2-16-122917/31 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-16-122917

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

08.märts 2017, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

Rikman Konsultatsioonid OÜ hagi Potsdam OÜ vastu

põhivõla 300 euro ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1147,50 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Rikman Konsultatsioonid OÜ (registrikood

12932157, asukoht Oravapesa, Tammuru küla, Paikuse vald,

86605 Pärnu maakond), seaduslik esindaja juhatuse liige

T. J. (e-post rikmankonsultatsioonid@gmail.com); volitatud

esindaja Liina Sootalu

Kostja: Potsdam OÜ (registrikood 12147317, asukoht

Suur-Jõe 65, 80010 Pärnu), seaduslik esindaja juhatuse

liige R. P. (e-post potsdam7@hot.ee),

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Lepp

(e-post: martin.lepp@arvistopartners.ee)

Kohtuistung

22.02.217, osalesid L. Sootalu ja adv M. Lepp

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Rikman Konsultatsioonid OÜ hagi Potsdam OÜ vastu põhivõla 300

euro, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 300 eurot ja alates

09.11.2016 lisanduva viivise 0,5% põhivõlast päevas väljamõistmiseks.

2. Menetluskulud jätta hageja, Rikman Konsultatsioonid OÜ, kanda.

3. Määrata Potsdam OÜ menetluskulude suuruseks 706,75 eurot ja mõista see summa

Rikman Konsultatsioonid OÜ-lt (registrikood 12932157) Potsdam OÜ (registrikood

12147317) kasuks välja.

4. Väljamõistetud

menetluskulude

tasumisega

viivitamisel

on

hageja

Rikman

Konsultatsioonid OÜ kohustatud tasuma Potsdam OÜ-le viivist menetluskulude tasumata

osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuses edasikaebamise korra ja tähtaja selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine

TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

Rikman Konsultatsioonid OÜ esitas 04.10.2016 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale

maksekäsu kiirmenetluse avalduse Potsdam OÜ vastu Kotkasilm OÜ poolt teostatud

geodeetiliste tööde eest tasumata 300 €, sissenõutavaks muutunud viivise 300 € ja alates

05.10.2016 lisanduva viivise 0,5% päevas saamiseks Potsdam OÜ-lt. Kostja vastuväite tõttu

maksekäsu kiirmenetlus lõpetati 24.10.2016 ja nõue anti hagimenetluses läbivaatamiseks üle

kohtunikule. Kohtu nõudmisel hageja esitas 09.11.2016 oma põhjendatud nõude hagiavalduse

vormis ja tasus täiendavalt riigilõivu. Kohus võttis hagi menetlusse. Asja menetlenud kohtuniku

pikaajalisele haiguslehele jäämise tõttu anti tsiviilasja menetlus üle kohtunik H. Käpale.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hagiavalduses hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 300 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis 300 eurot ja alates 09.11.2016 lisanduv viivis 0,5% põhivõlast päevas.

Hagiavalduse kohaselt kostja tellis 2013. aastal OÜ-lt Kotkasilm Pärnumaal, Xxxxx xxxxxx,

Xxxxxxxx külas, Xxxxxxxxx xxx xx rajatavate elamu ja kõrvalhoone vundamentide

mahamärkimise teenuse. OÜ Kotkasilm teostas tellitud töö ning jäi ootama kostja poolset

märguannet mahamärkimisjoonise ning arve väljastamiseks. 2015. aasta detsembris võttis kostja

esindaja R. P. OÜ-ga Kotkasilm telefoni teel ühendust ning soovis mahamärkimisjoonise ja arve

väljastamist e-posti aadressile xxx. OÜ Kotkasilm väljastas 04.12.2015.a. arve ja teostatud töö

nimetatud e-posti aadressile. Hagejal ei ole, et kostja OÜ Kotkasilm poolt saadetud arve koos e-

kirjas sisalduva tööga kätte sai, kuna kostja on ehitisregistrist nähtuvalt kasutanud

mahamärkimisjoonist Xxxxxxxxx xx xx, Xxxxxxxx küla, xxxxx vald asuvate hoonete kasutusloa

taotlemisel. Hoolimata OÜ Kotkasilm korduvatest meeldetuletustest telefoni ja e-posti teel ei ole

kostja tehtud töö eest tasunud.

15.09.2016 OÜ Kotkasilm loovutas nõuded kostja vastu hagejale. Hageja teavitas kostjat nõude

loovutamisest 16.09.2016 saadetud e-kirjaga, milles andis kostjale ka täiendava tähtaja nõude

tasumiseks. Kostja nõuet ei tasunud.

Võlaõigusseaduse § 635 lg 1 kohaselt kohustub üks isik töölepinguga valmistama või muutma

asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, teine isik aga maksma selle

eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

VÕS § 164 lg 1 l 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. VÕS § 167 lg 1 l 1 kohaselt nõude

tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas

eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja

on üleantavad, lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale.

Hageja soovib VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 alusel kostjalt põhinõude 300 eurot hageja kasuks

väljamõistmist. Täiendavalt soovib hageja VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel kostjalt

teenuse eest tasumisega viivitamise eest perioodil 12.12.2015 - 08.11.2016.a viivise summas 300

eurot hageja kasuks väljamõistmist ning jooksva viivise arvestatuna 0,5% põhinõudelt päevas

alates 09.11.2016 kuni kohustuse kohase täitmiseni hageja kasuks väljamõistmist.

Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kada.

KOSTJA VASTUS

Kostja kirjalikus vastuses leiab, et tema ja OÜ Kotkasilm vahel ei eksisteeri hagiavalduses

väidetud õigussuhet ning hagile lisatud arve nr 24 on esitatud alusetult. Hagiavalduses

kirjeldatud hoonete märkimistööst tuleneva õigussuhte tegelik teine pool on R. P. (isikukood

xxxxxxxxxxx ) isiklikult, mitte kostja. Seda kinnitab alljärgnev:

1) Xxxxxxxxx külas Xxxxxxxxx xx asuv kinnistu (registriosa nr xxxxxxx, edaspidi: kinnistu),

kus OÜ Kotkasilm märkimistööd teostas, ei ole kunagi kuulunud kostjale ning kostja ei ole

sellega ka muud puutumust omanud. Kinnistu omandati R. P. ja tema abikaasa poolt

eraisikutena, et rajada sinna endale kodu. Sellest tulenevalt ei ole ka võimalik, et OÜ Potsdam

sõlmis kinnistul märkimistööde tegemiseks OÜ-ga Kotkasilm lepingu ja võttis endale kohustuse

selle töö eest tasuda. Äriühing saab sõlmida lepinguid üksnes seonduvalt tema

majandustegevusega ega või sõlmida lepinguid, mille puhul on kasusaajaks mitte äriühing, vaid

selle juhatuse liige või osanik isiklikult.

2) OÜ Kotkasilm nägi tehingu teise poolena R. P.t isiklikult, mitte kostjat. Hagiavalduse lisana 1

esitatud märkimistööde aktis on selgesõnaline viide, et töö tellis R. P.. Samuti on viidatud, et töö

tuleb anda üle R. P.le. Kostjat aktis nimetatud ei ole. Ka OÜ Kotkasilm esindaja seletuses on

toodud välja, et OÜ Kotkasilm poole pöördus R. P. ning kostjat seoses lepingu sõlmimisega ning

tööga mainitud ei ole. Seega OÜ Kotkasilm sai lepingu sõlmimisel üheselt aru, et teiseks lepingu

pooleks on R. P. isiklikult. Kui lepingu sõlmis OÜ-ga Kotkasilm R. P., siis saab ka lepingu

täitmist nõuda R. P.lt.

3) Kostja raamatupidaja seletus kinnitab, et kostja ei oma hageja viidatud lepingulise suhtega

puutumust. Raamatupidaja kinnitab, et hagile lisatud arvet ei ole kostja raamatupidamisse

esitatud. Kui lepingu pooleks oleks tõesti olnud kostja, siis oleks arve igal juhul

raamatupidamisele esitatud, olenemata sellest, kas seda oleks plaanitud tasuda kohe või hiljem.

Arve raamatupidamisele mitteesitamine näitab, et kostja ega R. P. ei lugenud arvet õigele isikule

esitatuks.

4) R. P. kinnitab, et töö tellis isiklikult tema ja seega on leping temaga sõlmitud. Kuna OÜ

Kotkasilm sai lepingu sõlmimisel aru, et tehingu teiseks pooleks on R. P., ning R. P. kinnitab

lepingu pooleks olekut, siis ei saa olla vaidlust, et leping sõlmitigi R. P. ja OÜ Kotkasilm vahel.

5) Kirjavahetus OÜ Kotkasilm ja R. P. vahel toimus R. P. isiklikke mailiaadresse kasutades.

Seda ei oleks tehtud, kui lepingu teiseks pooleks oleks olnud kostja, kellel on ka oma

mailiaadressid. Alles hageja hakkas oma nõudekirju saatma ka kostjale ehk käsitlus kostjast kui

lepingu teisest poolest tekkis oluliselt hiljem lepingu sõlmimisest.

6) Hageja ei ole oma käsitluses järjekindel, kuna kohtule esitatud nõude loovutamise lepingus on

viidatud nõude adressaadina nii R. P.le kui kostjale. Hageja seega möönab, et nõude õige

adressaat võib olla R. P..

Hageja käsitlus kostjast kui lepingu poolest on tõendamata ja ebausutav. Kostja ei ole OÜ-ga

Kotkasilm mõõdistustöödeks lepingut sõlminud ning seega puudus OÜ-l Kotkasilm ning puudub

ka hagejal õigus nõuda selle lepingu alusel kostjalt tasu.

Kostja ka kinnitab, et tema poolt ei ole antud OÜ-le Kotkasilm juhist esitada töö eest arve

kostjale. Kostja ei ole kunagi võtnud endale kohustust tasuda mingeid makseid R. P. eest. Sellise

juhise andmise osas ja kostja tahte osas täita R. P. kohustusi puuduvad igasugused tõendid.

Vastav hageja käsitlus on ka eluliselt ebaveenev, kuna see tähendaks, et kostja võttis endale

kohustuse tasuda juhatuse liikme kui eraisiku hüvanguks tehtud töö eest, mille puhul oleks

sisuliselt tegu kasumi varjatud väljaviimisega ja mis toob kaasa negatiivsed maksuõiguslikud

tagajärjed. Ei ole usutav, et kostja palus endale saata arve, mille puhul ei saa olla kahtlust, et arve

ei seondu kostja majandustegevusega, kuna kostja ei oma kinnisasju.

Kui kohus kostja vastuväidetele vaatamata leiab, et hagejal on õigus nõuda hagiavalduses

märgitud põhisummat 300 eurot kostjalt (millega kostja ei nõustu), vaidleb kostja vastu hageja

viivisenõudele.

Esiteks kostja ei nõustu hageja märgitud viivisemääraga. Viivist saab VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1

alusel nõuda seadusjärgses määras, välja arvatud juhul, kui pooled ei ole lepingus leppinud

kokku teisiti. Hageja nõutav viivisemäär 0,5% päevas ületab seaduses sätestatud määra ehk on

vajalik tuvastada, kas lepingu sõlmimisel lepiti sellises määras kokku. Hageja ei ole väitnud ning

seda ei nähtu ka ühestki dokumendist, et kui telefonitsi lepiti kokku kinnistul märkimistööde

tegemises ehk räägiti läbi lepingu tingimused ja sõlmiti suuliselt leping, siis muuhulgas lepiti

kokku selles, et tasumisega viivitamisel tasub võlgnik viivist 0,5% päevas. Seega sellist

kokkulepet ilmselgelt ei sõlmitud. See on ka loogiline, kuna suuliste lepingute puhul üldiselt ei

räägita eraldi läbi viivisega seonduvat, vaid jäädakse seaduse regulatsiooni piiresse. Kui ka

pooled oleks viivisest rääkinud, siis kindlasti ei oleks töö tellija olnud nõus arvel nr 24 kajastatud

viivise määraga, kuna see teeb aasta baasil viivise määraks ca 180%, mis on absurdselt suur.

Seega ei ole lepinguga viivise osas seaduse regulatsiooni muudetud ning hagejal on õigus nõuda

viivist seaduses sätestatud määras. Arvel ühepoolselt seaduse kohasest viivisest suurema

määraga viivise märkimine ei too kaasa õigust nõuda arvel kajastatud määras viivist. Lepingu

alusel esitatav arve peab kajastama lepingus kokkulepitud viivist, mis antud juhul ei erinenud

seadusest. Arvel suurema määra märkimine on ühepoolne tahteavaldus, millega ei saa lepingulisi

suhteid ümber kujundada. Kostja ega R. P. ei ole arvel kajastatud viivisemääraga nõustunud.

Seega ei oma arvel kajastatud viivisemäär tähtsust. Viivis määraga 0,5% päevas on ka ilmselgelt

ebamõistlikult suur ning kuuluks vähendamisele.

Teiseks kostja ei nõustu hageja märgitud viivise arvestamise algusajaga. Hageja nõuab viivist

alates 12.12.2015, kuna väidetavalt siis muutus arve nr 24 sissenõutavaks. Arve sissenõutavaks

muutumine eeldab, et töö on tehtud ja vastu võetud ning sellekohane arve on saadud kätte.

Hageja ei ole tõendanud, et tema 04.12.2015 e-kiri, kus sisaldus arve ja tellitud töö viimane osa,

saadi samal päeval kätte. Nagu nähtub R. P. selgitusest, siis ta sai nimetatud e-kirja ja koos

sellega arve ning töö viimase osa kätte 2016.a jaanuari lõpus ehk eeldatavalt 31.01.2016, millise

kuupäevaga võeti töö vastu ning OÜ-l Kotkasilm tekkis tasunõue. Arve tasumiseks oli aega 7

päeva alates tasunõude tekkimisest ehk nõue muutus sissenõutavaks 08.02.2016, millisest

päevast saab arvestada ka viivist.

Kostja taotleb jätta Rikman Konsultatsioonid OÜ hagiavaldus OÜ Potsdam vastu täies ulatuses

rahuldamata; mõista OÜ Potsdam menetluskulud välja Rikman Konsultatsioonid OÜ-lt ning jätta

Rikman Konsultatsioonid OÜ menetluskulud tema enda kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus kuulas ära poolte esindajad kohtuistungil, tutvus kirjalike seisukohtadega ning uuris

igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud kirjalikke tõendeid. Kohus hagiavalduse menetlusse

võtmise määruses märkis, et asi lahendatakse lihtsustatud menetluses. 22.02.2017 eel- ja sellele

vahetult järgnenud kohtuistungil kohus selgitas pooltele, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 405 lg 1 p 5 alusel tunnustab tõendina tunnistajate ja kostja seadusliku esindaja

kirjalikke selgitusi. Pooled sellele vastuväiteid ei esitanud.

2. Otsuse vormistamise käigus tõendite põhjalikumal uurimisel selgus, et kohtuistungil ei ole

pööratud tähelepanu tööde tellimise, teostamise ja tasunõude sissenõutavaks muutumise täpsele

ajale ning poolte tõenditest nähtuvad selle kohta erinevad andmed. Kohus kaalus, kas tegemist

on menetlusliku veaga, mis võib mõjutada asja õiget lahendamist ning kas selle vea

kõrvaldamiseks on vajalik TsMS § 437 p 1 alusel tsiviilasja arutamine uuendada, mistõttu ei

tehtud lahendit teatavaks pooltele kohtuistungil teatatud ajal.

Asjaolude kaalumise järel kohus asub siiski seisukohale, et hagi lahendamisel tuleb lähtuda hagi

piiridest ja eelkõige hinnata hageja positsiooni tõendatust. Kohus leiab, et kuna kohus

kohtuistungil juhtis hageja tähelepanu tema väidete tõendamisraskusele, asja on pooltega

ammendavalt arutatud ning hageja ei soovinud täiendavalt tõendeid esitada, saab asjaarutamist

uuendamata teha sisulise lahendi.

3. Hageja nõuab kostjalt kui tellijalt Kotkasilm OÜ poolt töövõtulepingu alusel tehtud töö eest

tasumist.

Hageja

on

nõude

omandanud

esialgselt

võlausaldajalt

OÜ-lt

Kotkasilm

loovutamislepinguga, pooled selle asjaolu üle ei vaidle, kuid vaidlus on selles, kas OÜ-l

Kotkasilm üldse oli Potsdam OÜ vastu nõuet, mida hagejale loovutada.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 esimese lause kohaselt võlausaldaja võib oma nõude

võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule

(nõude loovutamine), lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise

asemele.

VÕS § 171 lg 1 annab võlgnikule õiguse esitada uue võlausaldaja vastu lisaks vastuväidetele,

mis tal on uue võlausaldaja vastu, kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude

loovutamise ajal. Seega kostja võib esitada ka vaidlusaluse töövõtulepingu sõlmimist

puudutavaid vastuväiteid.

4. Asjas ei ole vaidlust, et telefoni teel suuliselt sõlmitud töövõtulepingu alusel OÜ-lt Kotkasilm

tegi geodeetilisi töid kostja seaduslikule esindajale R. P.le kuuluval kinnistul, asukohaga Pärnu

maakonnas xxxxx vallas xxxxxxxx külas xxxxxxxxx xxx xx, elamu ja kõrvalhoone

vundamentide mahamärkimisel. Tööde teostamise kohta on 06.07.2013 kuupäevaga vormistatud

märkimistööde akt (toimikus lk 30) ning sellele lisana märkimisskeem (lk 28). Tööde eest

tasumiseks on OÜ Kotkasilm 04.12.2015 väljastanud Potsdam OÜ-le adresseeritud arve nr 24 (

lk 29) summas 300 eurot (sisaldab käibemaksu 50 eurot), kuid kostja ei ole arvet tasunud.

Pooled vaidlevad selle üle, kes oli töövõtulepingus tellijaks ja seega tehtud tööde eest tasumiseks

kohustatud isikuks. Hageja leiab, et tööd tellis kostja Potsdam OÜ, kostja on seisukohal, et tööd

tellis kostja seaduslik esindaja R. P. eraisikuna, mitte Potsdam OÜ juhatuse liikmena.

5. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et

hageja ei ole tõendanud töövõtulepingu sõlmimist OÜ Kotkasilm ja Potsdam OÜ vahel.

VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövtõulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma

asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga

maksma selle eest tasu.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping loetakse sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Juriidiline isik Potsdam OÜ on õiguslik

abstraktsioon, mis saab tehingutes osaleda oma füüsilisest isikust seaduslike esindajate faktilise

tegevuse kaudu. Nii hageja kui kostja kirjalikest tõenditest nähtub, et vaidlusalune töövõtuleping

sõlmiti suuliselt telefoni teel, telefonivestlus toimus R. P. ja OÜ Kotkasilm seadusliku esindaja

E. K.e vahel. Ühestki tõendist ei nähtu, et R. P. oleks osalenud tehingu sõlmimisel Potsdam OÜ

seadusliku esindajana.

6. Esialgse võlausaldaja OÜ Kotkasilm poolt koostatud märkimistööde aktis (toimikus lk 30) on

tellijaks nimetatud R. P.t, viidet Potsdam OÜ-le ei ole. Tellitud geodeetilised tööd teostati Xxxxx

xxxxxx Xxxxxxxx külas Xxxxxxxxx xxx xx asuval kinnistul ning olid vajalikud kinnistule

elamu ja kõrvalhoone ehitamiseks. Nimetatud kinnistu ei ole kunagi kuulunud kostjale, 2013.a

septembrist kuulus kinnistu kaasomandina võrdsetes osades R. P.le ja tema abikaasale E.P.-le

ning alates 27.05.2016 on kinnistu E. P. ainuomandis (kinnistusraamatu registriosa väljavõte, lk

94 – 97).

OÜ Kotkasilm on küll väljastanud kinnistul tehtud geodeetiliste tööde eest 04.12.2015 arve nr 24

(lk 29) Potsdam OÜ-le, kuid arve väljastanud E.K. enda 15.09.2016 kirjalikus seletuskirjas (lk

67) selgitab, et tegi seda R. P. palvel. Üksnes arve väljastamine ei tekita arve väljastaja ja

adressaadi vahel võlasuhet.

7. E. K.e seletuskirja kohaselt 2013.a kevadel pöördus R. P. tema kui OÜ Kotkasilm juhatuse

liikme poole sooviga Pärnumaal, Xxxxx xxxxxx, Xxxxxxxx külas Xxxxxxxxx xxx xx rajatavate

elamu ja kõrvalhoone vundamentide mahamärkimine. Tellimus tehti telefoni teel. E. K. märkis

hooned koos ehitajaga loodusesse ja koostas märkimisjoonise. R. P. siis enam telefonikõnedele

ei vastanud, kuid E. K. muret ei tundnud, kuna teadis, et hoone valmimisel on selle

vastuvõtmiseks vaja vallale esitada mahamärkimisjoonis ning küllap siis võetakse temaga

ühendust. 2015.a detsembris helistas R. P. E. K.-le ja soovis kõnealust joonist, samuti soovis, et

E. K. teeks arve tehtud töö eest OÜ Potsdam nimele ja saadaks arve koos tehtud tööga R. P. e-

maili aadressile xxx. E. K. teab, et R. P. on arve ja joonise kätte saanud, sest OÜ Kotkasilm poolt

koostatud joonis on esitatud Are valla ehitusnõunikule kasutusloa andmise alusdokumendina.

8. E. K. ei nimeta oma seletuses kordagi, et tööde tellimiseks või joonise saamiseks pöördus R.

P. tema poole Potsdam OÜ seadusliku esindajana või Potsdam OÜ nimel. Mõistlik oleks ka

eeldada, et äriühingute vahelised lepingud vormistatakse kirjalikult. Kui seda ei tehta, kannab

lepingule tuginev pool lepingu olemasolu ja tingimuste tõendamise riski.

E. K.e poolt 06.07.2013 koostatud märkimistööde aktis on tellijana nimetatud ainult R. P. ning

akti kohaselt on märkimistööd üle antud R. P.le, mingit viidet Potsdam OÜ-le ei ole. E. K.e

viidatud ja hageja poolt kohtule tõendina esitatud kasutusloa taotluse (lk 57 – 65) on esitanud R.

P. eraisikuna enda ja oma abikaasa eraomandis olevale kinnistule rajatud elamule ja abihoonele

kasutusloa saamiseks. Samuti on E. K. saatnud arve ja joonise ning hilisemaid meeldetuletusi

ainult R. P. erinevatele isiklikele e-posti aadressidele. Mõistlik on eeldada, et kui lepingupooleks

oleks olnud äriühing ning selle juhatuse liikme e-aadressile saadetud pretensioonidele ei

reageerita, oleks meeldetuletusi tasumata arve kohta saadetud ka äriühingu ametlikule e-posti

aadressile. Alles hageja saatis nõude omandamise järel võlateatise ka kostja registrisse kantud e-

posti aadressile. E. K.e seletuskirjast ja tema poolt koostatud aktist saab teha põhjendatud

järelduse, et OÜ Kotkasilm esindaja E. K. sai selgelt ja üheselt aru, et tööde tellijaks on R. P.

eraisikuna, mitte äriühingu esindajana. Selles asjas ei ole tõendatud märkimistööde tegemiseks

OÜ Kotkasilm ja Potsdam OÜ vahel lepingulise suhte olemasolu.

9. E-äriregistri andmetel on R. P. Potsdam OÜ osanik ja juhatuse liige alates 13.09.2013, seega

hageja väidetud tööde tellimise ja tehtud tööde kohta akti koostamise ajal R. P.l kostjaga üldse

mingit seost ei olnud, R. P. saanuks kostjat esindada ainult vastava volikirja alusel. Volikirja

esitatud ei ole ning OÜ-l Kotkasilm lepingu sõlmimise ajal tekkida arusaama, et töövõtuleping

sõlmiti OÜ Kotkasilm ja Potsdam OÜ vahel. Hageja arvates R. P. tellis tööd kostja seadusliku

esindajana, hageja ei ole väitnud, et R. P. sõlmis lepingu kostja nimel kostja töötajana

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 2 tähenduses.

10. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing

tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem

heaks kiidab. Seega isegi juhul, kui R. P. 2013.aasta kevadel-suvel töid tellides esines Potsdam

OÜ esindajana, on tehing tehtud esindusõiguseta ning selle alusel ei ole tekkinud kohustust

kostjale. Hagile esitatud vastuväidetest nähtuvalt kostja ei ole tehingut heaks kiitnud ehk tehing

oleks tühine. Tulenevalt TsÜS § 84 lg-st 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke

tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja ei ole tühise tehingu alusel esialgselt võlausaldajalt

midagi saanud, mistõttu ei saa hagejal olla kostja vastu ka tühise tehingu alusel saadu

tagastamise nõuet. Hageja ei ole tühise tehingu alusel saadu tagastamisele nõude alusena ka

tuginenud.

11. Kohus möönab, et kostja registrikaardi väljavõtet ei ole selles asjas tõendina asja juurde

võetud ega registriandmete ajalugu pooltega arutatud, kuid tegemist on avalike andmetega,

millele hagejal on juurdepääs. Lisaks registriandmed ei oma hagi rahuldamata jätmisel olulist

tähtsust. Muud eelkirjeldatud tõendid kogumis tõendavad üheselt, et OÜ Kotkasilm käsitas

lepingupoolena just R. P.t eraisikuna. Seda kinnitab lisaks hageja ja OÜ Kotkasilm vaheline

nõudeõiguse loovutamise leping nr 15092016 (lk 71 – 72), millega loovutaja loovutab loovutuse

saajale kõik oma nõudeõigused OÜ Potsdam ja/või R. P. vastu. Loovutuslepingu punkti 2

kohaselt on nõude aluseks OÜ Kotkasilm poolt osutatud teenuse tasunõue summas 300 eurot,

millele lisanduvad viivised 0,5% päevas arvestatuna põhinõudelt alates 12.12.2015, sh OÜ

Kotkasilm poolt OÜ-le Potsdam 04.12.2015 esitatud arvest nr 24 tulenev nõue. Lepingu

sõnastusest järelduvalt nõude loovutaja ja loovutuse saaja möönavad, et nõue võib olla R. P.

vastu. Hageja ei soovinud aga selles menetluses R. P.t (alternatiivse) kostjana menetlusse kaasata

(hageja esindaja kinnitus 22.02.2017 istungil).

12. Hagi rahuldamiseks ei anna alust hageja väide, et kostja ei ole kordagi juhtinud hageja ega

OÜ Kotkasilm tähelepanu asjaolule, et arve on valesti adresseeritud või et kostjal ei ole

kohustust arvet tasuda. Hageja sai hiljemalt kostja vastuväitest maksekäsukiirmenetluses

koostatud maksettepaneku kohta teada, et kostja arvates nõuet ei eksisteeri. Samuti ei ole asjas

vaidlust, et kostja pakkus hagejale enne hagimenetlust võimalust sõlmida kolmepoolne

kokkulepe hageja, kostja ja R. P. vahel, millega R. P. tasunuks põhivõla. Hageja keeldus

kokkuleppest. Arusaamatuks jääb hageja esindaja kohtuistungil antud põhjendus kokkuleppest

keeldumise kohta, et hageja soovis kokkuleppe ettepanekut kirjalikult, kuid kostja seda ei

esitanud.

13. Kostja on kohtule esitanud R. P. kirjaliku seletuse (lk 99), milles R. P. kinnitab, et tellis

2014.a kevadel kinnistule ehitama hakates OÜ-lt Kotkasilma eraisikuna Xxxxxxxx külas

Xxxxxxxxx xxx xx asuvale kinnistule ehitatavate hoonete telgede mahamärkimise ja vastava

joonise tegemise. Kinnistu kuulus R. P.le ja tema abikaasale, see ei ole seotud R. P.

äriühingutega ning äriühing ei saaks juhatuse liikme ega osaniku isiklikke kulusid kinni maksta.

Kokkuleppe kohaselt pidi OÜ Kotkasilm saatma R. P.le ka mahamärkimise joonise ja arve, kuid

neid ei saadetud, mistõttu R. P. ei maksnud ning asi ununes. Kui R. P. soovis hakata taotlema

hoonetele kasutusluba, siis tuli meelde, et mahamärkimisjoonist pole talle antud, R. P. võttis

ühendust OÜ-ga Kotkasilm, sealt lubati saata joonis ja arve. R. P.l on mitmeid e-posti aadresse,

mida ta pidevalt ei jälgi. Kui 2016.a jaanuari lõpus muutus kasutusloa teema aktuaalseks, siis

R. P. vaatas, kas joonis on kuskil mailis. Siis nägi, et koos joonisega on esitatud arve OÜ-le

Potsdam. R. P. ei tea, kust võis OÜ Kotkasilm saada aru, et arve võiks esitada kolmandale

isikule. Seda arvet R. P. OÜ-le Potsdam ei esitanud, vaid palus arve ümber teha tema nimele,

seda ei ole tehtud. R. P. leiab, et äriühing saab tasu nõuda ainult arve alusel ning kuni R. P.le

arvet esitatud ei ole, ei pea ta töö eest tasuma.

14. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutavad R. P. väited, et tema ei tea, miks on arve

adresseeritud Potsdam OÜ-le. Kohus tuvastas, et lepingu sõlmimisel ja tööde tegemise ajal

käsitas OÜ Kotkasilm lepingu teise poolena R. P.t. Äriregistrist nähtuvalt oli R. P. arve

väljastamise ajal lisaks kostjale veel kolme äriühingu osanik ja juhatuse liige, mistõttu OÜ

Kotkasilm ei saanud kuidagi omal algatusel, ilma R. P. vastava palveta, vormistada arvet

Potsdam OÜ nimele. Asjaolu, et arvet äriühingu raamatupidamisele tasumiseks siiski ei esitatud,

ei lükka ümber E. K.e väidet, et R. P. palus arve adresseerida kostja nimele.

Samuti on kohtu hinnangul õigusliku aluseta R. P. seisukoht, et ilma tema nimele väljastatud

arveta ei pea ta tehtud tööde eest tasuma. Kuna aga nõuet ei ole esitatud R. P. vastu, ei oma see

asjaolu hagi lahendamisel tähtsust.

15. R. P. ja E. K.e selgitused tööde tellimise asjaolude ja joonise-arve saatmise asjaolude kohta

üldjoontes kattuvad. Eelduslikult on mahamärkimistööde akt koostatud sellel näidatud kuupäeval

06.07.2013. Kostja esitatud kinnistusraamatu registriosa väljavõttest (toimikus lk 94 – 97)

selgub, et kinnistu, millel vaidlusalused tööd tehti, on R. P. ja tema abikaasa E. P. kaasomandis

alles alates 2013.a septembrist. R. P. seletuse kohaselt tekkis tal vajadus mahamärkimistööde

järele 2014.a kevadel, kui ta hakkas kinnistule ehitama. Hageja esitatud kasutusloa taotlusest (lk

58) nähtuvalt kinnistule rajatud elamu ja abihoone eelprojekt koostatud 28.02.2014 ning

ehitusluba on välja antud 20.05.2014. Samas kostja ega R. P. oma kirjalikus seletuses ei ole

vaidlustanud mahamärkimistööde tegemist aktis näidatud ajal. Veelgi enam, R. P. on lisanud akti

kasutusloa taotlusele. Kohtu hinnangul praktikas ei ole välistatud, et mahamärkimistööd

teostatakse enne ametliku (eel)projekti koostamist ning kinnistu omandiõiguse ülemineku

vormistamist. Seega tõenditest nähtuvad erinevad tähtajad ei välista vaidlusaluste tööde tegemist

hageja näidatud ajal 2013.a suvel. Kuivõrd kohus tuvastas, et töövõtulepingu pool oli tegelikult

R. P., mitte kostja, ning R. P. vastu hageja nõuet esitanud ei ole, ei oma tööde tegemise ja

tasunõude sissenõutavaks muutumise täpne aeg asja lahendamisel tähtsust.

16. Eeltoodu alusel kohus jätab kostja vastu esitatud hagi töövõtulepingust tuleneva tasu

väljamõistmiseks rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka

viivisenõue. Kohus siiski märgib, et hageja väited selle kohta, et telefoni teel tellimuse esitamisel

räägiti läbi ja lepiti kokku ka viivis 0,5% põhivõlast päevas, ei ole eluliselt usutav. Viivisemäära

kokkulepet ei tõenda viivisemäära märkimine arvel. Seega jääb hagi täies ulatuses rahuldamata.

17. Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMs § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluses kannab kulud pool, kelle

kahjuks lahend tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud täies ulatuses

hageja kanda. Hageja vastuväited ei anna alust jaotada kulusid teisel viisil. Kohtu hinnangul

hageja põhjendamatult keeldus kompromissettepanekust, mille kohaselt oleks tasutud põhivõlg

300 eurot ja seadusjärgne viivis. Kompromissi sõlmimisel oleks hagejal olnud õigus tagasi

taotleda pool menetluses tasutud riigilõivust ning tõenäoliselt oleks olnud võimalik läbi rääkida

menetluskulude osalises hüvitamises, mistõttu jääb arusaamatuks hageja väide, et kompromissist

keeldumine oli põhjendatud, kuna selleks ajaks oli hageja kulu viiviseid arvestamata juba

vähemalt 500 eurot.

18. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 alusel kohus määrab kohtuotsuses koos menetluskulude jaotusega

kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on

kostja kandnud menetluskulusid summas 808,75 eurot (ei sisalda käibemaksu) järgmiselt:

- õigusteenused 5 tundi 11 minutit (sh 13.12.2016 tutvumine hagimaterjalidega, hageja

esindajaga suhtlus seoses kompromissiga; suhtlus kliendiga ning hagiavastuse koostamine –

kokku 1 tund 47 minutit; 19.12.2016 hagivastuse täiendamine, kliendiga kooskõlastamine ja

kohtule saatmine – 1 tund 15 minutit; 21.12.2016 tutvumine kohtumäärusega ja seonduv suhtlus

kliendiga – 9 minutit; 06.01.2017 tutvumine hageja 28.12.2016 vastusega, seonduv suhtlus

kliendiga ja vastuse koostamine – 2 tundi), kokku summas 544,25 eurot,

- kinnistusraamatu väljavõte 5 eurot,

- 22.02.2017 kohtuistungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine 1 tund ja 30 minutit, hinnaga

105 eurot/tund, summas 157,50 eurot;

- 22.02.2017 kohtuistungiga seonduvalt sõit Tallinnast Pärnusse ja tagasi 3 tundi hinnaga

34erot/tund, summas 102 eurot.

19. Hageja vaidleb kostja menetluskuludele vastu, tuginedes osaliselt vaidluse sisu puudutavatele

väidetele. Hageja palub arvestada, et pooled on palunud asja lahendada kirjalikus menetluses,

kostja ei ole teatanud, et arve tasumiseks kohustatud isik on R. P., hageja poolne kompromissist

keeldumine ei ole põhjus, mille tõttu peaksid kostja kulud jääma hageja kanda, kostja ei ole

tõendanud menetluskulude tasumist. Hageja palub igal juhul vabastada hageja kostja esindaja

sõidukulude (102 eurot) tasumisest.

20. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku

§-s 218 sätestatu kohaselt. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile

kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas.

Kohus leiab, et hageja vastuväited on põhjendatud kostja esindaja sõidukulu osas. Kostja palub

hüvitada esindaja poolt sõidule kulutatud aega. Tegemist ei ole kuluga, mille hüvitamist kostjal

oleks õigus nõuda. Riigikohus on mitmes lahendis märkinud, et sõidukuludest on kostjal

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 144 p 2 alusel õigus nõuda üksnes kohtuistungitele

sõitmisega seotud otseste sõidukulude hüvitamist, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti

või autokütuse maksumus. Kostjal ei ole õigust nõuda hagejalt kohtuistungitele sõitmise ajakulu

hüvitamist õigusabi tunnitasu alusel. TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ei võimalda mõista

menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja

eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise

käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise

sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu.

21. Kostja esindaja poolt õigusabi osutamiseks kulutatud aeg kokku 6 tundi ja 44 minutit on selle

asjaga tegelemiseks põhjendatud ja vajalik. Arvestades asja sisu ja mahtu, eelkõige seda, et

tegemist on vaidlusega lepingulise suhte olemasolu üle, milleks on vajalikud õigusteoreetilised

teadmised, peab kohus põhjendatuks kostja poolt vandeadvokaadi palkamist kohtumenetluses

esindamiseks. Taotletav tunnitasumäär 105 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja

kohtupraktikas tavapärasest vandeadvokaadi keskmisest tasust väiksem. Kostja ei nõua

käibemaksu hüvitamist.

Samuti on vajalik ja põhjendatud kinnistusraamatu väljavõtte kui dokumentaalse tõendi saamise

kulu 5 eurot (TsMS § 143 p 2).

22. Kostja esindajatasu hüvitamist ei takista poolte nõustumus kirjaliku menetlusega. Kohus võib

asja lahendada kirjalikus menetluses, kuid ei ole selleks kohustatud. Selles asjas kohus pidas

vajalikuks asja arutamist pooltega suuliselt kohtuistungil.

Samuti ei anna alust kostja esindajakulude hüvitamata jätmiseks alust hageja väide, et kostja ei

ole tõendanud kulude kandmist. Riigikohus on mitmetes lahendites väljendanud seisukohta, et

lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on

menetluskulud tegelikult kandnud, kuid kulude hüvitamist nõudma õigustatud pool peab siiski

kohtu nõudmisel tõendama TsMS § 176 lg 6 esimese lause järgi esinduse eest tasumise

kohustuse olemasolu (vt 3-2-1-154-15, p 11; 3-2-1-102-16; p 13). Õigusabikulude tasumise

kohustuse tõendamiseks piisab õigusabi osutamise eest esitatud arvest või õigusabi eest tasumist

tõendavast dokumendist. Kostja on arve esitanud ja tõendanud õigusabi eest tasumise kohustuse

tekkimist.

Eeltoodu alusel kohus määrab kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 706,75 eurot ja

mõistab selle summa hagejalt kostja kasuks välja. Kostja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel

kohus märgib otsuses, et hageja on kohustatud kostja kasuks väljamõistetud menetluskulult

tasuma viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik