alalist elamisõigust omavatele Euroopa Liidu kodanikele ja nende

perekonnaliikmetele ning pikaajalise elaniku elamisloaga välismaalastele ka

tähtajalise elamisloaga välismaalased. Tähtajalise elamisloaga välismaalasi aga

KeeleS § 9 kohaldamisel arvesse ei võeta.

6. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

7. Kuna kaebus tagastatakse, siis puudub vajadus kaebaja menetlusabi taotluse

lahendamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik