3-17-350/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

9. märts 2017. a, Tallinn

Haldusasja number

3-17-350

Haldusasi

A.N.i kaebus Tallinna Vangla 08.02.2017 otsusele nr

5-15/17/52-2

Menetlusosalised

Kaebaja – A.N.

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus ja menetlusabi taotlus läbivaatamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib Tallinna Halduskohtu kaudu esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS § 203 lg 1 ja § 121

lg 4).

ASJAOLUD

1. Tallinna Vanglas registreeriti 24.01.2017 A.N.i taotlus inspektor-kontaktisiku Kaarel Aupaju

taandamiseks

tema

suhtes

28.12.2016

ettekande

nr

4551

alusel

algatatud

distsiplinaarmenetlusest. A.N. leidis, et menetleja on tema vihavaenlane ja pole erapooletu,

mille kohta tal on mõjuvad tõendid. Tallinna Vangla 02.02.2017 otsusega nr 5-8/17/1678-5

jäeti A.N.i taotlus rahuldamata.

2. A.N. esitas Tallinna Vangla 02.02.2017 otsusele nr 5-8/17/1678-5 vaide, mis tagastati

08.02.2017 otsusega nr 5-15/17/52-2. Otsuses märgitakse, et haldusmenetluse seaduse (HMS) §

72 lg 2 kohaselt vaidlustatakse haldusmenetluse toiming koos haldusaktiga. Taandamistaotluse

näol on tegemist menetlustoiminguga, mis ei muuda iseseisvalt vaide esitaja õigusi ega

kohustusi. Menetleja taandamata jätmine saab mõjutada vaide esitaja õigusi juhul, kui talle

määratakse käskkirjaga distsiplinaarkaristus ja taandamata jätmine toob kaasa karistuse ebaõige

määramise. A.N. saab enda õigusi kaitsta, esitades vastuväite menetleja taandamata jätmise

kohta distsiplinaarmenetluses tehtava haldusakti vaidlustamisel.

3. Tallinna Halduskohtusse saabus 13.02.2017 A.N.i määruskaebusena pealkirjastatud avaldus,

milles ta vaidlustab Tallinna Vangla 08.02.2017 vaideotsust nr 5-15/17/52-2. Avalduses on

järgmised taotlused: 1) tunnistada vastustajaks Tallinna Vangla; 2) tühistada vaideotsus; 3)

kohustada vanglat välja vahetama kontaktisik ja menetleja K. Aupaju; 4) vabastada riigilõivust,

kuna raha pole ega tule. Määruskaebuse eesmärgina on A.N. märkinud preventiivse, otsuse

ÜRO-le ja EIK-ile, saada soovitu.

3-17-350

2(3)

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus

menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Lähtudes

kohtule esitatud kaebusest ja sellele lisatud Tallinna Vangla otsusest mõistab kohus kaebaja

eesmärki selliselt, et kaebaja soovis vanglale esitatud taotluses tema suhtes 28.12.2016

ettekande nr 4551 alusel algatatud distsiplinaarmenetlustest taandada inspektor-kontaktisikut

Kaarel Aupaju. Seda eesmärki aitab saavutada kohustamisnõue, mitte nõue tühistada otsus

vaide tagastamise kohta.

5. HKMS § 120 lg 1 p-de 3 ja 8 kohaselt tuleb kaebuse saanud alluvusjärgsel kohtul

kontrollida, kas selles on esitatud kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded

ning kas esineb aluseid kaebuse käiguta jätmiseks või tagastamiseks. Kaebuse tagastamise

alused on sätestatud HKMS §-is 121. Kaebuse saab menetlusse võtta siis, kui selliseid aluseid

ei esine (HKMS § 120 lg 2).

6. Menetleja taandamist aitab saavutada kohustamisnõue. VangS § 11 lg 5 kohaselt tuleb

kohustamisnõude esitamisel läbida kohtueelne menetlus. Kohtueelne menetlus loetakse

läbituks, kui vaie tagastatakse, v.a juhul, kui vaie tagastatakse põhjusel, et vaides ei kõrvaldata

tähtaegselt puudusi või vaie esitatakse mittetähtaegselt, vaie rahuldatakse osaliselt või jäetakse

tähtaegselt lahendamata. Praegu on kaebaja kohtueelse menetluse läbinud. Kaebaja on esitanud

kohtule 08.02.2017 vaideotsuse nr 5-15/17/52-2.

Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

Kaebaja on nõudnud K. Aupaju taandamist distsiplinaarasja menetlusest. Kohtupraktika

kohaselt on distsiplinaarmenetluses menetleja taandamiseks esitatud taotluse lahendamine

distsiplinaarmenetluse toiming (RKHKo 21.10.2010 otsus asjas nr 3-3-1-56-10, p 12). HKMS §

45 lg 3 alusel on piiratud võimalust vaidlustada menetlustoimingut enne lõpliku halduakti

vaidlustamist. Sätte kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu

vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata

haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks

vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Ka

kohtupraktikas ei ole menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine reeglina lubatud (RKHKo

18.02.2002 otsus asjas nr 3-3-1-8-02, p 5; 19.03.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-73-13, p 15),

välja arvatud, kui selline õigus tuleneb seadusest või kui seda õigustavad menetlusökonoomia

kaalutlused, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis juba menetluse

käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei

saa olla sisuliselt õiguspärane või kui menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata menetluse

lõpptulemusest (RKHKo 21.06.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-39-10).

Distsiplinaarmenetleja taandamisest keeldumine ei kujuta endast menetlustoimingut, mille

õigusvastasus mõjutaks tingimata menetluse lõpptulemust. Nimelt on karistuse määrajal VangS

§ 64 lg-st 3 tulenevalt otsustamisel kaalumisruum ning menetlust läbi viinud ametniku

seisukoht ei ole talle siduv (RKHKo nr 3-3-1-56-10, p 14). Kohus möönab, et vanglate praktika

kohaselt viivad distsiplinaarmenetlust läbi ja määravad karistuse samad ametnikud. Samas ei

tähenda menetleja ja karistuse määraja kokkulangemine tingimata, et inspektor-kontaktisik

oleks isiklikult huvitatud asja lahendist või tekitaks muud asjaolud kahtlust tema erapooletuses

HMS § 10 lg 1 punkti 4 mõistes. Kaebaja peab lõpliku haldusakti vaidlustamisel tõendama

asjaolusid, mis viitavad menetleja erapoolikusele. Kohus kontrollib haldusakti õiguspärasust

reeglina järelkontrolli raames ega saa sekkuda haldusorgani otsustusruumi enne haldusakti

andmist.

Kaebaja saab oma õigusi kaitsta, sh esitada vastuväited menetleja taandamata jätmise kohta,

distsiplinaarmenetluses tehtava lõpliku haldusakti, s.o distsiplinaarmenetluse käskkirja

3-17-350

3(3)

vaidlustamisel. Vaide rahuldamata jätmise korral saab kaebaja pöörduda tühistamiskaebusega

halduskohtusse. Siis saab kohus muu hulgas hinnata A.N.i väiteid inspektor-kontaktisiku

taandamata jätmise ja tema võimaliku erapoolikuse kohta.

Kuivõrd esinesid kaebuse tagastamise alused, ei pidanud kohus vajalikuks küsida Tallinna

Vanglalt haldus- ja vaidemenetluse materjale. Sellegipoolest märgib kohus, et kaebaja on

temaga seotud teistes kohtumenetlustes vaidlustanud käskkirju (3-16-974, 3-16-1081, 3-16-

1682, 3-16-1934, 3-16-1937, 3-16-1939, 3-16-1940, 3-17-225) ning nõudnud ka käskkirjade

täitmise peatamist (näiteks haldusasjades nr 3-17-349, 3-17-369, 3-17-370, 3-17-372, 3-17-373,

3-17-405), mistõttu ei ole kahtlust, et ta oskab enda õiguste eest seista. Kuna kaebus kuulub

tagastamisele, ei pea kohus lahendama menetlusabi taotlust.

7. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti

kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

Kohtunik