1-16-3591/37 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. märts 2017 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-3591

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 13. veebruari

2017 määrus, millega jäeti läbi vaatamata Aivar

Reinupi (ik 36112050263) taotlus menetluskulude

vähendamiseks ja tasumise tähtaja pikendamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Aivar Reinup, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada osaliselt Tartu Maakohtu 13. veebruari 2017 määrus, s.o osas, millega

jäeti läbi vaatamata Aivar Reinupi taotlus menetluskulude tasumise tähtaja

pikendamiseks.

2. Tühistatud osas saata nimetatud taotlus Tartu Maakohtu samale

kohtukoosseisule sisuliseks läbivaatamiseks.

3. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 13. veebruari 2017 määrus muutmata.

4. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või

advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast,

mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 29.06.2016 otsusega tunnistati Aivar Reinup süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3

järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. Samuti mõisteti ta süüdi KarS § 113 lg 1 - §

25 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel mõisteti A. Reinupile liitkaristuseks 9 aastat vangistust. KrMS §

238 lg 2 alusel vähendati karistust 6-aastase vangistuseni. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

karistust Tartu Maakohtu 09.10.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning

A. Reinupile mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 9 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel

arvestati A. Reinupi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning loeti isiku

kinnipidamise alguseks 06.02.2016.

2. KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti A. Reinupilt välja riigituludesse menetluskuludena sundraha

1075 eurot, ekspertiisitasu 316 eurot ja riigi õigusabi kulu 662,16 eurot. Riigi kasuks välja

mõistetud menetluskulud kogusummas 2053,16 eurot tuli tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest arvates.

3. Tartu Ringkonnakohtu 20.09.2016 otsusega tühistati Tartu Maakohtu 29.06.2016 otsus

osaliselt, s.o A. Reinupile KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 ja § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi mõistetud

karistuste ning § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas. Kohtuotsuste kogumis

mõisteti A. Reinupile liitkaristuseks 5 aastat 9 kuud 28 päeva vangistust. Muus osas jäi

maakohtu otsus muutmata.

4. A. Reinup esitas 31.01.2017 maakohtule avalduse, milles palus vähendada temalt

kohtuotsusega väljamõistetud sundraha (1075 eurot) ning pikendada menetluskulude tasumise

tähtaega. A. Reinup leidis, et kuivõrd tal on raske puue, tema sissetulekuks vabaduses oli vaid

invaliidsuspension ja praegu kannab ta vanglakaristust, on väljamõistetud sundraha liiga suur

ja seda tuleks vähendada. Samuti on A. Reinup arvamusel, et ka pärast vabanemist ei ole

temal võimalik menetluskulusid ühe korraga tasuda, mistõttu taotleb ta menetluskulude

tasumise tähtaja pikendamist kuni 01.09.2018.

Maakohtu määrus

5. Tartu Maakohtu 13.02.2017 määrusega jäeti A. Reinupi taotlus menetluskulude

vähendamiseks ja tasumise tähtaja pikendamiseks läbi vaatamata. Maakohus leidis, et A.

Reinupi taotlus menetluskulude vähendamiseks tuleb jätta läbi vaatamata, kuna maakohus ei

ole pädev käesolevat taotlust lahendama.

6. Menetluskulud kogusummas 2053,16 eurot, sh sundraha 1075 eurot, mõisteti A. Reinupilt

riigituludesse välja Tartu Maakohtu 29.06.2016 otsusega. Kohtuotsuses selgitati A. Reinupile

mh kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse vaidlustamise korda. Maakohtu otsuse

peale esitatud apellatsioonkaebuses taotles kaitsja maakohtu otsuse tühistamist vaid A.

Reinupile mõistetud karistuste osas. A. Reinupilt väljamõistetud kriminaalmenetluse kulude

hüvitamise otsustust vaidlustatud ei ole. Kulude, sealhulgas sundraha, suuruse või hüvitamise

ulatusega mittenõustumise korral oleks A. Reinup pidanud esitama oma vastuväited

apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Käesolevaks ajaks on otsus

jõustunud ja seda enam muuta või edasi kaevata ei saa.

7. Maakohus on seisukohal, et A. Reinupi taotlus menetluskulude tasumise tähtaja

pikendamiseks tuleb samuti jätta läbi vaatamata, kuna taotlus on ebaselge ning põhjendamata.

KrMS § 424 alusel saab kohus menetluskulu või muu rahalise sissenõude tasumise tähtaega

pikendada üksnes mõjuva põhjuse olemasolul ja kuni ühe aasta võrra.

8. Mõjuvaks põhjuseks kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamisel võib olla

sissetuleku ja vara puudumine, kui ilmneb, et seetõttu on objektiivselt võimatu rahalist nõuet

täita või on see ebamõistlikult koormav (Riigikohtu nr 3-1-1-2-12 p 9, 3-1-1-57-12 p 10).

Sealjuures tuleb silmas pidada kohustatud isiku varalist seisundit tervikuna. Käesolevalt on A.

Reinup tasumist takistavate asjaoludena märkinud temal oleva raske puude, tööpuuduse ning

karistuse kandmise vanglas, mis aga ei võimalda hinnata isiku majanduslikku seisundit

tervikuna. Olukorras, kus isikul puudub sissetulek, kuid ta omab vara, mille arvelt oleks

kohustuste täitmine siiski võimalik, ei ole tasumise tähtaja pikendamine põhjendatud.

Ainuüksi asjaolu, et süüdlane kannab reaalset vangistust ja vangistuses viibimise ajal on

rahaliste kohustuste täitmine raskendatud, ei ole mõjuvaks põhjuseks tasumise tähtaja

pikendamiseks. Oluline on siinjuures see, et mõjuvate põhjuste tõendamiskoormis lasub

süüdimõistetul, mis tähendab, et tähtaja pikendamise otsustamiseks tuleb A. Reinupil esitada

tõendid enda majandusliku seisukorra kohta tervikuna, millest nähtuvalt oleks kohustuste

täitmine praegusel ajal võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav. Antud juhul ei ole

avaldusele ühtegi tõendit lisatud, mistõttu puudub kohtul võimalus majanduslikku olukorda

hinnata.

9. Maakohtule jäi selgusetuks ka A. Reinupi taotlus määrata menetluskulude tasumise lõplikuks

tähtajaks 01.09.2018. A. Reinup ei ole täpsustanud, kas ta taotleb võimalust tasuda

menetluskulud nimetatud tähtajaks osade kaupa või korraga. Avalduse kohaselt ei ole A.

Reinup võimeline menetluskulusid ühe korraga tasuma ja seda ka pärast vangistusest

vabanemist, mistõttu võiks eeldada, et ta soovib need tasuda osade kaupa. Selgusetuks jääb,

mis viisil plaanib A. Reinup hankida rahalised vahendid, sest tasumise pikendamine on

põhjendatud ja sissenõudja huvides vaid juhul kui isik ka reaalselt on võimeline kulusid

nõuetekohaselt tasuma.

10. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus A. Reinupi taotluse temalt välja mõistetud

menetluskulude vähendamiseks ning tasumise tähtaja pikendamiseks läbi vaatamata.

Maakohus selgitas, et selleks, et kohus saaks otsustada menetluskulude tasumise pikendamise

põhjendatuse üle, tuleb A. Reinupil esitada koos põhjendatud taotlusega kohtule ka tõendid,

mis kajastavad tema majanduslikku seisundit tervikuna.

Määruskaebus

11. Maakohtu määruse peale esitas 15.02.2017 kaebuse nii maakohtule (lk 44-45) kui ka

ringkonnakohtule (lk 48-49) süüdimõistetu A. Reinup, kes palub teha ümberarvestuse ja

pikendada maksmise tähtaega kuni 01.09.2018. A. Reinup selgitab, et tema sissetulek oli

ainult 274,60 eurot kuus, kuna ta on 80 % ulatuses invaliidsuspensionär, mis oli maakohtul

teada. Maksmise võtavad enda kanda süüdimõistetu isa ja abikaasa, kes on kokku leppinud, et

tasuvad seda igakuiste maksetena. Samuti ei vasta tõele, et apellatsioonmenetluses tekkinud

menetluskulu 288 eurot jäi Eesti Vabariigi kanda. A. Reinupilt mõisteti menetluskuluna välja

96 eurot. Vähendati kaitsjatasu, kuna kaitsja poolt esitatud tasutaotlus ei olnud põhjendatud

(1-16-3591 ja 3-7-1-1-871-16). A. Reinup selgitab, et tal ei ole Eesti Vabariigis kinnisvara ja

tal ei ole võimalik selle kohta esitada tõendit nagu nõuab maakohus. A. Reinupi isa on käinud

maakohtus taotlemas maksmise pikendamist ning talle ei ole midagi selgitatud. Talle öeldi, et

sellega ei ole kiiret ja sama lisas ka kaitsja.

Ringkonnakohtu järeldused

12. Ringkonnakohus, tutvudes kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja esitatud

määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus kuulub osaliselt tühistamisele ning

menetluskulude tasumise tähtaja pikendamise taotlus tuleb saata samale kohtukoosseisule

sisuliseks läbivaatamiseks. Menetluskulude vähendamise taotluse läbi vaatamata jätmise osas

jääb maakohtu määrus muutmata.

13. Tartu Maakohtu 29.06.2016 otsusega mõisteti A. Reinupilt välja menetluskulu summas

2053,16 eurot, mille tasumise tähtajaks määrati üks kuu. Nimetatud otsus jõustus Riigikohtu

10.01.2017 määrusega. 31.01.2017 esitas A. Reinup maakohtule taotluse, milles palus

vähendada välja mõistetavaid menetluskulusid ning pikendada välja mõistetud osas

menetluskulude tasumise tähtaega. Maakohus jättis süüdimõistetu taotluse menetluskulude

vähendamiseks ja tasumise tähtaja pikendamiseks läbi vaatamata. Maakohus märkis, et kuna

avaldusele ei ole lisatud ühtegi tõendit, siis puudub maakohtul võimalus süüdimõistetu

majanduslikku olukorda hinnata.

14. Esmalt märgib ringkonnakohus, et nõustub maakohtuga selles, et käesoleval juhul ei ole

võimalik A. Reinupilt kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulusid vähendada, mistõttu

jäeti vastav taotlus ka õiguspäraselt läbi vaatamata. Tegemist on jõustunud kohtuotsusega,

mida ei ole võimalik muuta. Vastavad vastuväited menetluskulude suurusele tulnuks esitada

kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses.

15. Kriminaalkolleegium aga ei nõustu menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks esitatud

taotluse läbi vaatamata jätmisega. Kohus, kellelt on taotletud mõjuval põhjusel

menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist, peab selle põhjuse olemasolu ka kontrollima ja

selle olemasolu või puudumist põhjendama (RKKKm 3-1-1-2-12, p 9). Leides, et esitatud

avaldus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks on puudulik, oli maakohtul võimalik

anda avalduses toodud puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg, mille jooksul oleks avalduse esitajal

olnud võimalik esitatud taotlust täiendada, pärast mida oleks maakohus saanud võtta

seisukoha esitatud taotluse osas. Samuti on menetluskulude tasumise tähtaja pikendamise

küsimuse lahendamine käesoleval hetkel võimalik, kuna kohtuotsus, mille alusel A. Reinupilt

menetluskulud välja mõisteti, jõustus 10.01.2017. KrMS § 424 võimaldab tasumise tähtaega

pikendada või ajatada kuni ühe aastani. Lähtudes eeltoodust, leiab ringkonnakohus, et

maakohtu määrus kuulub tühistamisele osas, millega jäeti läbi vaatamata A. Reinupi taotlus

menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks.

16. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab

ringkonnakohus osaliselt Tartu Maakohtu 13. veebruari 2017 määruse ja saadab taotluse

menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks samale kohtukoosseisule sisuliseks

lahendamiseks. Määruskaebus rahuldada.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk