3-17-352/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

9. märts 2017. a, Tallinn

Haldusasja number

3-17-352

Haldusasi

A.N.i kaebus Tallinna Vangla 09.02.2017 otsusele nr

5-15/17/51-2

Menetlusosalised

Kaebaja – A.N.

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus ja menetlusabi taotlus läbivaatamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib Tallinna Halduskohtu kaudu esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg

1 ja § 204 lg 2).

ASJAOLUD

1. Tallinna Vanglas registreeriti 29.01.2017 A.N.i pöördumine menetleja taandamiseks tema

suhtes 29.01.2017 ettekande nr 292 alusel algatatud distsiplinaarmenetlusest (loendusel puudus

nimesilt). A.N. taotles menetleja taandamist põhjusel, et too olevat tema suhtes negatiivselt

meelestatud. Tallinna Vangla direktor tagastas 02.02.2017 vastusega nr 5-8/17/2487-2 A.N.i

taotluse, kuna A.N.i suhtes ei ole 29.01.2017 ettekande alusel distsiplinaarmenetlust algatatud.

2. A.N. esitas 02.02.2017 vastusele nr 5-8/17/2487-2 vaide, mis tagastati 09.02.2017 otsusega

nr 5-15/17/51-2. A.N. leidis, et menetleja on asjast huvitatud isik, kes on tema endine

kannatanu ja vihavaenlane, kellega ta ei ole oktoobrist 2016 sõnagi vahetanud. Tallinna Vangla

vastuse kohaselt ei ole juhtunu suhtes distsiplinaarmenetlust algatatud. Haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 72 lg 2 kohaselt vaidlustatakse haldusmenetluse toiming koos haldusaktiga.

Taandamistaotluse näol on tegemist menetlustoiminguga, mis ei muuda iseseisvalt vaide esitaja

õigusi ega kohustusi. Menetleja taandamata jätmine saab mõjutada vaide esitaja õigusi juhul,

kui talle määratakse käskkirjaga distsiplinaarkaristus ja taandamata jätmine toob kaasa

karistuse ebaõige määramise. A.N. saab enda õigusi kaitsta, esitades vastuväite menetleja

taandamata jätmise kohta distsiplinaarmenetluses tehtava haldusakti vaidlustamisel.

3. Tallinna Halduskohtusse saabus 13.02.2017 A.N.i määruskaebusena pealkirjastatud avaldus,

milles ta vaidlustab Tallinna Vangla 09.02.2017 vaideotsust nr 5-15/17/51-2. Avalduses on

järgmised taotlused: 1) tunnistada vastustajaks Tallinna Vangla; 2) tühistada vaideotsus; 3)

kohustada vanglat tegema vaides ja taotluses soovitut; 4) vabastada riigilõivust, kuna raha pole

ega tule. Määruskaebuse eesmärgina on A.N. märkinud preventiivse, otsuse ÜRO-le ja EIK-ile,

saada soovitu.

3-17-352

2(3)

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus

menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Lähtudes

kohtule esitatud kaebusest ja sellele lisatud Tallinna Vangla otsusest, mõistab kohus kaebaja

eesmärki selliselt, et kaebaja soovis vanglale esitatud taotluses tema suhtes 29.01.2017

ettekande nr 292 alusel algatatud distsiplinaarmenetlustest taandada menetlejat. Seda eesmärki

ei aita saavuta tühistamisnõue, vaid kohustamisnõue.

5. HKMS § 120 lg 1 p-de 3 ja 8 kohaselt tuleb kaebuse saanud alluvusjärgsel kohtul

kontrollida, kas selles on esitatud kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded

ning kas esineb aluseid kaebuse käiguta jätmiseks või tagastamiseks. Kaebuse tagastamise

alused on sätestatud HKMS §-is 121. Kaebuse saab menetlusse võtta siis, kui selliseid aluseid

ei esine (HKMS § 120 lg 2).

6. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

Menetleja taandamist aitab saavutada kohustamisnõue. VangS § 11 lg 5 kohaselt tuleb

kohustamisnõude esitamisel läbida kohtueelne menetlus. Kohtueelne menetlus loetakse

läbituks, kui vaie tagastatakse, v.a juhul, kui vaie tagastatakse põhjusel, et vaides ei kõrvaldata

tähtaegselt puudusi või vaie esitatakse mittetähtaegselt, vaie rahuldatakse osaliselt või jäetakse

tähtaegselt lahendamata. Praegu on kaebaja kohtueelse menetluse läbinud. Kaebaja on esitanud

kohtule 09.02.2017 vaideotsuse nr 5-15/17/51-2.

Kaebaja on nõudnud menetleja taandamist distsiplinaarasja menetlusest. Kuivõrd Tallinna

Vangla 09.02.2017 otsuse nr 5-15/17/51-2 kohaselt ei ole 29.01.2017 ettekande nr 292 alusel

distsiplinaarmenetlust algatatud, ei saa kaebaja õigused olla riivatud, mistõttu tuleb kaebus

tagastada.

Kohus märgib täiendavalt, et kohtupraktika kohaselt on distsiplinaarmenetluses menetleja

taandamiseks esitatud taotluse lahendamine distsiplinaarmenetluse toiming (RKHKo

21.10.2010 otsus asjas nr 3-3-1-56-10, p 12).

HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu

vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata

haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks

vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Ka

kohtupraktikas ei ole menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine reeglina lubatud (RKHKo

18.02.2002 otsus asjas nr 3-3-1-8-02, p 5; 19.03.2014 otsus asjas nr 3-3-1-73-13, p 15), välja

arvatud, kui selline õigus tuleneb seadusest või kui seda õigustavad menetlusökonoomia

kaalutlused, seda eelkõige juhul, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis juba

menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik

haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane või kui menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata

menetluse lõpptulemusest (RKHKo 21.06.2010 otsus asjas nr 3-3-1-39-10).

Distsiplinaarmenetleja taandamisest keeldumine ei kujuta endast menetlustoimingut, mille

õigusvastasus mõjutaks tingimata menetluse lõpptulemust. Nimelt on karistuse määrajal VangS

§ 64 lg-st 3 tulenevalt otsustamisel kaalumisruum ning menetlust läbi viinud ametniku

seisukoht ei ole talle siduv (RKHKo 21.10.2010 otsus asjas nr 3-3-1-56-10, p 14). Kohus

möönab, et vanglate praktika kohaselt viivad distsiplinaarmenetlust läbi ja määravad karistuse

samad ametnikud. Samas ei tähenda menetleja ja karistuse määraja kokkulangemine tingimata,

et inspektor-kontaktisik oleks isiklikult huvitatud asja lahendist või tekitaks muud asjaolud

kahtlust tema erapooletuses HMS § 10 lg 1 punkti 4 mõistes. Kaebaja peab lõpliku haldusakti

vaidlustamisel tõendama asjaolusid, mis viitavad menetleja erapoolikusele. Kohus kontrollib

3-17-352

3(3)

haldusakti õiguspärasust reeglina järelkontrolli raames ega saa sekkuda haldusorgani

otsustusruumi enne haldusakti andmist.

Kaebaja saab oma õigusi kaitsta, sh esitada vastuväited menetleja taandamata jätmise kohta,

distsiplinaarmenetluses tehtava lõpliku haldusakti, s.o distsiplinaarmenetluse käskkirja

vaidlustamisel. Vaide rahuldamata jätmise korral saab kaebaja pöörduda tühistamiskaebusega

halduskohtusse. Siis saab kohus muu hulgas hinnata A.N.i väiteid menetleja taandamata jätmise

ja tema võimaliku erapoolikuse kohta.

Kuivõrd esinesid kaebuse tagastamise alused, ei pidanud kohus vajalikuks küsida Tallinna

Vanglalt haldus- ja vaidemenetluse materjale. Sellegipoolest märgib kohus, et kaebaja on

temaga seotud teistes kohtumenetlustes vaidlustanud käskkirju (3-16-974, 3-16-1081, 3-16-

1682, 3-16-1934, 3-16-1937, 3-16-1939, 3-16-1940, 3-17-225) ning nõudnud ka käskkirjade

täitmise peatamist (näiteks haldusasjades nr 3-17-349, 3-17-369, 3-17-370, 3-17-372, 3-17-373,

3-17-405), mistõttu ei ole kahtlust, et ta oskab enda õiguste eest seista. Kuna kaebus kuulub

tagastamisele, ei pea kohus lahendama menetlusabi taotlust.

7. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti

kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

Kohtunik