2-16-17044/17 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Geete Lahi Vanemkohtujurist Anu Vismann Määruse avaldamise aeg ja koht

09.03.2017, avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number 2-16-17044 Tsiviilasi

Xxxxavaldus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks.

Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx); Puudutatud isik 1: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx); Puudutatud isiku 1 lepinguline esindaja: Marina Smirnova (epost: dorida60@mail.ru); Puudutatud isik 2 (laps): Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx); Puudutatud isiku 2 esindaja RÕA korras: vandeadvokaat Eve Selberg (Advokaadibüroo Selberg & Ko, e-post: advokaat@selberg.ee); Eestkosteasutused: Maardu linn Maardu Linnavalitsuse kaudu (asukoht Kallasmaa 1, Maardu 74111, Harjumaa, e-post: linnavalitsus@maardu.ee), esindaja Aili xxxx (e-post: aili.lillemaa@maardu.ee); Tallinna linn Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu (asukoht Ehitajate tee a, Tallinn 13514, e-post: haabersti@tallinnlv.ee), esindaja Aasa Rohtla. RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Xxxxja Xxxxvahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1. Lapse isa kohtub lapsega igal pühapäeval kella 15.00-st kuni 19.00-ni lapse ema juuresolekul. Selline suhtlemiskord kestab kuni lapse 4-aastaseks saamiseni.

2. Xxxxja Xxxxmenetluskulud jäävad nende endi kanda. Xxxxriigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-16-17044. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. MENETLUSE KÄIK

1. Xxxxesitas 11.11.2016 Harju Maakohtule avalduse lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. 21.12.2016 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja andis alaealisele riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Ühtlasi kaasas kohus menetlusse eestkosteasutustena Jõelähtme valla Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu ja Tallinna linna Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu. 05.12.2016 määrusega kaasas kohus tsiviilasja 2-16-17044 menetlusse eestkosteasutusena Jõelähtme valla (Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu) asemel Maardu linna Maardu Linnavalitsuse kaudu.

2. 06.03.2017 toimunud ärakuulamisel sõlmisid menetlusosalised kompromissi, mis on kantud ärakuulamise protokolli. Lapse esindajal, Maardu linna esindajal ja Tallinna linna esindajal ei olnud vastuväiteid vanemate kokkulepitud suhtlemiskorrale.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

4. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

5. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

6. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

7. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna Xxxxja Xxxxei ole kokku leppinud teisiti, jäävad nende menetluskulud nende endi kanda. xxxx riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik