2-16-18791/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVastu võtta Eesti Vabariigi loobumine hagist Ain Uibopuu vastu 400 euro nõudes ning Määrata tsiviilasjas nr 2-16-18791 Ain Uibopuu menetluskulude rahaliseks suuruseks
Legislator headnote
AI generated2-16-18791/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Vastu võtta Eesti Vabariigi loobumine hagist Ain Uibopuu vastu 400 euro nõudes ning Määrata tsiviilasjas nr 2-16-18791 Ain Uibopuu menetluskulude rahaliseks suuruseks
Full text
Tsiviilasi nr 2-16-18791
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Hiie Lindmets
Määruse avalikult teatavaks-
tegemise aeg ja koht
22. märts 2017, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-18791
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi hagi Ain Uibopuu vastu 400 euro nõudes
Menetlustoiming
menetluse lõpetamine
Menetlusosalised
ja
nende
esindajad
hageja
Eesti
Vabariik
Keskkonnainspektsiooni
kaudu
(rk 70003106;
asukoht
Kopli 76,
10416
Tallinn;
e-post
valve@kki.ee),
esindaja
jurist
Annika
Kruus,
e-post
annika.kruus@kki.ee;
kostja
Ain
Uibopuu
(ik
XXXXXXXXXXX;
elukoht
XXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Kalju Kutsar, e-post
kalju@valgejauiga.ee
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Vastu võtta Eesti Vabariigi loobumine hagist Ain Uibopuu vastu 400 euro nõudes ning
lõpetada tsiviilasja nr 2-16-18791 menetlus.
2. Jätta poolte menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
3. Määrata tsiviilasjas nr 2-16-18791 Ain Uibopuu menetluskulude rahaliseks suuruseks
216 eurot koos käibemaksuga (lepingulise esindaja kulud).
4. Välja mõista Eesti Vabariigilt Ain Uibopuu kasuks menetluskulud 216 eurot.
5. Väljamõistetud
menetluskulu
216 eurot
kanda
Ain
Uibopuu
arvelduskontole
nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX, märkides selgitusse „menetluskulud tsiviilasjas nr 2-
16-18791“.
Määrus toimetada kätte pooltele.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu
kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1. Tartu Maakohtu menetluses on Eesti Vabariigi (hageja) hagi Ain Uibopuu (kostja) vastu 400 euro
nõudes.
2. 20.03.2017 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks.
Avaldusest nähtuvalt ei ole seoses Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-158-16 keskkonnakahju
sisustamisega enam täidetud hagiavalduse nõude eeldused.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 3 alusel edastas kohus 20.03.2017 kostjale
hageja avalduse hagist loobumiseks ja palus hiljemalt 23.03.2017 esitada kohtule kostja seisukoha
hagist loobumise osas koos menetluskulude nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega.
4. 21.03.2017 teatas kostja, et tal ei ole vastuväiteid, et hageja oma nõudest loobub. Kostja märgib,
et on tasunud esindajale õigusabi osutamise eest 216 eurot koos käibemaksuga. Kostja palub
nimetatud summa hagejalt välja mõista. Kostja kinnitab, et kulud on kantud seoses antud
menetlusega ja et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa seetõttu tekkinud kuludelt käibemaksu
tagasi
arvestada.
Menetluskulud
palub
kostja
kanda
enda
arvelduskontole
nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
Kostja on lisanud vastusele advokaadibüroo 06.01.2017 arve nr 3 ja kliendilaekumiste aruande.
5. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist
loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi
jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega
ühtlasi lõpetab asja menetluse.
Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel asja menetlus
lõpetada.
6. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga
sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist
loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed
tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
Hageja on kinnitanud 20.03.2017 avalduses, et ta on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest.
7. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus
menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja
arvatud kulude rahalise suuruse.
TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja
arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
Kuna käesolevalt ei ole kostja hageja nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud, jätab kohus TsMS
§ 168 lg 4 alusel poolte menetluskulud hageja kanda.
8. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse
kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust
lõpetava määruse tegemist.
Kostja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ja palunud hagejalt välja mõista
menetluskulu 216 eurot koos käibemaksuga.
TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS
§ 175 lg-s 1 sätestatud põhimõtte järgi on lepingulise esindaja kulude hüvitamise kriteeriumiks
esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise
esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindaja kulude põhjendatuse ja
vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude
hüvitamise eest. Seega on kohtul kohustus kontrollida kostja menetluskulude põhjendatust ja
vajalikkust.
Menetluskulude nimekirjast ja kohtule esitatud arvest nähtub, et kostjale on antud tsiviilasjas
osutatud õigusabi 216 euro eest koos käibemaksuga (180 eurot ilma käibemaksuta).
Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu (seaduse alusel tekkiv avalik-õiguslik nõue), hageja
nõude olemust (keskkonnakahju), tsiviilasja keerukust (vähekeerukas, selgelt piiritletud,
lihtmenetluse asi) ja mahukust (vähemahukas) ning kostja menetlusdokumendis (09.01.2017 vastus
hagile) esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab, et kostja õigusabikulud on TsMS § 175 lg 1 mõttes
põhjendatud ja vajalikud taotletud 216 euro ulatuses.
Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt määrab kohus tsiviilasjas nr 2-16-18791 kostja
menetluskulude rahaliseks suuruseks 216 eurot koos käibemaksuga. Menetluskulude jaotust
arvestades kuulub nimetatud summa hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Väljamõistetud
menetluskulu tuleb kanda kostja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
/allkirjastatud digitaalselt/
kohtunik