2-16-113848/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. märts 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-16-113848

Tsiviilasi

PLACET GROUP OÜ hagi Nele Salumets vastu põhivõla

318 euro 29 sendi, intressi ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

459 eurot 97 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PLACET GROUP OÜ; registrikood 11198910;

asukoht Fr. R. Kreutzwaldi 4, Tallinn, 10120, Harjumaa.

Hageja esindaja: Riho Siil; e-post jurist@itminkasso.ee

Kostja: Nele Salumets; isikukood XXXXXXXXXXX;

elukoht XXXXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt PLACET GROUP OÜ hagi Nele Salumets vastu põhivõla 318 euro 29 sendi,

intressi ja viivise väljamõistmiseks.

2. Mõista Nele Salumetsalt PLACET GROUP OÜ kasuks välja põhivõlg 275 eurot 7 senti, intress

91 eurot 2 senti, viivis 21 eurot ja 86 senti ning alates 4. augustist 2016 kuni põhivõla täieliku

tasumiseni tagastamata põhivõlalt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

3. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata (rahuldamata jääb põhivõla nõue 43 euro 22 sendi ulatuses

ning sellelt põhivõla osalt arvestatud viivise nõue).

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

5. Jätta menetluskuludest 90% Nele Salumetsa kanda ja 10% PLACET GROUP OÜ kanda. Mõista

Nele Salumetsalt PLACET GROUP OÜ kasuks välja menetluskulu 225 eurot.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. PLACET GROUP OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Nele

Salumetsalt (kostja) võla väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostja

esitas nõudele vastuväite. Kohus andis 27. juuli 2016. a määrusega asja üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 3. augustil 2016 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt enda

kasuks välja mõista põhivõla 318,29 eurot, intressi 91,02 eurot, hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise 25,2 eurot ja alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni

viivise põhivõlalt seaduses sätestatud määras. Hagi kohaselt sõlmisid pooled laenulepingu, mille

alusel laenas hageja kostjale 600 eurot. Laen tuli tagastada 12 osamaksega. Kostja pidi tasuma

ka intressi 288 eurot ja lepingutasu 12 eurot. Laenu tagastamise tähtaeg oli vastavalt

maksegraafikule 16. august 2015. Kostja ei tagastanud laenu kokkulepitud viisil. Kostja tegi 6

makset kogusummas 553,25 eurot. Hageja saatis kostjale meeldetuletusi, mille kulu on ta

makstud summadest maha arvanud. Hageja arvestas tasutud summast 7*1,5 eurot

meeldetuletuste saatmise eest e-kirjaga ja SMS-ga, 2*12 eurot meeldetuletuste saatmise eest, 12

eurot lepingutasuna, 261,71 eurot põhivõla katteks, 196,98 eurot intressi katteks ja 48,06 eurot

viiviste katteks. Kostja tegi inkassofirma töö tulemusel lisaks ühe 20 euro suuruse makse, mille

hageja arvestas põhivõla katteks. Kostjal on tasumata põhivõlg 318,29 eurot, intress 91,02 eurot.

Lisaks peab kostja tasuma viivist seaduses sätestatud määras.

3. Kostja esitas vastuse hagile, milles märkis, et tunnistab võlga, kuid võla täielik tasumine on

raskendatud. Kostja avaldas soovi sõlmida kompromiss võla tasumiseks osamaksetena.

KOHTU SEISUKOHT

4. Hageja nõuab kostjalt tarbijakrediidilepingust tuleneva laenu tagasimakse ja intressi tasumise

kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamise tõttu viivist.

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt on krediidisaaja kohustatud krediidi kasutamise

eest maksma tasu (praegu kokku lepitud intress) ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Krediidi suurus 600 eurot intressi suurus 288 eurot nähtub kohtule esitatud maksegraafikust.

Maksegraafiku juures on intressisummana kirjas küll 300 eurot, kuid nähtuvalt maksegraafikust

on seal hulgas ka lepingutasu 12 eurot. 600 euro ülekandmist hagejalt kostjale tõendab esitatud

maksekorraldus. Kostja on tunnistanud võlga. Kohtule ei nähtu asja materjalidest asjaolusid, mis

viitaksid lepingu tühisusele. Seega on kostja kohustatud tagastama tasumata krediidisumma ja

intressi.

6. Hageja on hagis välja toonud, et kostja on hagejale laenulepingu alusel tasunud kokku 573,25

eurot, millest hageja on arvestanud meeldetuletuste saatmise eest 34,5 eurot, lepingutasu 12

eurot, 281,71 eurot põhivõla katteks, 196,98 eurot intressi katteks ja 48,06 eurot viiviste katteks.

Kohus leiab, et laenulepingus märgitud viivisemäär 1,2% päevas on tühine lepingutingimus,

kuna see on vastuolus VÕS § 415 lg-ga 1, mille kohaselt ei või viivisemäär ületada koostoimes

VÕS § 113 lg-ga 1 lepingus kokkulepitud intressimäära. Seega võis hageja nõuda lepingujärgsete

maksetega viivitamisel viivist määras 48% aastas. Lepingus oli märgitud intressimääraks küll

50%, kuid see arvestas sisse ka lepingutasu, mistõttu lähtudes tegelikust intressi suurusest 288

eurot, oli intressimäär 48%. Arvestades põhjendatud viivisemäära, esitatud maksegraafikut,

hagis välja toodud kostja poolt tasutud summade suurust ja tasumise päevi ning VÕS § 415 lg-s

2 sätestatud kohustuste täitmise järjekorda, võis hageja kostja tasutud summadest lugeda vaid

4,84 eurot viivise katteks. Kohus loeb ülejäänud summa suuruses 43,22 eurot tasutuks põhivõla

katteks, mistõttu tuleb lugeda tasutud summadest põhivõla katteks tasutuks 324,93 eurot. Seega

tuleb hagi põhivõla osas rahuldada osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg

275,07 eurot. Intressinõude osas on hagi laenulepingu järgi põhjendatud, mistõttu tuleb kostjalt

välja mõista intress 91,02 eurot.

7. Hageja nõuab kostjalt ka põhivõla tasumisega viivitamise eest viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt

võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist,

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on esitanud

viivisenõude põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17. augustist 2015,

st kogu võla sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni 3. augustil 2016. Arvestades seda,

et kostja põhivõla nõue oli põhjendatud osaliselt, on selle võrra väiksem ka põhjendatud

viivisenõue, mis tuleb seetõttu rahuldada summas 21,86 eurot. Alates hagi esitamisele järgnevast

päevast tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras tasumata põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni.

8. Menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt

hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 90% ulatuses. Seega jääb 90%

menetluskuludest kostja ja 10% hageja kanda.

9. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ning asja materjalidest ei nähtu, et ta oleks

menetluskulusid kandnud. Seega on tema menetluskulude suurus 0 eurot. Hageja on esitanud

menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud kokku

summas 325 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ning esindajakulu 225 eurot. Esindaja ajakulu on 4,5

tundi tunnihinnaga 50 eurot.

10. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175

lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole

usutav, et hageja esindajal kulus 2,5 tundi 15. novembri 2016 menetlusdokumendi koostamisele,

mis sisuliselt seisnes poolte kirjavahetuse edastamises ja eelnevale kirjavahetusele, millest

koosnesid poolte kompromissiläbirääkimised. Seda isegi koos kostja vastusega tutvumise ja

kompromissiprojekti koostamisega. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud esindajakulu 150

eurot.

11. Hageja menetluskulud käesolevas asjas on kokku seega 250 eurot (150+100). Kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista sellest 90%, st 225 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik