3-16-2493/7 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht

22. märts 2017; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-16-2493 Haldusasi

R. L kaebus Maksuja Tolliameti 01.09.2016 maksuotsuse nr 12.2- 3/034371-2 tühistamiseks kaebajat puudutavas osas ning 02.11.2016 vaideotsuse nr 6-1/3504-2 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja – R. L, esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus; Vastustaja – Maksuja Tolliamet, esindaja Andreas Aas RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 22.03.2017. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet kohustas 01.09.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/034371-2 A. Pit ja R. Lt solidaarselt tasuma alkoholiaktsiisi võlgnevust summas 8901 eurot ja 77 senti.

2. R. L esitas 15.10.2016 Maksuja Tolliameti 01.09.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/034371-2 peale vaide, mis jäeti 02.11.2016 vaideotsusega nr 6-1/3504-2 rahuldamata.

3. R. L esitas 02.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti 01.09.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/034371-2 tühistamiseks teda puudutavas osas ning ka 02.11.2016 vaideotsuse tühistamise nõude.

4. Tallinna Halduskohtu 16.12.2016 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 25). Maksuja Tolliamet vastas kaebusele 16.01.2017.

5. Tallinna Halduskohtu 02.02.2017 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses (tl 135).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

6. Kaebaja leiab, et vaidlustatud maksuotsusega on rikutud tema õigusi. Eraldiseisvat maksumenetlust ei ole läbi viidud. Maksuotsus on tehtud kriminaalasja nr 14930000020 menetlemise käigus kogutud tõendite pinnalt ja neid tõendeid on loetud piisavaks. Samas ei ole kaebaja ennast süüdi tunnistanud ja kuigi on olemas jõustunud kohtuotsus, ei tähenda see automaatselt, et kõik teo asjaolud oleksid kaebaja suhtes tuvastatud ning et vastavat kohtuotsust saaks võtta aluseks isikule alkoholiaktsiisi tasumise nõude esitamiseks. Kaebaja leiab, et ei ole alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse § 22 mõistes isik, kes oleks olnud kohustatud aktsiisi tasuma ning leiab, et maksukohustus on tema suhtes määratud ebaõiglaselt. Samuti ei nõustu kaebaja Maksuja Tolliameti poolse ATKEAS § 22 lg 1 p 4 tõlgendamisega. Kui isiku teos puudub subjektiivne külg, ehk isik ei olnud teadlik kauba vedamisel, et ta veab kaupa, millel võib olla aktsiisi kohustus, siis ei saa teda määratleda ATKEAS § 22 lg 1 p 4 mõttes aktsiisimaksu maksmise kohustuslasena. Aktsiisimaksu kohustus on tekkinud isikul, kes oli teadlik, millist kaupa veetakse, ehk siis antud juhul oli selleks isikuks A. P.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7. Vastustaja leiab, et 01.09.2016 maksuotsus nr 12.2-3/034371-2 on nii faktiliselt kui ka õiguslikult põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Vastustaja arvates on kaebaja väide, et maksuotsusest ei nähtu eraldiseisva maksumenetluse läbiviimine, paljasõnaline ja tendentslik. Maksumenetluse läbiviimine nähtub läbivalt ja ilmekalt nii kontrollaktist kui ka maksuotsusest. Maksuotsuse punktis 3 on viidatud ka tõenditele, millest lähtuvalt maksukohustus tuvastati.

8. Vastustaja jääb ka vaideotsuses väljendatud seisukohale ATKEAS § 22 lg 1 p 4 kohaldamise küsimuses. Selleks, et isikul tekiks maksukohustus, ei pea ta olema rikkumist toime pannud tahtlikult ning maksukohustuse tekkimise eelduseks ei ole rikkumise toimepanija süü. Maksukohustus tekib rikkujal olenemata sellest, kas ta oli rikkumise toimepanemisest teadlik või mitte. Seega oleks R. L käesoleval juhul aktsiisimaksjaks ka juhul, kui tema teadlikkus käitlemiseks mittelubatud alkoholi Eestisse toimetamisest ei oleks tuvastamist leidnud.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksuja Tolliameti 01.09.2016 maksuotsust nr 12.2- 3/034371-2 ning taotletud selle tühistamist kaebajat puudutavas osas. Nimetatud maksuotsusega kohustati A. Pit ja R. Lt tasuma solidaarselt alkoholiaktsiisi võlgnevust summas 8901 eurot ja 77 senti. Maksuhaldur tegi kindlaks, et A. P ja R. L olid rikkunud alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ka ATKEAS) nõudeid maksustamata alkoholi vastuvõtmisel ning edasitoimetamisel. Vastavalt alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse § 22 lg 1 p 4 maksab aktsiisi isik, kes on rikkunud eelnimetatud seaduse nõudeid aktsiisikauba tootmisel, maksumärgistamisel, ladustamisel, lähetamisel, vedamisel, valdamisel ja kauba võõrandamisel isikule, kellel ei ole õigust kaupa ajutises aktsiisivabastuses vastu võtta. Kaebaja leiab, et ta osutas A. Pile vaid sõiduteenust ning ta ei olnud ka teadlik, et veab kaupa, millelt tuleb aktsiisi maksta. Vastustaja omakorda on seisukohal, et ATKEAS § 22 lg 1 p 4 kohaselt tekib rikkujal maksukohustus olenemata sellest, kas ta oli rikkumise toimepanemisest teadlik või mitte. Kaebaja taolise tõlgendusega ei nõustu. Seega tuleb kohtul menetlusosaliste vastandlikku positsiooni hinnata.

10. Kaebaja on vaidlustanud ka Maksuja Tolliameti 02.11.2016 vaideotsust nr 6-1/3504-2, millega jäeti 01.09.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/034371-2 peale esitatud vaie rahuldamata. Siinkohal peab kohus vajalikuks selgitada, et põhivaidlus väljendub siiski maksuotsusega kindlaks määratud maksukohustuse ja maksuvõlgnevuse õiguspärasuse küsimuses ning vaideotsuse võib õigusselguse huvides tühistada sel juhul kui 01.09.2016 maksuotsus osutub õigusvastaseks. Olukorras, kus tegemist on õiguspärase maksuotsusega, vastupidisel eeldusel baseeruvat vaideotsuse tühistamise nõuet rahuldada ei saa.

11. Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud. Vaidlusalune maksuotsus on õiguspärane ning seda on põhjendatud nii õiguslikult kui ka faktiliselt. Vaidlustatud maksuotsuses on selle andmise õiguslik alus piisavalt välja toodud. Seonduvalt eelnimetatuga võib asuda pigem sellisele seisukohale, et osa viiteid on isegi üleliigsed, kuid see ei ole maksuotsuse tühistamise alus. Kaebajale on saadetud eelnevalt ka teade kontrolli alustamise kohta maksumenetluse tähenduses ning võimaldatud anda omapoolseid selgitusi. Vastav teade on haldusasja materjalide juurde esitatud (tl 114-119).

12. Alkoholilt tasumisele kuuluva aktsiisimaksu arvestuse osas ei ole protsessiosaliste vahel vaidlust olnud. Antud juhul ei saa olla vaidlust ka selles, et kaebaja tõi koos A. Piga 13.05.2014 Lätist suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi. Selles osas on kaebaja KarS § 375 lg 1 järgi kriminaalasjas nr 1-14-8890 süüdi tunnistatud. Nimetatud lahend on jõustunud ning haldusasja materjalide juurde esitatud (tl 108-111). Kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditele võib maksuhaldur tugineda. Seda on maksumenetluse läbiviimisega seonduvaid vaidlusi kajastava kohtupraktika käigus korduvalt selgitatud. Kohus nõustub vaidlustatud haldusaktis ja vaideotsuses antud hinnangutega tõenditele, samuti maksuotsuses ja vaideotsuses väljendatud põhiseisukohtadega ning ei pea vajalikuks seda kõike lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikest 2 detailsemalt välja tuua, sest kaebus jääb rahuldamata. Vastavalt ATKEAS § 22 lg 1 p 4 maksab aktsiisi ka isik, kes on rikkunud eelnimetatud seaduse nõudeid aktsiisikauba vedamisel. Kaebaja on küll märkinud, et ta ei olnud seaduse nõuete rikkumisest ja edasitoimetatavate kanistrite sisust teadlik ning ei tegutsenud tahtlikult, kuid selliseid ütlusi kriminaalmenetluses siiski usaldusväärseks ei peetud. Maksuhaldur ei ole seda samuti usaldusväärseks pidanud ning on oma vastavasisulist seisukohta maksuotsuse punktis 4 piisavalt põhjendanud. Eelnimetatud seisukoha ja põhjendustega tuleb nõustuda. Samas ei ole see aspekt vaidlusaluse maksumenetluse puhul enam ainutähenduslik. Seadust tõlgendatakse eelkõige grammatiliselt ning siinkohal tuleb vastustajaga nõustuda, et ATKEAS § 22 lg 1 p 4 kohaselt tekkis kaebajal aktsiisikauba vedamisel aktsiisi maksmise kohustus olenemata sellest kas ta oli seaduse nõuete eiramisest teadlik või mitte. Seega ei ole kaebuse rahuldamiseks alust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 27.03.2018 kohtuotsuse

RESOLUTSIOON

1. Jätta R. L apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.03.2017 otsus haldusasjas nr 3-16-2493 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste haldusja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud nende enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 26.04.2018 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).