3-17-509/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

9. märts 2017. a, Tallinn

Haldusasja number

3-17-509

Haldusasi

A.N.i

kaebus

Tallinna

Vangla

tegevuse

õigusvastasuse

tuvastamiseks

tema

kohta

iseloomustuse andmisel tingimisi ennetähtaegsel

vabastamisel

Menetlusosalised

Kaebaja – A.N.

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus ja menetlusabi taotlus läbivaatamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib Tallinna Halduskohtu kaudu esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg

1 ja § 204 lg 2).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 06.03.2017 A.N.i tuvastamiskaebusena pealkirjastatud

avaldus. Kaebaja heidab avalduses Tallinna Vanglale ette, et tema kontaktisik Kaarel Aupaju

koostas iseloomustuse ennetähtaegseks vabastamiseks. Iseloomustuses olid suured vead. Vead

parandati, kui kaebaja esitas sisekontrollile kuriteoteate. Kaebaja riskiprotsente oli võrreldes

eelmise iseloomustusega tõstetud 30% ja pandud valed kvalifikatsioonid. Seda tehti tahtlikult,

et kaebajat kohtus halvemas valguses näidata. Vead parandati kõigest üks päev enne kohut:

parandus saadeti 10. jaanuaril, istung toimus 11. jaanuaril. Prokuratuur lähtus vanast

iseloomustusest. Kaebajale ei tutvustatud allkirja vastu uut iseloomustust, mille koostas samuti

K. Aupaju. Protsendid olid kõigest 10% madalamad, võrreldes eelmise iseloomustusega.

Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise kõrval soovib kaebaja, et kohus

kontrolliks, kuidas ja mille alusel protsente määratakse, kas tema kohta esitatud iseloomustus

vastab nõuetele. Kaebaja soovib ka teada, kas vangla käitus õiguspäraselt, kui jättis kaebajale

iseloomustuse tutvustamata ja prokuratuur uut iseloomustust ei näinud. Avalduses on esitatud

järgmised taotlused: 1) tunnistada vastustajaks Tallinna Vangla; 2) tuvastada õigusvastane

tegevus Tallinna Vangla poolt; 3) küsida kuriteoteade materjalidega Tallinna Vangla

sisekontrollilt; 4) küsida vanglalt kaebaja pöördumine seoses selle teemaga; 5) küsida Harju

Maakohtult 11. jaanuaril toimunud ennetähtaegse kohtu materjalid; 6) kontrollida protsentide

arvutamist iseloomustuses; 7) vabastada riigilõivust, kuna raha pole juba üks aasta; 8) küsida

Tallinna Vanglalt vana iseloomustus; 9) kinnist istungimenetlust. Tuvastamiskaebuse

3-17-509

2(3)

eesmärgina on A.N. märkinud preventiivse, otsuse ÜRO-le ja EIK-ile, tuvastada õigusvastasus

ja soov esitada hiljem kahjunõue.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus

menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Lähtudes

kohtule esitatud kaebusest, mõistab kohus kaebaja eesmärki selliselt, et tema sooviks on

tuvastada Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasus tema kohta iseloomustuse andmisel tingimisi

ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel.

3. HKMS § 120 lg 1 p-ide 1, 3 ja p 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus

muu hulgas välja vaidluse eseme, kontrollib, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi

saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollib, kas esineb aluseid kaebuse käiguta

jätmiseks või tagastamiseks. Kaebuse tagastamise alused on sätestatud HKMS §-is 121.

Kaebuse saab menetlusse võtta siis, kui selliseid aluseid ei esine (HKMS § 120 lg 2).

4. Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel: kaebajal puudub asjas ilmselgelt

kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

Iseloomustus ei saa tekitada, muuta või lõpetada isiku õigusi kinnipeetava ennetähtaegse

vabastamise menetlemisel. Iseloomustuse koostamise eesmärgiks on esitada kohtule materjalid

kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamiseks. Iseloomustuse näol ei ole

tegemist seega haldusaktiga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 tähenduses, mida saaks

HKMS § 37 lg 2 p 1 alusel tühistada, vaid menetlustoiminguga. Kaebajal ei ole õigust nõuda

uue iseloomustuse koostamist või faktiliste tagajärgede kõrvaldamist. Eesmärgipärane on

nõuda kaebaja kohta antud iseloomustuse õigusvastasuse tuvastamist.

HKMS § 45 lg 2 kohaselt on tuvastamiskaebuse esitamise õigust piiratud. Tuvastamiskaebuse

saab

esitada

üksnes

juhul,

kui

kaebaja

õiguste

kaitseks

ei

leidu

tõhusamaid

õiguskaitsevahendeid.

Kuigi

tuvastamiskaebust

saab

pidada

n-ö

eelkaebuseks

hüvitamiskaebusele, ei ole kaebajal õigust esitada tuvastamiskaebust, kui hüvitamiskaebus

oleks perspektiivitu. HKMS § 38 lg-s 4 sätestatakse, et tuvastamiskaebuse esitamisel

selgitatakse, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Teisisõnu peab

õigusvastasuse tuvastamine andma isikule eelise või mingi kasu. Riigikohtu praktika kohaselt

on tuvastamiskaebus lubatav siis, kui isik kavatseb hiljem esitada kahju hüvitamise nõude või

kui kaebusel on rehabiliteerivad, s.o olukorda parandavad, või preventiivsed ehk ennetavad

eesmärgid. Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud, kui kaebajal on lihtne huvi veenduda

toimingu õigusvastasuses. HKMS § 45 lg-s 3 piiratakse ka õigust vaidlustada

menetlustoimingut: menetlustoimingu vaidlustamine on lubatud üksnes siis, kui see rikuks

kaebaja mittemenetluslikke õigusi. Kohtu hinnangul leidub kaebaja õiguste kaitseks

tõhusamaid

vahendeid

kui

tuvastamiskaebus,

mistõttu

puudub

kaebajal

õigus

tuvastamiskaebuse esitamiseks.

Tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses võib isik väita, et tema kohta esitatud

iseloomustus sisaldab vääraid andmeid. Isik võib esitada ka tõendeid, mis lükkaksid

iseloomustuses esitatud väited ümber. Kriminaalmenetluse seadustiku § 383 lg 1 kohaselt on

tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määrus ka vaidlustatav. Isikule on seega tagatud

tõhusad õiguskaitsevahendid väljaspool halduskohtumenetlust. Praegu on kriminaalasi, mis

puudutab kaebaja ennetähtaegset vabastamist, registreeritud kohtute infosüsteemis numbriga 1-

11-14174. Harju Maakohus jättis 18.01.2017 määrusega kaebaja tingimisi enne tähtaega

vabastamata. Tallinna Ringkonnakohus muutis oma 13.02.2017 määruses Harju Maakohtu

18.01.2017 määrust osas, mis puudutas kaebaja kahtlustamist uute kuritegude toimepanemises

katseajal, jättes muus osas Harju Maakohtu 18.01.2017 määruse muutmata. Kaebaja on

esitanud Riigikohtule riigi õigusabi taotluse, et esitada Tallinna Ringkonnakohtu 13.02.2017

määrusele määruskaebus. Seega on A.N. juba kasutanud tõhusamat õiguskaitsevahendit, s.o

3-17-509

3(3)

vaidlustanud Harju Maakohtu 18.01.2017 määruse ringkonnakohtus. Riigikohus ei ole

otsustanud

kaebajale

menetlusabi

andmist

määruskaebuse

esitamiseks

Tallinna

Ringkonnakohtu 13.02.2017 määrusele.

Maakohtule esitatud iseloomustus saab rikkuda isiku õigusi ennekõike juhul, kui kohus teeb

ebaõigele otsustusele tuginedes väära otsuse, jättes kinnipeetava tingimisi enne tähtaega

vabastamata. Kuna isikul on õigus esitada vastuväiteid ja tõendeid iseloomustuse andmete

õigsuse kohta tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluses, ei saa vaidlusalune

iseloomustus kaebuses väidetud viisil kaebaja isikuõigusi rikkuda. Kui kohtud peaksid

tuginema ebaõigele iseloomustusele, on võimalik, et kaebajale tekitati kahju kohtu tegevusega.

Õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitatakse riigivastutuse seaduse § 15 lõike 1 alusel.

Viidatud säte võimaldab kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus

toime pannud kuriteo. Praegu puudub põhjus seda eeldada. Tallinna Ringkonnakohus on

kaebuses esitatud väidetele iseloomustuse ebaõigsuse kohta vastanud 13.02.2017 määruses.

Nõnda on võimalik hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu. Seega puudub kaebajal

tuvastamisnõude osas HKMS § 45 lg-test 2 ja 3 tulenevalt kaebeõigus.

Kohus märgib täiendavalt, et reeglina ei saa muus kohtumenetluses menetlusosalise sooritatud

toimingut halduskohtumenetluses vaidlustada. Ebaõigete faktiväidete esitamisele tuleb

tähelepanu juhtida kohtumenetluses, kus need esitatakse. Halduskohtu pädevusse ei kuulu

kriminaalmenetluses esitatud tõendite kohtulik hindamine. Kriminaalmenetluses esitatud

tõendeid hindab maakohus.

5. Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, puudub vajadus lahendada menetlusabi

taotlust. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti

kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

Kohtunik