2-16-11913/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-16-11913

Määruse tegemise aeg ja koht

14. märts 2017, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Liis Arrak, Krista Kirspuu

Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

Aktsiaseltsi Avesco (endine ärinimi Aktsiaselts

Wihuri) kaebus Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku

(Kadak) 26.07.2016 otsuse peale täiteasjas nr

008/2016/1536

Harju Maakohtu 26.08.2016 määrus kaebuse

lahendamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Aktsiaseltsi Avesco määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Aktsiaselts Avesco (registrikood 10503541),

lepinguline esindaja advokaat Veiko Vaske

Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Mati Kadak

Puudutatud isik II: OÜ Forestline (registrikood

11753866), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet

Laasik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Harju Maakohtu 26.08.2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Aktsiaseltsi Avesco

kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättetoimetamisest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega

kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 05.08.2016 esitas Aktsiaselts Avesco (endine ärinimi Aktsiaselts Wihuri) (avaldaja) Harju

Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku (kohtutäitur, puudutatud isik I)

26.07.2016 otsuse peale täiteasjas nr 008/2016/1536. Avaldaja palus tühistada kohtutäituri

21.06.2016 otsuse täitemenetluse alustamise kohta, 21.06.2016 otsuse kohtutäituri tasu

väljamõistmise kohta ja 26.07.2016 otsuse avaldaja 01.07.2016 kaebuse rahuldamata

jätmise kohta. Avaldaja palus esialgse õiguskaitse korras peatada täitemenetluse täiteasjas

nr 008/2016/1536 kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

2. Avalduse kohaselt on kohtutäitur algatanud sissenõudja OÜ Forestline (puudutatud isik II)

avalduse alusel avaldaja suhtes täitemenetluse. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu

03.05.2016 kompromissmäärus tsiviilasjas nr 2-15-5000 (määruse p-d 1.1.f ja 1.1.h).

01.07.2016 esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevuse peale

täitemenetluse algatamisel. Kohtutäitur jättis 26.07.2016 otsusega avaldaja kaebuse

rahuldamata. Avaldaja leiab, et kohtutäitur peab täitemenetluse algatamisel kontrollima,

kas talle täitmiseks esitatud dokumendid võimaldavad sissenõudjal nõuda võlgnikult

kohustuse täitmist. Täitur saab lähtuda vaid kohtulahendi resolutsioonist ega saa

iseseisvalt asuda täitedokumendi täidetavuse eeldusi sisustama (RKTKo nr 3-2-1-42-08, p

42). Harju Maakohtu poolt kinnitatud kompromissi p-d 1.1.f ja 1.1.h on tingimuslikud

ning ei ole seetõttu käsitlevad täitedokumendina täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1

p 1 alusel. Viidatud kompromissi punktid sisaldavad tingimuslike kohustusi, mille

eelduste olemasolu või puudumist saab tuvastada ainult kohtumenetluse raames

puudutatud isiku II täitmisnõude lahendamisel. Kompromissis nimetatud tingimuste

olemasolu tuvastamine ega eeldamine ei ole kohtutäituri pädevuses. Lisaks puudus

kohtutäituril igasugune info, mis oleks kinnitanud puudutatud isiku II väiteid veakoodide

põhjuste kohta. Täitmisavaldusele lisatud masina tootja Caterpillar’i tehase kirjast ei

nähtu, nagu oleks veakoodid põhjustatud masina tootmis- või materjalivigadest.

Riigikohtu praktikast tulenevalt on kaebus kohtutäituri tegevuse peale kohaseks

õiguskaitsevahendiks (RKTKo nr 3-2-1-42-08, p 16).

3. Kohtutäitur jäi oma 26.07.2016 otsuses toodud seisukoha juurde ning leidis, et otsuse

tühistamiseks puudub igasugune seaduslik alus ning avaldaja kaebus tuleb jätta

rahuldamata. Kohtutäituril puudub õigus hinnata täitedokumendi sisulisi asjaolusid ja

võtta vastu otsuseid poolte vaheliste vaidluste lahendamiseks. Kohtutäituri pädevuses ei

ole kompromissis nimetatud tingimuste tuvastamine. Kohtutäitur peab võtma menetlusse

kõik täitedokumendid, mis vastavad formaalselt täitedokumendile esitatavatele nõuetele.

Võlgnik peab enda õiguste kaitseks esitama kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagi.

4. Puudutatud isik II leidis, et täitemenetlus on alustatud ja läbi viidud TMS § 2 lg 1 p-le 1

vastava täitedokumendi alusel. Kohtutäitur ei ole täitemenetluse formaliseerituse printsiipi

rikkunud. Antud juhul ei pea kohtutäitur tõlgendama pooltevahelise kompromissi sisu,

vaid kontrollima ainult seda, kas kompromiss on täidetud, st kas materjali- ja tootmisvead

on kõrvaldatud. Masina tootjatehasest 25.05.2016 saabunud kirjast nähtuvalt on ilmne, et

seda tehtud ei ole. Avaldaja ei ole esitanud väidet, et ta oleks täitedokumenti täitma

asunud või selle juba täitnud. Sissenõudja leiab, et avaldaja kaebus on sisuliselt

põhjendamatu ja pahatahtlik. Tootjatehase kiri kinnitab üheselt, et tegemist on veaga, mis

kuulub kompromissi tingimuste alusel võlgniku poolt likvideerimisele. Avaldaja on

sissenõudjale avaldanud, et nad ei oska kompromissis kokkulepitud kohustust täita ehk

masinal esinevat tootja- ja materjaliviga parandada ning see on olnud kohtutäituri

tegevuse vaidlustamise tegelikuks põhjuseks.

Maakohtu määrus ja selle põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 26.08.2016 määrusega kaebuse kohtutäituri 26.07.2016 otsuse

peale täiteasjas nr 008/2016/1536 rahuldamata ning tühistas Harju Maakohtu 09.08.2016

määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu, milleks oli täitemenetluse peatamise

täiteasjas nr 008/2016/1536. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda. Maakohus

märkis, et jätab kohtutäituri menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata ning et

puudutatud isiku II menetluskulud määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras.

6. Maakohus leidis, et formaliseerituse printsiibist lähtuvalt ei saa kohtutäitur teha otsuseid

ega anda õiguslikke hinnanguid täitedokumendile (sh selle tingimustele) ning

menetlusosaliste tegevusele enne täitemenetluse alustamist. Riigikohus on mitmel korral

leidnud, et kohtutäituril ei ole täitemenetluses pädevust kontrollida täitedokumendi sisu.

Kui täitedokument vastab formaalselt sellele ettenähtud nõuetele, tuleb selle dokumendi

alusel alustada täitemenetlust (nn formaliseerituse põhimõte, esimest korda Riigikohtu

16.10.2002 lahendis nr 3-2-1-119-02 p 8, vt ka 3-2-1-138-13 p 16). Antud juhul vastab

täitedokument formaalselt sellele ettenähtud nõuetele. Olemas on Harju Maakohtu poolt

tehtud jõustunud täitedokument (TMS § 2 lg 1 p 1), täitmisavaldus on esitatud ja

täitemenetlus on alustatud. Kohtutäitur on täitemenetluse alustamisel lähtunud õigesti

formaliseerituse põhimõttest.

7. Täitedokumendiks on jõustunud Harju Maakohtu 03.05.2016 kompromissmäärus

tsiviilasjas nr 2-15-5000 (täitmisel kompromissmääruse p-d 1.1.f ja 1.1.h), mille

tingimused ei ole avaldaja hinnangul sundtäidetavad. Avaldaja leiab, et kompromissi p-d

1.1.f ja 1.1.h on tingimuslikud ning ei ole seetõttu käsitlevad täitedokumendina

täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 alusel. Kohus leidis, et sisuliselt vaieldakse selle

üle, kas mõni kohtulikus kompromissis sätestatud tingimus on saabunud või mitte, st kas

täitedokument on olemas või pole seda tingimuse saabumata jäämise tõttu. See tähendab

materiaalõiguslikku vaidlust võlgniku ja sissenõudja vahel. Kohtu hinnangul on avaldaja

valinud vale õiguskaitsevahendi. Kuigi avaldaja viidatud Riigikohtu 02.06.2008 lahendis

tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08 on välja toodud, et TMS § 217 alusel saab kaebuse kohtutäituri

tegevuse peale esitada ka siis, kui võlgniku arvates ei ole olemas täitedokumenti, mida

kohtutäitur võinuks täitmisele võtta, täiendas Riigikohus 12.03.2014 lahendis tsiviilasjas

nr 3-2-1-1-14 (p 18) õiguse ühetaolise kohaldamise huvides eelpool viidatud seisukohta.

Kolleegium märkis, et kohtutäituri otsuse peale esitatavas kaebuses saab esitada

täitedokumendi puudumise vastuväite vaid juhul, kui selle vastuväite lahendamine on

kohtutäituri pädevuses. Nii võib see olla nt juhul, mil kaebuses juhitakse tähelepanu

täitedokumendi jõustumismärke puudumisele, mille olemasolu või puudumist saab

kohtutäitur kontrollida. Samas ei ole välistatud, et täitedokumendi puudumise vastuväide

tähendab sisuliselt ka materiaalõiguslikku vastuväidet nõudele, mida aga kohtutäitur

lahendada ei saa. Nii võib see olla nt juhul, mil vaieldakse selle üle, kas mõni kohtulikus

kompromissis sätestatud tingimus on saabunud või mitte, st kas täitedokument on olemas

või pole seda tingimuse saabumata jäämise tõttu. Sellisel juhul tuleb esitada TMS §-s 221

sätestatud hagi.

8. Antud juhul on avaldaja esitanud kohtutäiturile vastuväite, et täitedokumendiks olevas

kohtulikus kompromissis sätestatud tingimused ei ole saabunud. Avaldaja esitatud

vastuväide kohtutäiturile on materiaalõiguslik, mida kohtutäitur lahendada ei saa. Kohtule

esitatud kaebuses on avaldaja välja toonud, et täitedokumendiks olevas jõustunud

kohtulikus kompromissis sätestatud punktid 1.1.f ja 1.1.h ei ole käsitlevad

täitedokumendina. Sellisele vastuväitele ei saa kohus anda hinnangut hagita menetluses,

otsustades kohtutäituri otsuse õiguspärasuse üle. Avaldaja väited täitedokumendi

puudumise kohta kuuluvad käsitlemisele sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis (vt

Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-1-14, p 18). Muuhulgas on Riigikohus lahendis 3-2-1-134-07

leidnud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi saab esitada ka sellise

põhjendusega, et sundtäitmisele võetud nõuet ei ole algusest saadik tekkinud. Maakohus

asus eespool toodut arvesse võttes seisukohale, et sissenõudja ja võlgniku vahel esineb

materiaalõiguslik vaidlus, mida ei saa lahendada vaidluses kohtutäituri otsuse

õiguspärasuse üle. Vaidlus tuleb lahendada hagimenetluse korras esitades sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi (TMS § 221). Kohtutäitur ei ole rikkunud seadust

täitemenetluse algatamisel. Võlgniku esitatud täitedokumendi puudumise

materiaalõiguslike väidete sisuline hindamine ei ole kohtutäituri pädevuses. Kuivõrd

kohtutäitur ei ole seadust rikkunud, tuleb kaebus jätta rahuldamata.

Määruskaebus

9. 13.09.2016 esitas avaldaja Harju Maakohtu 26.08.2016 määruse peale määruskaebuse,

millega palub maakohtu määruse tühistada ja kaebuse rahuldada.

10. Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole maakohus täitemenetluse formaliseerituse printsiipi

õigesti sisustanud, kuna tingimusliku ning seega ebaselge nõude sundtäitmine oleks

formaliseerituse põhimõttega vastuolus. Kohtutäitur saab sundkorras täita üksnes selget

lahendit ega saa muuhulgas hinnata, kas kohtuotsuse resolutsioonis sätestatud tingimused

on täidetud või mitte. Kui täitedokumendi resolutsiooni sõnastus nõuab mõne

materiaalõigusliku eelduse täidetust, puudub tuvastamata eelduse korral sundtäidetav

täitedokument ja täitemenetlus tuleb alustamata jätta seni, kuni vajalik eeldus on kohaselt

tuvastatud. Käesoleval juhul on kohtutäitur alustanud täitemenetlust tingimusliku

kompromissimääruse alusel, mis seab avaldajale kohustusi ainult eeldusel, et veakoodide

esinemise põhjuseks on materjali-või tootmisvead, mida ei ole tuvastatud. Selleks, et

teoreetiliselt saaks tekkida avaldaja sundtäidetav kohustus, peaks sissenõudja esitama

avaldaja vastu tuvastushagi veakoodide põhjuse tuvastamiseks. Kuigi põhimõtteliselt on

õige maakohtu seisukoht, et esineb avaldaja ja puudutatud isiku II vaheline

materiaalõiguslik vaidlus roomiklaaduri veakoodide põhjuste osas, ei ole see

materiaalõiguslik vaidlus avaldaja ja kohtutäituri vahelise vaidluse esemeks. Avaldaja

kaebus kohtutäituri tegevusele lähtub faktist, et kohtutäitur on täitemenetlust alustades

lähtunud ainult kompromissi sõnastuse osast, mis nõuab vigade kõrvaldamist, lugedes

põhjendamatult tuvastatuks tingimuse, mida saaks tuvastada ainult kohus või poolte

kokkulepe. See, et täitmiseks esitatud kohtumääruses nimetatud kohustus sõltub

tuvastamata asjaolu esinemisest ja nõude olemasolu on ebaselge, on täituri jaoks ilmne

lähtudes määruse resolutsioonist. Vastupidiselt maakohtu seisukohale ei eelda

tingimusliku kohtumääruse tingimuslikkuse tuvastamine kohtulahendi tõlgendamist

kohtutäituri poolt. Vastupidi, kohtutäitur on just käesoleval juhul täitemenetlust alustades

asunud sisuliselt kohtu rolli ja pidanud tuvastatuks, et kohtumääruses sätestatud tingimus

on täidetud.

11. Antud juhul on täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi esitamine TMS § 221 lg 2

kohaselt välistatud, kuivõrd võimaliku hagi alus ehk tootmis- ja materjalivigade

puudumine ei ole ega saa olla tekkinud pärast kompromissimääruse jõustumist, vaid on

olnud muutumatuna olemas. Maakohtu poolt viidatud Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-1-14 p-

s 18 esitatud seisukoht ei ole käesoleval juhul kohaldatav, kuna viidatud lahend on tehtud

olukorras, kus sundtäitmisele esitatud vastuväited olid tekkinud pärast lepingute sõlmimist

ehk täitedokumentide jõustumist. Riigikohtu väljendatud seisukoht, et kohtutäitur ei saa

lahendada materiaalõiguslikku vastuväidet, kas kohtulikus kompromissis sätestatud

tingimus on saabunud, saab sisuliselt puudutada TsÜS § 102 mõttes edasilükkava või

äramuutuva tingimusega kompromissi. Kohtutäitur ei saa tuvastada, kas mingi asjaolu

pärast täitedokumendi jõustumist tekkis või lõppes. Käesoleval juhul ei puuduta aga

täidetav kompromissimäärus ühtegi asjaolu, mis oleks saanud tekkida või lõppeda pärast

määruse jõustumist, vaid kompromissimäärusega on avaldaja kohustuste olemasolu seatud

selgelt sõltuvusse juba olemasoleva fakti tuvastamisest. Kui vastavaid faktilisi asjaolusid

tuvastatud ei ole, ei saa kohtutäitur nende olemasolu eeldada, kompromissimääruse

vastavad punktid ei ole täidetavad ning täitedokument TMS § 23 lg 1 mõttes puudub.

Tuvastamata asjaolu eeldamine ja täitemenetluse läbiviimine ebaselge täitedokumendi

alusel võib viia vastupidise tulemuseni võrreldes jõustunud kohtumäärusega soovituga.

Alternatiivselt leidis avaldaja, et Riigikohtu praktika on kohtutäituri pädevuse ja nõude

ebaselgusel põhinevate vastuväidete jaoks kasutatavate õigusmeetmete osas vastuoluline.

Tegemist on õiguspraktikas põhimõttelise lahendamata küsimusega, mille osas on vaja

kujundada ühene seisukoht.

Vastus määruskaebusele

12. Puudutatud isik II vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Kohtutäitur määruskaebusele ei vastanud.

Edasine menetluse käik

13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

14. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

15. Avaldaja on vaidlustanud kohtutäituri tegevuse täitemenetluse algatamisel. Tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur algatanud täiteasjas nr 008/2016/1536 avaldaja

suhtes täitemenetluse puudutatud isiku II täitmisavalduse alusel. Täitedokumendiks on

Harju Maakohtu 03.05.2016 kompromissimäärus tsiviilasjas nr 2-15-5000, täpsemalt

määruse punktid 1.1.f ja 1.1.h. Kompromissis leppisid pooled kokku, kuidas toimub

puudutatud isiku II masina remont. Kompromissi punkt 1.1.f sätestab, et: „Veakoodi

kordumisel punktis d mainitud päeval, tagab kostja enda töötaja kaudu veakoodi põhjuste

fikseerimise ning tuvastamise ja likvideerib veakoodi põhjused enda kulul, kui sellised

vead tulenevad tootmis- või materjalivigadest.“. Punkt 1.1.h sätestab, et: „Kostja

likvideerib veakoodi põhjused eeldusel, et tegemist on tootja- või materjalivigadega, enda

kulul (sh masina transpordi kulud hageja töömaalt kostja asukohta ning tagasi) ning tagab

veakoodi põhjuste mittekordumise VÕS § 230 lg 2 viimases lauses toodud tähtaja

jooksul.“. Täitmisavalduses on puudutatud isik II märkinud, et avaldaja ei ole enda

kohustusi täitnud ning masinal ilmnevad jätkuvalt vead, mida avaldaja ei ole lepingus

sedastatud korras likvideerinud. Samuti märkis puudutatud isik II, et on pöördunud

masina valmistanud tootjatehase poole, kes on kinnitanud, et tegemist on vigadega, mis

kuuluvad kompromissi p 1.1.f ja 1.1.h kohaselt avaldaja poolt kõrvaldamisele.

16. TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja

täitedokumendi alusel. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud või

viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Täitemenetluses kehtib

formaliseerituse printsiip, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks

esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima

materiaalõiguslikke asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav

täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama

täitemenetluse (vt Riigikohtu 16.10.2002 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-02, p 8).

Käesoleval juhul on kohtutäitur algatanud täitemenetluse sissenõudja avalduse ja Harju

Maakohtu 03.05.2016 määruse alusel, millega kinnitati poolte vaheline kompromiss.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et täitedokument vastab formaalselt sellele

ettenähtud nõuetele ning et käesoleval juhul olid täitemenetluse alustamise tingimused

täidetud (TMS § 23 lg 1).

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust määruskaebuse

väited, mille kohaselt on kohtutäitur algatanud täitemenetluse ebaõigesti, kuna

kompromissimääruse punktid 1.1.f ja 1.1.h on tingimuslikud ja ebaselged.

Ringkonnakohus leiab, et kompromissimääruse punkte ei saa pidada ebaselgeks üksnes

seetõttu, et need on tingimuslikud. TMS § 19 lg 1 sätestab, et kui täitedokumendis

sisalduva nõude sissenõutavaks muutumine sõltub tähtaja möödumisest või tähtpäeva või

tingimuse saabumisest, võib täitetoimingutega alustada pärast selle tähtaja lõppemist või

tähtpäeva või tingimuse saabumist. TMS § 19 lg 2 sätestab, et tingimuse saabumist tuleb

kohtutäiturile tõendada kirjalike dokumentidega. Sissenõudja on esitanud kohtutäiturile

masina tootja Caterpillar 25.05.2016 kirja veakoodide põhjuste kohta, mis sissenõudja

hinnangul tõendab seda, et tegemist on vigadega, mis kuuluvad kompromissi kohaselt

avaldaja poolt kõrvaldamisele. Kohtutäitur ei saa formaliseerituse printsiibist lähtudes

anda täitemenetluse algatamisel hinnangut sellele, kas täitedokumendis sätestatud

tingimus ka tegelikult saabunud on. Ringkonnakohus leiab, et põhjendamatu on avaldaja

väide, mille kohaselt oleks antud juhul täitemenetluse algatamise eelduseks puudutatud

isiku II poolt hagi esitamine veakoodide põhjuse tuvastamiseks. Sundtäitmisele esitatud

kompromissimääruse p 1.1.f sätestab, et avaldaja kohustub ise fikseerima ja tuvastama

masina veakoodide põhjused.

18. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult viidanud Riigikohtu lahendile

tsiviilasjas nr 3-2-1-1-14, mille punktis 18 on selgitatud, et kohtutäituri otsuse peale

esitatavas kaebuses saab esitada täitedokumendi puudumise vastuväite vaid juhul, kui

selle vastuväite lahendamine on kohtutäituri pädevuses. Nii võib see olla nt juhul, mil

kaebuses juhitakse tähelepanu täitedokumendi jõustumismärke puudumisele, mille

olemasolu või puudumist saab kohtutäitur kontrollida. Samas ei ole välistatud, et

täitedokumendi puudumise vastuväide tähendab sisuliselt ka materiaalõiguslikku

vastuväidet nõudele, mida aga kohtutäitur lahendada ei saa. Nii võib see olla nt juhul, mil

vaieldakse selle üle, kas mõni kohtulikus kompromissis sätestatud tingimus on saabunud

või mitte, st kas täitedokument on olemas või pole seda tingimuse saabumata jäämise

tõttu. Sellisel juhul tuleb esitada TMS §-s 221 sätestatud hagi. Avaldaja on väitnud, et

käesoleval juhul puudub täitedokument, kuna kompromissimäärus seab avaldajale

kohustusi vaid eeldusel, et veakoodide esinemise põhjuseks on materjali- või tootmisvead.

Kohtutäiturile esitatud kaebuses on avaldaja väitnud, et kompromissis sätestatud

tingimused ei ole saabunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et sisuliselt on

tegemist materiaalõiguslike vastuväidetega, mille lahendamine ei kuulu kohtutäituri

pädevusse. Juhul, kui avaldaja on seisukohal, et täitemenetlus on algatatud ebaõigesti,

kuna kompromissi punktidest 1.1.f ja 1.1.h temale kohustusi ei tulene (s.o veakoodide

põhjuseks ei ole materjali-või tootmisvead või et avaldaja on oma kohustused

nõuetekohaselt täitnud), on kohaseks õiguskaitsevahendiks sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi (TMS § 221 lg 1). Avaldaja hinnangul on sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi esitamine TMS § 221 lg 2 kohaselt välistatud, kuna tootmis- ja

materjalivigade puudumine ei saa olla tekkinud pärast kompromissimääruse jõustumist.

Kolleegium märgib, et kompromissist järeldub, et veakoodi põhjus ei olnud kompromissi

sõlmimise ajal pooltele teada. Seega ei ole piisavalt põhistatud avaldaja väide, et TMS §

221 lg 1 järgset hagi ei ole võimalik esitada.

19. Ülaltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et kohtutäitur on algatanud täitemenetluse

õiguspäraselt ning seega puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks.

20. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse

esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt avaldaja kanda. Lähtudes

TsMS § 177 lg-st 2, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude

suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots Liis Arrak

Krista Kirspuu