3-16-2448/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

09.03.2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-2448

Haldusasi

MTÜ Tenniseklubi Quadro kaebus Narva-Jõesuu

Linnavolikogu 26.10.2016. a otsuse nr 144

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 01.12.2016. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MTÜ Tenniseklubi Quadro määruskaebus

Asja läbivaatamine

Menetlusosalised

Kirjalik menetlus

Kaebaja MTÜ Tenniseklubi Quadro, esindaja

vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev

Vastustaja Narva-Jõesuu linn

RESOLUTSIOON

Jätta MTÜ Tenniseklubi Quadro määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

01.12.2016. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Narva-Jõesuu linn sõlmis 31.05.2005 MTÜ-ga Tenniseklubi Quadro rendilepingu nr

50, mille kohaselt annab linn talle kuuluva Vabaduse, Mere, Aia ja Kesk tänavate

vahelisel alal asuva 400 m2 suuruse tenniseväljaku rentnikule tasu eest ajutiseks

kasutamiseks alates 01.06.2005 kuni 31.05.2030.

Narva-Jõesuu Linnavolikogu andis 15.06.2005. a otsusega nr 134 nimetatud tenniseväljaku

MTÜ Tenniseklubi Quadro kasutusse.

2. 28.09.2016 teavitas Narva-Jõesuu Linnavalitsus MTÜ-d Tenniseklubi Quadro

kavatsusest öelda alates 01.11.2016 üles sõlmitud linnavara kasutamise rendileping

põhjusel, et Narva-Jõesuu linn pole enam Vabaduse 35 (muudetud aadress Pargi 4)

asuva tenniseväljaku omanik.

3. 26.10.2016 võttis Narva-Jõesuu Linnavolikogu vastu otsuse nr 144 lõpetada Narva-

Jõesuu linna ja MTÜ Tenniseklubi Quadro vahel 31.05.2005 sõlmitud tähtajaline

rendileping ja tegi linnavalitsusele ülesandeks saata MTÜ-le Tenniseklubi Quadro

avaldus rendilepingu ülesütlemiseks alates 01.11.2016. Otsuses märgiti, et selle peale

võib esitada kaebuse Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja.

4. MTÜ Tenniseklubi Quadro esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Narva-Jõesuu

Linnavolikogu 26.10.2016. a otsuse nr 144 tühistamiseks. Ühtlasi sooviti esialgse

õiguskaitse korras vaidlustatud otsuse täitmise peatamist. Kaebaja väitis, et otsuses

puuduvad faktiline ja õiguslik alus ning põhjendused ja kaalutlused selle tegemiseks.

Kaebajale pole antud võimalust esitada oma arvamust ja vastuväited. Otsuses

viidatakse tsiviilasja nr 2-08-20020 kohtuotsusele, mis jõustus juba 08.07.2011, kuid

millest teavitati kaebajat alles 2016 septembri lõpus.

5. Tartu Halduskohus tagastas 01.12.2016. a määrusega MTÜ Tenniseklubi Quadro kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel.

Halduskohus märkis, et kaebus ei ole halduskohtu pädevuse puudumise tõttu lubatav,

halduskohus ei saa seda menetlusse võtta ning peab läbivaatamatult tagastama.

Kaebaja eesmärgiks on hoida ära rendilepingu ennetähtaegne lõpetamine. Riigikohus on

käsitlenud sarnastest lepingulistest suhetest tulenevaid vaidlusi lahendites nr 3-3-1-8-01,

3-3-1-15-01, 3-3-1-42-04 ja 3-3-4-1-15 ja leidnud, et kohaliku omavalitsuse seisund oma vara

kasutada andmisel erineb küll eraisikute vara kasutada andmisest, kuid see ei tähenda, et

sõlmitav leping ise või poolte vaheline õigussuhe muutuks avalik-õiguslikuks, vastavad

lepingulised vaidlused jäävad eraõiguslikuks ja tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse korras

ka siis, kui üheks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes on vormistanud lepingu

kehtimist puudutava otsustuse haldusaktina.

Rendileping on tsiviilõiguslik leping, millega seonduvat reguleerib võlaõigusseadus. See, et

vaidluse põhjustanud rendilepingust tulenevad vaidlused ei allu mitte halduskohtule, vaid Viru

Maakohtule, on kirjas ka rendilepingu punktis 9.2.

Kaebuse tagastamise tõttu jääb selles sisalduv esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

6. MTÜ Tenniseklubi Quadro esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu

01.12.2016. a määrus tühistada ja saata asi menetlusse võtmiseks Tartu Halduskohtule ning

jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Määruskaebuse kohaselt on vaidlusalune otsus vormistatud haldusaktina ja vastu võetud

haldusorgani poolt. Otsusel on olemas kõik haldusakti tunnused. Erinevad haldusaktid

nõuavad erinevate tsiviilõiguslike tehingute teostamiseks kohaliku omavalitsuse

esindusorgani või täitevorgani nõusoleku, korra või otsuse olemasolu.

Narva-Jõesuu Linnavolikogu kehtestas 27.01.2016 kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

(KOKS) § 22 lg 1 p 6 alusel Narva-Jõesuu linnavara eeskirjad. Antud eeskirjade § 13 lg 1 p 3

kohaselt otsustab kinnisvara kasutusse andmise üürilepingu alusel linnavolikogu. Varem

kehtinud Narva-Jõesuu linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra § 21 lg 1

kohaselt otsustab üürisuhete lõppemise linnavara valitseja ehk linnavalitsus. Seega ei ole

tõenäoline, et kohaliku omavalitsuse tahteavaldus üürilepingu lõpetamiseks ei või olla

vormistatud haldusaktiga.

Juhul, kui haldusorgan leidis, et tema tahteavaldus tuleb vormistada haldusaktina, peab olema

antud otsus vaidlustatav halduskohtumenetluses. Vastasel juhul võib tekkida olukord, et

hagiavaldus maakohtule nt üürilepingu ülesütlemise avalduse vaidlustamiseks esitatakse

hilinenult.

7. Vastustaja leiab vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Vastuse kohaselt otsustatakse haldusorgani kirjaliku tahteavalduse alusel tsiviilõigusliku

lepingu sõlmimine, muutmine või lõpetamine s.t, et otsustus sõlmida, muuta ja lõpetada

tsiviilõiguslik leping peaks kajastuma kas haldusaktina või toiminguna. Eestis tuleneb

halduslepingute ja tsiviilõiguslike lepingute puhul haldusaktiga vormistatud tahteavalduse

vajalikkus seadusest.

Rendilepingu nr 50 p 6.2. kohaselt on rendileandjal õigus leping ennetähtaegselt kirjaliku

avaldusega üles öelda, kui selleks on mõjuv põhjus. Narva-Jõesuu Linnavolikogu

26.10.2016. a otsus nr 144 on mõistetav tsiviilõigusliku tahteavaldusena rendilepingu

lõpetamiseks. Haldusaktina väljendatud tsiviilõigusliku tahteavalduse kehtivust saab hinnata

maakohus hagimenetluse korras. Kuna tegemist on tsiviilasjaga, tuleb kaebajal lähtuvalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 11 lg-st 1 pöörduda maakohtusse.

Isegi põhjusel, et haldusakt võib sisalda vaidlustamisviidet halduskohtule, aga vaidlustatud on

tsiviilõiguslikku lepingut ja seal sisalduvat tsiviilõiguslikku tingimust, pole halduskohus asja

lahendamiseks õige kohus.

Tsiviilõigusliku lepingu, mille eelduseks on haldusakt, lõpetamise vaidlustamisel tuvastab

lepingu tühisuse maakohus. Kui tsiviilõigusliku lepingu lõpetamise vaidlustamisel tugineti

selle eelduseks olnud haldusakti tühisusele, lahendab asja üldjuhul samuti tsiviilkohus.

Halduskohus tuvastab tsiviilõigusliku lepingu tühisuse ainult seaduses otsesõnu lubatud

juhtudel või kui vaidlustajaks on kolmas isik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et MTÜ Tenniseklubi Quadro määruskaebus tuleb jätta rahuldamata

ja Tartu Halduskohtu 01.12.2016. a määrus muutmata. Tartu Ringkonnakohus nõustub Tartu

Halduskohtu 01.12.2016. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata

(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatu ei anna alust vaidlustatud

halduskohtu määruse ümbervaatamiseks.

9. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. TsMS § 1 järgi

vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Asja materjalide põhjal on selge, et kaebaja vaidlustab temaga sõlmitud rendilepingu

ülesütlemist. Ringkonnakohtu hinnangul on asja materjalidest lähtuvalt vaidluse asjaolud

seotud pigem tsiviilõigusega, olenemata sellest, et rendilepingu üheks pooleks on kohalik

omavalitsus. Halduskohus on õigesti viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi 28.09.2004. a

otsusele nr 3-3-1-42-04 ja erikogu 24.03.2015. a määrusele nr 3-3-4-1-15, kust tuleneb antud

vaidluse asjaolusid arvestades, et tegemist on tsiviilõigussuhtest tekkinud vaidlusega, mis

tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse korras, vaatamata sellele, et rendilepingu lõpetamine on

vormistatud linnavolikogu otsusega. Riigikohtu erikogu leidis ka asja nr 3-3-1-8-01

20.12.2001. a määruse punktides 15-18, et avalik-õigusliku juriidilise isiku vara käsutamist

reguleerivate eriseaduste ja alamalseisvate õigusaktide sätted on üldjuhul avalik-õiguslikud.

Kohaliku omavalitsuse seisund oma vara kasutada andmisel erineb olukorrast, milles on oma

vara kasutusse andvad eraisikud. Eelnevast ei saa järeldada, et sõlmitav leping ise või lepingu

poolte vaheline õigussuhe muutuks avalik-õiguslikuks. Pooltevahelised lepinguõiguslikud

vaidlused jäävad tsiviilõiguslikuks ka siis, kui üheks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline

isik.

10. Seega on kaebaja pöördunud rendilepingu lõpetamise otsuse vaidlustamiseks ekslikult

halduskohtusse. Eraõiguslikust suhtest tulenev vaidlus lahendatakse tsiviilkohtumenetluses

ning kaebus tuleb esitada maakohtule. Eeltoodu alusel tagastas halduskohus õigesti MTÜ

Tenniseklubi Quadro kaebuse HKMS § 121 lg lg 1 p 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Maili Lokk

Agu Timmi