1-17-942/18 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

13. märts 2017. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-942 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Kriminaalasi Vadim Klimtsov süüdistuses KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 ja § 3312 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 22. veebruari 2017. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Vadim Klimtsov (ik 37209053725), apellatsioon

RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Vadim Klimtsovi apellatsioon Viru Maakohtu 22. veebruari 2017. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada talle apellatsioon.

Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vadim Klimtsov tunnistati kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 ja § 3312 järgi. Teda karistati KarS § 121 lg 2 p-de 2,3 järgi 9-kuulise vangistusega ja § 3312 järgi 10-kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti üksikkaristusest raskeima suurendamise teel

V. Klimtsovile liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinni pidamise aeg 20. - 22. august 2016 ja vahistamine 29. september – 29. oktoober 2016 karistusaja hulka. Lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 27 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg-tele 1,2 kuulub koheselt ärakandmisele 4 kuud vangistust. Ülejäänud osa vangistusest, s.o 8 kuud ja 27 päeva vangistust, ei pöörata täitmisele tingimusel, et V. Klimtsov ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollinõudeid. Vangistuse alguseks loeti 29. detsember 2016. Samuti kohaldati

V. Klimtsovile lähenemiskeeldu N.P. le. V. Klimtsovilt mõisteti riigituludesse menetluskulud: sundraha 705 eurot, ekspertiisitasu 61 eurot ja kaitsjatasu 384 eurot. Väljamõistetud kulud, s.o 1150 eurot, on võimalik tasuda 1 aasta jooksul.

2.

V. Klimtsov vaidlustas Viru Maakohtu 22. veebruari 2017. a otsuse temalt välja mõistetud menetluskulude 1150 eurot osas, mis tuleb tasuda ühe aasta jooksul. V. Klimtsov märgib, et ta on invaliid, kelle sissetulekuks on 172 eurot kuus. Seetõttu ei ole tal võimalik maksta nii suuri menetluskulusid nii lühikese aja jooksul. Ta taotleb otsuse ümbervaatamist menetluskulusid puudutavas osas ja vähendada seda summat või pikendada menetluskulude tasumise tähtaega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsusega ning

V. Klimtsovi kaebusega, leiab, et edasikaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

3.1 25. jaanuaril 2017 sõlmisid abiprokurör Sofja Hristoforova, süüdistatav V. Klimtsov ja tema kaitsja vandeadvokaat G. Tšelnokova kokkuleppe (II kd, tlk 121-122), mille kohaselt taotleb prokurör kohtus V. Klimtsovi süüditunnistamist ja karistamist 9-kuu pikkuse vangistusega KarS § 121 lg 2 p-de 2,3 järgi ja 10-kuulise vangistusega KarS § 3312 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel raskeima karistuse suurendamise teel mõistetakse liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinni pidamise aeg 20. - 22. august 2016 ja vahistamine 29. september – 29. oktoober 2016 karistusaja hulka. Lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 27 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg-tele 1,2 kuulub koheselt ärakandmisele 4 kuud vangistust. Ülejäänud osa vangistusest, s.o 8 kuud ja 27 päeva vangistust, ei pöörata täitmisele tingimusel, et

V. Klimtsov ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollinõudeid. Kokkuleppele jõuti ka selles, et V. Klimtsov kohustub hüvitama järgnevad kriminaalmenetluse kulud: sundraha ja menetluskulud (kaitsja tasu osutatud õigusabi eest 384 eurot ja kohtuarstlik ekspertiis 61 eurot). Kokkulepe on allkirjastatud prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja ning tõlgi poolt.

3.2 Kohus kinnitas 22. veebruaril 2017 toimunud kohtuistungil kokkuleppe ja mõistis

V. Klimtsovilt välja menetluskulud: sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisi tegemise kulu ning märkis, et V. Klimtsovil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa ühe aasta jooksul.

3.3 Ringkonnakohtult taotleb V. Klimtsov menetluskulude osas maakohtu otsuse tühistamist. Apellatsioonikohus leiab, et V. Klimtsovi taotlus tuleb jätta läbi vaatamata ja põhjendab seda järgmiselt.

3.3.1 KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Praegusel juhul on osapooled antud küsimustes kokkuleppele jõudnud. Ringkonnakohus märgib, et kohtuistungi protokollist nähtuvalt selgitas kohus V. Klimtsovile, et kui kohus kokkuleppega nõustub, tuleb V. Klimtsovil tasuda ka menetluskulud, mida on võimalik hüvitada 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. V. Klimtsov vastas jaatavalt. Samuti kinnitas süüdistatav, et kokkulepe on sõlmitud tema vabal tahtel ning et ta jääb kokkuleppe juurde (kohtuistungi protokoll II kd, lk 144, pöördel).

3.3.2 Riigikohus on kokkuleppemenetluses tehtud otsuse edasikaebe osas selgitanud, et kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (vt RKKKm 3-1-1-7-16, p 5.3). Praegusel juhul ei ole V. Klimtsov viidanud ühelegi kokkuleppemenetluse normi rikkumisele. Ta taotleb üksnes menetluskulude vähendamist. Ringkonnakohus selgitab, et kuivõrd menetluskulud kuuluvad kokkuleppeläbirääkimise esemesse, on V. Klimtsov kokkuleppe allkirjastamisega ja sellega nõustumisega võtnud ka kohustuse menetluskulude tasumiseks. Seega puudub ringkonnakohtul võimalus V. Klimtsovi taotluse rahuldamiseks, kuivõrd see kalduks süüdistatava poolt maakohtus sõlmitud kokkuleppest kõrvale. 3.3.3 Selgitavalt märgib ringkonnakohus alternatiivse taotluse osas (s.o pikendada menetluskulude tasumist üle 1 aasta), et seadus võimaldab juhul, kui otsus on jõustunud ning isikul ei ole võimalik kohtu poolt määratud tähtaja jooksul nõudeid õigeaegselt tasuda, taotleda mõjuvate põhjuste olemasolu korral täitmiskohtunikult menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist. 4. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 318 lg-s 4 ja KrMS § 326 lg 2 p 3 jätta

V. Klimtsovi apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada talle esitatud apellatsioon.

/allkiri/ Maarika Kuusk kohtunik