2-16-3435/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-16-3435 Määruse tegemise aeg ja koht 10.03.2017, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Liis Arrak, Kaupo Paal Kohtuasi

HO hagi KO vastu abielu lahutamise, varaühisuse lõpetamise ja ühisvara jagamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 04.07.2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik HO apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja HO (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Priit Lantin Kostja KO (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Peeter Malve Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon:

1. Kinnitada hageja HO ja kostja KO vahel kompromiss järgmistel tingimustel: Lõpetada HO ja KO ühisomand korteriomandile asukohaga XXX (kinnistusregistriosa nr XXX) nimetatud korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel ja määrata enampakkumise alghinnaks 65 000 eurot. Kui enampakkumisel vara alghinnaga ei müüda, tuleb iga enampakkumise nurjumise korral langetada vara hinda 5% võrra. Jagada kinnisasja müügist saadud raha HO ja KO vahel võrdsetes osades. KO hüvitab HO-le avalikul enampakkumisel saadava oma osa arvelt 3000 eurot KÜ XXX seotud kulutuste katteks.

2. Tühistada Harju Maakohtu 04.07.2016 otsus osas, millega rahuldati osaliselt HO hagi ühisvara jagamise nõudes ja lõpetati HO ja KO ühisomand korteriomandile asukohaga XXX (kinnistusregistriosa nr XXX) nimetatud korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel ja määrata enampakkumise alghinnaks 65

000 eurot. Kui enampakkumisel vara alghinnaga ei müüda, tuleb iga enampakkumise nurjumise korral langetada vara hinda 5% võrra. Jagada kinnisasja müügist saadud raha HO ja KO vahel võrdsetes osades. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

3. Lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus.

4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

5. Tagastada HO-le apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 150 eurot, HO arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX.

2(3)

6. Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 02.03.2016 esitas HO (hageja) Harju Maakohtule hagi KO (kostja) vastu abielu lahutamise, varaühisuse lõpetamise ja ühisvara jagamise nõudes. Hageja palus jagada ühisvarana korteriomandi XXX (registriosa nr XXX) mõttelistes osades 2/3 hageja kaasomandisse ja 1/3 kostja kaasomandisse, müüa korteriomand avalikul enampakkumisel ja müügist saadud raha jagada 2/3 hagejale ja 1/3 kostjale. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu 23.04.1982. Kooselu lõppes 2002. aasta lõpus. Arvestades poolte panust ühisvara soetamiseks tehtud kulutustele ning vara korrashoiuks, sh igakuiste kommunaalmaksete tasumise osas, ei ole õiglane jagada poolte ühisvara võrdsetes osades. Kostja ei osalenud laste kasvatamises ning ühisvara on hooldanud ning korrastanud hageja ning tema lapsed. Pooled erastasid ühisvaraks oleva korteri EVP-de eest. Hageja panus EVP-de osas ületas 70 %, kostja panus oli alla 30 %. Lisaks on hageja tasunud alates 2000. aastast ühisvaraga seonduvad kommunaalmaksed, ainuüksi viimase kolme aasta jooksul summas 3800 eurot. Enne 01.07.2010 kehtinud PKS §

19 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus hagi abielu lahutamise osas rahuldada ja jagada ühisvara hagis esitatud viisil võrdselt. Kuivõrd poolte abielusuhted lõppesid enne 01.07.2010, saab poolte varasuhte lugeda lõppenuks alates hageja poolt näidatud ajast, s.o 2002. aasta lõpust. Vara jagamisel tuleb lähtuda omandiproportsioonist ½ kummalegi. Kostja on andnud oma panuse ühisvarasse ja seda tõendab pelgalt fakt, et ühisvaraks olev korter on erastatud kostja nimele. Kostja ja hageja erastasid koos ühisvaraks oleva korteri mõlemale kuulunud EVP-de eest, puuduolevad EVP-d laenas kostja enda emalt juurde. Seega panustas kostja korteri erastamisse rohkem kui hageja. Ühisvara ebavõrdset jagamist saab tingida vaid see, kui kostja ei oleks panustanud vara omandamisse ilma mõjuva põhjuseta. Midagi sellist aga hageja ei väida. Hageja jätab tähelepanuta, et ta on siiani saanud kasutuseeliseid ka kostjale kuuluva osa kasutamise pealt. Kuivõrd kostja on teinud korduvalt hagejale ettepanekuid korter maha müüa ja raha jagada ning hageja on neid ettepanekuid ignoreerinud, siis eeldades hageja väidete õigsust, on ta ise endale need kulutused põhjustanud.

Esimese astme kohtu otsus

3. 04.07.2016 otsusega maakohus rahuldas hagi abielulahutuse nõudes. Kohus jättis hagi rahuldamata varaühisuse lõpetamise nõudes ning luges poolte varaühisuse lõppenuks alates 01.01.2003. Ühisvara jagamise nõudes rahuldas kohus hagi osaliselt, jättes rahuldamata nõude jagada korteriomand (registriosa nr XXX) poolte kaasomandisse. Kohus otsustas lõpetada poolte ühisomandi korteriomandile korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel, määrates enampakkumise alghinnaks 65 000 eurot ning jagades kinnisasja müügist saadud raha poolte vahel võrdsetes osades. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus

4. Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jagas kinnisasja müügist saadud raha poolte vahel võrdsetes osades, ning teha uus otsus, millega jagada kinnisasja müügist saadud raha 2/3 hagejale ja 1/3 kostjale.

Menetluse käik

5. 09.03.2017 esitasid pooled ringkonnakohtule ülaltoodud tingimustega kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja mille kinnitamise korral paluvad nad tsiviilasja menetluse

3(3) lõpetada. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud tsiviilasja lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kompromissi kinnitava määruse edasikaebeõigusest pooled loobusid.

Ringkonnakohtu määruse põhjendused

6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja poolte taotlusega, leiab, et poolte poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus kompromissi kinnitamise tõttu osaliselt tühistada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (TsMS § 645 lg 1).

7. Apellant taotleb kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kuulub taotlus rahuldamisele. Apellant tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Sellest pool, s.o 150 eurot, tuleb apellandile tagastada.

8. Kuna pooled kokkuleppeliselt loobusid kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest, käesoleva kohtumääruse peale määruskaebust esitada ei saa.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv Liis Arrak Kaupo Paal