1-14-6174/28 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

9. märts 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-6174

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 13. veebruari 2017

määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Pavel Kossov (isikukood 38502132228),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 13. veebruari 2017 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Vanglal edastada Pavel Kossovi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise

materjalid maakohtule uuesti 7 (seitsme) kuu möödumisel alates käesoleva

kohtumääruse jõustumisest.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohus tunnistas 10.09.2014 otsusega Pavel Kossovi süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi

ja mõistis talle karistuseks 4 aastat vangistust, mida juhindudes KrMS § 238 lg-st 2 vähendas

kestuseni 2 aastat 8 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus P. Kossovile liitkaristuseks

kohtuotsuste kogumis Viru Maakohtu 21.11.2013 otsusega 4 aastat 4 kuud vangistust, lugedes tema

karistuse algusajaks 17.03.2014. Karistusaeg lõpeb 17.07.2018.

2. Viru Maakohus 13.02.2017 määrusega jättis P. Kossovi tingimisi enne tähtaega vanglast

vabastamata.

Nimelt leidis kohus, et P. Kossovi karistuse eesmärgid ei ole praeguseks täidetud, s.o puudub

veendumus, et ta uusi kuritegusid enam toime ei pane. Taoliseks negatiivseks prognoosiks annavad

maakohtu hinnangul aluse järgmised asjaolud: P. Kossovit on kriminaalkorras karistatud 4 korral (2

kehtivat), vangistuses viibib ta kolmandat korda, ta kannab karistust I astme kuriteo eest, pani

kuriteo toime katseajal ja riskiteguriks on sõltuvus narkootilistest ainetest. Ehk siis varasemad

karistused tema puhul eesmärki täitnud ei ole, tema käitumismaneer on endine ja usk sellesse, et ta

hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama, puudub. Positiivsed asjaolud, nagu P. Kossovi käitumine

vangistuses ja võimalused vabanemisel, eelmärgitud negatiivset üle ei kaalu.

3. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse P. Kossov ise, taotledes lahendi tühistamist ja

enda tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. Edasikaebuse argumendid on järgmised.

P. Kossov juhib tähelepanu sellele, et varasemal eluetapil oli ta narkosõltlane. Tänaseks on ta teinud

kõik selleks, et sõltuvusest vabaneda, s.o ta paiknes sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas, osales

sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja sõltlastele suunatud tugigrupis. Samuti on ta läbinud

riigikeele A1 ja A2 taseme ning omandanud puidutööpingi operaatori kursused. Ta on saanud

vanemaks, muutnud väärtushinnanguid ja aru saanud ühiselu reeglitest. Alates 01.06.2016 viibib ta

avavanglas, käib tööl väljaspool vangistusasutust ning kord kahe kuu jooksul käib ka kahepäevastel

lühiajalistel väljasõitudel. Vabaduses on tal toetav perekond ja töökoht. Ta on suurema osa

karistusest ära kandnud ja vangistus on oma eesmärgi täitnud. Tema motivatsioon edaspidi

seaduskuulekalt käituda on suur. Oluline on seegi, et prokuratuur tema vabastamist toetab.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Tartu Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et P. Kossovi tingimisi enne tähtaega vanglast

vabastamine ei ole põhjendatud. Seejuures hindab kolleegium vaidlustatud kohtulahendis

sisalduvad põhistused selgetaks ja piisavateks ning leiab, et kohus on tähelepanu pööranud kõigile

süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kaalu omavatele

asjaoludele.

Määruskaebuse väited ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena, kuivõrd sarnaselt

maakohtuga ei tekkinud ka kolleegiumil veendumust selles, et P. Kossovi karistuse eesmärgid

oleksid täidetud juba tänaseks. Taoliseks negatiivseks hinnanguks annab nimelt aluse teave tema

kuriteo asjaoludest, korduvatest karistamistest (sh reaalselt kantud vangistustest) ja katseajal kuriteo

toimepanemisest. Samuti ei saa P. Kossovi puhul tähelepanuta jätta, et tema kuritegude

soodusteguriks on olnud sõltuvus narkootilistest ainetest. Seda riskifaktorit ei saa kinnipeetava

puhul välistada ka praeguselt, s.o vaatamata P. Kossoviga vanglas läbiviidud

sõltuvusrehabilitatsioonile. Nimelt ei saa tähelepanuta jätta, et kinnipeetav on narkootikume

tarvitanud ajast, mil oli alaealine ning praegune muutus on toimunud vangla kontrollitud

keskkonnas. Seega eeldada, et tal väljaspool kinnipidamisasutust tagasilangust ei teki, veel ei saa.

Eelmärgitud seisukoht ei tähenda, nagu jätaks ringkonnakohus tähelepanuta P. Kossovi pingutused

vangistuses, s.o sotsiaalprogrammide läbimise, distsiplinaarrikkumiste puudumise, õppetegevuse ja

viibimise avavanglas; samuti temal vabaduses elu- ja töökoha ning lähedaste olemasolu. Osundatud

asjaolud tema kohest vabastamist küll kaasa ei too, kuid annavad kolleegiumi hinnangul aluse

vaadata P. Kossovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materjalid läbi uuesti seitsme

kuu pärast alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest (KrMS § 426 lg 2). Seitse kuud on

ajaperiood, mida kohus hindab küllaldaseks hindamaks P. Kossovis toimunud muutuste püsivust.

Rõhutatud olgu veel aga seegi, et ringkonnakohtu taoline otsustus ei tähenda kohtu kohustust

süüdimõistetu seitsme kuu möödumisel asja uuesti arutades kindlasti vabastada. Süüdimõistetule

antakse vaid võimalus tema vabastamise küsimuse varasemaks arutamiseks.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau