3-16-2459/6 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

17. märts 2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-2459

Haldusasi

Andres Liinsoo kaebus Viru Vangla 26.08.2016 koostatud

iseloomustuse õigusvastasuse kindlakstegemise ja

ettekirjutuse tegemise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 6. jaanuari 2017 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Andres Liinsoo määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Andres Liinsoo

volitatud esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Andres Liinsoo määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Halduskohtu 6. jaanuari 2017 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla edastas 29. augustil 2016. a saatekirjaga Eesti Vabariigi Presidendile Andres

Liinsoo armuandmispalve, millele oli lisatud kaebaja iseloomustus.

2. Andres Liinsoo esitas 23. septembril 2016 Viru Vanglale selgitustaotluse, milles palus

tõendeid iseloomustuses öeldu kohta. Viru Vangla jättis 29. septembri 2016 vastusega

teabenõude rahuldamata põhjendusel, et Viru Vangla ei valda küsitud tõendeid.

3. Andres Liinsoo esitas 28. septembril 2016 iseloomustuse kohta vaide, milles palub

tuvastada armuandmispalvele lisatud iseloomustuse õigusvastasus, eemaldada iseloomustus

Andres Liinsoo isiklikust toimikust ja tagada iseloomustuse eemaldamine Vabariigi Presidendi

Kantseleis avatud toimikust kaebaja armuandmispalve(te) kohta. Vaide kohaselt sisaldas

iseloomustus viidet kustunud karistusele ja ebaõigeid faktiväiteid.

4. Viru Vangla jättis 31. oktoobri 2016. a vaideotsusega vaide rahuldamata. Iseloomustus ei

ole õiguslikult siduv ja kustunud karistuste väljatoomise eesmärk on üknes võimalikult täpne

isiku kriminaalse käitumise kirjeldus ning tegemist on faktidega, mis on kajastatud

infosüsteemis. Vaidlusalune faktiväide vastab vaideotsuses kirjeldatud asjaoludel tegelikkusele.

5. Andres Liinsoo esitas esindaja vahendusel 30. novembril 2016 Tartu Halduskohtule

kaebuse, milles palub tuvastada kaebaja armuandmispalve juurde 26. augustil 2016 Viru

Vangla koostatud iseloomustuse õigusvastasus, eemaldada iseloomustus A. Liinsoo

kinnipeetava isiklikust toimikust ja tagada iseloomustuse eemaldamine Vabariigi Presidendi

Kantseleis avatud toimikust kaebaja armuandmispalve(te) kohta.

Kaebuse kohaselt on iseloomustus õigusvastane ning rikub Andres Liinsoo õigust heale

haldusele ja tema isikuandmete töötlemisele kooskõlas seadusega. Iseloomustuses esitatud

ebaõiged andmed riivavad kaebaja au ja head nime, mis on kaitstud põhiseaduse §-ga 17.

Tuvastamiskaebus antud asjas on oluline, kuna see on heastamiskaebuse eelduseks ning

välistab hilisemaid vaidlusi kõnealuse faktiväite ja arhiveeritud karistusregistri andmete

kasutatavuse osas.

6. Tartu Halduskohus tagastas 6. jaanuari 2017. a määrusega Andres Liinsoo kaebuse

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

6.1. Kaebaja suhtes koostatud iseloomustusel puudub õiguslik tähendus, et seda halduskohtus

vaidlustada. Tegemist ei ole haldusaktiga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 mõistes,

vaid inimese isikuomadustele antava hinnanguga, mis ei saa tekitada, muuta või lõpetada isiku

õigusi kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise menetlemisel. Iseloomustuse koostamine on üks

menetlustoiming menetlustoimingute ahelas, mis on suunatud konkreetse toimingu

sooritamisele ehk materjalide kohtule (või presidendile) esitamisele.

6.2. Isikule on tagatud tõhusad õiguskaitsevahendid väljaspool halduskohtumenetlust tingimisi

ennetähtaegse vabastamise otsustamise menetluses, kus tal on võimalus esitada iseloomustuse

andmetele vastuväiteid ja tõendeid. Kindlas menetluses maakohtule esitatud materjalid saavad

rikkuda kaebaja õigusi vaid siis, kui kohus langetab nendele tuginedes ebaõige otsustuse. Kui

kohtud vaatamata eespoolmainitud õiguskaitsevahendite kasutamisele tuginevad sellegipoolest

ebatäpsele iseloomustusele, saaks kõne alla tulla õigusemõistmisega tekitatud kahju

hüvitamine. Kuivõrd aga puudub alus eeldada, et kohtunik sellise kahju hüvitamise eeldusena

paneks käesoleval juhul toime kuriteo, on selge, et võimalik hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt

perspektiivitu. Seega puudub kaebajal tuvastamisnõude osas kaebeõigus tulenevalt

HKMS § 45 lg-test 2 ja 3.

6.3. Presidendi armuandmise otsustamine on kaalutlusotsus, millesse kohtul puudub võimalus

sekkuda. Juhul, kui president jätab armuandmispalve rahuldamata, võib armuandmise küsimus

samas kriminaalasjas uuesti läbivaatamisele tulla pärast aasta möödumist, arvates eelmise palve

rahuldamata jätmisest.

6.4. Üldjuhul ei ole võimalik muus kohtumenetluses menetlusosalise sooritatud toimingut

halduskohtumenetluses vaidlustada ning väärate faktiväidete esitamisele tuleb tähelepanu

juhtida kohtumenetluses, kus need esitatakse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7. Andres Liinsoo esitas esindaja vahendusel 23. jaanuaril 2017 määruskaebuse, milles

palub Tartu Halduskohtu 6. jaanuari 2017 määruse tühistamist ja tagastada asi halduskohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks.

7.1. Isiku võimalus avaldada oma seisukoht haldustoimingu või –akti kohta teises kohtu- või

kohtuvälises menetluses ühelt poolt ei võta tal õigust pöörduda halduskohtusse ja teiselt poolt

ei võimalda tal neid vaidlustada muus menetluses ja kaebetähtaega rikkudes. Seega on ebaõige

halduskohtu seisukoht, et toimingute õigusvastasusele saab tugineda süüteomenetluses

halduskohtumenetlust läbimata.

7.2. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kaebajal ei ole õigust nõuda tema kohta käivate

faktiväidete ja väärtushinnangute kustutamist. Riigikohus on selgitanud, et vangi ja avaliku

võimu suhetele laieneb isikuandmete kaitse seadus (IKS) ning andmete avaldamine on

põhiõigusi riivav haldustoiming, mis on õiguspärane üksnes juhul kui see tugineb seaduses

sätestatud õiguslikule alusele, on kooskõlas menetlus- ja materiaalõigusega ning on

demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne.

8. Tartu Halduskohus jättis 31. jaanuari 2017. a määrusega Andres Liinsoo määruskaebuse

käiguta ja andis täiendava tähtaja riigilõivu tasumiseks. Pärat puuduste kõrvaldamist võttis

Tartu Halduskohus 3. veebruari 2017. a määrusega Andres Liinsoo määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 6. jaanuari 2017. a määruse peale menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ja

edastas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu 6. jaanuari 2017 määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks

korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust

määruskaebuse rahuldamiseks. Määruskaebuses esitatud väidete osas märgib ringkonnakohus

järgmist.

10. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt võib kohus

kaebuse tagastada selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades et

tema faktilised väited on tõendatud. Kohus on jõudnud järeldusele, et kaebaja käsutuses on

olnud tõhusad õiguskaitsevahendid ning kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

Määruskaebusmenetluses on vaidluse all üksnes küsimus, kas halduskohus on kaebuse õigesti

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastanud. Tegemist on kohtu kaalutlusõigust võimaldava

normiga, mis võimaldab kohtul nii ennatlikult esitatud kui ka eduväljavaadeteta kaebused

tagastada. Riigikohus on selgitanud, et Põhiseaduse § 15 lg 1 esimesest lausest tuleneb igaühe

õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See aga ei tähenda, et

isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse.

Seda põhiõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse

proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on

õiguskindluse ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik (RKHKo 3. september

2007, 3-3-1-40-07, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus kaebuse õigesti

tagastanud. Kohus on piisavalt põhjendanud väljaspool halduskohtumenetlust kaebaja

käsutuses olevate õiguskaitsevahendite olemasolu ning leidnud, et kuna iseloomustuses

märgitud lause või arhiveeritud karistusregistri andmed iseseisvalt ei saa kaebaja õigusi

rikkuda, oleks kaebus ilmselgelt perspektiivitu.

11. Määruskaebuse kohaselt on kaebajal õigus nõuda tema kohta käivate faktiväidete ja

väärtushinnangute kustutamist. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu, kuna kinnipeetava

iseloomustuses esitatud andmete kustutamise taotlemist kinnipeetava poolt kehtiv seadusandlus

ei võimalda ja niisuguse aluse olemasolule ei ole viidatud ka määruskaebuses. Ringkonnakohus

ei nõustu kaebaja käsitlusega, mille kohaselt armuandmispalve juurde lisatavas iseloomustuses

andmete esitamise puhul on tegemist analoogse andmete avaldamisega nagu määruskaebuses

viidatud Riigikohtu praktikas. Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu, et Vabariigi

Presidendile esitatav armuandmispalve ja sellega kaasnevad dokumendid on tunnistatud

asutusesiseseks kasutamiseks kuni 29. augustini 2091 (tl 5), mistõttu ei saa tegemist olla

andmete avaldamisega kaebaja viidatud analoogia alusel, kus andmed edastati ilma seadusliku

aluseta ning seaduses nimetamata isikutele. Juhul, kui kaebaja leiab, et armuandmispalvele

lisatud iseloomustus on ebatäpne, saab ta esitada Vabariigi Presidendile sellekohase seisukoha.

12. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

6. jaanuari 2017. a määrus muutmata.

Maili Lokk

Tiina Pappel

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/