2-16-116852/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse tegemise aeg ja koht 13. märts 2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-116852

Tsiviilasi

Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi hagi XXXX vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

750 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (registrikood

10625474, asukoht Tartu mnt 24 - 20, 10115 Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: Kristjan XXXX (isikukood XXXX,

Tallinna Õigusbüroo OÜ, e-post kristjan@tallinnlaw.ee);

Kostja: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, tegelik elukoht

teadmata).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja XXXX suhtes, kuna kostja ei ole kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.

2. Mõista kostjalt XXXXlt (isikukood XXXX) hageja Era Liisingu Inkassoteenused

Aktsiaselts (registrikood 10625474) kasuks välja poolte vahel 14.08.2014 sõlmitud

võlatunnistuse nr XXXX alusel 750 eurot (võlgnevus 683,51 eurot ja intress 66,49

eurot).

3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

3.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

3.2.

Mõista kostjalt XXXXlt hageja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi

kasuks välja menetluskulud summas 225 eurot (s.o riigilõiv 125 eurot ja

õigusabikulud 100 eurot).

3.3.

Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (225 eurolt) hagejale viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

5. Avaldada tagaseljaotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud

mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile

vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul

oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel

tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus

selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel

päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu

märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Hageja esitas 02.08.2016 kostja vastu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

Pärnu Maakohtu 18.08.2016 määrusega tehti kostjale makseettepanek, mida ei õnnestunud mõistliku

aja jooksul talle kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis

05.12.2016 määrusega hageja nõude üle Harju Maakohtule menetlemiseks üldises korras.

2. Hageja esitas 27.12.2016 Harju Maakohtule hagi kostja vastu. Harju Maakohus võttis hagi

16.01.2017 määrusega menetlusse. Nõude asjaolud on järgmised: SMS Laen AS ja kostja vahel

sõlmiti 05.12.2013 laenuleping nr XXXX. SMS Laen AS loovutas kokkuleppe nr XXXX alusel

nõude hagejale. Hageja sõlmis kostjaga 14.08.2014 võlatunnistuse nr XXXX. Hageja nõuab kostjalt

esimese alternatiivina 750 eurot (võlgnevus 683,51 eurot ja intress 66,49 eurot). Hageja taotleb

menetluskulude hüvitamist summas 225 eurot (riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 100 eurot) ja

menetluskuludelt viivise väljamõistmist.

3. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate

avaldamise kuupäev 17.01.2017). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (15.02.2017) ega

käesoleva ajani hagile vastanud. Samuti on kohus asja materjalid saatnud TsMS § 3141 lg 2 alusel

lihtkirjaga. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja

tuleb rahuldada. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult TsMS § 317 alusel on täidetud.

4. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

(TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

5. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

138 lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja ka õigusabikulu põhjendatud kulutused

ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses, s.o kokku summas 225 eurot (125 eurot

riigilõiv ja õigusabikulud 100 eurot), välja mõista. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab

kohus välja ka viivise menetluskuludelt.

6. TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik