2-16-101277/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

14. märts 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-101277

Hagi ese

Osaühingu LUKUPOOD hagi AS-i Signaalnet

(endise ärinimega AS Alarmnet) vastu põhivõla

272 euro 32 sendi ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

990 eurot 1 sent

Menetlusosalised ja nende

esindajad

•

Hageja: osaühing LUKUPOOD; registrikood

10009634; asukoht Narva mnt 27b, Tartu linn,

51013, Tartumaa.

Hageja

esindaja:

vandeadvokaat

Margus

Lentsius; e-post margus@lentsius.ee.

•

Kostja: AS Signaalnet (endise ärinimega AS

Alarmnet);

registrikood

10062864;

asukoht

Kalevipoja tn 11-33, Lasnamäe linnaosa, Tallinn,

Harju maakond, 13625; e-post info@alarmnet.ee.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Osaühingu LUKUPOOD hagi AS-i Signaalnet (endise

ärinimega AS Alarmnet) vastu põhivõla 272 euro 32 sendi ja viivise saamiseks.

2. Mõista AS-lt Signaalnet Osaühingu LUKUPOOD kasuks välja põhivõlg 272 eurot

32 senti, viivis 41 eurot 44 senti ja alates 29. märtsist 2016 kuni põhivõla

tasumiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

tasumata põhivõlalt.

3. Jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja nõudis viivise väljamõistmist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast suuremas määras.

4. Jätta menetluskuludest 10% AS-i Signaalnet kanda ja 90% Osaühingu

LUKUPOOD kanda. Mõista AS-lt Signaalnet Osaühingu LUKUPOOD kasuks

välja menetluskulu 51 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

2/4

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Osaühing LUKUPOOD (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse AS-lt Alarmnet (kostja) võla väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu

kiirmenetluse, kuna kostja esitas nõudele vastuväite. Kohus andis 10. märtsi 2016. a

määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 28. märtsil 2016 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt

välja mõista põhivõla 272,32 eurot, viivise 469,2 eurot ja alates hagi esitamisest viivise

määras 0,25% põhivõlast päevas kuni põhivõla tasumiseni. Hagi kohaselt olid pooled

sõlminud müügilepingu, millega hageja müüs kostjale kaks lukku hinnaga 544,87

eurot. Ostuhinna tasumise tähtpäev oli 2. aprill 2015. Kostja ostuhinda ei tasunud.

Kostja tasus hagejale 25. veebruaril 2016 272,55 eurot, mille hageja arvestas põhivõla

katteks. Võlasuhtele kohaldub viivisemäär 0,25% päevas.

3. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et kahest

ostetud lukust üks oli puudustega ja see ei töötanud. Kuna hageja keeldus lukku

vahetamast või seda parandamast, keeldus kostja lukkude eest tasumast. Kostja oli

sunnitud luku ise parandama, mis tekitas kostjale täiendavaid kulusid. Alusetu on ka

hageja viivisenõue, mh põhjusel, et ei ole lubatud viiviste nõudmine suuremas ulatuses

kui põhinõue.

KOHTU SEISUKOHT

4. Hageja on esitanud müügilepingu täitmise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 ja

108 lg 1 alusel. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid müügilepingu sõlmimisele ja

ostuhinna suurusele 544,87 eurot. Hagi kohaselt on kostja 25. veebruaril 2016 tasunud

ostuhinnast 272,55 eurot. Kostja on ka ise tunnistanud, et ühe luku eest on ta jätnud

tasumata ning on esitanud vastuväite, mille kohaselt üks hageja müüdud kahest lukust

ei vastanud lepingutingimustele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited. Seega oli viimati nimetatud asjaolu tõendamise kohustus

kostjal. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et üks müüdud

lukkudest oli puudusega. Seega ei ole kostja nimetatud väide tõendatud. Muid

vastuväiteid ei ole kostja ostuhinna tasumise kohustusele esitanud. Kostja ei ole

vaidlustanud ka asjaolu, et müügilepingu järgi tuli tasuda ostuhind 2. aprillil 2015.

Seega on hageja nõue ostuhinna tasumiseks sissenõutav. Eeltoodust tulenevalt tuleb

3/4

hagi rahuldada hageja põhinõude osas ja mõista kostjalt hageja kasuks välja tasumata

ostuhind 272,32 eurot

5. Hageja on esitanud ka viivisenõude ostuhinna tasumisega viivitamise tõttu. VÕS § 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Nagu eelnevalt välja toodud, muutus ostuhinna nõue suuruses 544,87 eurot

sissenõutavaks 3. aprillil 2015 ja hageja väitel on kostja 25. veebruaril 2016 tasunud

ostuhinnast 272,55 eurot. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et ta oleks

ostuhinda varem või suuremas ulatuses tasunud. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt

viivist 544,87 euro tasumisega viivitamise eest alates 3. aprillist 2015 kuni 25.

veebruarini 2016 ning 272,32 euro tasumisega viivitamise eest alates 26. veebruarist

2016 kuni raha hagejale tasumiseni.

6. Hageja väitel kohaldub poolte õigussuhtele viivisemäär 0,25% võlgnetavast summast

päevas. Hageja leiab, et nimetatud tingimus on muutunud poolte kokkuleppe osaks,

kuna see kajastub kostjale esitatud arvel. Arvelt nähtub hageja selge tahe leppida kokku

viivisemääras ja kostja on arve vastuvõtmisega selle viivisemääraga nõustunud. Kohus

hageja nimetatud käsitlusega ei nõustu. Poolte kokkulepe sõlmimine eeldab

mõlemapoolseid tahteavaldusi. Kohtu hinnangul ei saa esitatud arvest järeldada kostja

nõustumist arvel toodud viivisemääraga. Arvel ei ole kostja allkirja. Hageja leiab, et

kostja tahteavaldus tuleneb arve vastuvõtmisest. Olukorras, kus hageja on kostjale arve

saatnud, ei eelda selle vastuvõtmine kostja aktiivset tegevust. Seega tuletab hageja

kostja tahteavalduse sisuliselt kostja tegevusetusest, st sisuliselt sellest, et kostja ei ole

vaielnud arvel olevale viivisemäärale vastu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 4

kohaselt saab tegevusetust lugeda tahteavalduseks üksnes juhul, kui selle lugemine

tahteavalduseks tuleneb seadusest poolte kokkuleppest või nendevahelisest praktikast.

Hageja selliseid asjaolusid välja ei ole toonud. Seega ei saa kostja tegevusetust lugeda

tahteavalduseks. Samuti ei ole hageja välja toonud, et kostja oleks talle nimetatud

määras viivist tasunud. Seega leiab kohus, et pooled ei ole kokku leppinud hageja

nimetatud viivisemääras. Seda järeldust toetab ka hageja viidatud Riigikohtu 17.

detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-09, millest hageja on ilmselt valesti

aru saanud. Viidatud lahendist tuleneb selgelt, et üldjuhul ei tähenda arve vastuvõtmine

ja/või allkirjastamine seda, et arve vastuvõtja nõustub arvel esitatud tingimustega.

Tingimustega nõustumist saab järeldada üksnes erandlikel asjaoludel, mida hageja

praeguses asjas välja ei ole toonud.

7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pooled ei ole kokku leppinud viivise määras,

mistõttu poolte võlasuhtele kohaldub VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgne viivisemäär. Seega tuleb, arvestades otsuse p-s 5 toodud viivituse aega

ning seadusjärgset viivisemäära, kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis kuni hagi

esitamiseni 41,44 eurot ning alates 29. märtsist 2016 kuni põhivõla tasumiseni viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt. Hagi tuleb jätta

rahuldamata osas, milles hageja soovib viivise väljamõistmist seadusjärgset

viivisemäära ületavas määras.

8. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu

on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta

menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei

nõustunud. Kostja tegi vastuses hagile kompromissiettepaneku, mille kohaselt tasunuks

kostja hagejale põhivõla tervikuna. Hageja keeldus nimetatud ettepanekust. Kohtu

hinnangul on hagi rahuldatud sarnases ulatuses kui kostja kompromissina välja pakkus.

4/4

Kohus mõistis küll kostjalt hageja kasuks välja lisaks põhivõlale ka seadusjärgse

viivise, kuid selle summa moodustab üksnes ca 9% hageja algsest viivisenõudest ja

15% põhivõlast. Seega ei ole tegu olulise erinevusega võrreldes kostja

kompromissipakkumisega. Arvestades eeltoodud viivisenõude rahuldamise ulatust

jätab kohus 10% menetluskuludest kostja ja 90% hageja kanda.

Kostja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Samuti ei nähtu asja

materjalidest, et kostja oleks kandnud menetluskulusid. Seega tuleb kostja

menetluskulude suuruseks määrata 0 eurot.

Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 175 eurot ja esindajakulu, mis nähtuvalt

kohtule esitatud arvetest on 715 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 kohaselt

mõistab kohus esindajakulu välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul ei

ole nimetatud esindajakulu arvestades asja hinda ja põhivõla suurust põhjendatud.

Üldjuhul ei tohiks esindajakulu ületada hagihinda. Kohtu hinnangul ei saa selgelt

põhjendamatu

suurusega

viivisenõude

esitamisel

lähtuda

esindajakulude

kindlaksmääramisel põhjendamatult suurest viivisenõudest tingitud hagihinnast. Kohtu

hinnangul saab olla põhjendatud esindajakulu suuruseks 335 eurot, mis vastab

ligikaudselt põhivõlalt ning seadusjärgselt viiviselt arvutatud hagihinna suurusele.

Seega on hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks kokku 510 eurot. Sellest tuleb

kostjalt välja mõista 10% ehk 51 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik