1-16-11420/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2017, Tartu kohtumaja

Kohtunik

Rutt Teeveer

Kohtuistungisekretär

Helju Rebane

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Jüri Vissak

Kriminaalasja number

1-16-11420

Kriminaalasi

ERKKI TEPPO süüdistus KarS § 3314 ja § 199 lg 2 p 4 järgi

lühimenetluses

Süüdistatav

Erkki Teppo

Elu- või asukoht ja aadress: XXX viibib vahi all Tartu vanglas

Turu 56, Tartu

Isikukood või sünniaeg: 37009072736

Kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik

Haridus: põhiharidus

Emakeel: eesti keel

Töökoht või õppeasutus: ei tööta

Karistatus: kriminaalkorras karistatud 4 (neli) korda, viimati

-20.05.2013 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS 200 lg

2 p 7 ja 8 järgi liitkaristusena 2 (kahe) aasta 7 (seitsme) kuu ja 29

(kahekümne üheksa) päevase vangistusega, mille kandmiselt ta

vabanes pärast karistuse ära kandmist 18.01.2016; väärtegude

eest karistatud 4 (neli) korda

Tõkend: vahistamine alates 10.11.2016 (tl 53-58); E.Teppo peeti

kahtlustatavana kinni 08.11.2016 kell 16:10 (tl 37-38)

Kaitsja

riigi õigusabi korras asenduskaitsjana advokaat Otto Preem

Kohtuistungi toimumise aeg

13.02.2017

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada ERKKI TEPPO KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme)

kuud vangistust.

Süüdi tunnistada ERKKI TEPPO KarS § 3314 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud

vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista kuritegude kogumi eest liitkaristus üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel ja mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Erkki Teppole mõistetud karistust 1/3 võrra, s.o 4 (nelja)

kuu vangistuse võrra ja mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 (kaheksa) kuud

vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata Erkki Teppo eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja

käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aja algust arvestada alates

8. novembrist 2016.

Tõkend –vahistamine- tühistada kohtuotsuse jõustumisest.

Tsiviilhagid

TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt rahuldada OÜ O. ja S. J. tsiviilhagid.

 VÕS § 127, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Erkki Teppolt 600 (kuussada)

eurot OÜ O. kasuks tasumisega arveldusarvele nr XXX (tl 27).

 VÕS § 127, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Erkki Teppolt 420 (nelisada

kakskümmend) eurot S. J. kasuks tasumisega arveldusarvele nr XXX (tl 31).

Menetluskulud

KrMS § 180 lg-te 1, 3 alusel välja mõista Erkki Teppolt riigituludesse menetluskuluna riigi

õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu summas 280,80 eurot. Ülejäänud menetluskulu

jääb KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Erkki Teppol on õigus tasuda temalt välja mõistetud

kriminaalmenetluse kulu 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, so hiljemalt

01.03.2018.

Makseinfo

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr

EE351010052031000004 (SEB Pank AS) või arvelduskontole nr EE502200221014193355

(Swedbank AS) või arvelduskontole nr EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti

filiaal) või arvelduskontole nr EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal).

Menetluskulude tasumisel tuleb viitenumbriks märkida 99917700010889, selgituseks tuleb märkida

kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud kohtu määratud

tähtaja jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus

menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse

kulud.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS §-le 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud

süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon

Tartu Ringkonnakohtule. Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest

loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva

jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast. Kui apellatsiooniõigusest

loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei ole seaduses sätestatud

tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kajastab kohtuotsus üksnes

kohtuotsuse sissejuhatatavat osa ja resolutiivosa. Juhul kui keegi kohtumenetluse pooltest esitab

Tartu Maakohtule teate apellatsiooni esitamise soovi kohta, kuulutatakse kohtuotsus tervikuna kohtu

kantselei kaudu 28. veebruaril 2017.

Kui kohtumenetluse pool ei loobunud apellatsioonist, siis tuleb apellatsioon esitada otsuse teinud

kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele

järgnevast päevast.

Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel

tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise

otsustuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS

15.peatüki sätetele.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu

Erkki Teppot süüdistatakse selles, et tema

 isikuna, kelle suhtes kohaldati Tartu Maakohtu 23.10.2015 kohtumäärusega kriminaalasjas

nr 1-13-240 KarS § 871 lg 3 alusel pärast karistuse ära kandmist käitumiskontroll üheks

aastaks ja kuueks kuuks ning kelle suhtes kohaldati käitumiskontrolli ajaks vastavalt KarS §

871 lg 3 ja § 75 alusel muu hulgas järgmised kohustused:

1) elada kohtu määratud elukohas, s.o aadressil XXX;

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

on rikkunud KarS § 75 lg 1 alusel kohaldatud kohustusi järgmiselt:

- elada kohtu määratud elukohas sellega, et ta ei asunud pärast Tartu Maakohtu määruse

jõustumist alates 02.02.2016 elama aadressile XXX, Tartu,

- ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda regist-

reerimisele sellega, et ta ei ilmunud kordagi pärast Tartu Maakohtu määruse jõustumist alates

02.02.2016 Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonda,

- alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohus-

tuste täitmise ja elatusvahendite kohta sellega, et ta ei allunud Tartu Maakohtu määruse

jõustumisest 02.02.2016 alates kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning ei esitanud

andmeid enda kohustuste ja elatusvahendite kohta,

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukoha vahetamiseks sellega, et ta vahetas

pidevalt elukohti pärast Tartu Maakohtu määruse jõustumist 02.02.2016, ilma selleks krimi-

naalhooldusametniku luba omamata.

Käitumiskontrolli tähtaega hakati arvestama Riigikohtu määruse alusel Tartu Maakohtu

määruse jõustumisest alates 02.02.2016.a.

Sellega pani Erkki Teppo toime karistusjärgse käitumiskontrolli kontrollnõuete ja kohustuste

rikkumise, so KarS § 3314 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse Erkki Teppot selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise,

varguse ja kelmuse

 ajavahemikul 30.09.-07.10.2016 võttis Tartus, XXX asuva hoone kolmanda korruse

ruumidest ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära OÜ-le O. kuuluva Makita akutrelli,

Makita ketaslõikuri, elektrilise segumikseri ning Makita ketassae kogumaksumusega 600

eurot. Eelnimetatud esemete vargusega tekitas Erkki Teppo OÜ-le O. varalist kahju kokku

600 eurot;

 11.10.2016 kella 14:20 paiku võttis Tartus, Vanemuise tn 33 asuvast Herbert Masingu

koolist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära S. J. le kuuluva rahakoti koos selles olnud

420 euroga. Rahakoti vargusega tekitas Erkki Teppo S. J. le varalist kahju 420 eurot.

Sellega pani Erkki Teppo toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise ees-

märgil isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, varguse ja kelmuse, so KarS § 199 lg 2 p 4

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Kohtu seisukoht süüdistuse osas

Kohtuistungil süüdistatav Erkki Teppo seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end

temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega

lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud

ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

Ajavahemikul 30.09.-07.10.2016 Tartus XXX asuvast hoonest OÜ-le O. kuuluvate esemete varguse

episood

Kannatanu OÜ O. esindaja I. S. 09.11.2016 avaldusest (tl 24) ja 23.11.2016 ülekuulamise

protokollist (tl 25-26) nähtub, et Tartus XXX asuva hoone 3. korruse ruumidest varastati 2016. aasta

oktoobri alguses OÜ-le O. kuuluvad tööriistad: Makita akutrell, Makita ketaslõikur, elektriline

segumikser ning Makita ketassaag. OÜ-le O. põhjustati vargusega kahju 600 eurot, millises summas

on OÜ O. esitanud tsiviilhagi (tl 27).

10.11.2016 koostatud kahtlustatava Erkki Teppo ülekuulamisprotokollist (tl 39-42) nähtuvalt,

tunnistab ta kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud ajal ning selgitab, et võttis Tartus XXX

ühest ruumist kaasa akutrelli, ketaslõikuri, segumikseri ning ketassae. Tal oli plaan need asjad maha

müüa, et endale raha teenida. Hoonest väljudes helistas ta ühele mehele, kes ostab erinevaid asju

kokku, ja leppis temaga kohtumise kokku. 10 minutit peale helistamist said nad Pauluse kiriku juures

kokku ning ta müüs need asjad 60 euro eest maha.

11.10.2016 kella 14:20 paiku Tartus Vanemuise tn 33 asuvast Herbert Masingu koolist S. J. le

kuuluva rahakoti koos selles olnud 420 euro varguse episood

Kannatanu S. J. avaldusest (tl 28) ja 09.11.2016 koostatud ülekuulamisprotokollist (tl 29-30)

nähtub, et 11.10.2016 umbes kella 14:20 paiku varastati Herbert Masingu Kooli õpetajate toast tema

käekotist rahakott. Vahetult enne seda oli ta näinud ühte tumedates riietes lühemat kasvu

meesterahvast II korruse koridoris kõndimas. Meesterahvas hoidis mobiiltelefoni kõrva ääres. S. J.

le põhjustati vargusega kahju 420 eurot, millises summas on S. J. esitanud tsiviilhagi (tl 31).

Fototabeli (tl 35-36) kohaselt on fotol nr 1 näha, kuidas 11.10.2016 kell 13:37 siseneb Erkki Teppo

Tartu Herbert Masingu kooli fuajeesse ning liigub I korruse koridori. Isik hoiab telefoni kõrva ääres.

Kell 14:30 on näha kuidas Erkki Teppo liigub mööda kooli I korrust fuajeesse. Isik hoiab telefoni

kõrva ääres (foto nr 2).

Äratundmiseks esitamise protokoll koos fotodega (tl 32-33), tõendab, et kannatanu tundis ära Erkki

Teppo (tl 32-33).

10.11.2016 koostatud Erkki Teppo ülekuulamisprotokolli (tl 39-42) kohaselt tunnistab ta kuriteo

toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ning selgitab, et 2016. aasta oktoobri keskel otsustas ta

minna Vanemuise 33 asuvasse kooli vihma varju. Seal läks ta ühte kabinetti ning nägi aknalaual

käekotti. Ta võttis sellest välja rahakoti ning lahkus koolimajast. Tänaval võttis rahakotist 420 eurot

ning pani rahakoti suvalisse postkasti Vanemuise tänaval. Raha kulutas ta ära riiete, suitsude ning

söögi peale.

Seega süüdistatakse Erkki Teppot menetletavas kriminaalasjas kahe varguse toimepanemises ning

kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on teda varasemalt korduvalt karistatud varavastaste

kuritegude toimepanemise eest (tl 46-48).

Süüdistatavale inkrimineeritud varguste toimepanemine on kohtu arvates tõendamist leidnud

süüdistatava enese süüd tunnistavate ütlustega, millistega riimuvad kannatanute ütlused varguste

toimepanemise ajaolude ja varastatu kohta. Peale selle on 11.10.2016 varguse toimepanemise kohta

ka süüdistatava ja kannatanu ütlustega riimuv turvakaamera salvestus, millest nähtub süüdistatava

sisenemine ja väljumine Herbert Masingu koolist. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü on temale

inkrimineeritud varguste toimepanemises täies ulatuses tõendamist leidnud. Süüdistatavat

süüdistatakse kahe varguse toimepanemises, mis on toime pandud mõne päeva jooksul. Selline

järjekindel ja sihipärane käitumine pärast eelmiste samalaadsete kuritegude toimepanemise eest

mõistetud karistuse ärakandmiselt vabanemist näitab seda, et varguste toimepanemine on

süüdistatava elatusallikaks ja väljakujunenud elustiiliks, mistõttu on süüdistatava käitumine

hinnatav ja kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, s.o võõra

vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toimepandud

isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise.

Karistusjärgse käitumiskontrolli kontrollnõuete ja kohustuste rikkumise episood

Tartu Maakohtu 23.10.2015 määrus kriminaalasjas nr 1-13-240 (tl 9-13), millest nähtub, et kohus

kohaldas Erkki Teppole KarS § 87¹ lg 1 alusel pärast temale Tartu Maakohtu 20.05.2013 otsusega

mõistetud karistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskontrolli kestusega 1 aasta 6 kuud Tartu

Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Erkki

Teppot kohustati täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7

sätestatud kohustusi. Kohtumäärus jõustus Riigikohtu 02.02.2016 määrusega (tl 22-23);

Kriminaalhooldusametniku Anu Aunapi poolt 01.03.2016 koostatud kuriteoteatest (tl 1-2) nähtub,

et kuigi Erkki Teppo sai teada, et 02.02.2016 Riigikohtu määrusega on tal karistusjärgne

käitumiskontroll ja ta peab tulema kriminaalhooldusosakonda, ei ole isik kriminaalhooldusosakonda

ilmunud ja kriminaalhooldust tema suhtes ei ole saanud teostama hakata;

05.04.2016 tunnistaja Anu Aunapi ülekuulamisprotokollist nähtub (tl 3-5), et 12.01.2016 edastas ta

E. Teppole vanglasse kutse vabanemisel kriminaalhooldusosakonda ilmumiseks, kuid E. Teppo

teatas, et kohtumäärus ei ole jõustunud ja karistusjärgset käitumiskontrolli tal ei ole. Peale

kohtumääruse jõustumist saatis ametnik 09.02.2016 E. Teppole kutse ilmuda 17.02.2016

kriminaalhooldusosakonda tema poolt esitatud elukohta XXX, Tartu. Samuti külastas ametnik

12.02.2016 nimetatud elukohta, kus aga selgus, et E. Teppo ei ole sellel aadressil elanud. 19.02.2016

helistas Erkki Teppo ise kriminaalhooldusametnikule ja rääkis, et viibib Soomes. Lepiti kokku, et ta

ilmub kriminaalhooldusosakonda 25.02.2016. Sel kuupäeval isik kohtumisele ei ilmunud ega

teatanud ka mitteilmumise põhjustest. Erkki Teppo kontaktandmeid kriminaalhooldusametnik ei tea.

Tunnistaja ütlusi kinnitavad ka väljavõte E. Teppo kohta käivatest materjalidest (tl 6) ning Tartu

vangla vastus kriminaalhooldusametnikule (tl 7).

10.11.2016 koostatud kahtlustatava Erkki Teppo ülekuulamisprotokollist (tl 39-42) nähtuvalt ei

tunnista ta tahtlikult kriminaalhooldusest kõrvale hoidumist ja selgitab, et elas pärast vanglast

vabanemist kuu aega ema juures XXX, pärast seda erinevates kohtades. Kriminaalhooldaja juures

ei ole ta kordagi käinud ega tea isegi enda hooldaja nime. Ta leiab, et ta ei ole pidanud

kontrollnõudeid täitma, kuna ei ole näinud selleks kohustavat kohtuotsust.

Kohtul puudub igasugune alus kahelda tunnistaja Anu Aunapi ütluste tõepärasuses. Kohus leiab, et

Erkki Teppo ütlused selle kohta, et ta ei teadnud oma kriminaalhooldaja nime ega polnud teadlik ka

kohtumääruse jõustumisest, on ennast õigustavad, kuid mitteusutavad.

Erkki Teppo allutati Tartu Maakohtu 23.10.2015 määrusega kriminaalasjas nr 1-13-240

karistusjärgsele käitumiskontrollile tähtajaga üks aasta ja kuus kuud ning jõustunud kohtumäärus on

täitmiseks kohustuslik. Süüdistatav pidi eelmärgitud määruse kohaselt järgima KarS § 75 lg 1 p 1

kuni 6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2, 4, 7 sätestatud kohustusi.

Kriminaalhooldusametniku Anu Aunapi ütlustest ja esitatud dokumentidest nähtub, et Erkki Teppo

ei

ilmunud

17.02.2016

ja

25.02.2016

Tartu

Vangla

kriminaalhooldusosakonna

kriminaalhooldusametniku Anu Aunapi juurde ega teatanud oma mitteilmumise põhjusest.

12.02.2016 ja 25.02.2016 ei olnud kriminaalhooldusametnikul võimalik E. Teppoga ühendust saada,

kuivõrd esimesel korral kodukülastust teostades ei elanud isik määratud elukohas, teisel korral ei

ilmunud süüdistatav kokkulepitud kokkusaamisele. Seega jättis süüdistatav kõigepealt täitmata

kõige

elementaarsema

kontrollnõude,

s.o

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemikel

registreerimisele ilmumise, käimata kohal ühelgi korral. Seejuures tegi kriminaalhooldaja

süüdistatavale järeleandmise uut aega pakkudes. KarS § 75 lg 1 p 2 kohaselt on käitumiskontrolli

nõudeks ilmumine kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Sellise nõude eesmärk on sundida

käitumiskontrollile allutatud isikut käituma kohusetundlikult, allutada regulaarsele distsipliinile ja

sundida teda aru andma vahetu vestluse käigus. Tulemust saab anda vaid vahetu suhtlemine

kriminaalhooldaja ja hooldusele allutatud isiku vahel. Ent pidevate järeleandmiste tegemine ning

seeläbi hooldusalusele mugava olukorra loomine ei ole kriminaalhoolduse eesmärgiks ega anna

distsiplineerivat ja tuntava kontrolli tajumise olukorda. Antud juhul ja ka kriminaalhooldaja ütlustest

lähtuvalt, ei täida kontrollnõuded enam oma eesmärki, vaid annavad võimaluse jätta

registreerimiskohustus täitmata. Sellele järgnevalt ilmnes, et süüdistatav on lahkunud oma elukohast

Tartus XXX ning tema asukoht ei olnud kriminaalhooldajale teada. Ometigi teadis süüdistatav, et ta

on kohustatud alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning elukohast lahkumiseks peab

ta kriminaalhooldajalt saama selleks eelneva nõusoleku. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et ta

oleks seda nõusolekut saanud, küll nähtub seda, et kriminaalhooldaja sai juhuslikult teada

süüdistatava lahkumisest oma elukohast. Peale selle olid süüdistatavale pandud kohustused mitte

tarvitada alkoholi katseaja jooksul, võtta ennast kahe nädala jooksul karistuse ärakandmiselt

vabanemist arvele töötuna ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, kuid

süüdistatav nende kohustuse täitmiseni ei jõudnudki. Seejuures nähtub süüdistatavale esitatud

süüdistustest, et isik pani toime vargusi, jätkates seega oma endist eluviisi ning kõik katsed

süüdistatavat

karistusjärgse käitumiskontrolliga suunata õiguskuulekusele

ebaõnnestusid.

Süüdistatava taolist käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste täitmata jätmist hindab kohus teadliku ja

kavatsetud käitumisena ja selline käitumine näitab süüdistatava üleolevat ja kohustuste täitmist

eiravat suhtumist karistusjärgsesse käitumiskontrolli ning soovimatust sellisest kontrollist

tulenevaid nõudeid täita. Kriminaalasjas tuvastatud käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste täitmata

jätmised ei olnud üksikud ja juhuslikku laadi pikema aja jooksul ning kohus hindab neid

süsteemsetena, kuivõrd süüdistatav jättis kogu perioodi jooksul üheaegselt täitmata mitmeid

kontrollnõudeid vaatamata korduvatele meeldetuletustele. Taoline käitumine on kohustuste

rikkumine kuritahtlikult ja süüdistatav näitas oma käitumisega seda, et ta endiselt ei sobi oma

eluviisilt ja väljakujunenud mõttelaadilt ei käitumiskontrollile ega kriminaalhooldusele ja isik

teadlikult ja tahtlikult jätkuvalt käitub kriminaalhooldust takistavalt. Seega süüdistatava käitumine

eelmise karistuse ärakandmiselt vabanemise järgselt viitas üheselt sellele, et süüdistataval on

soovimatus elada õiguskuulekalt.

Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud

kontrollnõuete ja käitumiskontrolli raames pandud kohustuste kuritahtliku rikkumisena isiku poolt,

kes on allutatud karistusjärgsele käitumiskontrollile, s.o KarS § 3314 järgi kvalifitseeritava

kuriteona.

Süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu

esitatud süüdistuse mahus.

III Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas

Kohtueelses menetlusees on kannatanu OÜ O. esitanud tsiviilhagi summas 600 eurot ja kannatanu

S. J. 420 euro nõudes.

Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanutele kuuluvad

esemed varastas Erkki Teppo, kes on seda ka ise tunnistanud. Kohus asub seisukohale, et esitatud

tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanute

kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele

on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või

moraalset kahju. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagide aluseks oleva varalise

kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargustega.

Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise

tulemusena on tekitatud varaline kahju esitatud tsiviilhagide ulatuses. Kohus asub seisukohale, et

varalised kahjud on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd need on

tekitatud kannatanute omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt

peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises

süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü

kahjude tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada

kahju kannatanud isikutele süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies

ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista Erkki Teppolt kannatanute kasuks.

IV Kohtu seisukoht karistuse osas

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja

ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist.

Süüdistatav on kohtueelses menetluses ülekuulamisel toimepandut kahetsenud. Süüdistatavat on

varasemalt korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Positiivsena näeb

kohus asjaolu, et alates vanglast vabanemisest 18.01.2016 kuni 2016 septembri lõpuni suutis Erkki

Teppo elada ilma varavastaseid kuritegusid toimepanemata. Seega on ta suuteline ka õiguskuulekalt

elama ning seaduslikul teel end ülal pidama. Samas ilmestavad kaks varguse episoodi asjaolu, et

niipea kui Erkki Teppol tekib võimalus varastada, siis ilma suure kõhkluseta ta ka olukorra ära

kasutab. Käesolevas kriminaalasjas menetletavad süüteod on toime pandud lühikese ajavahemiku

jooksul. Kohus leiab, et taoline käitumine näitab, et varasema karistused pole piisavat mõju

avaldanud.

Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 4 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena

ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. KarS § 3314 järgi inkrimineeritud kuriteo

toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta.

Kriminaaltoimiku andmetel (kahtlustatava küsitlemise protokoll vahistamisel, tl 89) on Erkki Teppo

peale vanglast vabanemist teinud juhutöid ja tema enda sõnul on ta töövõimetuspensionär. Seega

tuleb karistuse liigi valikul lähtuda muuhulgas ka asjaolust, et süüdistataval puuduvad püsivad

sissetulekud, mis võimaldaksid rahalist karistust tasuda. Kohus on seisukohal, et Erkki Teppot pole

võimalik õiguskuulekale teele suunata läbi rahalise karistuse kohaldamine. Seetõttu tuleb

süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust.

Karistusregistri õiendi kohaselt on Erkki Teppol hetkel 4 kehtivat kriminaalkaristust. Viimati

karistati teda 20.05.2013 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS 200 lg 2 p 7 ja 8 järgi

liitkaristusena 2 aasta 7 kuu ja 29 päevase vangistusega, mille kandmiselt ta vabanes pärast karistuse

ära kandmist 18.01.2016. Pärast viimase karistuse ärakandmist kohaldati süüdistatava suhtes

karistusjärgset käitumiskontrolli, mille nõudeid ja kohustusi süüdistatav rikkus.

Käesolevas kriminaalasjas taotles prokurör Erkki Teppo karistamist KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 10 kuu

pikkuse vangistusega ja KarS § 3314 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel palus

prokurör moodustada liitkaristus üksikkaristustest raskema suurendamise teel ja mõista karistuseks

1 aasta vangistust, millest KrMS § 238 alusel arvata maha 1/3. Prokurör avaldas süüdistuskõnes, et

kuivõrd kohtueelses menetluses sõlmiti Erkki Teppoga ka samasisuline karistuskokkulepe, siis ei

pea ta põhjendatuks nüüd lühimenetluses oma seisukohta karistuse osas muuta. Eeltoodust järeldab

kohus, et prokurör riigi esindajana peab põhjendatuks Erkki Teppot karistusjärgse käitumiskontrolli

kontrollnõuete ja kohustuste rikkumise eest karistada sanktsiooni keskmises määras. Varguste

toimepanemise eest peab prokuratuur aga põhjendatuks Erkki Teppot karistada keskmisest määrast

väiksema karistusega.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on nii 10. märtsi 2016 otsuses asjas nr 3-1-1-20-16 punktis 14 kui

ka varem selgitanud, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost ning üldjuhul

ei või süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks.

Süü suurusest lähtumise kohustus karistuse liigi ja määra valikul ei tähenda, et karistusseadustik

keelaks absoluutselt süüdistatava isiku arvestamise karistuse kohaldamisel (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 15. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-11-10, p 6.1.). Nii tuleb karistuse

mõistmisel kooskõlas KarS § 56 lg 1 teises lauses sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult

arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtudes. Samas on kolleegium leidnud,

et lisaks süü suurusele saab karistuse kohaldamisel täiendavalt arvestada üksnes teoga lahutamatult

seotud isikulisi asjaolusid. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-

1-1-99-06, p-d 15 ja 15.1).

Karistuse eripreventiivne eesmärk on hoida konkreetne isik edaspidi kuritegu toime panemast.

Kohtu ees püstitub küsimus sellest, kuidas mõjutada Erkki Teppot sellisel, et ta tulevikus uusi

kuritegusid toime ei paneks. Karistusregistri õiendist nähtub, et periooditi on Erkki Teppo suutnud

ka õiguskuulekalt elada, kuid paraku on need perioodid jäänud lühiaegseks. Kriminaalhooldus või

üldkasuliku töö tegemine ei ole Erkki Teppo puhul olnud edukad. Kohus leiab, et eeltoodust

tulenevalt tuleb Erkki Teppot jätkuvalt püüda mõjutada läbi vangistuse kohaldamise.

Arvestades, et süüdistatavat on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, käesolevas menetluses

on esitatud süüdistatavale süüdistus kahes varguse episoodis ning süüteod ei olnud toimepandud

esmakordselt või juhuslikel asjaoludel, siis süüdistav ei ole isikuks, kelle suhtes võiks jätta karistuse

tingimisi kohaldamata. Samuti ei pea kohus võimalikuks asendada karistust üldkasuliku tööga,

kuivõrd süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele, mida süüdistatav suutis lühikese aja jooksul pärast

eelmise karistuse ärakandmiselt vabanemist üheselt tõestada. Kohus leiab, et süüdistatava suhtes on

karistusena võimalik kohaldada vaid reaalset vangistust.

Kohus leiab, et KarS § 3314 alusel on igati põhjendatud Erkki Teppo karistamine sanktsiooni

keskmises määras. Süü suurust nimetatud kuriteo puhul saab hinnata keskmiseks, tulenevalt just

Erkki Teppo enda tegevustest, kus ta püüdis peituda kohtmääruse mittejõustumise asjaolude taha ja

vältida ka peale määruse jõustumisest teadasaamist selle täitmist. Kohus ei saa jätta tähelepanuta ka

asjaolu, et teo jätkamise katkestas süüdistatava kinnipidamine seoses varavastaste kuritegude

toimepanemisega.

Karistuse määra valikul KarS § 199 lg 2 p 4 järgi arvestab kohus süüdistatava süü suurust, episoodide

arvu ja tekitatud kahjude suurust ning leiab, et süüdistatava süü ei ole väike. Süüdistatava poolt

kaheksa kuud peale vanglast vabanemist taas käe sirutamine võõra vara järele, näitab, et varasemad

karistused pole olnud mõjuvad ja piisavad, mis peaks üldjuhul kaasa tooma varasematest varguste

eest mõistetud karistusest märksa pikema karistusaja. Käesolevas kriminaalasjas prokuratuur ei ole

taotlenud karistuse mõistmist sanktsiooni keskmises määras. Kohus peab põhjendatuks KarS § 57

lg 1 p 3 alusel arvestada karistus kergendava asjaoluna ka Erkki Teppo puhtsüdamlikku kahetsust.

Eeltoodud põhjustel peab kohus võimalikuks nõustuda prokuröri poolt taotletud karistusmääraga,

lootuses, et ka 10 kuu pikkune vangistus võiks täita oma ülesande.

Kuivõrd Erkki Teppot süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 4 ja KarS § 3314 järgi kvalifitseeritavate

kuritegude toimepanemises, mis on toime pandud erineva eesmärgi ja erineva tahtlusega ning need

süüteod kahjustasid erinevaid õigushüvesid, siis leiab kohus, et mõistetavad karistused tuleb liita

KarS § 64 lg 1 alusel üksikaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista liitkaristuseks kuritegude

kogumi eest 1 aasta vangistust.

Erkki Teppo peeti kahtlustatavana kinni 08.11.2016. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata

eelvangistuses viibitud aeg karistuse kandmise aja hulka.

Kohus lahendas kriminaalasja lühimenetluses, mistõttu kuulub kohaldamisele KrMS § 238 lg 2.

Eeltoodust tulenevalt tuleb vähendada Erkki Teppole mõistetud vangistust 1/3 võrra.

V Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Mis puudutab KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõistetavaid menetluskulusid, leiab kohus, et

süüdistatavalt tuleb välja mõista täies ulatuses määratud kaitsjale makstud tasu ning riigi kanda jätta

sundraha. Erkki Teppolt menetluskulude väljamõistmiseks tuleb määrata 1 aastane tähtaeg, kuivõrd

kinnipidamisasutuses viibimise ajal ei teki süüdistataval erilisi rahalisi vahendeid, mis võimaldaks

hüvitada nii menetluskulud kui tsiviilhagid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rutt Teeveer

Kohtunik