2-16-8420/20 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S

Määruse kuulutamine

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas 15. märts 2017

Tsiviilasja nr ja avalduse ese

nr 2-16-14817

J.H. avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

määramiseks ja kinnistusraamatusse märkuse kandmise

nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks

Kohtunik

Silvi Maiste

Avaldaja

J. H. ( isikukood: xxx; xxx)

Avaldaja esindaja

Jurist Kristel Kangilaski (Juridic & Invest OÜ; e-post:

kristel.kangilaski@online.ee)

Puudutatud isik

M.K. (isikukood xxx; aadress xxx)

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata J.H. avaldus määrata Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr.

1054839 sisse kantud kinnistu asukohaga Viljandi Maakond, Suure-Jaani vald, Mäeküla

küla, Kaasiku katastritunnusega 54502:001:0320 igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku

saanud isikutel on tähtajatult õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr. 893039 katastritunnusega nr 54502:001:0330,

nimetusega Karumäe, asukohaga Viljandi maakond, Suure-Jaani vald, Mäeküla küla sisse

kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed, kogupikkusega 200 meetrit.

2. Jätta rahuldamata J.H. avaldus tuvastada M. K. kohustus anda nõusolek M. K. kuuluva

kinnistu registriosaga nr 893039, katastritunnusega 54502:001:0330 nimetusega Karumäe,

asukohaga Mäeküla küla, Suure-Jaani vald, Viljandi maakond III jakku märkuse

kandmiseks, mille kohaselt igakordne kinnistu registriosa nr. 1054839 katastritunnusega

54502:001:0320 omanik omab tähtajatut juurdepääsu õigust oma kinnistule läbi kinnistu

registriosa nr. 893039 katastritunnusega nr. 54502:001:0330, nimetusega Karumäe,

asukohaga Mäeküla küla, Suure-Jaani vald, Viljandi maakond.

3. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määrusega puudutatud menetlusosalisel on õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule ning määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva,

alates määruse kättesaamisest (TsMS § 660 ja § 661).

Avalduse nõuded ja asjaolud

Avaldajale kuulub kinnisomand registriosa nr 1054839, katastritunnusega 54502:001:0320,

nimetusega Kaasiku, asukoht: Viljandi Maakond, Suure-Jaani vald, Mäeküla küla, Kaasiku mille

omanik on J. H.

Avaldaja selgitab, et oma kinnisasjale, so elumajale on juurdepääs avaldajal avalikult kasutatavalt

teelt, so riigi kõrvalmaanteelt nr 24122 olemas, kuid metsamaale juurdepääs puudub. Oma

kinnisasjale paiknevale metsamaale ligisaamiseks peab avaldaja läbima kinnistut registriosa nr-ga

893039, katastritunnusega nr 54502:001:0330, nimetusega Karumäe, asukoht Viljandi maakond,

Suure-Jaani vald, Mäeküla küla, mille omanik on M.K.. Karumäe kinnistut läbiva teelõigu pikkus

kuni avaldaja metsamaani on ca 200 m.

Kinnistu katastritunnusega nr 54502:001:0330, nimetusega Karumäe omanik ei luba avaldajal oma

kinnistul paiknevat teed kasutada. Puudutatud isik ei ole selleks küll seni teinud füüsilisi takistusi,

kuid avaldaja ja puudutatud isiku omavahelised suhted on äärmiselt halvad ning tee kasutamise osas

omavahel kokkuleppele jõutud ei ole.

Avaldajal puuduvad muud alternatiivsed võimalused sõiduvahendiga oma metsamaale

ligipääsemiseks, so Karumäe kinnistul paiknev tee on ainuke, mida läbides on avaldajal võimalus

oma metsani jõuda. Kuna avaldaja elamualust- ning õuemaad ümbritseb kahest küljest haritav

põllumaa, on isegi jalgsi üle põllumaa raskendatud metsani jõudmine. Ilma Karumäe kinnistul

paiknevat teed kasutamata ei ole avaldajal võimalik teostada oma metsas hooldus- ning vajadusel

raietöid.

Ajalooliselt on kõnealuse tee näol tegemist vana kolhoosi teega, mida avaldaja ka kuni erastamiseni

(aastal 1999) probleemideta kasutas. Peale Karumäe kinnistu erastamist, ei ole kinnistu omanikud

lubanud avaldajal Karumäe kinnistul paiknevat teed kasutada.

Käesoleval juhul ei ole Karumäe kinnistu omanikud teinud füüsiliselt takistusi kõnealuse tee

läbimiseks. Küll aga on nii suusõnaliselt kui ka kirjalikult keelatud avaldajal tee kasutamine.

Avaldajal on juurdepääs oma kinnistu ühelt osalt (elumaja ümbritsevalt maalt) avalikult kasutatavalt

teele, kuid puudub juurdepääs metsamaalt avalikult kasutatavale teele. Avaldajal on vaja pääseda

oma metsani mh ka auto ning traktoriga. Ilma juurdepääsuta oma metsani üle Karumäe kinnistul

paikneva tee, puudub avaldajal võimalus teostada metsas hooldus- ning raietöid. Seega avaldaja ei

saa oma omandit kasutada.

Avaldajal puuduvad muud alternatiivsed võimalused oma metsamaani jõudmiseks, so Karumäe

kinnistul paiknev tee on ainuke. Et avaldaja pääseks oma kinnisasjalt (metsast) avalikult

kasutatavale teele, tuleks rajada täiesti uus tee, mis oleks aga võimalik ainult üle haritava põllumaa.

Tuleb arvestada, et uue tee rajamine on äärmiselt kallis. Samuti seda, et uus tee oleks võimalik

rajada ainult üle haritava põllumaa, mis aga ei ole mõistlik, kuna see poolitaks avaldaja põllumaa

ning oluliselt väheneks haritava maa pindala.

Ajalooliselt on puudutatud isiku kinnistul asuvat maad traktoritega läbitud, so tegemist oli

varasemalt kolhoosimaaga. Tee on ka tänasel päeval seisukorras, mis võimaldab seda

sõiduvahendiga läbida. Arvestada tuleb ka asjaolu, et avaldaja ei kasuta teed praktikas igapäevaselt.

Tulenevalt eelnevast, avaldaja huvid juurdepääsu saamiseks kaalub üles kinnisasja, mille kaudu

juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguse huvid seoses juurdepääsust tuleneva kitsendusega.

Avaldaja palub määrata Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr. 1054839 sisse kantud

kinnistu asukohaga Viljandi Maakond, Suure-Jaani vald, Mäeküla küla, Kaasiku katastritunnusega

54502:001:0320 igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal

ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr. 893039

katastritunnusega nr 54502:001:0330, nimetusega Karumäe, asukohaga Viljandi maakond, Suure-

Jaani vald, Mäeküla küla sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on lisas 2 lk 2 oleval

plaanil tähistatud punasega, kogupikkusega 200 meetrit. Määrata juurdepääs tähtajatult;

Tuvastada M. K. (K.) isikukood 38409026017 kohustus anda nõusolek M. K. kuuluva kinnistu

registriosaga nr 893039, katastritunnusega 54502:001:0330 nimetusega Karumäe, asukohaga

Mäeküla küla, Suure-Jaani vald, Viljandi maakond III jakku märkuse kandmiseks, mille kohaselt

igakordne kinnistu registriosa nr. 1054839 katastritunnusega 54502:001:0320 omanik omab

tähtajatut juurdepääsu õigust oma kinnistule läbi kinnistu registriosa nr. 893039 katastritunnusega

nr. 54502:001:0330, nimetusega Karumäe, asukohaga Mäeküla küla, Suure-Jaani vald, Viljandi

maakond. Juurdepääsuõigus vastavalt kohtumääruse p.2 ja selle lisaks olevale asukoha plaanile;

Puudutatud isiku seisukoht

Karumäe hooneteni viib avalikult kasutatavalt teelt pinnastee. Pinnastee ei ole vana kolhoositee,

vaid see on rajatud Karumäe eelmise omaniku M. K. poolt, kes on oma raha eest põldu täitnud, et

saaks oma majani liigelda. Pinnasteel ei ole kruuskatet ja seal traktoriga või muu

metsaveotehnikaga liiklemine võib lõhkuda tee selliselt, et seal ei ole puudutatud isikul enam

võimalik sõiduautoga oma majani liigelda.

Ta ei ole kirjalikult keelanud avaldajal tee kasutamist. Avaldusele lisatud kiri aastast 2000 ei puutu

asjasse, sest see on väidetavalt koostatud eelmise omaniku M. K. poolt kunagisele omanikule V. H.

Suuliselt on tee kasutamist keelanud eelpooltoodud põhjustel.

Kaasiku talu metsamaa ei ole kinnisasja eraldiseisev osa, sest metsamaa piirneb kinnistul oleva

põllumaaga. Põllu ja metsa vahel on kraav, aga mitte terves ulatuses. Arvamusele on lisatud plaan,

kus on märgitud punasega ala, kus kraavi ei ole ja on võimalik metsa minna. Lisaks on talle

teadaolevalt neil oma kinnistul olemas üle kraavi truup, kus nad pääsevad otse oma tiigi juurde ja ka

metsa. Truubi oletatav asukoht on plaanil märgitud punasega.

Järelikult on Kaasiku kinnistu omanikel võimalik oma metsa jõuda kahest erinevast kohast – üle 10

m kraavita alalt ja üle truubi.

Metsa raiumis- ja hooldustööd on reeglina talvisel perioodil tehtavad hooajatööd, kui pinnas on

külmunud ning üle põllu liikumine seda ei kahjusta. Seega ei ole avaldajal probleemi oma metsa

pääsemisega, sest tal on oma kinnistu piires põld, mida mööda talvel liikuda, truup, mida mööda

minna üle kraavi ning 10 m laiune vaba ala, kus ei ole kraavi, et pääseda oma metsa.

Ta ei nõustu avaldaja nõudega, et ta soovib kasutada Karumäe kinnistu piires olevat põlluteed ~200

m pikkuselt järgmistel asjaoludel:

1. pinnastee kasutamine rasketehnikaga võib selle alatiseks rikkuda.

2. ta on alustanud Karumäel elumaja taastamise ja muude seal eluks vajalike rajatiste ehitamisega -

olen rajanud reovee omapuhasti (septik imbsüsteemiga), kusjuures septiku õhutustorud paiknevad

Karumäe õuealal Kaasiku ja Karumäe ühise piiri lähedal. Ta ei nõustu sellega, et avaldaja soovib

metsaveotehnikaga või autoga liikuda üle minu septiku õhutustorude, sest see võib need lõhkuda.

3. Lähitulevikus plaanib ta alaliselt asuda elama Karumäele ja kuna nende suhted on avaldaja ja

tema emaga olnud aastate jooksul neist põhjustatult keerulised, siis ta ei soovi, et nad liiguvad üle

temakinnistu. Elamu asub kinnistu piirile väga lähedal ja kinnistul liikumine häirib tema

privaatsust.

Menetluskulud palub täies ulatuses jätta avaldaja kanda, sest tegemist on tema algatatud

kohtuasjaga ja ta ei näe neil vajadust liikuda üle Karumäe kinnistu, sest nad saavad metsa oma

kinnistult.

Avaldaja vastus

Ajalooliselt on siiski tegemist olnud vana põlluteega, vastav kaart on kinnitatud aastal 1965, mis on

enne, kui Kaasiku elamut ehitama hakati. Vaidlusalune tee jäi Karumäe kinnistule alles peale

erastamist. Kuni erastamiseni oli avaldajal võimalik teed probleemideta kasutada.

Kuna tegemist on ajalooliselt põlluteega on seda ka varasemalt pidevalt traktoriga läbitud.

Puudutatud isiku väited, et tarktori või muu metsaveotehnikaga liiklemine võib teed lõhkuda on

oletuslikud. Vastuse Lisast 2 nähtuvalt on puudutatud isik ka ise vedanud oma kinnistusele liiva ja

kruusa ning seda käesoleva aasta sügisel, mida samuti veetakse raskeveotehnikaga, mis aga tee

pinnast rikkunud ei ole.

Tee seisukord on pidevalt olnud hea ning ei ole muutunud varasemalt sõiduautoga läbimatuks ning

seda olenemata sellest, et teed on ka varasemalt raskeveokitega läbitud.

Vastuse Lisast 4 nähtuvalt koosneb metsamaa madalsoomullast (tähis M) ning küllastunud ja

küllastumata turvastunud mullast (tähis Go1), mis aga nõuab metsatöödel kergemat metsatehnikat

nagu näiteks ATV või väiketraktor. Seega ei saagi avaldaja metsa minna väga raske ja suure

tehnikaga, mis võib metsamaad lõhkuda. Kui avaldajal on võimalik metsas liikuda metsamaad

kahjustamata, ei kahjusta vastav tehnika kindlasti ka Karumäe kinnistul paiknevat põlluteed.

Puudutatud isik leiab, et avaldaja peaks kasutama metsa minemiseks põllumaad. Põllumaa

kasutamine on aga võimatu. Põld küntakse üles, millest tulenevalt on pinnas väga pehme. Samuti

kasvatatakse ka talivilja, mis rikuks oluliselt saaki. Samuti ei ole võimailik alati raiumis- ja

hooldustöid teha talvise perioodil, mil pinnas on külmunud, seda eriti arvestades Eestimaa heitlike

ilmaolusid. Samuti ei saa eeldada hooldustööde tegemist alati ajal, mil pinnas on külmunud.

Lisaks ei ole metsa hooldus- ja raietööd ainus põhjus, miks avaldaja peab Karumäe kinnistul

paiknevat teed kasutama. Avaldajal on vaja puhastada ka metsakuivenduskraave ning tiiki, millele

on aga samuti ligipääs võimalik ainult üle naaberkinnistu kooseisus asuva tee. Tiigi ning

metsakuivenduskraavide puhastamine ei ole samuti võimalik ajal, mil põllumaa on külmunud.

Truup võimaldab pääseda üle maaparanduskraavi teise metsa ning truubini pääsemiseks on vaja

läbida Karumäe kinnistul paiknevat teed.

Puudutatud isik on lisaks põhjendanud, et avaldaja liikumine üle puudutatud isiku kinnistu häirib

puudutatud isiku privaatsust. Puudutatud isiku väide on asjakohatu, kuna oma metsa pääsemiseks ei

läbi avaldaja puudutatud isiku õueala. Kuna avaldaja elab Soomes, on avaldajal piiratud aeg

vastavate tööde teostamiseks ning enamasti jäävad need puhkuse ajale suvel või sügisel, millest

tuleneval kasutaks avaldaja teed vaid väga lühikesel perioodil aastas.

Puudutatud isik on oma huvidena välja toonud esmalt, et pinnast võib rasketehnikaga alatiseks

lõhkuda, teiseks on oht, et avaldaja metsaveotehnikaga liikudes lõhub septiku õhutustorud ning

viimaseks tee kasutamine avaldaja poolt rikub puudutatud isiku privaatsust. Puudutatud isikule

tekkida võiv kahju on oletuslik. Avaldaja on eelnevalt põhjendanud, et metsaveotehnika ei lõhu

Karumäe kinnistul paiknevat teed. Samuti ei ole ohtu, et avaldaja lõhuks puudutatud isiku

õhutustorud, kuna avaldaja suundub metsa enne puudutatud isiku septiku õhutustoru. Samuti ei saa

olla puudutatud isiku privaatsus häiritud, kui avaldaja mõned korrad aastas Karumäe kinnistu teed

kasutab. Lisaks ei kasuta puudutatud isik Karumäe kinnistut alalise elukohana.

Teisalt aga, kui avaldajal ei ole võimalik Karumäe kinnistul paiknevat teed kasutada, ei ole

avaldajal võimalik puhastada oma reoveekaevu, tiiki ega kuivenduskraave ning teha metsa hooldus-

ja raietöid. Metsa hooldus ja raietööde mittetegemine tähendab avaldaja jaoks aga olulist varalist

kahju. Samuti kuivenduskraavide puhastamata jätmine võib muuta põllu- ja metsamaa

kasutuskõlbmatuks. Tee rajamine üle põllumaa on aga väga kallis ning vähendaks oluliselt avaldaja

põllumaa väärtust.

Puudutatud isiku vastus

Avaldaja J. H. avaldusega soovitakse kasutada Karumäe kinnistul asuvat teed ligikaudu 200 m

ulatuses.

Teelõik 200 m pikkusega algab Mudiste - Tääksi riigiteelt ja läbib tema kinnistut – st lõpeb

Karumäe (katastritunnus 54502:001:0330) ja Karu (katastritunnus 54502:001:0005) kinnistute

piiril. Seega soovitakse avalduse alusel liikuda läbi tema õueala ja üle äsja ehitatud reovee

imbtorude.

Ta ei saa nõustuda avaldaja nõudega, et soovitakse kasutada Karumäe kinnistu piires olevat

põlluteed 200 m ulatuses, sest ta on alustanud Karumäe elumaja taastamist ja muude eluks vajalike

kommunikatsioonide ehitamisega, on rajanud reovee omapuhasti ja suvel kavatseb asuda

igapäevaselt elama Karumäele.

Seisukoht avaldaja väidete suhtes:

1. Tee on kruusakattega pinnastee, kuid aastatega on kruus vajunud ja maapind peale kasvanud ning

ei kannata raskeveokiga liiklemist. Tee on heas korras sõiduautoga liiklemiseks, sest Kure pere on

seda aastaid hooldanud oma kulu ja kirjadega. Vastusele on fotod, kus on näha ära tee olukord –

suvel tehtud foto veoautost, mis vajus nii pinnasesse, et seda pidi traktor välja tõmbama ning sügisel

tehtud foto tee läbimisest sõiduautoga. Tee olukord ei kannata selle läbimist rasketehnikaga.

2. Põllumaa kasutamine metsa liikumiseks ei ole võimatu – liikuda on võimalik põllu serva mööda,

mille võib jätta üles kündmata ning ei pea kahjustama saaki. Vajadusel on sinna võimalik

täiendavalt vedada kruusa, nagu seda on teinud aastate jooksul Karumäe kinnistu omanikud.

Säärane järk-järgult pinnastee rajamine ei ole väga kallis.

3. Tiigi ja metsakuivenduskraavide puhastamist ei ole naabrite poolt siiani teostatud. Reoveekaevu

ei ole võimalik puhastada, sest mahuti asub Karumäe kinnistul tee all.

4. Truubi täpne asukoht ei olnud talle teada, sest ta ei ole liikunud Kaasiku kinnistul. Kaasiku

kinnistu omanikel on võimalik otse oma põllult metsa pääsemiseks rajada uus truup.

5. Sissesõidutee asub Karumäe elamule väga lähedal, avaldaja poolt soovitud 200 meetrit läbib

kogu kinnistut kuni Karu kinnistu piirini ning sealtkaudu liikumine kindlasti häirib Karumäe

elanike privaatsust.

6. Pinnase kahjustumine ei ole oletatav, vaid see on reaalne ning on tõendatud esitatud fotodega.

Kui ta ise on oma teed kahjustanud, siis on loomulik, et ta taastab tee ning oma edasises

elukorralduses ja tööde teostamisel arvestab tee kahjustumise võimalusega. Ta ei ole kindel, et

naabrid arvestaksid tööde teostamisel tee kahjustamise võimalusega ning avalduses ei mainita

võimalike kahjude heastamist.

Paikvaatlus 08. veebruar 2017

Kohus tuvastas paikvaatlusel, et Kaasiku talu elamu koos kõrvalhoonetega jääb kinnistu nurka

piirnedes üldkasutatava teega ja Karumäe kinnistuga. Kaasiku talu elamu juurde olemas juurdepääs

üldkasutatavalt teelt. Paremale jääb Karumäe talu põld ja vasakule Kaasiku talu. Sõites mööda

Karumäe kinnistul olevat teed edasi Karumäe talu poole, vasakule jääb Kaasiku talu põld. Põllu

lõppedes on umbes 10 m kraavita ala, sealt edasi põllu ja metsa vahel kraav. Kohus kõndis Kaasiku

talu põldu mööda piki kraavi, umbes 30m pärast on palkidest sild. Kohus kõnnib kuni kinnistu

lõpuni. Enne kinnistu lõppu lõpeb kraav ära umbes 5 m. Kinnistul ei ole teed hoonete juurest

metsani. Kui minna mööda Karumäe kinnistul asuvat teed, siis Kaasiku kinnistul põllu lõppedes on

teelt võimalik minna põllu äärest metsa poole u 10 m laiuse ala kaudu Kaasiku kinnistu metsa. Teed

seal Kaasiku kinnistul ei ole. Sellel ala ei ole ka ühtegi Karumäe talu kanalisatsiooni toru. Karumäe

kinnistul asuv tee kulgeb edasi talu õuel. Kanalisatsiooni imbtorud asuvad Karumäe talu õuel, mitte

tee peal. Kuigi maad katab õhuke lumekiht, on tee vaatlusel nähtav, et tee on kaks sõidujälge, nende

vahel rohumaa riba.

Kohtu põhjendused

1. AÕS § 156 lg 1 kohaselt omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult

kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra

kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui

kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu

määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

2. Kui juurdepääsuõigusega koormataval kinnisasjal on juba sobiv eratee, siis on kinnisasja omanik

valdavalt kohustatud taluma tee kasutamist kinnisasja omaniku poolt, kellel ühendustee puudub.

Maareformi käigus maade eraomandisse andmise ajal eeldati, et eraomanikud jätkavad

teede kasutamisel välja kujunenud tavadega seal, kus juurdepääsuteed on juba välja

kujunenud.

3. Puudutatud isikule M. K. (K.) kuulub Mäeküla küla, Suure-Jaani vald Karumäe kinnistu.

4. Avalikult kasutatavalt teelt Karumäe kinnistul asuvate hooneteni viib eratee, mis on põllutee.

5. Avaldaja saab avalikult kasutatavalt teelt oma kinnistule.

6. Avaldaja soovib saada lisa ligipääsu Karumäe kinnistult oma kinnistul paikneva metsamaani.

Antud juurdepääsu on avaldajal vaja metsas hooldus- ning raietööde teostamiseks. Seega soovib

avaldaja kasutada Karumäe kinnistul paiknevat teed ka sõidukitega, millega saab metsa

hooldus- ning raietöid teha.

7. Avaldaja väidab, et pääsemiseks oma kinnisasjalt (metsast) avalikult kasutatavale teele, tuleks

rajada täiesti uus tee, mis oleks võimalik aga ainult üle haritava põllumaa. Avaldaja arvates üle

põllumaa tee rajamine ei ole aga mõistlik, kuna see poolitaks avaldaja põllumaa ning oluliselt

väheneks haritava maa pindala (tl 3).

8. Avaldaja avalduse kohaselt on Karumäe kinnistul asuva tee näol tegemist ajaloolise põlluteega,

mida on läbitud traktoriga ennemgi ning see ei ole rikkunud tee seisukorda. Kohus tahab juhtida

avaldaja tähelepanu asjaolule, et traktoriga on võimalik sõita ka mööda avaldaja enda

põlluserva, kust ta saaks oma metsamaani ilma Kuremäe kinnistut läbimata. Samuti on

puudutatud isik ümberlükanud avaldaja väite, et puudutatud isik on ka ise oma hooneteni

vedanud raskeveokitega liiva ja kruusa ning see ei ole tee olukorda rikkunud. Puudutatud isik on

kohtule esitanud tõendeid, fotod, kus on näha, et raskeveokid lõhuvad antud teed (tl 48-49).

9. Puudutatud isik ei ole nõus oma kinnistul paikneva põllutee kasutamisega Kaasiku kinnistu

metsahoolduseks, kuna raskeveokid rikuvad teed olulisel määral ning puudutud isik võib sattuda

olukorda, kus tal ei ole võimalik enam ise avalikult kasutatavalt teelt oma kinnistul asuvate

hooneteni pääseda. Tee rikkumise korral kaoks puudutatud isikul ära oma vahenditega

hooldatud ja parandatud tee näol igasugune juurdepääs avalikult kasutatavale teele.

10. Paikvaatlusel 08.02.2017 tuvastas kohus, et Kaasiku talu elamu koos kõrvalhoonetega jääb

kinnistu nurka piirnedes üldkasutatava teega ja Karumäe kinnistuga. Kohus tuvastas, et Kaasiku

kinnistul põllu lõppedes on teelt võimalik minna põllu äärest metsa poole u 10 m laiuse ala

kaudu Kaasiku kinnistu metsa. Teed seal Kaasiku kinnistul ei ole. Sellel alal ei ole ka ühtegi

Karumäe talu kanalisatsiooni toru. Karumäe kinnistul asuv tee kulgeb edasi talu õuel.

Kanalisatsiooni imbtorud asuvad Karumäe talu õuel, mitte tee peal. Kuigi paikvaatluse ajal

kattis maad õhuke lumekiht, oli tee vaatlusel nähtav. Antud tee on kaks sõidujälge, mille vahel

on rohumaa.

11. Poolte kokkuleppel ei ole vaidlust juurdepääsuõiguse üle lahendada suudetud.

12. Juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks AÕS § 156 lg-st 1 tulenevalt on juurdepääsu taotleja

kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik

võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes

kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse. AÕS § 156 lg 1 eesmärk on võimaldada

kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii,

et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku huve. Seega juurdepääsu nõude

rahuldamise esimene eeldus on avalikult teelt vajaliku juurdepääsu puudumine hageja

kinnisasjale. Juurdepääsuõiguse andmise otsustamisel peab kohus kaaluma hageja võimalusi

pääseda oma kinnisasjale ilma kostja kinnisasja sõidukitega läbimata, kaaluma koormatava

kinnisasja omanike huve, lähtudes konkreetsetest asjaoludest. AÕS § 156 lg 1 on alust

kohaldada siis, kui kinnisasja omanikul puudub võimalus pääseda avalikult kasutatavale teele

talle endale või teisele isikule kuuluvat teed mööda ning tal ei ole võimalik rajada oma

kinnisasja kaudu vajalikku juurdepääsuteed avalikult kasutatavale teele.

13. Lahendades AÕS § 156 lg 1 alusel esitatud juurdepääsu nõuet, tuleb esitatud asjaolude alusel

arvestada seda, kas avaldajal on võimalik saada juurdepääs oma kinnisasjale mujalt kui

puudutatud isiku kinnistu kaudu. Asjaolu, et juurdepääs teise kinnisasja kaudu võib olla selle

omanikule vähem koormavam kui puudutatud isikule tema kinnisasja kaudu, võib olla üheks

hagi rahuldamata jätmise aluseks.

14. Juurdepääsuõiguse andmise nõude (AÕS § 156 lg 1) näol on tegemist taotlusega kohtule

lahendada poolte huvide kaalumisel õiglusest lähtudes kinnisasjale juurdepääsu küsimused.

Naaberkinnisasjade omanike õigused tasakaalustavad vastastikku üksteist ja nendega tuleb

vastastikku arvestada, et oleks võimalik inimeste mõistlik ühiselu.

15. Isegi siis, kui avaldaja kinnistuga külgneb avalik tee, tuleb juurdepääsu nõude lahendamisel

kaaluda, milliseid kulutusi peab avaldaja tegema oma metsamaalt avalikule teele pääsemiseks

ning kas puudutatud isiku kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla avaldaja jaoks

oluliselt odavam ja puudutatud isikut kui kinnisasja omanikku vähem koormav. Seega tuleb

arvestada nii juurdepääsu nõudva kui koormatava kinnisasja omanike kõiki huve ja asjaolusid

kinnisasjade kasutamisel.

16. Riigikohus on mitmes lahendis märkinud, et AÕS § 156 lg 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja

omanikule vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt tema kinnisasjale üle teise kinnisasja

nii, et koormatakse võimalikult vähe koormatava kinnisasja omaniku huve. Kui isikul on juba

juurdepääs avalikult kasutatavale teele, siis on Riigikohus asunud seisukohale, et vähemalt

üldjuhul ei pea kinnisasjale tagama täiendavat juurdepääsu üle teise isiku kinnisasja, kuna AÕS

§ 156 lg 1 neljanda lause kohaselt tuleb juurdepääsu määramisel arvestada ka koormatava

kinnisasja omaniku huve (RKTKo 3-2-1-41-08 p 21).

17. Autoga juurdepääsu võimaldamine üle teise isiku kinnisasja peab olema eraldi põhjendatud, eriti

kui juurdepääs avalikult teelt on kinnisasjale juba olemas (RKTKo 3-2-1-41-08 p 21).

18. Kohus peab huvide kaalumisel arvestama tekkida võivaid kulutusi, varasemaid kasutamise

tavasid, juurdepääsu koormatust jm olulisi asjaolusid.

19. Kohus veendus paikvaatlusel, et Karumäe kinnistul asuv tee on põllutee, kus on kaks sõidujälge

ja nende vahel näha rohumaa riba. Avaldaja on esitanud kohtule foto tee kohta (tl 41), kus on

selgelt näha, et tegemist on põlluteega, mida tee omanik on hooldanud ja heina ära niitnud.

20. Kohus veendus paikvaatlusel, et avaldajale kuuluv Kaasiku talu metsamaa ei ole kinnisasja

eraldiseisev osa, metsamaa piirneb kinnistul oleva põllumaaga. Hoonete alune maa ja põllumaa

piirnevad avaliku teega, metsamaa asub vaadatuna avalikult teelt põllumaa taga (tl 7). Põllumaa

ja metsamaa vahel on suuremas osas kraav, Karumäe kinnistu poolses osas umbes 10 m ulatuses

kraavi ei ole.

21. Avaldaja on väitnud, et tegemist on ajaloolise põlluteega ja esitanud tõendi end. Karumäe talu

kohta, mis on koostatud 1965. aastal ja kus on märge põllutee. Samuti on avaldaja väitnud, et

ajalooliselt on kõnealuse tee näol tegemist vana kolhoosi teega, mida avaldaja ka kuni

erastamiseni (aastal 1999) probleemideta kasutas.

22. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et tegemist oleks ajaloolise teega. See tee läheb üle põllu

kuni Karumäe talu hooneteni ja ilmselt seda ongi kasutanud nimetatud talu (hoonete) omanikud.

Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et see oleks olnud mistahes ajal avalik tee.

23. Avaldaja arvates üle põllumaa tee rajamine ei ole mõistlik, kuna see poolitaks avaldaja

põllumaa ning oluliselt väheneks haritava maa pindala. Kohus leiab. et selline väide ei ole

põhjendatud. Metsani on võimalik minna mööda oma põllu (ühtlasi ka kinnistu) äärt ja seda nii

jalgsi kui sõiduvahenditega, see ei poolita põldu kuidagi ja ei vähenda ka oluliselt haritava maa

pindala. Kui tee rajada kinnistu Karumäe kinnistuga piirnevasse äärde, väheneb haritava maa

pindala kõige vähem (vt.tl 7).

24. Vaidlus kinnisasjal asuvale metsale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte

huvide kaalumise teel.

25. Kohus leiab, et avaldaja huvi juurdepääsu saamiseks oma metsani üle puudutatud isiku

kinnisasja ei kaalu üles puudutatud isiku huvi oma kinnisasja kasutamise keelamise vastu.

Kohus on arvestanud praegust reaalset olukorda, tekkida võivaid kulutusi, varasemaid

kasutamise tavasid, juurdepääsu koormavust puudutatud isikule. Kui võrrelda avaldaja huvi, mis

seisneb üle puudutatud isiku kinnistu oma metsani pääsemises ning puudutatud isiku huvi, mis

seisneb selles, et juurdepääs ei läheks üle temale kuuluva Karumäe kinnistu põllutee, mis võib

rikkuda tee selliselt, et puudutatud isik ei saaks enam ise oma kinnistul asuvate hooneteni, siis

kaalub puudutatud isiku huvi üles avaldaja huvi. Avaldajal on võimalus puudutatud isiku

kinnistut läbimata pääseda metsani mööda oma põlluserva, mis on traktoriga ja ka jalgsi läbitav

ning avaldaja nõue kohustada puudutatud isikut taluma koormatist avaldaja kasuks ei ole

põhjendatud. Kohus arvestab asjaoluga, et puudutatud isik on ise oma kinnistul olevat põlluteed

hooldanud ja parandanud ning avaldajal on oma põllu peal võimalik täpselt samamoodi toimida.

Samuti ei ole põllutee rajamine niivõrd kulukas, et peaks kaaluma üle puudutatud isiku huvi

oma ainsa juurdepääsu tee säilimiseks.

Menetluskulude arvestus

26. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

27. Kohus leiab, et kohtukulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvi Maiste

Kohtunik