1-16-3598/39 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

20. märts 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-3598 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 21. veebruari 2017 määrus O.V (ik XXX) karistuse täitmisele pööramises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu O.V, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 21. veebruari 2017 määrus jätta muutmata.

2. O.V määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 19.05.2016 otsusega tunnistati O.V süüdi kokkuleppemenetluses KarS §

121 lg 1 järgi ning KarS § 68 lg 1 kohaldamisega karistati vangistusega 7 kuud 28 päeva. KarS §

74 lg 1, 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata tingimusel, et O.V

1-aastase katseaja jooksul täidab KarS § 75 lg 1 p-st 1-6, lg 2 p-s 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustust. Kohtuotsus jõustus 04.06.2016.

2. Kriminaalhooldusametnik A. Pospelova esitas 13.02.2017 Viru Maakohtule taotluse, milles palub pöörata O.V-le mõistetud karistuse täitmisele, kuna viimane rikub talle kohtu poolt määratud kohustusi. Rikkumine seisneb selles, et O.V

ei taotlenud

kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba Eesti territooriumilt lahkumiseks, ei ilmunud registreerimisele kahel korral ning ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi.

3. Viru Maakohus oma 21.02.2017 määrusega rahuldas kriminaalhooldusametniku taotluse

O.V-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks ning pööras O.V-le Viru

Maakohtu 19.05.2016 kohtuotsusega mõistetud karistuse 7 kuud 28 päeva vangistust täitmisele.

O.V karistuse kandmise alguseks luges kohus alates tema poolt karistuse kandmisele asumise.

4. 14.06.2016 selgitati O.V-le kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, kohtuotsuse sisu ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate kontrollnõuete rikkumise korral. Isik on kinnitanud allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. O.V rikkus

08.07.2016 kriminaalhooldusega kaasnevat kohustust küsida eelnevalt kriminaalhooldajalt luba

Eesti territooriumilt lahkumiseks. 30.12.2016 tuvastas politsei O.V alkoholijoobe ning narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise ilma arsti ettekirjutuseta. Samuti on O.V jätnud ilmumata registreerimisele 27.06.2016 ja 05.01.2017. Kohus tuvastas, et kontrollnõuete ja lisakohustuse täitmata jätmise kohta ei ole O.V esitanud ühtegi mõjuvat põhjust või asjaolu, mille alusel oleks rikkumist võimalik lugeda vabandatavaks.

5. Katseaja tingimuste rikkumine näitab süüdimõistetu suutmatust alluda kriminaalhooldusele. Arvestades O.V käitumist katseajal, puudub veendumus, et ta suudab edaspidi täita kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustust. Edasine kriminaalhoolduse läbiviimine ei ole põhjendatud, kuna O.V suhtub negatiivselt kohtu poolt määratud karistusse. Süüdimõistetu on oma järjepideva käitumisega näidanud, et ei suuda talle tingimisi mõistetud karistust tõsiselt võtta.

Määruskaebus

6. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu O.V , kes palub tühistada Viru Maakohtu määruse ja asendada vanglakaristus üldkasuliku tööga.

7. O.V töötab Tallinnas firmas XXX OÜ. Tema toetust on vaja perele – O.V on 1 õde ja 3 venda, ema on kodune ja isa töövõimetu. O.V vangistusega satuks tema pere ja lähedased raskesse olukorda.

8. O.V on teadlik, et käitumiskontrolli ajal ei tohtinud tarvitada alkoholi ja täita käitumiskontrolli nõudeid, kuid ei suutnud õigel ajal ja õiges kohas öelda „ei“. O.V on oma vigadest aru saanud ja mõelnud oma tuleviku, pere peale ning palub asendada vanglakaristuse üldkasuliku tööga. Samuti on nõus osalema programmis, kus õpetatakse „ei“ ütlemist ning alkoholist loobumist.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

9. Ringkonnakohus, hinnanud kohtutoimiku materjale ja maakohtu määrust, jääb maakohtu määruses toodud järelduste juurde ning leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja igakülgselt põhjendatud. Ringkonnakohus märgib määruskaebuses toodud väidetele vaid järgmist.

10. Tulenevalt KarS § 74 lg-st 4, on kohtul võimalik määrata täiendavaid kohustusi vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. Kriminaalhooldusametniku ettekandest ning toimiku materjalidest nähtuvalt on

O.V mitmeid kordi rikkunud katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustust – tarvitanud keelust olenemata alkoholi katseaja vältel (30.12.2016), lahkunud ilma

kriminaalhooldusametniku eelneva loata Eesti territooriumilt (08.07.2016) ning kahel korral jätnud ilmumata kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele (27.06.2016 ja 05.01.2017).

Rikkumistega on O.V näidanud oma negatiivset suhtumist õiguskorda, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks täiendavate kohustuste määramist.

11. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ka katseaja pikendamist, kuna O.V on korduvalt rikkunud katseaja kontrollnõudeid. Samuti nähtub toimiku materjalidest, et

kriminaalhooldusametnik on andnud O.V-le kirjalikke hoiatusi (tl 19, 21), tulles O.V-le korduvalt vastu. O.V selgitused rikkumiste kohta ei ole mõjuvad põhjused ja nimelt: lahkus 08.07.2016 Eesti territooriumilt seoses tööpakkumisega, ei ilmunud 27.06.2016 registreerimisele, kuna käis seoses tööga Tallinnas, 05.01.2017 ei ilmunud registreerimisele, kuna sattus maanteel sõites tuisu kätte ja tarvitas viina 30.12.2016 umbes 0,7 liitrit koos vana tuttavaga.

Samuti selgitab ringkonnakohus, et KarS § 74 lg 4 alusel ei saa määrata täiendavat ÜKT kohustust, nagu seda on palunud kaebaja.

12. Kaebaja toob välja, et tema toetust on vaja perele ning O.V vangistusse sattumisel satuks tema pere ja lähedased raskesse olukorda. Väljatoodud asjaolud ei ole aluseks vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks KrMS § 415 alustel.

13. Ringkonnakohtu hinnangul on O.V suhtunud hoolimatult talle kohtu poolt kehtestatud kriminaalhoolduse nõuetesse. Allutades isiku kriminaalhooldusele ning täiendavatele kontrollnõuetele, on isikul kohustus nende täitmiseks ja isik peab olema teadlik, et kontrollnõuete korduva rikkumisega võib kaasneda karistuse täitmisele pööramine. O.V ei ole oma käitumisviisidega näidanud soovi enda parandamiseks. Kaebaja soovib osaleda

sotsiaalprogrammides ning õppima ütlema „ei“ alkoholi tarbimisele. Kui isik viibib kinnipidamisasutuses, ei ole tal võimalik ka alkoholi tarvitada, samuti on võimalik määrata ka erinevaid sotsiaalprogramme.

On ilmselge, et O.V ei ole suutnud talle katseaja kestel määratud kohustusi täita ning kohtutel on piisav alus järeldada, et süüdimõistetu ei asu ka tulevikus katseaja nõudeid täitma.

O.V on korduvalt rikkunud mitmeid eelnimetatud kriminaalhoolduse tingimusi ning ei suuda oma käitumist muuta, mistõttu tuleb ärakandmata karistus pöörata täitmisele.

14. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Aarne Sarjas