2-16-18121/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Priks

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

09. märts 2017, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-18121

Tsiviilasi

B2 Kapital SIA hagi Vahur Raigna vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

605 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Kapital SIA (registrikood 40103645131,

asukoht Skanstes iela 50, LV-1013 Riga, Läti Vabariik)

lepinguline esindaja Triin Reinmaa (Creditreform Eesti

OÜ; e-post: triin@creditreform.ee)

Kostja: Vahur Raigna (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXXXX; e-post:XXXXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Vahur Raignalt B2 Kapital SIA kasuks PC Finance OÜ ja Vahur Raigna

vahel 01.11.2014 sõlmitud laenulepingu alusel:

2.1. tagastamata laenusumma (põhivõlg) 145 eurot;

2.2. intress 110 eurot;

2.3. sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 02.12.2014 – 25.05.2015 eest 11,60 eurot.

3. Jätta hagi rahuldamata leppetrahvi 50 eurot ja viivise 288,40 eurot osas.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 44% kostja kanda ja

56% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

7. Välja mõista Vahur Raignalt riigilõiv 55 eurot ja õigusabikulu 33 eurot, kokku

menetluskulu 88 eurot B2 Kapital SIA kasuks.

8. Välja mõista Vahur Raignalt B2 Kapital SIA kasuks tasumata menetluskuludelt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Kaja esitamine

9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt

või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse

kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt

menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

10. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

11. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1. Hagiavalduse järgi (tl 2-8) omab PC Finance OÜ internetiportaali www.plusscredit.ee,

mille kaudu on füüsilistel isikutel võimalik võtta väikelaenu. Laenu võtmise

üldtingimused ja kord on kajastatud portaali www.plusscredit.ee leheküljel. Lepingust

tulenevad õigused ja kohustused on peamiselt reguleeritud lisaks lepingu lahutamatuks

lisaks olevatele üldtingimustele võlaõigusseaduses sätestatud sidevahendi abil sõlmitud

lepingute ning laenu- ja tarbijakrediidilepingute kohta käivate sätetega. 31.10.2014

kinnitas Vahur Raigna (kostja) interneti kaudu laenutaotluse. Vastavalt laenutaotlusele

soovis kostja saada laenu summas 300 eurot 30 päevaks, mille pealt oli kokku lepitud

intress summas 110 eurot. 01.11.2014 aktsepteeris laenuandja laenutaotluse ja väljastas

kostjale laenu summas 300 eurot. Vastavalt laenu väljastamise tingimustele ja kostjale

edastatud arvele kohustus kostja tagastama laenu ja tasuma intressi kokku 410 eurot.

Kostja on tasunud kokku 185 eurot, mis on arvestatud sissenõudmiskulu ja laenu katteks

(sissenõudmisega seotud kulu 30 eurot). Nõude loovutamine B2 Kapital SIA-le (hageja)

toimus 25.05.2015. Hageja nõuab vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-le 1 ja

üldtingimuste p-le 5.2 laenusummalt 300 eurot viivist 0,75% päevas alates 02.12.2014

kuni esimese makse teostamiseni 25.05.2015, kokku 393,75 eurot. Kuna viivisenõue

ületab laenusummat, siis käitub hageja heas usus ja vähendab oma viivisenõuet

laenusummani 300 eurot. VÕS § 102 järgi peab võlgnik võlausaldajale teatama kohustuse

täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda,

kui ta sai takistavast asjaolust teada. Pooled leppisid kokku leppetrahvis, mille eesmärk

on üldtingimuste p 6.2 järgi võlgniku informeerimise kohustuse täitmisele sundimine.

Eeltoodu järgi saab hageja kostjalt nõuda nii kohustuse täitmist kui leppetrahvi summas

50 eurot. Hageja nõuab kostjalt hageja kasuks laenusumma 145 euro, intressi 110 eurot,

viivise 300 euro ja leppetrahvi 50 eurot väljamõistmist.

2. Hagi koos lisadega ning menetlusse võtmise määrus ja kirjaliku vastuse nõue on

toimetatud kostjale kätte avalikult, avaldamisega 30.01.2017 Ametlikes Teadaannetes,

vastamistähtajaga 20 päeva (tl 48). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5

alusel loeb kohus menetlusdokumendid kätte toimetatuks 14.02.2017. Kostja ei ole hagile

tähtaegselt vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist.

3. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui

hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6

sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses

märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab

hagi rahuldamata.

4. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi

tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

5. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu

tühisuse alustega (vt RKTKo 30.10.2013, nr 3-2-1-106-13, p 24).

6. Hagiavalduse järgi on PC Finance OÜ ja kostja vaheline laenuleping sõlmitud

tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine,

kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi

asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui

tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise

lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui

tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et

lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega

seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette,

et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige

tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise

korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

7. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel kokku lepitud leppetrahv, mille eesmärk on

üldtingimuste p 6.2 järgi võlgniku informeerimise kohustuse täitmisele sundimine (tl 5).

Kohus leiab, et eeltoodud tüüptingimus näeb tarbijast lepingupoolele ette kohustuse

tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses leppetrahvi. Leppetrahvi peamine

eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning

hüvitamist. Leppetrahvi teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi

nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku

makseraskustelt. Lähtudes laenusummast on teavitamiskohustuse rikkumise eest ette

nähtud kindlas suuruses leppetrahv 50 eurot ebamõistlikult suur. Eeltoodu põhjal on

kohus seisukohal, et üldtingimuste p 6.2 leppetrahvi osas on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel

tühine. Seega tuleb jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata leppetrahv 50 eurot.

8. Hageja nõuab vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 ja üldtingimuste p-le 5.2 laenusummalt 300

eurot viivist 0,75% päevas alates 02.12.2014 kuni 25.05.2015, kokku 393,75 eurot (tl 5).

Kuna viivisenõue ületab laenusummat, siis on hageja vähendanud viivisenõuet

laenusummani 300 eurot.

Riigikohtu tsiviilkolleegium asus 10.05.2016 tehtud otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16

seisukohale, et eelduslikult võib VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks

vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär

ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises

suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära

suhtes

ning

täidab

oma

eesmärgi,

kahjustamata

tarbijat

ebamõistlikult.

Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa

kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja

eeldustel. Kohus on seisukohal, et üldtingimuste p-s 5.2 kokkulepitud viivisemäär 0,75%

päevas ehk 273,75% aastas on kostjat ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu tühine.

Laenulepingus kokkulepitud viivisemäär on 33 korda suurem seaduses sätestatud

viivisemäärast (8,15% aastas). Seega tuleb laenusummalt arvestatava viivise arvutamisel

lähtuda seaduses sätestatud viivise määrast. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

viivis 11,60 eurot.

9. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata laenusumma

(põhivõlg) 145 eurot, intress 110 eurot ning viivis perioodi 02.12.2014 – 25.05.2015 eest

11,60 eurot. Hagi on õiguslikult põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata leppetrahvi 50

eurot ja viivise 288,40 eurot osas.

10. Kohus

kasutas

viivise

arvutamisel

viivisekalkulaatorit

http://www.viivisekalkulaator.ee/#/calculators/debtcalculator.

11. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse.

TsMS § 163 lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta hageja

menetluskuludest 44% kostja kanda ja 56% hageja kanda ning kostja menetluskulud tema

enda kanda.

Menetluskulud hagiavalduse järgi on riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 140 eurot (tl 6).

Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal riigilõivust hüvitada 55 eurot. Arvestades

nõude olemust, hagiavalduse sisu ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses

kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks 75 eurot

(TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal sellest hüvitada 33

eurot.

Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal hüvitada kokku menetluskulu 88 (55 +

33) eurot.

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik