1-16-5273/24 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. märts 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-5273

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 17. veebruari 2017

määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdlane

Eno Tuiv

(isikukood 36601072222),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 17. veebruari 2017 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 22. novembri 2016 otsusega tunnistati E. Tuiv süüdi KarS § 274 lg 1 järgi

ning teda karistati 2-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust

Helsingi Apellatsioonikohtu 5. novembri 2009. a otsusega mõistetud karistuse – 9 aastat 1 kuu ja 5

päeva vangistust võrra. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 15. veebruaril 2019.

2. Viru Maakohtu 17. veebruari 2017. a määrusega jäeti E. Tuiv vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata olenemata sellest, et E. Tuiv kannab esimest vangistust. E. Tuivi on

kriminaalkorras karistatud 5 korral. Seega ei ole varasemad karistused eripreventiivset mõju

avaldanud. Kuriteod on muutunud raskemaks. Praegu kannab E. Tuiv karistust muuhulgas I astme

rahvatervisevastase kuriteo eest. Varasemalt on ta toime pannud varavastaseid kuritegusid kasutades

ka vägivalda. Positiivsena tõi kohus välja, et E. Tuivil on vabanemisel kindel alaline elukoht, tal

puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on töötanud koristajana. Kohus tõi välja sellegi, et

E. Tuivil puudub vabanedes kindel töökoht. Varem on E. Tuiv enda sõnul majanduslikult hakkama

saanud, kuid kuriteo pani ta toime suure rahalise kasu saamiseks ning ka varasemad kuriteod on

toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Sellest järeldub, et isik ei pruugi olemasolevate

vahenditega toime tulla ning on teiste poolt väga mõjutatav, kuid ise seda probleemiks ei pea. Oma

ebaõnnestumistes süüdistab E. Tuiv teisi ja näeb vaid osaliselt enesel süüd. Oma eesmärkide

saavutamiseks kasutab E. Tuiv vägivalda ning eitab probleeme. Ta võib oma ebastabiilsest

emotsionaalsest seisundist olla ohtlik teistele. Viimane kuritegu – ametniku ründamine – on toime

pandud vanglas. Samuti on E. Tuivi suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekumeetmeid seoses

kaaskinnipeetavate ja ametnike ähvardamisega. Seega on tegemist isikuga, kes ei suuda ka range

järelevalve tingimustes korraldustele alluda, järgida kehtestatud nõudeid ning hoiduda uute

õigusrikkumiste toimepanemisest. Kohus leidis, et E. Tuivi uue kuriteo toimepanemise risk on

arvestatav ning isiku ennetähtaegne vabastamine seetõttu ennatlik. Kohus tõi välja, et E. Tuiv on ka

varem katseajal olles rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Seega puudub kindlus, et sel korral

kulgeks katseaeg probleemideta. Kohus arvestas, et ka vangla ja prokuratuur ei toeta ennetähtaegset

vabastamist.

3. E. Tuiv taotleb tühistada Viru Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada

taotlus tema karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

Määruskaebuse esitaja märgib, et tal ei ole aasta jooksul rikkumisi esinenud. Ka suitsetamise jättis

ta maha selleks, et sellega ei kaasneks korrarikkumisi. Ka kuriteokaaslane soomlane on ammu

vabastatud. E. Tuiv leiab, et tema iseloomustus näitab teda põhjendamatult kurjana. Tegelikult saab

E. Tuiv vangivalvuritega hästi läbi ning suhtleb viisakalt. Kui E. Tuiv vahistati, sündis tal laps,

kellega E. Tuiv suhtleb nädalas korra telefonitsi ning teeb kirja vahendusel koolitöid. Juba 3 aastat

ei ole E. Tuiv last näinud. Varasemad rikkumised on ajast, mil E. Tuiv kandis karistust Viru Vanglas

ning olid tingitud vanglapoolsest survestamisest. Nüüd on E. Tuiv juba aasta olnud rahulik ja viibib

üldosakonnas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, kaalunud veelkord E. Tuivi tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt ja

vastuargumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata.

5. Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on

vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on

seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut

kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine

vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema

varasem elukäik).

6. II astme kohus leiab, et maakohus analüüsis kõiki ennetähtaegse vabastamise seisukohast

olulisi asjaolusid, ent leidis, et süüdlast ei saa ennetähtaegselt vabastada. Ka ringkonnakohus leiab,

et E. Tuivi puhul on arvestatav risk uute kuritegude toimepanemiseks, tema kuriteo asjaolud olid

rasked, süüdlase varasemat elukäiku iseloomustab korduv kriminaalkorras karistatus ning

kuritegude muutumine raskemaks. Maakohus on arvesse võtnud, et E. Tuivil puuduvad kehtivad

distsiplinaarrikkumised. Ehkki E. Tuiv on välja toonud, et teda on iseloomustuses näidatud

põhjendamatult kurjana, ei saa ka ringkonnakohus mööda vaadata sellest, et süüdlase suhtes on

rakendatud vangistuses olles julgeolekumeetmeid seoses kaaskinnipeetavate ja vangivalvurite

ähvardamisega ning ka praegu kannab ta muuhulgas liitkaristust vangivalvuri löömise eest. Kuivõrd

paratamatult peab kinnipeetavat ennetähtaegselt vabastades otsustama ka selle üle, kas tema

katseaeg võiks olla edukas – siis isiku suhtumine ametnikesse vangistuse ajal ning ka süüdlase

varasem katseaja luhtumine seavad praegusel ajahetkel ringkonnakohtu hinnangul kahtluse alla E.

Tuivi katseaja õnnestumise. Kuigi E. Tuivil on vabaduses laps, kellega ta järjepidevalt suhtleb, mis

on positiivne sotsiaalsete sidemete seisukohast ja tal oleks ka elukoht, on maakohus osundanud

sellele, et isikul puudub garanteeritud elukoht ning tema varasem elukäik on näidanud, et ehkki

enda sõnul on süüdlane majanduslikult hakkama saanud, on ta ometi toime pannud kuritegusid

materiaalse kasu saamise eesmärgil. Neid asjaolusid arvestades leiab ka ringkonnakohus, et esineb

liiga palju negatiivseid asjaolusid kogumis, mis praegusel ajal välistavad E. Tuivi tingimisi

ennetähtaegse vabastamise. Märkimist väärib, et iseloomustuse kohaselt E. Tuiv ei soovi osaleda

vangla poolt pakutavates tegevustes probleemide lahendamiseks. Seega on alust arvata, et ta ei ole

valmis läbima ka kriminaalhoolduse käigus pakutavaid tegevusi kriminaalsete riskide

maandamiseks.

7. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau