2-16-115601/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-16-115601

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Eveli Vavrenjuk

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. märts 2017, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-16-115601

Tsiviilasi

Egert Kuigo hagi Kaido Kaunissaar vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1398 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• Hageja: Egert Kuigo

• Hageja volitatud esindaja: Tanel Riivits (e-post:

menetlus@themis.ee)

• Kostja: Kaido Kaunissaar (ik: XXX, tegelik

viibimiskoht kohtule teadmata)

Kohtuistungi aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Egert Kuigo hagi Kaido Kaunissaar vastu võla

nõudes.

2. Mõista Kaido Kaunissaarelt Egert Kuigo kasuks välja kokku 770,45 eurot (seitsesada

seitsekümmend eurot ja 45 senti), millest 500 eurot põhivõlgnevus, 150 eurot kahjuhüvitis,

intress 1,88 eurot ja hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis 118,57

eurot.

3. Mõista Kaido Kaunissaarelt Egert Kuigo kasuks välja lisanduv viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (500 eurot) alates alates hagiavalduse

esitamisest 14.11.2016 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada otsus kätte pooltele. Avaldada väljavõte ja kohtuotsuse resolutsioon väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317

lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p 3, lg 5).

7. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Jätta menetluskuludest 57% kostja kanda ja 43% hageja enda kanda.

Tsiviilasi nr 2-16-115601

9. Mõista Kaido Kaunissaarelt Egert Kuigo kasuks välja menetluskulu 156,75 eurot (ükssada

viiskümmend kuus eurot ja 75 senti).

10. Mõista Kaido Kaunissaarelt Egert Kuigo kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras menetluskuludelt (156,75 eurolt) alates käesoleva lahendi jõustumisest

kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

1 500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Apellatsioonkaebuse saab hageja esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21).

Kohus ei anna hagejale luba otsuse edasikaebamiseks.

KIRJELDAV OSA

1. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ning

põhjendavas osas põhjendab üksnes hagi osalist rahuldamata jätmist.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale ei õnnestunud hagimaterjale ja

kirjaliku vastuse nõuet isiklikult kätte toimetada, mistõttu toimetas kohus need kätte

väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. Kohus avaldas teadaande 04.01.2017 ja

dokumendid loeti kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel avaldamisest. Kostja, kellele

kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 20 päeva alates dokumentide

kättetoimetamisest, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Egert Kuigo (hageja) taotleb, et kohus mõistaks Kaido Kaunissaarelt (kostja) OÜ Lusikas

ja kostja vahel 10.11.2013 sõlmitud laenulepingu alusel välja põhivõlgnevuse 600 eurot,

Tsiviilasi nr 2-16-115601

intress 400 eurot, viivis 200 eurot ja tekitatud kahju 150 eurot. Kostja poolt tasutud 100

eurot arvestas hageja intressivõlgnevuse katteks.

5. Kohus leiab, et kostja ja Lusikas OÜ vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402

mõistes.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust

tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise

ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu

tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08,

p 19). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel

kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10

Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus

kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele

tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

6. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja tasunud hagejale 100 eurot, mille hageja on arvestanud

osaliselt intressi katteks. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 415 lg 2 kohaselt kui

tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks

muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: (1) esimeses järjekorras võla

sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; (2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma

katteks; (3) kolmandas järjekorras intressi katteks; (4) neljandas järjekorras muude

kohustuste katteks. Laenulepingu p 2.5.1., mis näeb ette tasumise esmalt intresside katteks,

on seadusega vastuolus ja seetõttu VÕS § 421 kohaselt tühine.

7. Hageja ei ole esitanud nõuet võla sissenõudmiskulude hüvitamiseks VÕS § 113 lg 5 teise

lause lepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsiooni alusel. Seega tuleb kogu kostja tasutud

100 eurot arvestada tasutuks põhisumma katteks. Põhivõlgnevus tuleb kostjalt VÕS § 402

ja § 396 lg 1 alusel välja mõista summas 500 eurot (600 - 100 = 500). samuti kuulub

rahuldamisele

hageja

nõue

kohtueelsete

õigusabikulude

summas

eurot

väljamõistmiseks. Kohus selgitab, et kohtueelsed õigusabikulud ei ole samastatavad VÕS

§ 415 lg 2 märgitud võla sissenõudmise kuludega, mistõttu tuleb tasutud 100 eurot

arvestada just põhivõlgnevuse katteks.

8. Kohus leiab, et hageja nõue intressi väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.

Lepingu sõlmimise ajal (10.11.2013) kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §

86 lg 2 kohaselt on tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või

peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest

vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: (1) tehing

on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või (2) pooltele tulenevate

vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste

kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis

eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest,

sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Sama paragrahvi lg 3

kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste

kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija

poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse

määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Kostjaga sõlmitud

lepingus oli üksnes intressimäär 12,58% kuus ehk 150,96% aastas. Samas Eesti panga

kodulehel avaldatud keskmine krediidikulukuse määr 2013. aasta novembris 34,44% ehk

ligikaudu 4,4 korda väiksem. Kostja ei ole TsÜS § 86 lg-test 2 ja 3 tulenevat eeldust ümber

Tsiviilasi nr 2-16-115601

lükanud. Seega on hageja nõutud intressi tasumise kohustuse korral poolte vastastikkuste

kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

Eelnevast tulenevalt on intressikokkulepe TsÜS § 86 lg-te 1-3 kohaselt tühine. Üksnes

asjaolu, et kostja ei nõue intressi tasumist täies ulatuses ning on oma nõuet vähendanud, ei

muuda tühist lepingutingimust kehtivaks. TsÜS § 86 lg 4 kohaselt tuleb laenu kasutamise

aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Eelnevast

tulenevalt vähendab kohus kostjalt väljamõistetavat intressi VÕS § 94 lg-s 1 märgitud

seadusjärgse suuruseni. VÕS § 94 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne

iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Nimetatud intressimäär perioodil 10.11.2013 - 31.12.2013 oli 0,5% aastas, perioodil

01.01.2014 - 30.06.2014 oli 0,25%, perioodil 01.07.2014 - 31.12.2014 oli 0,15%, perioodil

01.01.2015 - 10.11.2015 oli 0,05% aastas. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele intress summas 1,88 eurot.

9. Ka kostja viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagiavalduse kohaselt on pooled

kokku leppinud viivise suuruses 2% päevas, mis ületab seadusjärgset viivisemäära

sõltuvalt viivise arvestamise perioodist vähemalt 85 korda. Selline kokkulepe sisaldub

hageja tüüptingimustes (tlk 24, p 10) ja on seetõttu Riigikohtu lahendi nr RK 3-2-1-25-16

p 13 kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel tühine. Viidatud lahendist tulenevalt

toob ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine

tüüptingimustes kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses

sätestatud ulatuses ja eeldustel. Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine

seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks

mõistlikuks tüüptingimuseks. Eelnevast tulenevalt on hageja ja kostja vaheline

viivisekokkulepe tühine ja kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud seadusjärgses määras. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud ka

intressikokkuleppe tühisuse, ei ole võimalik mõista viivist välja ka VÕS § 415 lg 1 ja

Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-120-08, p 12 nimetatud määras (ehk samas ulatuses

intressimääraga).

Üksnes

viivisenõudest

osaline

loobumine

ei

muuda

tühist

viivisekokkulepet kehtivaks.

Kuna põhivõlgnevusest on tasumata 500 eurot ja hageja nõuab viivist alates 11.12.2013,

kuulub kuni hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis väljamõistmisele

summas 118,57 eurot.

Hageja on hagis taotlenud TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 2 alusel lisanduva viivise

väljamõistmiseks. Kohus leiab, et nimetatud taotlus tuleb rahuldada ja kostjalt välja mõista

viivis nimetatud määras alates hagiavalduse esitamisest 14.11.2016 kuni põhinõude

täieliku tasumiseni.

10. Kuna kohtule ei ole esitatud vastuväiteid hageja ja Lusikas OÜ vahelise nõude loovutamise

lepingu kehtivuse kohta ning ilmselgeid lepingu tühisusse asjaolusid tsiviilasja toimikust

ei nähtu, mõistab kohus tasumata summas välja hageja kasuks.

11. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kokku 770,45 eurot, millest

500 eurot põhivõlgnevus, 150 eurot kahjuhüvitis, intress 1,88 eurot hagiavalduse

esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis 118,57 eurot. Samuti mõistab kohus välja

lisanduva viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hageja taotles, et kohus mõistaks kostjalt välja 1350 eurot, kuid kohus mõistis kostjalt välja

Tsiviilasi nr 2-16-115601

770,45 eurot, mis on 57% nõudest. Samas proportsioonis on kohtu hinnangul õiglane jagada

ka menetluskulud, seega jääb menetluskuludest 57% kostja kanda ja 43% hageja kanda.

13. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 450 eurot,

sh riigilõiv 200 eurot ning kantud õigusabikulu hagiavalduse koostamiseks 250 eurot.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 275 eurot, millest 200 eurot on

riigilõiv ja 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on

küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 250 eurot, kuid arvestades nõude olemust,

hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses

kohtuistungit pidamata ning samuti asjaolu, et kohus on juba mõistnud välja hüvitise

kohtueelsete õigusabikulude eest, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu

summas 75 eurot (TsMS § 175 lg 1).

14. Kuna kohus jättis hageja menetluskuludest 57% kostja kanda, tuleb kostjalt välja mõista

hageja menetluskulu 156,75 eurot. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud

ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eveli Vavrenjuk

Kohtunik