2-16-103386/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. märts 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-16-103386

Tsiviilasi

AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp

hagi Silvi Bulõgina vastu põhivõla 800 euro, intressi, viivise

ja sissenõudmiskulu saamiseks

Tsiviilasja hind

1762 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS MiniCredit (pankrotis) (registrikood 11551909)

pankrotihaldur Martin Krupp; asukoht Estonia pst 1, Tallinn,

10143, Harjumaa.

Hageja

lepinguline

esindaja:

Maris

Merilo;

e-post

maris@cavere.ee

Kostja: Silvi Bulõgina (isikukood: XXXXXXXXXXXX,

elukoht: XXXXX).

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp hagi Silvi Bulõgina

vastu põhivõla 800 euro, intressi, viivise ja sissenõudmiskulu saamiseks.

2. Mõista Silvi Bulõginalt AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp kasuks välja

põhivõlg 800 eurot, intress 72 eurot, sissenõudmiskulu 4 eurot 32 senti, viivis 121 eurot ja 27

senti ning alates 15. aprillist 2016 kuni põhivõla täieliku tasumiseni tagastamata põhivõlalt viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, ent mitte rohkem kui 678 eurot 73

senti.

3. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata (osaliselt jääb rahuldamata võla sissenõudmiskulude nõue

ning viivise nõue).

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

5. Jätta menetluskuludest 60% Silvi Bulõgina kanda ja 40% AS MiniCredit (pankrotis)

pankrotihaldur Martin Krupp kanda. Mõista Silvi Bulõginalt AS MiniCredit (pankrotis)

pankrotihaldur Martin Krupp kasuks välja menetluskulu 147 eurot.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. AS MiniCredit (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Silvi

Bulõginalt (kostja) võla väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostja

esitas nõudele vastuväite. Kohus andis 5. aprilli 2016. a määrusega asja üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 15. aprillil 2016 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt välja

mõista põhivõla 800 eurot, intressi 72 eurot, võla sissenõudmiskulud 26 eurot, viivise 800 eurot

ja alates hagi esitamisest viivise seaduses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte

rohkem kui 800 eurot. Hagi kohaselt olid pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu, mille alusel

hageja laenas kostjale 800 eurot 16. augustil 2015. Laen tuli tagasi maksta 14. novembril 2015.

Kostja ei ole laenu tähtaegselt tagastanud. Pooled olid kokku leppinud intressis 72 eurot. Kostja

ei ole tasunud ka intressi. Pooled leppisid kokku, et kui kostja ei tasu laenu tähtaegselt, kohustub

ta tasuma hageja hinnakirja järgi võla menetluse tasu. Hageja on saatnud kostjale 18

meeldetuletust. Ühe meeldetuletuse maksumus on 1,44 eurot. Pooled on kokku leppinud viivise

määras 1,5% päevas.

3. Kostja leiab, et hagis märgitud koguvõlgnevus viivise ja intressidega 2498 eurot on liiga suur.

Laenatud summa oli 800 eurot. Kostja märgib, et ei ole esitanud hagejale konto väljavõtet ja

ilmselgelt enda laenatud summat ei oleks saanud, kuna kostja kasvatab üksinda alaealist last ning

sissetulek on 230 eurot kuus.

4. Harju Maakohtu 5. oktoobri 2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-11518 kuulutati välja hageja

pankrot. Pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp. Pankrotihaldur on teatanud, et soovib

pankrotiseaduse § 43 lg 1 alusel hageja asemel menetlusse astuda. AS MiniCredit (pankrotis)

pankrotihaldur Martin Kupp tuleb seega lugeda hagejaks.

KOHTU SEISUKOHT

5. Hageja nõuab kostjalt tarbijakrediidilepingust tuleneva laenu tagasimakse ja intressi tasumise

kohustuse täitmist, täitmisega viivitamise tõttu viivist ja võla sissenõudmiseks tehtud kulude

tasumist.

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt on krediidisaaja kohustatud krediidi kasutamise

eest maksma tasu (praegu kokku lepitud intress) ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Krediidi ja intressi suurus vastavalt 800 eurot ja 72 eurot nähtub kohtule esitatud laenulepingust.

Kostja on tunnistanud 800 euro saamist hagejalt. Samuti ei ole ta esitanud vaatamata talle kohtu

poolt selleks antud tähtajale mingeid sisulisi vastuväiteid põhivõla ja intressi maksmise

kohustusele. Kohtule ei nähtu asja materjalidest ka asjaolusid, mis viitaksid lepingu tühisusele.

Seega tuleb hagi nimetatud osas laenulepingu, VÕS § 108 lg 1, § 401 lg 1 ja § 402 alusel

rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 800 eurot ja intress 72 eurot.

7. Hageja nõuab kostjalt ka võla sissenõudmise kulude hüvitamist. Sissenõudmiskulud seisnevad

hagi kohaselt 18 meeldetuletuse saatmise hinnas. Hageja on menetlustulemuste saatmise kohta

esitanud väljavõtte ning kostja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et hageja on saatnud talle

meeldetuletusi võla tasumiseks. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib hageja nõuda

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja

eest kuni 5 eurot. Kohtu hinnangul tuleneb viidatud sättest, et hageja võib kostjalt nõuda hüvitist

kokku 3 kirja eest. Hageja on välja toonud ühe kirja maksumusena 1,44 eurot. Seega tuleb

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldada 4,32 euro osas ja jätta seda ületavas osas

rahuldamata.

8. Hageja nõuab kostjalt ka põhivõla tasumisega viivitamise eest viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt

võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist,

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu kohaselt muutus

hageja nõue sissenõutavaks 15. novembril 2015. Kuna kostja põhivõlga tasunud ei ole võib

hageja nõuda viivist alates sellest ajast. Lepingu p 13.1 kohaselt on viivisemääraks 1,5% päevas,

st 547,5% aastas. See ületab kokkulepitud intressimäära, mis on lepingu p 6 kohaselt 36,5%

aastas. Seega on viivisekokkulepe VÕS § 113 lg 1, § 415 lg 1 ja § 421 kohaselt tühine. Hageja

võib seega nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause järgi üksnes samas määras, kui on

lepingus kokkulepitud intressimäär, st 36,5% aastas. Lähtudes sellest viivisemäärast on viivise

suurus alates põhivõla sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni 121,27 eurot. Kostja

on esitanud vastuväite, et nõue koos viivistega on liiga suur. Kohus käsitleb seda viivise

vähendamise taotlusena VÕS § 113 lg 8 ja § 162 kohaselt. Rahalise kohustuse täitmisega

viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab

viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab

võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses (vt Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 18). Kumbki pool ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid hagejale

kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiva kahju suuruse või muude viivise vähendamisel

asjakohaseid asjaolusid. Seega leiab kohus, et hageja viivisenõuet tuleb vähendada põhivõla

suuruseni. Kuivõrd sissenõutav viivisenõue on põhivõlast väiksem, tuleb piirata tulevikus

sissenõutavaks muutuva viivise lõplikku suurust. Hageja on palunud viivise alates hagi

esitamisest välja mõista seaduses sätestatud määras. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja

mõista viivis hagi esitamise seisuga 121,27 eurot ning alates hagi esitamisest võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni, kuid

mitte rohkem kui 678,73 eurot (800-121,27).

9. Menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt

hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 60% ulatuses. Seega jääb 60%

menetluskuludest kostja ja 40% hageja kanda.

10. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ning asja materjalidest ei nähtu, et ta oleks

menetluskulusid kandnud. Seega on tema menetluskulude suurus 0 eurot. Hageja on esitanud

menetluskulude nimekirja koos hagiga. Selle kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista

menetluskulud kokku summas 345 eurot, sh riigilõiv 225 eurot ning esindajakulu 120 eurot.

Hageja on märkinud, et esindajakulu koosneb maksekäsuavalduse esitamisel tekkinud kuludest.

11. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175

lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades, et TsMS §-st

4842 tulenevalt kuuluvad maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele avaldaja menetluskulud

summas 20 eurot, on hageja õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses teostatud toimingute osas

põhjendatud 20 euro ulatuses. Hageja põhjendatud esindajakulu on seega 20 eurot.

12. Hageja menetluskulud käesolevas asjas on kokku seega 245 eurot (225 + 20). Kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista sellest 60%, st 147 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik