2-17-601/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

23. märts 2017 Tartu

Tsiviilasja number

2-17-601

Tsiviilasi

Kullar Karja kaebus kohtutäitur Andrei Krek otsuse

peale

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 27. jaanuari 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kullar Karja määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja

(avaldaja):

Kullar Karja

(isikukood: XXX)

Vastustaja (puudutatud isik): kohtutäitur Andrei Krek

Vastustaja (sissenõudja): Eesti Vabariik Maksu- ja

Tolliameti kaudu, lepinguline esindaja Karel Miisna

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 27. jaanuari 2017

määrus menetluskulude jaotuse osas.

2. Rahuldada Kullar Karja määruskaebus osaliselt.

3. Jätta Kullar Karja menetluskulud Eesti Vabariigi

(Maksu- ja Tolliameti kaudu) kanda.

4. Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata

kindlaks Kullar Karjale hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus ja mõista Eesti Vabariigilt (Maksu- ja

Tolliameti

kaudu)

Kullar

Karja

kasuks

menetluskuluna 15 (viisteist) eurot.

4. Jätta Kullar Karja alternatiivne taotlus menetluse

jätkamiseks läbi vaatamata.

5. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei

hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1. Kullar Karja (avaldaja) esitas 12. jaanuaril 2017 Viru Maakohtule kaebuse kohtutäitur Andrei

Kreki (täitur) 4. jaanuari 2017. a. otsuse peale. Avaldaja palus tunnistada täituri tegevusetus

täiteasjade menetlemisel seadusevastaseks. Kaebus võeti 17. jaanuari 2017. a määrusega

menetlusse.

25. jaanuaril 2017 esitas avaldaja Viru Maakohtule kirjaliku avalduse kaebusest loobumise

kohta. Avaldaja palus menetluskulud jätta täituri kanda.

2. Täitur avaldas, et tal ei ole vastuväiteid seoses kohtumenetluse lõpetamisega, menetluskulude

väljamõistmine temalt on põhjendamatu. Täituri hinnangul on 4. jaanuari 2017. a otsus

seaduslik ja põhjendatud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Viru Maakohus võttis kaebusest loobumise 27. jaanuari 2017. a määrusega vastu ja lõpetas

tsiviilasjas menetluse. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda.

Kohus leidis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, § 168 lg 4 ja § 172 lg 1

alusel, et käesoleval juhul on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda. Kohtu hinnangul oleks käesolevas menetluses ühelt poolelt menetluskulude

väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Avaldaja esitas Viru Maakohtu 21. jaanuari 2017. a. määruse peale määruskaebuse, milles

palus tühistada määrusega tehtud menetluskulude jaotuse ja mõista välja täiturilt avaldaja

kasuks menetluskulud summas 20 eurot, s.h riigilõiv 15 eurot ja ülekandetasu 5 eurot.

Alternatiivselt palus avaldaja tühistada avaldus menetluse lõpetamise kohta ja jätkata menetlust

sisulise lahendi tegemiseks.

Määruskaebuse kohaselt käitus maakohus vääralt, kui küsis 17. jaanuari 2017 kaebuse

menetlusse võtmise määruses puudutatud isikutelt nende õigusabikulude suurust, kuigi TsMS

§ 175 lg 3¹ järgi ei hüvitata täituri kantud õigusabikulusid täituri otsuse peale esitatud kaebuse

lahendamise menetluses. 21. jaanuari 2017. a määruses jättis kohus kohaldamata TsMS §-i 168

lg 5. Kaebuse esitaja sai 25. jaanuaril 2017 teada, et täitur täitis kõik kaebuses esitatud nõuded,

kuid ei tunnistanud menetluse lõpetamise otsuses oma senist tegevust seadusevastaseks. Samal

päeval, lähtudes heast tahtest ja menetlusökonoomia printsiibist, teatas avaldaja kohtule, et

kaebuses toodud nõuded on täidetud ja seetõttu võib menetluse lõpetada juhul, kui täitur kannab

avaldaja menetluskulud. Avaldaja loobus kaebusest pärast seda, kui täitur täitis tema kaebuses

esitatud nõuded, seega oleks pidanud kohus TsMS § 168 lg 5 alusel jätma menetluskulud täituri

kanda. Kaebuse kohaselt on avaldaja eesmärgiks sümboolse kulu sissenõudmine, sest täituri

tegevus ei olnud kooskõlas täituri seaduses toodud nõudega olla erapooletu, usaldusväärne, aus

ja kõlbeline. Avaldajal on menetluse jooksul tekkinud ka muid kõrvalkulusid, nagu kulud

transpordile ja kommunikatsioonile, samuti konsultatsioonid juristidega.

Alternatiivselt palus avaldaja uuendada menetlus juhul, kui kohus ei saa jätta menetluskulusid

täituri kanda ilma asjas sisulist lahendit tegemata.

VASTUSTAJATE SEISUKOHAD

5. Täitur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Vastuse kohaselt ei nõustu täitur avaldaja arvamusega, et kohus oleks pidanud kohaldamata

TsMS § 168 lg-t 5. Täitur on küll lõpetanud täitemenetlused nr 169/2012/1008 ja

169/2012/1009, kuid nende lõpetamise aluseks ei ole avaldaja kaebuse rahuldamine, vaid

sissenõudja Maksu- ja Tolliameti (sissenõudja) 23. jaanuari 2017 avaldus täitemenetluste

lõpetamiseks. Täitur ei ole 4. jaanuari 2017. a. otsust tühistanud ega oma seisukohta avaldaja

kaebuse kohta muutnud, samuti on otsus kehtiv ja seaduslik.

Täitur ei toeta avaldaja taotlust kohtumenetluse jätkamiseks. Avaldaja on oma kaebusest

loobunud ja palus kohtumenetluse lõpetada. Täitur andis kohtumenetluse lõpetamiseks

nõusoleku ning kohus on kohtumenetluse ka lõpetanud. Seega puudub seaduslik alus

kohtumenetluse uuendamiseks.

6. Sissenõudja märkis, et avaldaja on taotlenud jätta menetluskulude täituri kanda. Sissenõudja

on seisukohal, et kohus on seotud avaldaja taotlusega ning kohus ei saa väljuda määruskaebuse

piiridest. Sissenõudja ei esitanud määruskaebuse suhtes sisulist seisukohta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus

leiab,

et

avaldaja

määruskaebus

menetluskulude

jaotuse

ja

kindlaksmääramise osas tuleb rahuldada, muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.

8. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud

taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

Puudutatud isik on vaidlustanud maakohtu määruse üksnes resolutsiooni punkt 2 osas, s.o

menetluskulude jaotuse osas ja menetluskulude kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus

kontrollib maakohtu määrust üksnes vaidlustatud osas (TsMS § 659; § 651 lg 1).

Avaldaja esitas 25. jaanuaril 2017 avalduse menetluse lõpetamiseks ja palus jätta

menetluskulud riigilõiv 15 eurot ja sularahatehingu tasu 5 eurot täituri kanda.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei tule kohaldamisele TsMS § 172 lg 10, mille

kohaselt kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise

taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend

tehti. Kohtumenetlus tsiviilasjas 2-17-601 lõpetati avaldaja kaebusest loobumise tõttu, kuna

kohtutäitur lõpetas asjas täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel. Seega lõppes menetlus

avalduses taotletud eesmärgi saavutamise järel.

Ringkonnakohtu arvates on praegusel juhul põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1

teise lause alusel sissenõudja kanda. Sissenõudja avalduse alusel alustas täitur avaldaja suhtes

võlgnevuse sissenõudmist täiteasjades 169/2012/1008 ja 169/2012/1009. Sissenõudja tegi

30. novembril 2016 otsuse, millega tühistas avaldajale perioodi 1. aprill 2009 kuni 19. august

2010 eest määratud sotsiaalmakse avansilised maksed summas 1 386 eurot 81 senti ja

võlgnevusest tekkinud intressi. Avaldaja esitas 12. jaanuaril 2017 Viru Maakohtule kaebuse

täituri 4. jaanuari 2017 otsuse peale, millega täitur ei lõpetanud täitemenetlusi täiteasjades nr

169/201/1008 ja 169/2012/1009.

Sissenõudja esitas täiturile täitemenetluste lõpetamise avalduse 23. jaanuaril 2017, s.o peale

avaldaja poolt kaebuse esitamist maakohtule ja peaaegu kaks kuud peale võlgnevuse nõude

tühistamist. TMS § 48 lg 1 p 1 tulenevalt lõpetab täitur täitemenetluse sissenõudja avalduse

alusel. Peale sissenõudja poolt avalduse esitamist lõpetas täitur avaldaja suhtes täitemenetluse.

Ringkonnakohus on seisukohal, et sissenõudja poolt täitemenetluse lõpetamise avalduse

esitamise viivitamisega täiturile põhjustas sissenõudja olukorra, kus avaldaja oli sunnitud oma

õiguste kaitseks pöörduma kohtusse ja kandma seoses sellega kulusid (riigilõivu tasumine).

Seega on sissenõudja põhjustanud menetluse ja on õiglane jätta avaldaja menetluskulud

sissenõudja, mitte täituri kanda.

9. Ringkonnakohtu jättis avaldaja menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel sissenõudja

kanda. Avaldaja menetluskuluks on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot ja sularaha

ülekande tasu 5 eurot.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja

põhjendatud ulatuses. Põhjendatud on avaldaja poolt RLS § 59 lg 1 p 10 alusel 9. jaanuaril 2017

tasutud riigilõiv 15 eurot kaebuse esitamisel maakohtusse (tl 7).

Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud ja vajalik kulu sularaha ülekande tasu 5 eurot.

Riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse peale on käsikirjaliselt märgitud „TT 5.- EUR“.

Ringkonnakohtu arvates ei ole võimalik sellisel kujul kindlaks teha, et avaldaja on reaalselt

tasunud

ülekande

tasu.

Ringkonnakohtule

teadaolevalt

nähtub

teenustasu

suurus

maksekorraldusel trükituna eraldi real, mitte käsikirjaliselt lisatuna.

Seega on ringkonnakohtu hinnangul avaldaja põhjendatud ja vajalik menetluskulu 15 eurot, mis

tuleb sissenõudjalt avaldaja kasuks välja mõista.

10. Alternatiivselt palus avaldaja tühistada avaldus menetluse lõpetamise kohta ja jätkata

menetlust sisulise lahendi tegemiseks. Kuna ringkonnakohus rahuldab avaldaja taotluse

menetluskulude kindlaksmääramiseks, siis jätab ringkonnakohus avaldaja alternatiivse taotluse

läbi vaatamata.

11. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise

kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke