2-16-16871/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

10.03.2017, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-16871

Kohtuasi

Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse avaldus SL

õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.01.2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

SL määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja

Tallinna

kohtutäitur

Elin

Vilippus,

lepinguline esindaja kohtutäituri abi Viljo Konsap

Puudutatud

isik

I

(sissenõudja)

G-BL

(ik

XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja TS (ik

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik II (võlgnik) SL (ik XXXXXXXXXX

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 13.01.2017 määrus muutmata.

2. Jätta SL määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud võlgniku kanda, v.a kohtutäitur Elin Vilippuse menetluskulud,

mis jätta kohtutäituri enda kanda. Hüvitatavad menetluskulud ringkonnakohtu

menetluses puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

ärakirja kättesaamisest.

Asjaolud

1. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (kohtutäitur) esitas Harju Maakohtule 09.11.2016 avalduse

SL (võlgnik) õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks. Avalduse kohaselt oli

võlgniku suhtes algatatud kaks täitemenetlust elatise võlgnevuse sissenõudmiseks, n.o

täiteasjad 022/2013/7317 ja 022/2014/5782. Täitemenetlustes loeti täitmisteade, täitedokument

ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus võlgnikule kättetoimetatuks väljaande Ametlikud

Teadaanded vahendusel esimeses asjas 02.01.2014 ja teises 08.11.2014. Täitmisteadetes

märgitud nõude vabatahtlik täitmise tähtaeg oli möödunud ning võlgnik ei olnud

täitemenetluses sissenõutavaid rahasummasid vabatahtlikult tasunud.

02.03.2016 esitatud täitmisavalduses andis G-BL (sissenõudja) seaduslik esindaja TS

kohtutäiturile nõusoleku hoiatuse tegemiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 177 lg-s 1

loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning avalduse esitamiseks kohtule.

Kohtutäitur tuvastas, et võlgnik omab kehtivat B-kategooria juhiluba. Seisuga 09.11.2016 oli

esimeses täiteasjas võlgnevus 1 933,97 eurot ja teises sama päeva seisuga 5 949,62 eurot.

Kohtutäitur hoiatas võlgnikku TMS § 177 lg 1 alusel 29.09.2016 ja hoiatus loeti

kättetoimetatuks TMS § 10 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 314 lg 1 alusel

05.10.2016 menetlusdokumendi edastamisega e-postile XXX.

Võlgnik tasus pärast hoiatuse esitamist elatist 150 eurot, kuid Harju Maakohtu 30.09.2013

kohtuotsusega tsiviilasjas 2-12-46391 kohustus võlgnik tasuma igakuist elatist pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Võlgnik ei täitnud 30 päeva jooksul pärast

hoiatuse kättesaamist vähemalt ühte TMS § 1771 lg-s 1 nimetatud tingimust. Kohtutäitur palus

peatada ja keelata mootorsõiduki juhtimisõiguse andmine võlgnikule.

2. Maakohus võttis 11.11.2016 määrusega avalduse menetlusse ja toimetas menetlusosalistele

kätte. Määruses palus kohus esitada sissenõudjal ja võlgnikul kaebuse suhtes kirjalik seisukoht

10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Puudutatud isikud kohtu määratud tähtaja

jooksul kirjalikke seisukohti ei edastanud. Kohus kuulas sissenõudja seadusliku esindaja ära

telefoni teel 13.01.2017. Esindaja avaldas, et võlgnik ei ole peale avalduse kohtule esitamist

sõlminud temaga elatise tasumise osas maksegraafikut ega tasunud elatist.

Maakohtu määrus

3. Maakohus rahuldas avalduse ja peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse (juhiluba nr

XXXXXXXX, välja antud 11.07.2008) kehtivuse tähtajatult ja keelas võlgnikule

mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise. Kohus määras, et lõpetab võlgniku õiguse ja loa

kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui:

1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise

tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu

jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku

suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud (TMS § 1775 lg 1). Menetluskulud

jättis kohus menetlusosaliste endi kanda.

Vaidlus puudus selles, et võlgnik ei olnud oma ülalpidamiskohustust sissenõudja ees täitnud ja

tema suhtes oli algatatud kaks täiteasja elatisevõlgnevuse sissenõudmiseks. Võlgnevuse

suuruseks oli 09.11.2016 seisuga kahe täitemenetluse peale kokku (ilma kohtutäituri tasudeta)

6 959,04 eurot. Sissenõudja esitas 02.03.2016 kohtutäiturile avalduse, milles andis

kohtutäiturile nõusoleku hoiatuse tegemiseks võlgnikule TMS-s loetletud õiguste ja lubade

kehtivuse peatamiseks ning vastava avalduse esitamiseks kohtule ning kohtutäitur hoiatas

elatisevõlgnikku mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramise võimalusest. Elatise võlgnik ei

täitnud pärast hoiatuse kättesaamist ühtegi TMS § 1771 lg-s 1 sätestatud tingimust.

Elatise eesmärk lastele on pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine ning õigussüsteem

peab selle nii tegelikkuses kui ka tõhusalt tagama. Praegusel juhul ei olnud senised

täitemenetluse meetmed piisavad, mistõttu tuli kasutada elatise sissenõudmiseks täiendavaid

abinõusid. Vastav piirang oli proportsionaalne ning vajalik. Võlgnik ei toonud kohtuni, et

juhtimisõiguse peatamine tooks kaasa töökaotuse. Isegi juhul, kui võlgnikul oli töötamiseks

juhilube vaja, oli tal võimalik otsida ja leida töö, mis ei vaja mootorsõiduki juhtimisõigust ning

asuda täitma oma kohustust lapse ees. Juhtimisõiguse puudumine võis ahendada võlgniku töö

leidmise võimalusi, kuid selle olemasolu ei olnud vältimatu tingimus töö leidmisel ja tööle

asumisel. Alaealine laps ei pea ootama aastate kaupa, kuni tema vanem leiab endale sobiliku

töökoha. Kui elatise maksmiseks kohustatud isik ei suuda endale mõne kuuga meelepärast tööd

leida, peab ta võtma vastu igasuguse töö, mis vastab tema võimetele. Lapse õigus saada

ülalpidamist (sh elatist) kaalub üles vanema nn vaba eneseteostuse või ka heaolu kindlustavad

õigused ja vabadused. Veendumust täiendava meetme kasutuselevõtmise vajaduse järele

tugevdas asjaolu, et võlgnik laskis elatisevõlgnevusel kasvada ca 7 000 euro suuruseks

vaatamata sellele, et tal oli siiani olemas mootorsõiduki juhtimisõigus.

Võlgnik ei avaldanud kohtule, et ta oleks end töötuna arvele võtnud ja vajanud abi töö leidmisel.

Samuti ei toonud võlgnik kohtu ette asjaolu, et tal olid tervislikud põhjused, miks ta ei saanud

tööd teha või igasugust tööd vastu võtta. Seega ei olnud kohus veendunud, et võlgnik oli teinud

endast kõik oleneva, et täita oma ülalpidamiskohustust lapse ees. Võlgnik ei sõlminud peale

avalduse kohtule esitamist elatise tasumise osas maksegraafikut ega tasunud mingiski ulatuses

elatist. Sellega oli piisavalt tõendatud, et avalduses esitatud asjaolud ei olnud lahendi tegemise

ajaks oluliselt muutunud ja elatise võlgnevus oli veelgi suurenenud.

Võlgnik ei toonud esile, et ta oma tervisliku seisundi tõttu ei saaks liigelda ühistranspordiga.

Sellest nähtuvalt ei piiranud juhtimisõiguse peatamine ka võlgniku liikumisvõimalusi. Võlgnik

oli esitanud kohtutäiturile enda põhjendused, miks temalt ei tuleks juhtimisõigust ära võtta, kuid

tegu ei olnud põhjustega, mis võimaldanuks kohtul keelduda juhtimisõiguse äravõtmisest.

Eelnevat kogumis arvestades rahuldas kohus avalduse ja selgitas, mis tingimustel lõpetab kohus

määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise

keelamise.

Kohus jättis esitatud nõuet ja avalduse aluseks olevaid asjaolusid arvestades menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Võlgniku määruskaebus

4. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus,

millega jätta avaldus rahuldamata.

Kohus kohtles menetlusosalisi ebavõrdselt, kui kuulas telefoni teel ära sissenõudja seadusliku

esindaja, kuid jättis ärakuulamata võlgniku, kes oleks ka soovinud enda seisukohti selgitada.

Praegune menetlus tõi kaasa töökoha kaotuse, kus oli väga paindlik töökorraldus. Juhiload oli

ainus väärtus, mille abil oli võimalik raha teenida, kontrollida enda aega ja olla alati lapsele

toeks nii emotsionaalselt kui finantsiliselt. Sissenõudja olukord on oluliselt ebakindlam ja

keerulisem, kui võlgnikul puudub mootorsõiduki juhtimise õigus.

Määruskaebuse esitajal oli tänaseks juba kolm aastat olnud parema põlveliigese artroos, mis oli

vajanud ka kirurgilist sekkumist. Seepärast oli suur koormus põlvele ebamõistlik. Haiguse tõttu

tekitasid eriti suurt ebakindlust talvised lumega kaetud tänavad ja olulist ebamugavust

põhjustasid järsu kaldega ühistranspordi sisse- ja väljapääsud.

Vastused määruskaebusele

5. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja leidis, et see on põhjendamatu. Võlgnikul oli

võimalus kohtumenetluse raames oma seisukoht esitada, kuid võlgniku enda valik oli see

avaldamata jätta. Võlgnik ei selgitanud määruskaebuses, missuguse töökoha kaotuse

juhtimisõiguse peatamine kaasa tõi. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli võlgnikul viimane

töölepinguline suhe OÜ-ga F (registrikood XXXXXXX), mille juhatuse liikmeks on võlgnik ja

ainuosanikuks 90-aastane HK, kelle pangakontolt oli tasutud riigilõiv määruskaebuse

esitamisel ja osalised ülekanded sissenõudja seadusliku esindaja pangakontole. Töötamise

registri andmetel lõpetas võlgnik enda poolt juhitava äriühinguga töösuhte poolte kokkuleppel

31.12.2016. Seega oli võlgniku väide, et kaotas töökoha praeguse menetluse tõttu, vale.

6. Sissenõudja seaduslik esindaja vaidles samuti määruskaebusele vastu. Kuivõrd võlgnikul ei

ole olnud ametlikku töökohta juba pikemat aega, ei olnud tal võimalik ka töökohta kaotada.

Juhilubade puudumine ei piira võlgniku võimalusi lapsele toeks olla ja laps ei vaja liiklemiseks

kooli, trenni ja kodu vahel transporti. Lapsele taskuraha maksmist ei saa käsitleda elatise

maksmisena. Samuti ei ole elatisena käsitletavad muud maksed (v.a oktoobris makstud 150

eurot), mida võlgnik on sihtotstarbeliselt sissenõudja seadusliku esindaja kontole kandnud.

Võlgnik ei ole liikumispuudega ja suudab ühistranspordiga liigelda.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

Harju Maakohtu 13.01.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei

anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

Kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme

kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku

vara arvelt, võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on

eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada võlgniku nende õiguste ja lubade

kehtivuse, mis on sätestatud TMS § 1772 lg 1 p-des 1-5 (TsMS § 1772 lg 1). Tegemist on kohtu

kaalutlusotsusega, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on

ületanud diskretsioonipiire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Maakohtu määruses

neid puudusi kolleegiumi hinnangul ei ole. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse

põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

Võlgnik on maakohtule heitnud ette võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist, kuivõrd kohtunik

vestles

telefoni

teel

sissenõudja

seadusliku

esindajaga,

kuid

mitte

võlgnikuga.

Kohtumaterjalidest nähtuvalt andis kohus nii võlgnikule kui sissenõudja seaduslikule esindajale

võrdsed võimalused avaldusele seisukoha andmiseks. Võlgnik sai avalduse ja selle menetlusse

võtmise määruse kätte 11.11.2016. Tal oli võimalus kümne päeva jooksul oma seisukoht

kohtule teatavaks teha, kuid võlgnik seda võimalust ei kasutanud põhjendusega, et ta ei näinud

sel mõtet, sest oli oma seisukoha juba kohtutäiturile avaldanud. Nimetatud seisukoht oli lisatud

kohtutäituri avaldusele ning kohus arvestas sellega määruse tegemisel. Määrusest ja asja

materjalidest nähtuvalt vestles kohus sissenõudja seadusliku esindajaga, et täita TMS § 1774 lg-

st 2 tulenevat kohustust veenduda, et võlgnik ei ole pärast kohtutäituri poolt TMS § 1773 lg-s 1

nimetatud avalduse esitamist asunud elatisnõuet täitma ning ei ole tasunud vähemalt kahe kuu

elatise või sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning ei ole

tasunud vähemalt ühe kuu elatise. Eelneva esinemisel tulnuks kohtul jätta avaldus rahuldamata.

Määruskaebuses tugines võlgnik väitele, et ta vajab juhtimisõigust töö tegemiseks ja on

tänaseks praeguse menetluse tõttu töökoha kaotanud. Eelneva kohta ei ole võlgnik ühtegi

tõendit esitanud. Samal ajal tuleneb erinevatest registritest, et ainus töösuhe, mis võlgnikul on

lähiajal olnud, on äriühinguga, mille juhatuse liige ta ise on ja mille ainuosanikuks on

võlgnikuga lähedalt seotud isik (vanaema). Kuigi töötamise registri andmetel on võlgnikul

tänaseks nimetatud äriühinguga töösuhe lõppenud, ei ole eluliselt usutav, et selle põhjuseks oli

käimasolev menetlus. Seda enam, et töösuhte lõpetamise põhjusena on nimetatud poolte

kokkulepet.

Võlgnik on määruskaebuses väitnud, et tal on põlveliigese artroos, mis on vajanud ka kirurgilist

sekkumist, mistõttu on tal mootorsõiduki juhtimise õigust vaja liikumiseks. Nimetatud asjaolu

esinemise kohta võlgnik tõendeid ei ole esitanud ja tegemist ei ole haigusega, mille puhul oleks

liikumine vastunäidustatud. Füüsiliselt aktiivne elulaad ei ole põlvedele kahjulik. Samuti ei ole

praegusel juhul põhjust arvata, et võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine takistaks

oluliselt sissenõudja toimetulekut. Veel enam, sissenõudja seaduslik esindaja on vastuses

määruskaebusele kinnitanud, et asutused, kus laps igapäevaselt käib, on kõik mõistliku

jalutuskäigu kaugusel.

Ringkonnakohus selgitab, et elatist makstakse lapse ülalpidamiseks ja sellega rahuldatakse

lapse kõiki vajadusi, sh eluasemevajadusi, enesearendamise ja eneseteostusvajadusi,

kuuluvusvajadusi jne. Elatisena on käsitletavad ka sihtotstarbeliselt lapsega koos elavale

vanemale makstud summad, mis on mõeldud lapse vajaduste rahuldamiseks (ravimite ja riiete

muretsemiseks, internetiteenuse ja laagri eest maksmiseks, sünnipäevapeo korraldamiseks ja

kooliekskursioonil osalemiseks). Vastavasisulise vanematevahelise kokkuleppe puudumisel ei

ole elatisena käsitletav lapse arveldusarvele raha kandmine (RKTKo 3-2-1-3-07).

Määruskaebus jääb eespool märgitud põhjendustel rahuldamata.

Menetluskulud

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude

jaotuse. TsMS § 171 lg 1 kohaselt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud võlgniku kanda, v.a kohtutäituri menetluskulud, mis jäävad kohtutäituri enda

kanda (TsMS 175 lg 31). Menetlusosalised ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul

menetluskulude nimekirju esitanud ja toimikumaterjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalistel

asja menetlemisel kulusid tekkinud, mistõttu määrab kohus kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 1, et

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Imbi Sidok-Toomsalu

Indrek Soots