3-15-1018/48 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.03.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1018

Haldusasi

XX kaebus Tallinna Tugikeskus Juks tegevuse

(teenuse

mitteosutamine

perioodil

25.06.2014−31.08.2014)

õigusvastasuse

tuvastamiseks

ja

Tallinna

Tugikeskuse

Juks

kohustamiseks

avaldada

kollektiivpuhkuse

aeg

Tallinna Tugikeskuse Juks veebilehel

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, seaduslik esindaja YY

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Ulvi

Klaar

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22.04.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 22.04.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-1018 osas, milles

halduskohus jättis rahuldamata XX nõude tuvastada Tallinna Tugikeskus Juks toimingu

– perioodil 25.06.2014−31.08.2014 igapäevaelu toetamise teenuse osutamata jätmine –

õigusvastasus.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada XX kaebus osaliselt ja tunnistada

õigusvastaseks Tallinna Tugikeskus Juks toiming, mis seisnes XX-le perioodil

25.06.2014−31.08.2014 igapäevaelu toetamise teenuse osutamata jätmises vähemalt 4

tunni vältel ühes kuus.

4. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.04.2016

otsuse resolutsioon muutmata, asendades halduskohtu põhjendused ringkonnakohtu

otsuse põhjendustega.

5. Mõista Tallinna linnalt XX kasuks välja menetluskulud summas 22,50 eurot. Tallinna

linna menetluskulud jäävad tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

3-15-1018

2(10)

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.04.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX on täisealine isik, kelle eestkostjaks on tema ema YY (eestkostet viimati pikendatud

Harju

Maakohtu

23.12.2016

määrusega

nr

2-10-60511).

XX-le

on

koostatud

rehabilitatsiooniplaan

kehtivusajaga

01.09.2011–04.05.2016.

Rehabilitatsiooni-plaanis

sisalduva tegevuskava kohaselt on XX-le ette nähtud muu hulgas igapäevaelu toetamise teenuse

ja

päevahoiuteenuse

osutamine.

XX

suunati

Sotsiaalkindlustusameti

29.08.2011

suunamisotsusega nr T00005009 (tl 60-60p) rehabilitatsiooniplaani alusel igapäevaelu

toetamise teenuse saamisele perioodil 01.09.2011–04.05.2016 vähemalt 4 tundi kuus Tallinna

Sotsiaal- ja Tervishoiuameti hallatavas Tallinna Tugikeskuses Juks (tugikeskus). XX-le osutati

alates 2011. aastast Tallinna Tugikeskuse Juks arenduskeskuses päevahoiu- ning igapäevaelu

toetamise teenust. Tugikeskuse Juks töötajatel on iga aasta suvel enam kui 35 päeva pikkune

kollektiivpuhkus. Tugikeskus oli 2014. a-l seoses töötajate kollektiivpuhkusega suletud

perioodil 25.06.2014−31.08.2014. Enne kollektiivpuhkust koguti tugikeskuse klientidelt

allkirju selle kohta, et nad on nõus sellega, et ei saa kollektiivpuhkuse ajal igapäevaelu toetamise

teenust alates 01.07.2014 kuni 31.08.2014 (tl 3).

2. XX esitas 22.04.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 1-2, 26-27, 107-108), milles palus:

1) anda hinnang Tallinna Tugikeskus Juks direktori CC tegevusele – allkirjade kogumine

puudega klientidelt, kellel on vanemad/eestkostjad;

2) vastata, kui seaduspärane on iga-aastane kümne nädala pikkune kollektiivpuhkus asutuses

Tallinna Tugikeskus Juks, mille kestel katkestatakse klientidele oluliste ja elutähtsate teenuste,

sh igapäevaelu toetamise teenuse, osutamine;

3) teha kindlaks vastutuse piirmäär (karistus) Tallinna Tugikeskus Juks direktor CC-le;

4) kohustada Tallinna Tugikeskus Juks administratsiooni avaldama keskuse veebilehel keskuse

lahtioleku ajad ja kollektiivpuhkuse kestus.

Tallinna Halduskohus tagastas 19.06.2015 määrusega XX kaebuse nõuetes teha kindlaks

vastutuse piirmäär (karistus) Tallinna Tugikeskus Juks direktor CC-le ja kohustada Tallinna

Tugikeskus Juks administratsiooni avaldama keskuse veebilehel keskuse lahtioleku ajad.

Halduskohus tõlgendas kaebaja nõudeid ja võttis need menetlusse järgmiselt:

3-15-1018

3(10)

1) tunnistada õigusvastaseks Tallinna Tugikeskus Juks toiming, mis seisnes XX-le igapäevaelu

toetamise teenuse mitteosutamises perioodil 25.06.2014−31.08.2014;

2) kohustada Tallinna Tugikeskus Juks administratsiooni avaldama keskuse veebilehel

kollektiivpuhkuse kestus.

Halduskohus selgitas 19.06.2015 määruses, et Tallinna Tugikeskus Juks toimingu, mis seisnes

erihoolekandeteenusel viibivalt eestkoste all olevalt kliendilt XX-lt allkirja võtmises selle

kohta, et Tallinna Tugikeskus Juks ei osuta XX-le ajavahemikul 01.07.2014−31.08.2014

igapäevaelu toetamise teenust, õigusvastasuse kindlakstegemise nõue on hõlmatud Tallinna

Tugikeskus Juks toimingu, mis seisnes XX-le igapäevaelu toetamise teenuse mitteosutamises

25.06.2014−31.08.2014, õigusvastasuse kindlakstegemise nõudega. Kaebuse põhjendused on

kokkuvõtlikult järgmised.

Tallinna Tugikeskuses Juks osutatakse kaebaja tervisele olulise tähtsusega teenuseid. Igal suvel

läheb keskus kümneks nädalaks, s.o 70 kalendripäevaks kollektiivpuhkusele ning teenuste

osutamine katkestatakse. Kaebaja on seetõttu jäänud ilma ühiskonnaelust ja suhtlusest

tugikeskuse teiste klientidega ning on sunnitud istuma kodus oma vanematega. Keskuse

klientide vanematelt ja eestkostjatelt ei ole kollektiivpuhkuse osas arvamust ega nõusolekut

küsitud ning keskuse leheküljel ei ole informatsiooni kollektiivpuhkuse pikkuse kohta. Iga-

aastane pikaajaline suvepuhkus Tallinna Tugikeskuses Juks on ebaseaduslik, mida kinnitab

vajadus

koguda

klientidelt

selle

kohta

allkirju.

Kaebaja

peab

saama

kõiki

sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS, kuni 31.12.2015 kehtinud redaktsioon) § 26 lg-s 1 sätestatud

teenuseid. SHS kohaselt on igapäevaelu toetamise teenus hädavajalik elukvaliteedi ja

igapäevaelus toimetuleku parandamiseks. Kaebajal on Tallinna Tugikeskus Juks toimingu

õigusvastasuse tuvastamiseks preventiivne huvi. Rikutud on puuetega inimeste õiguste

konventsiooni artikleid 9 ja 19.

3. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata (tl 58-59).

1) Tugikeskus teavitas kaebaja eestkostjat 12.06.2014 kirjaga nr 1-5/23 (tl 62), et asutus on

suletud 25.06.2014−31.08.2014 ja ei osuta sellel ajaperioodil igapäevaelu toetamise teenust

Sotsiaalkindlustusameti saatekirjade alusel. Teenuse osutamise katkestamisel ei ole rikutud

ühtegi õigusakti ja sellega ei ole põhjustatud kaebajale kahjulikke tagajärgi. Tallinna

Linnavalitsuse 02.05.2007 määrusega nr 40 kehtestatud „Tallinna Tugikeskuse Juks

põhimääruse“ (kuni 14.01.2016 kehtinud redaktsioonis) § 6 lg 2 p 1 kohaselt juhib asutuse

direktor asutust, tagades põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmise. Asutuse juhtimine

puudutab ka puhkuste korraldamist, sh kollektiivpuhkuse rakendamist. Kollektiivpuhkuse kohta

käiv ei ole küll asutusesisestes dokumentides sätestatud, kuid puhkuste ajakava koostamisel

lähtutakse põhimõttest, et asutus on juulikuus suletud ja kõik töötajad on sel ajal korralisel

puhkusel. Asutuse töö spetsiifika ning selleks vajalike oskustega tööjõu nappuse tõttu on

mõistlik korraldada asutuse puhkus kollektiivpuhkusena. Kõiki igapäevaelu teenuse saajaid on

koheldud võrdselt. Kui osutada puuetega inimestele sotsiaalteenuseid vajalikust vähema

personaliga või kasutada asendajatena ilma vajaliku hariduse ja ettevalmistuseta töötajaid,

kannataks teenuse kvaliteet ning teenuse saajate ja asutuse töötajate ohutus. Töölepingu seaduse

(TLS) kohaselt võivad tööandja ja töötaja kokku leppida pikemas kui 28-kalendripäevases

puhkuses. Asutuse töötajate puhkused on pikemad ja sellest tulenevalt on vajalik lubada

töötajaid puhkusele ka teistel kalendrikuudel peale juulikuu. Sellest tulenevalt on takistatud

teenuste osutamine pikemal perioodil kui ainult kollektiivpuhkuse aeg.

2) Tugikeskuse ja Sotsiaalkindlustusameti vahel kõnealusel ajal kehtinud haldusleping

igapäevaelu toetamise teenuse osutamiseks ei sisalda kohustust osutada teenust katkematult.

Sotsiaalkindlustusamet on kirjas nr 17-10/8230-33 selgitanud, et igapäevaelu toetamise teenus

3-15-1018

4(10)

ei ole igapäevaselt osutatav teenus ja asjaolu, et asutus ei osuta mingil ajavahemikul teenust, ei

takista teenuse kättesaadavust.

3) Kaebajale osutatud teenuse eesmärgist ja mahust (4 tundi kalendrikuus) ei saa järeldada, et

teenuse katkemine mõneks ajaks mõjutaks oluliselt tema toimetulekut. Teenuse katkemise tõttu

ei olnud kaebajal võimalust saada teenust asutuses, kuid muus osas kaebaja piiratud ei olnud.

Seega ei ole kaebaja väidetud tagajärjed (ilmajäämine ühiskonnaelust ja suhtlemisest)

põhjuslikus seoses teenuse katkestamisega.

4) Asutuse kliente teavitatakse kirjalikult perioodidest, millal neile teenust ei osutata, ning

asutuse veebilehel puudub info kollektiivpuhkuste kohta. Asutus teenindab kliente, kes on

võetud teenusele Sotsiaalkindlustusameti suunamisotsuste alusel. Seega on kliendid

personaalselt seotud asutusega ja saavad neile vajaliku info kätte. Asutus ei tegutse nn avatud

päevakeskusena, mida saaks isikud külastada oma soovi kohaselt.

4. Tallinna Halduskohus jättis 22.04.2016 otsusega XX kaebuse rahuldamata.

1) Erihoolekandeteenuse osutamise otsustab Sotsiaalkindlustusamet. Sotsiaalkindlustusameti

suunamisotsuse kohaselt osutatakse kaebajale teenust perioodil 01.09.2011−04.05.2016,

vähemalt 4 tundi kuus kuni rehabilitatsiooniplaani kehtivuse lõpuni. Seega oli kaebajal õigus

suunamisotsuses märgitud erihoolekandeteenusele (igapäevaelu toetamise teenusele) Tallinna

Tugikeskuses Juks vähemalt 4 tunni vältel kuus. Põhimääruse § 6 lg 2 p 1 kohaselt juhib direktor

asutust, tagades põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmise; sama lõike p 6 kohaselt annab

direktor oma pädevuse piires asutuse töö sisemiseks korraldamiseks käskkirju ja kontrollib

nende täitmist. Asutuse juhtimine puudutab ka puhkuste korraldamist, sh kollektiivpuhkuse

rakendamist.

2) TLS § 55 kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva

(põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui

seadus ei sätesta teisiti. TLS § 69 lg 1 sätestab, et põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades

töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. Kollektiivpuhkuse

rakendamist ei saa pidada vastuolus olevaks ühegi õigusaktiga. Vastustaja on arvestanud

sealjuures keskuse töö eripäraga ja asjaoluga, et vähema arvu töötajatega või vastava

ettevalmistuseta isikutega teenuste osutamine, tagamaks asutuse poolt teenuste pidevat

osutamist, ei oleks õigustatud, sest seaks ohtu teenuste kvaliteedi ning avaldaks otsest mõju

klientide ja asutuse töötajate ohutusele. Samuti ei pea asutuse töötajate puhkuste pikkus

piirnema üksnes kollektiivpuhkuse ajaga.

3) Arvestades igapäevaelu toetamise teenuse eesmärki (suurendada kaebaja sotsiaalset

toimetulekut ja luua parim võimalik baas edaspidise eluga hakkama saamiseks) ning kaebajale

osutatava igapäevaelu toetamise teenuse mahtu, ei saanud teenuse mitteosutamine ajavahemikul

25.06.2014−31.08.2014 avaldada kaebaja toimetulekule olulist mõju. Nelja tunni vältel kuus

teenuse mitteosutamine ei saanud tuua kaebajale kaasa tema poolt kirjeldatud tagajärgi –

ilmajäämine ühiskonnaelust ja suhtlemisest.

4) Kuigi puudub vaidlus, et kaebajalt kui eestkoste all olevalt kliendilt allkirja võtmine

seonduvalt teenuse mitteosutamisega oli õigusvastane, ei tingi nimetatud menetlustoimingu

õigusvastasus

kaebajale

teenuse

mitteosutamise

õigusvastasust

ajavahemikul

25.06.2014−31.08.2014. Kaebaja eestkostjat teavitati kirjalikult teenuse mitteosutamisest.

Arvestada tuleb mitte üksnes teenuse saamise õiguse riivega, vaid ka osutatava teenuse mahuga,

riive intensiivsusega (mõjuga isiku toimetulekule) ning teenuse katkemise tinginud asjaoludega.

3-15-1018

5(10)

5) Tugikeskusele ei tulene õigusaktidest kohustust avaldada veebilehel teavet kollektiivpuhkuse

kestuse kohta ning kollektiivpuhkuste veebilehel avaldamata jätmine ei riku kaebaja õigusi.

Asutus teenindab kliente Sotsiaalkindlustusameti suunamisotsuste alusel. Seega on kliendid

asutusega personaalselt seotud ja vajalik info asutuse ajutise sulgemise ning kollektiivpuhkuse

kohta ei ole avalikkusele vajalik. Teave asutuse kollektiivpuhkuse ja ajutise sulgemise kohta

oleks asjakohane näiteks avatud päevakeskuse puhul.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. XX palub apellatsioonkaebuses (tl 128-128p, 143-144p) tühistada Tallinna Halduskohtu

22.04.2016 otsus ja rahuldada tema kaebus.

1) Halduskohus on rikkunud menetlusnorme, hinnanud valesti tõendeid ega ole lähtunud

lahendi tegemisel kaebusest. Tugikeskuse direktor võttis mitme aasta jooksul puudega

klientidelt eestkostjate teadmata allkirju, pannes sellega toime kuriteo. Senini ei ole teda selle

eest karistatud. Juhtkonna ebaseadusliku tegevuse tulemusel ei olnud kaebajal võimalik saada

töötajate kollektiivpuhkuse ajal ühtegi asutuse pakutavat sotsiaalteenust. Kord kuus 4-tunnise

igapäevaelu toetamise teenuse puudumine kollektiivpuhkuse ajal ei pruugi olla oluline ja

nähtav, kuid sel juhul ei vasta sellises mahus teenus ka oma ülesandele ega saa parandada elu

kvaliteeti. Perioodil 01.09.2011−13.06.2014 sai kaebaja päevahoiu, igapäevaelu toetamise ja

töötamise toetamise teenust, olles tugikeskuses igal argipäeval kell 08.30−15.30. Seega sai

kaebaja teenuseid täismahus, mitte 4 tundi kuus, nagu väidab vastustaja. Perioodil

25.06.2014−31.08.2014 ei osutatud kaebajale aga mingeid teenuseid, kuigi kaebaja selleks oma

nõusolekut ei andnud. Päevakeskuse loomise esmane eesmärk ja ülesanne on puudega inimeste

ehk teenuste saajate sotsialiseerumine, mitte juhtkonna, administratsiooni ja personali mugavus.

3) Olukord, kus igal aastal suvel ühel ja samal ajal läheb kogu asutuse personal 70 päevaks

puhkusele, on ebamõistlik ega ole seadusega kooskõlas. Seaduse järgi määratakse puhkuse

aega, mitte puhkuse kestust. TLS §-de 55 ja 58 kohaselt on iga-aastane põhipuhkus

28 kalendripäeva ja 56-kalendripäevast puhkust saavad ainult haridus- ja teadustöötajad.

Keskuses peab olema tagatud spetsialistide asendamine. Tugikeskuse põhikirjas ei ole ühtegi

sõna kollektiivse puhkuse kohta ning seda kasutades petab keskuse juhtkond ja administratsioon

kliente ja nende esindajaid.

4) Vastustaja on rikkunud kaebajale põhiseaduse §-st 28 tulenevat õigust tervise kaitsele. Sama

sätte kohaselt on puuetega inimesed riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Lisaks on

sotsiaaltöötajad kohustatud järgima teisi puuetega inimestele sotsiaalteenuste osutamist

reguleerivaid õigusakte ja reegleid.

5) Alates 26.05.2016 Tallinna Tugikeskus Juks veebilehelt nähtuv informatsioon

kollektiivpuhkuse kohta on ebamäärane ning sellest ei selgu, kui pikk on puhkus, millal see

algab ja lõpeb.

6. Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata (tl 161-162).

1) Tallinna Tugikeskusel Juks on õigus korraldada töötajate puhkused kollektiivpuhkusena,

katkestades selleks ajaks teenuste osutamise. Kollektiivpuhkuse teabe avaldamise kohustus

puudub.

2) Puudub vaidlus, et kaebajale osutati Tallinna Linnavalitsuse 11.08.2010 korralduse nr 1215-k

alusel tugikeskuses päevategevuse ja päevahoiuteenust perioodil 01.09.2011 kuni 13.06.2014.

3) Tugikeskus tunnistab, et on kogunud piiratud teovõimega isikutelt allkirju nõusolekule

teenuse osutamise katkestamiseks puhkuste perioodil. Asutuse juht on korduvalt vabandanud ja

3-15-1018

6(10)

oma eksimust tunnistanud. Allkirjade kogumise eesmärk ei olnud ega saanud olla sisuline

nõusolek teenuse ajutiseks katkestamiseks, kuivõrd sellist nõusolekut ei eelda ega kohusta

võtma ükski õigusakt. Reeglina on piiratud teovõimega isiku tehing tühine ning kogutud

allkirjad ei andnud ega saanudki anda asutuse juhile mingeid õigusi. Asutuse juhil on õigus

korraldada asutuse tööd ja rakendada kollektiivpuhkust. Klientide nõusolek selleks ei ole vajalik

ning kliente (nende eestkostjaid) on personaalselt teavitatud teenuse osutamise katkestamisest

puhkuste perioodil.

4) Vastustaja palub jätta tähelepanuta apellatsioonkaebusele lisatud tõendid, kuna kaebaja ei ole

esitanud neid halduskohtu otsuse sisulise vaidlustamise eesmärgil ega ole põhjendanud, miks ei

ole neid tõendeid esitatud esimeses kohtuastmes. Nimetatud tõendid ei oma puutumust praeguse

asjaga, kuna praeguses asjas on vaidluse esemeks Sotsiaalkindlustusameti määratud

igapäevaelu toetamise teenuse kättesaamine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

7. Kaebaja on esitanud praeguses asjas muu hulgas nõude tugikeskuse Juks tegevuse

õigusvastasuse tuvastamiseks seoses asutuse sulgemisega töötajate kollektiivpuhkuse ajaks ja

sel ajal kaebajale teenuste osutamata jätmisega. Asjas kogutud tõendite ja poolte seisukohtade

(nt vastustaja selgitused tl 161p-162) pinnalt on tuvastatav, et kaebajale on tugikeskuses Juks

alates 01.09.2011 osutatud järgmisi teenuseid:

1)

riigieelarvest

rahastatav

igapäevaelu

toetamise

teenus

(erihoolekandeteenus)

Sotsiaalkindlustusameti 29.08.2011 suunamisotsuse nr T00005009 (tl 60-60p) alusel mahuga

4 tundi kalendrikuus (SHS § 1135); ja

2) Tallinna linnaeelarve vahenditest rahastatav päevategevuse- ja päevahoiu teenus Tallinna

Linnavalitsuse 11.08.2010 korralduse nr 1215-k „Sotsiaalteenuste nõuded“ (kehtiv kuni

16.11.2014, kättesaadav: https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=118056) lisa p 1.6

alusel.

Neid teenuseid osutati kaebajale vähemalt kuni 12.06.2014, mil tugikeskuse direktor palus

kirjas nr 1-5/23 (tl 62) kaebajat alates 13.06.2014 keskusesse mitte saata. Seega sai kaebaja

alates 01.09.2011 tugikeskuses Juks paralleelselt nii riigieelarvest rahastatavat igapäevaelu

toetamise teenust SHS § 1135 tähenduses kui linnaeelarvest rahastatavat päevategevuse ja

päevahoiu teenust Tallinna Linnavalitsuse korralduse nr 1215-k lisa p-s 1.6 sätestatud korras.

Asjaolu, et tugikeskuse klientidelt on palutud nõusolekut üksnes igapäevaelu toetamise teenuse

katkestamiseks seoses kollektiivpuhkusega (tl 3) ja kaebajat on 12.06.2014 kirjaga teavitatud,

et tugikeskus ei osuta 25.06.2014−31.08.2014 Sotsiaalkindlustusameti saatekirjade alusel

igapäevaelu toetamise teenust (tl 4), ei muuda seda, et kaebajal puudus asutuse sulgemise tõttu

võimalus saada sel perioodil nii talle varem võimaldatud igapäevaelu toetamise kui

päevategevuse- ja päevahoiuteenust. Kaebusest nähtuvalt peab kaebaja oma õigusi rikkuvaks

mõlema teenuse osutamise katkestamist asutuse töötajate kollektiivpuhkuse ajaks, mitte üksnes

igapäevaelu toetamise teenuse osutamata jätmist, mille õiguspärasust analüüsis halduskohus.

Ringkonnakohus leiab, et kaebaja tuvastamisnõuet tuleb mõista laiemalt ning sellega tuleb

pidada hõlmatuks kaebajale mõlema teenuse osutamise katkestamist asutuse töötajate

kollektiivpuhkuse ajaks perioodil 25.06.2014−31.08.2014. Asjaolu, et halduskohus ei

analüüsinud

otsuses kaebajale

perioodil

25.06.2014−31.08.2014

päevategevuse-

ja

päevahoiuteenuse osutamata jätmise õiguspärasust, ei too kaasa halduskohtu otsuse tühistamist,

sest selles osas ei ole kaebuse rahuldamiseks alust.

3-15-1018

7(10)

8. Kaebajale päevategevuse- ja päevahoiuteenuse osutamise aluseks oli Tallinna Linnavalitsuse

11.08.2010 korraldus nr 1215-k. Korralduse nr 1215-k õiguslikeks alusteks on muu hulgas kuni

31.12.2015 kehtinud SHS § 5 lg 4 ja § 9, millest tulenevalt on linnavalitsus kohustatud

korraldama linnas elavale isikule sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu

abi andmise. Sotsiaalteenuste ja muu sotsiaalabi andmise korraldamise kohaliku omavalitsuse

ülesandena näeb ette ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1. Seega täitis

linnavalitsus korraldusega nr 1215-k sotsiaalteenuste nõuete kehtestamisega talle seadusega

pandud avalikke ülesandeid, mille osutamise mahu ja täpsema korra kindlaksmääramine on

omavalitsusüksuse pädevuses. Tallinna linna territooriumil päevategevuse- ja päevahoiuteenuse

osutamise kord oli määratletud korralduse nr 1215-k lisas 1.6. Selle lisa kohaselt sisaldab

päevategevuse- ja päevahoiuteenus järgmist: 1) päevane hooldus ja järelevalve; 2) isiku

juhendamine ja abistamine igapäevaelus vajalike toimingute sooritamisel; 3) aktiviseerivatesse

tegevustesse kaasamine; 4) rehabilitatsiooniplaanis soovitatud tegevuste läbiviimine; 5) isiku

sotsiaalse võrgustiku tugevdamine; 6) perekonnaliikmete nõustamine isiku hooldamisega

seotud ja teistes igapäevaelu korraldamise küsimustes. Lisa 1.6 õigusliku alusena on muu hulgas

märgitud SHS § 26, mis reguleerib puuetega isikute sotsiaalhoolekannet ja mille lg 2 järgi

korraldab linnavalitsus abi vajava puudega isiku toimetuleku sotsiaalteenuste osutamise,

sotsiaaltoetuste maksmise, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi osutamise teel. Korralduse nr 1215-

k lisa 1.6 ei sätesta, milline peab olema päevategevuse- ja päevahoiuteenuse osutamise korral

selle minimaalne maht ja sagedus. Päevahoiuteenuse osutamise täpsemat korda ei ole sätestatud

ka tugikeskuse Juks põhimääruses. Päevahoiuteenuse näol on tegemist põhimääruse § 4 lg-s 2

sätestatud muu iseseisvat toimetulekut parandava teenusega, mida asutus võib asutuse

klientidele osutada, lähtudes Tallinna linna vajadustest teiste inimestega võrdsete võimaluste

tagamiseks, ühiskonnaelus aktiivseks osalemiseks, arendamiseks ja soodsa keskkonna

kujundamiseks. Seega ei tulene ka põhimäärusest tugikeskusele kohustust osutada kaebajale

päevategevuse- ja päevahoiuteenust katkematult või mingis kindlaks määratud kohustuslikus

minimaalses määras. Seetõttu puudub kaebajal õigusaktidest tulenev subjektiivne õigus

päevahoiuteenuse kindlaks määratud mahus saamiseks ning kaebajale 25.06.2014−31.08.2014

päevahoiuteenuse osutamata jätmist asutuse töötajate puhkusel viibimise tõttu ei saa pidada

õigusvastaseks.

II

9. Kaebajale tugikeskuses Juks osutatud igapäevaelu toetamise teenuse näol on tegemist

erihoolekandeteenuse liigiga (SHS 3. ptk 4. jagu) ning selle osutamise täpsemad alused on

sätestatud SHS §-des 1135−1138. Igapäevaelu toetamise teenus on ühe osutatava teenusena

märgitud ka tugikeskuse põhimääruse § 4 lg 1 p-s 4. Kaebaja on Sotsiaalkindlustusameti

29.08.2011 erihoolekandeteenuse saamise suunamisotsusega nr T00005009 (tl 60-60p)

suunatud igapäevaelu toetamise teenuse saamisele tugikeskusesse Juks perioodil 01.09.2011-

04.05.2016. Teenuse osutamise kestuse ja soovitava sagedusena on suunamisotsuses märgitud

vähemalt 4 tundi kuus. SHS § 1138 lg-st 2 tuleneb, et hinnangu igapäevaelu toetamise teenuse

sisuks olevate eesmärkide, eesmärkide saavutamiseks vajalike soovituslike tegevuste,

igapäevaelu toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste läbiviimise soovitusliku sageduse

kohta kuus annab psühhiaater või rehabilitatsiooniteenuse osutaja oma kirjalikus hinnangus või

rehabilitatsiooniplaanis Sotsiaalkindlustusametile. Kaebaja on õigesti osutanud, et Põhja-Eesti

Regionaalhaigla psühhiaatri 15.04.2011 hinnangu kohaselt on kaebajale igapäevaelu toetamise

teenuse raames osutatavate tegevuste soovituslikuks sageduseks märgitud ühes kuus 5 korda

nädalas, 6-7 tundi (tl 147). Siiski otsustab SHS § 1117 kohaselt isikule erihoolekandeteenuse

osutamise Sotsiaalkindlustusamet suunamisotsusega ning määrab selles teenuse osutamise

minimaalse

mahu.

Erihoolekandeteenuse

osutaja

on

kohustatud

järgima

Sotsiaalkindlustusameti suunamisotsust, mitte psühhiaatri hinnangut. Seega tuli tugikeskusel

3-15-1018

8(10)

Juks kaebajale igapäevaelu toetamise teenuse osutamisel juhinduda Sotsiaalkindlustusameti

suunamisotsuses märgitud minimaalsest mahust ning osutada kaebajale igapäevaelu toetamise

teenust vähemalt 4 tundi kuus. Praeguse vaidluse esemeks ei ole Sotsiaalkindlustusameti

suunamisotsuse ega selles märgitud teenuse osutamise mahu õiguspärasus. Seetõttu ei saa kohus

võtta seisukohta selles, kas tegemist on igapäevaelu toetamise teenuse eesmärkide täitmiseks

piisava minimaalse mahuga.

10. SHS § 1138 lg 3 sätestab järgmist: „Igapäevaelu toetamise teenuse sisuks olevaid tegevusi

tuleb igapäevaelu toetamise teenust saama suunatud isikule vahetult osutada või tema lähedasi,

sealhulgas temaga koos elavaid isikuid nõustada suunamisotsuses nimetatud soovituslikus

mahus, kuid vähemalt neli tundi kuus. Teenuse osutaja on kohustatud pidama arvestust tundide

üle, mil isikule või tema lähedastele vahetult teenust osutati.“ Eeltoodust nähtub, et igapäevaelu

toetamise teenust tuleb selle saamiseks õigustatud isikule osutada vähemalt neli tundi kuus

hoolimata sellest, milline on suunamisotsuses märgitud teenuse osutamise soovituslik maht.

SHS § 1138 lg-st 3 tuleneb seega igapäevaelu toetamise teenusele suunatud isikule, sealhulgas

kaebajale subjektiivne õigus igapäevaelu toetamise teenuse osutamisele vähemalt neli tundi

kuus. Tugikeskuse Juks põhimääruse § 1 lg 7 kohaselt tuleb asutusel oma tegevuses juhinduda

riigi ja Tallinna linna õigusaktidest, ameti juhataja käskkirjadest ning põhimäärusest.

Tugikeskuse Juks kohustus osutama kaebajale suunamisotsuses märgitud teenust ka

tugikeskuse ja Sotsiaalkindlustusameti vahel sõlmitud erihoolekandeteenuse osutamise

halduslepingu alusel (SHS § 1125 lg 1). Puudub vaidlus, et kaebajale ei osutatud

25.06.2014−31.08.2014, s.o 2 kuu ja 11 päeva kestel ühtegi teenust, sh igapäevaelu toetamise

teenust. Asutuse juht saab asutusesiseselt TLS §-st 55 ja § 69 lg-st 1 tulenevalt leppida

klientidele erihoolekandeteenust vahetult osutavate isikutega kokku seaduses ettenähtust

pikemas põhipuhkuses, kuid see ei puuduta vastustaja ja kaebaja vahelist avalik-õiguslikku

suhet. Pikemas puhkuses kokku leppimine ei võta asutuselt igapäevaelu toetamise teenuse

osutamise kohustust ega kaebajalt õigust selle teenuse osutamist nõuda. Praegusel juhul tulenes

tugikeskusele Juks SHS §1138 lg-st 3 ja Sotsiaalkindlustusameti 29.08.2011 suunamisotsusest

kohustus osutada kaebajale vastavat teenust vähemalt 4 tunni vältel kuus. Tugikeskus Juks on

seda kohustust rikkunud.

11. Järgnevalt kontrollib kohus, kas perioodil 25.06.2014−31.08.2014 esines muid kaebajale

igapäevaelu toetamise teenuse osutamist välistavaid asjaolusid. Tugikeskuse direktori

12.06.2014 kirjaga nr 1-5/23 (tl 62) on palutud kaebaja seaduslikul esindajal kaebajat alates

13.06.2014 keskusesse enam mitte saata seoses 11.06.2014 aset leidnud vägivaldse juhtumiga.

Selles kirjas teatas direktor, et ei võta kaebajat enam igapäevaelu toetamise teenusele, kuna ta

on käitunud korduvalt agressiivselt nii töötajate kui klientide suhtes. Kohus leiab, et ka eeltoodu

ei välistanud kaebajale 25.06.2014−31.08.2014 igapäevaelu toetamise teenuse osutamist 4 tundi

kuus.

12. Erihoolekandeteenuse osutaja poolt suunamisotsuse alusel teenuse osutamise lõpetamise

alused on sätestatud SHS § 1127 lg-s 1. Nimetatud sättes ei ole nimetatud olukorda, kus

erihoolekandeteenuse

osutamine

isikule

oleks

raskendatud

tema

käitumise

tõttu

erihoolekandeteenusel viibimise ajal. SHS § 1129 lg 2 kohaselt tunnistab Sotsiaalkindlustusamet

erihoolekandeteenuse osutamise otsuse kehtetuks ehk teeb erihoolekandeteenuse osutamise

lõpetamise otsuse, kui isik ei vasta erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule esitatavatele

nõuetele või temale osutatav erihoolekandeteenus ei vasta tema vajadusele. SHS ei näe ette

igapäevaelu toetamise teenuse osutamise ajutist katkestamist, vaid paneb erihoolekandeteenuse

osutajale kohustuse muu hulgas teavitada esimesel võimalusel teenust saavat isikut ja

Sotsiaalkindlustusametit ning isiku seaduslikku esindajat erihoolekandeteenuse osutamise

kestel tekkinud kahtlusest, et isikule osutatav teenus ei vasta tema vajadustele

(SHS § 1131 lg 1 p 8). Erihoolekandeteenuse osutaja kohustused on täpsemalt sätestatud

3-15-1018

9(10)

Sotsiaalkindlustusametiga sõlmitud halduslepingus. Poolte vahel puudub vaidlus, et kaebajale

osutati Sotsiaalkindlustusameti suunamisotsuse alusel igapäevaelu toetamise teenust kuni

praeguses asjas halduskohtu poole pöördumiseni ning otsust igapäevaelu toetamise teenuse

osutamise lõpetamise kohta ei ole tehtud. Kaebaja on käinud tugikeskuses Juks igapäevaelu

toetamise teenuse saamisel ka praeguse kohtumenetluse kestel. Kaebajale igapäevaelu

toetamise teenuse osutamine 2015. a-l nähtub näiteks tugikeskuse direktori 17.06.2015 kirjast

nr 1-5/26 (tl 42-42p). Seega kehtis Sotsiaalkindlustusameti 29.08.2011 suunamisotsus ka

25.06.2014−31.08.2014 ning tugikeskus oli kohustatud selle otsuse alusel kaebajale

igapäevaelu toetamise teenust osutama vähemalt 4 tundi kuus.

13. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebajale 25.06.2014−31.08.2014 igapäevaelu

toetamise teenuse osutamata jätmine vähemalt 4 tunni vältel ühes kuus oli vastuolus SHS § 1138

lg-ga 3 ja Sotsiaalkindlustusameti 29.08.2011 suunamisotsusega ning seetõttu õigusvastane.

Kuivõrd kohus on tuvastanud toimingu, s.o kaebajale igapäevaelu toetamise teenuse osutamata

jätmise õigusvastasuse, ei pea kohus vajalikuks eraldi hinnata sellele toimingule eelnenud

menetlustoimingu (klientidelt teenuse osutamata jätmisega nõustumise kohta allkirjade

võtmise) õiguspärasust.

III

14. Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud nõude osas kohustada tugikeskust avaldama keskuse

veebilehel kollektiivpuhkuse aeg. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 järgi võib isik nõuda toimingu

sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu sooritama ja see puudutab isiku

õigusi. Avalikustamisele kuuluva teabe määratleb avaliku teabe seaduse (AvTS) § 28 lg 1.

AvTS § 28 lg 1 p 23 kohaselt on teabevaldaja kohustatud avalikustama teabe muudatuste kohta

kohaliku omavalitsuse asutuste töös ja ülesannetes, mis on seotud isikute teenindamisega,

vähemalt kümme päeva enne muudatuste rakendamist. AvTS § 29 lg 1 järgi tuleb

AvTS § 28 lg-s 1 loetletud teave avalikustada veebilehel või lisada veebilehe link, mille kaudu

on teave kättesaadav. Praeguse kohtuotsuse tegemise aja seisuga on informatsioon tugikeskuse

Juks ajutise sulgemise kohta juulis töötajate kollektiivpuhkuse tõttu keskuse veebilehelt leitav

(http://www.juks.ee/kontakt/). Ka kaebaja ise on kohut teavitanud, et vastav informatsioon on

kodulehel olemas alates 26.05.2016 (tl 144, 150). Kaebaja väited informatsiooni ebatäpsusest

ei anna alust kohustamisnõude rahuldamiseks. Juhul, kui tugikeskuse tegevus ei peaks tulevikus

olema kooskõlas veebilehelt nähtuvate andmetega ja sellise tegevusega rikutakse kaebaja

õigusi, on kaebajal võimalik vaidlustada tugikeskuse vastav toiming eraldiseisva kaebusega.

IV

15. Eelnevalt esitatud põhjendustel rahuldab kohus kaebaja apellatsioonkaebuse osaliselt ja teeb

tuvastamisnõude osas osaliselt uue otsuse, millega tunnistab õigusvastaseks Tallinna

Tugikeskus Juks tegevuse kaebajale perioodil 25.06.2014−31.08.2014 igapäevaelu toetamise

teenuse osutamata jätmisel 4 tunni vältel ühes kuus. Muus osas jääb apellatsioonkaebus

rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid halduskohtu põhjendused tuleb

asendada praeguse otsuse põhjendustega.

16. Kohus jätab tähelepanuta kaebaja 19.12.2016 menetlusdokumendis esitatud taotluse teha

kindlaks tugikeskuse direktori vastutuse piirmäär. Kaebaja on esitanud sama taotluse

apellatsioonkaebuses ning Tallinna Ringkonnakohus selgitas 01.07.2016 määruses (p 10)

kaebajale, et Tallinna Halduskohus on 19.06.2015 määrusega kaebuse selle nõude osas

tagastanud ning ringkonnakohtul pole võimalik seetõttu seda nõuet HKMS § 182 lg 3 kohaselt

menetleda. Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde.

3-15-1018

10(10)

17. Kaebaja on 27.02.2017 menetlusdokumendis palunud kohtul määrata moraalse kahju

suurus, mida tekitas talle tugikeskuse Juks administratsioon oma tegevusega ja sotsiaalteenuste

puudumisega keskuses töötajate kollektiivpuhkuse perioodil 01.07.2014−31.08.2014. Ka selle

nõude näol on tegemist uue nõudega HKMS § 182 lg 3 tähenduses. Nimetatud sätte kohaselt ei

saa apellatsioonkaebuses esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud. Lahendamist vajavate

taotlustena ei saa käsitada ka kaebaja esitatud taotlusi kohustada vastustajat viitama oma

tegevuse õiguslikele alustele. Ringkonnakohus on käsitlenud vastustaja tegevuse õiguslikke

aluseid apellatsioonkaebust lahendades praeguses otsuses.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega

(HKMS § 108 lg 2). HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama

astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude

jaotust. Kaebaja on kogu kohtumenetluse jooksul kandnud menetluskulusid summas 45 eurot,

mille on moodustanud kaebuse, määruskaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud

riigilõiv (tl 18, 72, 131). Ringkonnakohus rahuldab praeguse otsusega apellatsioonkaebuse

osaliselt ja teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse osaliselt. Kohus peab põhjendatuks mõista

vastustajalt kaebaja kasuks välja tema poolt kantud menetluskuludest pool ehk 22,50 eurot.

Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja

võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks