3-15-1781/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.03.2017, Tartu

Haldusasja number

3-15-1781

Haldusasi

Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 15.04.2015. a

otsuste nr 6-10/884-3, 6-10/1600-3, 6-10/5222-3 ja

05.05.2015. a otsuse nr 6-10/14408-2 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29.10.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Romeo Kalda apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant Romeo Kalda

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt, tühistada Tartu Halduskohtu 29.10.2015. a

otsus ja saata asi halduskohtule tagasi uueks arutamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 06.04.2017 (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 06.01.2015 (tl 13-19), 12.01.2015 (tl 20) ja 06.02.2015 (tl 21-28) ja

27.04.2015 (tl 31) Viru Vanglale taotlused, paludes võimaldada lühiajalisel kokkusaamisel

abikaasaga kohtuda ühes ruumis klaasist vaheseinata ja sisetelefonita.

2. Viru Vangla jättis 15.04.2015. a otsustega nr 6-10/884-3 (tl 48-49), 6-10/1600-3

(tl 5050p), 6-10/5222-3 (tl 52-52p) ja 05.05.2015.a otsusega nr 6-10/14408-2 (tl 54-54p)

taotlused rahuldamata osas, milles kaebaja soovis kokkusaamist abikaasaga ilma klaasist

vaheseinata.

3. Kaebaja esitas 15.05.2015 eelnimetatud otsuste peale vaide (tl 32-37), mille Viru Vangla

jättis 09.06.2016. a vaideotsusega nr 6-12/902 (tl 46-47) rahuldamata.

4. Kaebaja esitas 08.07.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-12), milles palus tühistada

Viru Vangla 15.04.2015. a otsused nr 6-10/884-3, 610/1600-3, 6-10/5222-3 ja 05.05.2015. a

otsuse nr 6-10/14408-2 osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlused võimaldada kohtuda

abikaasaga lühiajalisel kokkusaamisel klaasist vaheseinata ja sisetelefoni vahenduseta.

Kaebaja väitis, et kaebaja eraldamine oma abikaasast klaasist vaheseinaga kohtumisel on

mittevajalik, riivab intensiivselt põhiõigust perekonnaellu ja alandab kaebajat ja tema

abikaasa inimväärikust. Sisuliselt selline automaatne klaasist vaheseina kohaldamine viitega

vangla üldisele julgeolekule ja kaebaja kuritegudele on ebaõige ja vastuolus põhiseadusega,

EIÕK arttega 8 ja 13 ning neid tõlgendavate Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahenditega.

Asjakohane on siseriikliku õiguse tõlgendamisel arvestada ka CPT seisukohti.

Kaebaja väitis, et klaasist vaheseinata lühiajalised kokkusaamised ei saa olla julgeolekule

ohtlikumad kui pikaajalised kokkusaamised. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 31 lg 2 alusel

on vanglal suur kaalutlusruum lühiajalise kokkusaamise korraldamisel. Vaheseinata ruumis

kokkusaamise võimaldamata jätmine riivab ja võib rikkuda kaebaja suhtlust pereliikmetega,

mis on põhiseaduse kaitsealas. Viru Vangla ei ole esitanud ühtegi tõsiseltvõetavat ja kaebajast

tulenevat põhjust klaasist vaheseina kohaldamisele abikaasaga suhtlemisel. Viru Vangla ei ole

tegelikult kaalumist läbi viinud. Antud juhul on tegemist olukorraga, kus pikaajalisel

kokkusaamisel ei kohaldata klaasist vaheseina, kaebaja ei kanna karistust perekonna vastu

toime pandud kuriteo eest, kaebaja suhtes ei ole kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid,

kaebajal on kokkupuude teiste kinnipeetavatega, valvuritega ja õpetajatega vanglas

igapäevaselt ning kaebajat ei ole Viru Vanglas oldud kuue aasta jooksul karistatud ega

fikseeritud vägivalla eest intsidente. Seega ei ole põhjendatud klaasseina kasutamine

abikaasaga lühiajalistel kohtumistel. Kaebaja väitis, et Viru Vanglal puuduvad klaasseinteta

kokkusaamise ruumid ja piiranguid kohaldatakse automaatselt.

5. Viru Vangla palus kaebusele esitatud vastuses (tl 62-63p) jätta kaebus rahuldamata.

Viru Vangla rõhutas, et taotluse lahendamisel hinnatakse, kas kokkusaamise võimaldamine

vaheseinata on põhjendatud. Lisaks peab vangla arvestama, et eraldamiseta lühiajaline

kokkusaamine on lubatud vaid kindlatel eesmärkidel ning vangla poolt korraldatavate

tegevuste raames, milleks võivad olla perepäevad, mis aitavad vältida kinnipeetavate

sotsiaalsidemete katkemist perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste isikutega. Kaebaja taotles

tavalist lühiajalist kokkusaamist, mis ei toimunud vangla poolt korraldatavate tegevuste

raames. Käesoleval juhul ei olnud kinnipeetava taotlused põhjendatud. Kaebajale selgitati, et

vangla hindab konkreetse lühiajalise kokkusaamisega kaasnevat ohuriski. Sellise ohuriski

määramisel saab arvestada muuhulgas kinnipeetava isikut, tema eelnevat käitumist, aga ka

ohte kinnipeetava suhtes. Vaidlustatud haldusaktides tõi vangla välja, et kaebaja on korduvalt

toime pannud isikuvastaseid kuritegusid ning kannab eluaegset vanglakaristust kinnises

vanglas tugevdatud järelevalvega osakonnas. Viimati karistati kaebajat Harju Maakohtu

24.05.2010. a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-8640 (kuriteo eest, mida kaebaja pani toime

vanglas). Kaebajat on 02.12.2014 kinnitatud riskihindamises hinnatud kõrgohtlikuks ning

riskihindamises on välja toodud turvalisuse riskidena põgenemisoht ja usalduse kaotus.

Vangla leidis, et vajadus tagada vangla turvalisus ja julgeolek ning vanglaametnike ohutus

kaalub üles kinnipeetava huvi lühiajaliste kokkusaamiste läbiviimiseks ilma vaheseinata. Kui

vangla võimaldaks lühiajalisi kokkusaamisi kinnipeetavatele võimalikult tihti oma

perekonnaliikmetega klaasist vaheseinata, tähendaks see ühtlasi ka seda, et iga lühiajalisele

kokkusaamisele saabunud isik tuleb vangla julgeoleku tagamiseks täielikult läbi otsida. See

toiming riivab oluliselt isiku õigusi ning on lisaks ka aja- ja töömahukas.

Vangistust reguleerivad õigusaktid kehtivad eluaegset vanglakaristus kandvatele

kinnipeetavatele samas mahus nagu ka teistele kinni peetavatele isikutele. Vangla nõustus, et

perekond põhiseadusliku väärtusena PS § 27 lg 1 tähenduses on riigi kaitse all, mistõttu peab

vangla tagama võimalused kinnipeetava ja tema perekonnaliikmete vaheliseks suhtlemiseks.

Lühiajalised kokkusaamised ei ole ainukesed võimalused peresidemete hoidmiseks.

Kinnipeetavale võimaldatakse vanglaväliseks suhtlemiseks kasutada telefoni, kirjavahetust ja

pikaajalisi kokkusaamisi. Viru Vangla on taganud ja jätkuvalt tagab kinnipeetavatele erinevad

võimalused vanglaväliseks suhtlemiseks sealhulgas pikaajalisi kokkusaamisi, kus kinnipeetav

saab vahetult suhelda pereliikmetega.

VSkE § 35 lg 1 sätestab, et kui luba ei anta kokkusaamiseks VSkE § 31 lg-s 21 sätestatud

viisil, kaalutakse võimaldamist VSkE § 31 lg-s 2 sätestatud viisil. Vangla peab taotluse

esitajale ise võimaluse korral pakkuma kokkusaamist üldkorras, kui see on asjaolusid

arvestades mõistlik. Samuti peab vangla põhjendama, miks ei võimaldata kokkusaamist VSkE

§ 31 lg-s 21 sätestatud viisil. Vahetu kokkusaamine võib kõige enam ohustada vangla

julgeolekut või korda ning kokkusaaja või kinnipeetava tervist ja heaolu. Kui kokkusaamise

võimaldamisega üldkorras on oht maandatud, siis on põhjendatud võimaldada kokkusaamine,

kuid piirangutega. Sealjuures peab taotluse esitajale selgitama, milles oht seisneb, kui suur oht

on ning miks esineb vajadus piiranguid kohaldada. See aga ei välista, et teatud juhtudel ei ole

üldse võimalik lühiajalist kokkusaamist võimaldada. Vastustaja põhjendas kaebajale

15.04.2015. a otsustes, miks ei võimaldatud tal lühiajalist kokkusaamist vaheseinaga

eraldamiseta. Kuigi vastustaja vastas tähtaega rikkudes, ei muuda see otsuseid õigusvastaseks.

Vangla võimaldas kaebajale taotletud kuupäevadel (13.01.2015, 20.01.2015, 26.02.2015)

lühiajalisi kokkusaamisi üldkorras, vaheseinaga eraldamiseta kokkusaamise keeldumise

põhjused sai kinnipeetav tagantjärgi kätte. Kinnipeetava 27.04.2015 taotlusele on vangla

vastanud tähtaegselt ja põhjendustega.

6. Tartu Halduskohus jättis 29.10.2015. a otsusega (tl 76-77) kaebuse rahuldamata.

Halduskohus selgitas, et asjas on vaidlus küsimuste üle, millistel tingimustel peab vangla võimaldama

kinnipeetavatele lühiajalist kokkusaamist ning kas ja kuidas täpselt saab seejuures piiranguid kohaldada.

Halduskohus leidis, et VSkE § 31 lg-st 21 tuleneb selgelt, et üldreeglina peab vanglateenistus

kinnipeetava ja temaga kokkusaamisele tulnud isiku eraldama ning kaalumise õigus on tal

ainult siis, kui tegemist on juhtumiga, mille suhtes on ette nähtud erandi kohaldamise

võimalus. Kõigis kaebuse aluseks olevates taotlustes soovis kaebaja ilma klaasist vaheseinata

lühiajalist kokkusaamist oma abikaasaga. Perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste isikutega

suhtlemiseks lubab VSkE § 31 lg 21 p-s 3 kehtestatu küll võimaldada sellise eraldamiseta

lühiajalise kokkusaamise, kuid üksnes juhul, kui see toimub vangla poolt korraldatavate

tegevuste raames. Käesoleval juhul pole kaebaja niisugust kokkusaamist taotlenud. Seetõttu

pidi vastustaja tema poolt soovitud viisil kokkusaamise võimaldamisest igal juhul keelduma

ning tal polnud mingit vajadust kaalutlusõiguse teostamiseks. Asjaolu, et 15.04.2015 ja

05.05.2015 koostatud otsustes on kaebajaga seotud julgeolekuriske siiski kaalutud, ei tähenda

rikkumist, mis saaks anda aluse kaebuse rahuldamiseks.

Lühiajalise kokkusaamise osaliste klaasist vaheseinaga eraldamises seisnev piirang on ette

nähtud julgeolekukaalutlusel. See peab kaitsma nii kinnipeetavat ja temaga kohtuma tulnud

isikuid võimalike rünnete vastu kui tagama selle, et kinnipeetavale ei saaks üle anda vanglas

keelatud esemeid.

Kaebuse ühe õigusliku alusena viidatud põhiseaduse §-dest 26 ja 27 tulenev õigus perekonnaelu puutumatusele

ei ole absoluutne, sest seaduses sätestatud juhtudel võib sellesse ka sekkuda. Kinnipeetava lühiajalistele

kokkusaamistele seadusest tuleneva volitusnormi alusel kehtestatud piirang on käsitletav just niisuguse

sekkumisena. Selle eelnevalt nimetatud julgeolekukaalutlustest lähtuv eesmärk on kooskõlas põhiseaduse

mõttega, vajalik ka demokraatliku ühiskonna tingimustes ning sellega ei moonutata piiratavat õigust ega kohelda

kedagi julmalt või väärikust alandavalt, sest pereliikmetega suhtlemiseks on kinnipeetavale antud ka mitmeid

teisi võimalusi, sealhulgas pikaajaline kokkusaamine. Tegemist on olemuselt erineva sisuga kokkusaamistega,

mistõttu ei pea ega saagi nende võimaldamisele kohaldada samu tingimusi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 82-88), milles palub

halduskohtu 29.10.2015. a otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldatakse.

Kaebaja jääb Viru Vanglale ja halduskohtule esitatud seisukohtade juurde ja palub

ringkonnakohtul nendega arvestada. Kaebaja väidab, et halduskohus on jätnud kaebaja poolt

esitatud väidetele ja põhjendustele vastamata ning ei ole arvestanud kaebaja poolt viidatud

kohtupraktikaga.

Halduskohtu seisukoht, et vastustaja pidi kaebaja poolt soovitud viisil abikaasaga

kokkusaamise võimaldamisest igal juhul keelduma ning vanglal polnud mingit vajadust

kaalutlusõiguse teostamiseks, on vastuolus Riigikohtu ja EIK praktikaga. Kaebaja viitab

sealjuures Riigikohtu 08.05.2014. a määrusele nr 3-3-1-12-14 ja 30.01.2015. a otsusele

nr 33140-14. Kaebaja on seisukohal, et halduskohus oleks pidanud tunnistama VSkE § 31 lg 2

põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks ning jätma selle normi kohaldamata ja/või

järgmina EIÕK-st tulenevaid nõudeid. Olukorras, kus kaebaja saab oma abikaasaga kokku üks

ööpäev pikaajalisel kokkusaamisel kaks korda aastas, on lühiajalisel kokkusaamisel kaks

tundi kaebaja eraldamine abikaasast klaasist vaheseinaga ebaproportsionaalne. Vangla

julgeolek ei saa lühiajalisel kokkusaamisel olla suurem kui seda pikaajalisel kokkusaamisel

olles oma abikaasaga. Vangla on ebaõigesti kaalunud julgeolekuriske, millele kaebaja on

kaebuses viidanud, kuid halduskohus ei ole üldse nendele kaebaja põhjendustele vastanud.

Lisaks on halduskohus otsuses alusetult leidnud, et kaebaja oli vabastatud riigilõivu

tasumisest.

8. Viru Vangla palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 95-95p) jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata.

Viru Vangla leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu otsuse

tühistamiseks. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete osas on vastustaja juba Tartu

Halduskohtule seisukohta esitanud, seega palub Viru Vangla kohtul arvestada seisukohtadega.

Kui üldjuhul eraldatakse kokkusaajad kokkusaamiste ruumis klaasist vaheseinaga, siis alates

01.01.2015 kehtib VSkE § 31 lõige 21 p 3, mis võimaldab vanglal põhjendatud juhtudel

võimaldada lühiajalist kokkusaamist ka klaasist vaheseinata. Lühiajaline kokkusaamine

toimub kinnipeetava või kokkusaaja taotluse alusel ja vangla loal. VSkE § 33 lg 3 kohaselt

kui kinnipeetav või kokkusaaja taotleb kokkusaamist VSkE § 31 lg-s 21 sätestatud viisil, peab

ta taotluses märkima kokkusaamise põhjuse ja selgitama, miks ta vajab kokkusaamist

nimetatud viisil. Seega peab taotlusest nähtuma mõjuv põhjus. Iga juhtum võib olla väga

individuaalne, kus vangla otsustust võivad mõjutada väga erinevate asjaolude kokku

langemine. Vangla kaalub ja hindab konkreetse lühiajalise kokkusaamisega kaasnevat

ohuriski. Ohuriski hindamisel arvestatakse muuhulgas kinnipeetava isikut, tema eelnevat

käitumist, aga ka ohte kinnipeetava suhtes. Taotluse lahendamisel tuleb hinnata ka

kinnipeetavaga kohtuvast isikust lähtuva ohu tõenäosust. Eristada tuleb füüsilist ohtu (s.o

kinnipeetava isikust tulenev kalduvus vägivaldsusele) ja abstraktset ohtu (s.o kokkusaamise

potentsiaalne kahjulik mõju, mis ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega).

Otsustades võimaliku füüsilise ohu avaldumise üle, arvestab vangla vajadusel nii kinnipeetava

toimepandud kuriteo iseloomu kui ka käitumist vangistuse ajal. Abstraktse ohu hindamisel

arvestatakse kinnipeetavaga kohtuvast isikust lähtuva ohu tõenäosust. Muuhulgas kontrollib

inspektor-kontaktisik, kas kinnipeetaval on lühiajalise kokkusaamise esitamise ajal

karistusena keelatud lühiajaline kokkusaamine või kas kinnipeetav kannab lühiajalise

kokkusaamise toimumise ajal kartserikaristust. Kinnipeetava subjektiivne õigus

vanglavälisele suhtlemisele ei ole absoluutne, suhtlemisvabaduse teatavad piirangud võivad

osutuda julgeolekukaalutlustel põhjendatuks.

Käeoleval juhul ei olnud kinnipeetava taotlused põhjendatud. Vaidlustatud haldusaktides tõi

vangla välja, et kaebaja on korduvalt toime pannud isikuvastaseid kuritegusid ning kannab

eluaegset vanglakaristust kinnises vanglas tugevdatud järelevalvega osakonnas. Kaebajat on

02.12.2014 kinnitatud riskihindamises hinnatud kõrgohtlikuks ning riskihindamises on välja

toodud turvalisuse riskidena põgenemisoht ja usalduse kaotus. Vangla leidis, et vajadus tagada

vangla turvalisus ja julgeolek ning vanglaametnike ohutus kaalub üles kinnipeetava huvi

lühiajaliste kokkusaamiste läbiviimiseks ilma vaheseinata. Vangla juhib tähelepanu, et juhul

kui lühiajaliseks kokkusaamiseks ei anta luba VSkE § 31 lg-s 21 sätestatud viisil, kaalutakse

kokkusaamise võimaldamist VSkE § 31 lg-s 2 sätestatud viisil. Viru Vangla põhjendas

kaebajale, miks ei võimaldata tal lühiajalist kokkusaamist vaheseinaga eraldamiseta ning

lubas lühiajalise kokkusaamise üldises korras.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus tuleb HKMS § 199 lg 2 p 2 alusel olulise

menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada ning kaebaja apellatsioonkaebus seega osaliselt

rahuldada.

10. Kaebaja taotles halduskohtule esitatud kaebuses Viru Vangla 15.04.2015. a otsuste

nr 610/884-3, 6-10/1600-3, 6-10/5222-3 ja 05.05.2015. a otsuse nr 6-10/14408-2 tühistamist

osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlused võimaldada lühiajalistel kokkusaamistel

(13.01.2015, 20.01.2015, 26.02.2015 ja 05.05.2015) kohtuda oma abikaasaga ühes ruumis

ilma klaasist vaheseinata ja sisetelefoni vahenduseta (tl 11).

11. Halduskohus võttis 16.07.2015. a määrusega kaebuse tühistamiskaebusena menetlusse

(tl 58-58p) ja tegi 29.10.2015 otsuse tühistamiskaebuse osas (tl 76-77). HKMS § 37 lg 2 p 1

järgi võib tühistamiskaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist. Riigikohus

on selgitanud: „Kuna tühistamiskaebus on suunatud haldusakti kehtivuse muutmisele, siis

üldjuhul ja eelduslikult ei ole tühistamiskaebus kehtetu akti vaidlustamisel kaebaja õiguste

kaitseks tõhus vahend. Siiski, erandlikel asjaoludel võib tühistamiskaebus olla ka kehtetu akti

puhul tõhus. Kolleegium on pidanud tühistamiskaebust võimalikuks ja tõhusaks vahendiks

nende kehtivuse kaotanud haldusaktide puhul, millel võib olenemata kehtivuse lõppemisest

olla isiku õigustele jätkuv negatiivne mõju. Kolleegiumi praktika kohaselt on näiteks

distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri ja sellega kartserikaristuse ajaks kohaldatavad

piirangud tühistamiskaebusega vaidlustatavad ka pärast karistuse ärakandmist ehk haldusakti

kehtivuse lõppemise järgselt.“ (RKHKm 08.05.2014, 3-3-1-12-14, p 9). Kaebaja esitas

kaebuse 14.07.2015 (tl 1) ning selleks hetkeks oli ka viimane soovitud kokkusaamise

kuupäevadest möödunud. Vaidlustatud otsused, mis kujutasid endast keeldumisi võimaldada

kokkusaamisi ilma vaheseinata ruumis konkreetsetel kuupäevadel, olid seega muutunud

kehtetuks. Halduskohus ei ole sõnagagi peatunud küsimusel, kas vaidlustatud otsustel on

kaebaja õigustele jätkuv negatiivne mõju või mitte. Ringkonnakohus on seisukohal, et

erinevalt vaidlustatud distsiplinaarkaristuse käskkirjast ei ole lühiajalise kokkusaamise

taotluse osalisel rahuldamisel peale lühiajalise kokkusaamise toimumist enam jätkuvat

negatiivset mõju isiku õigustele.

12. Täiendavalt juhib ringkonnakohus halduskohtu tähelepanu sellele, et käesoleva asja

asjaolud on osaliselt sarnased haldusasjaga nr 3-13-23, kus vaidluse all oli Viru Vangla otsus,

millega vangla jättis rahuldamata kaebaja taotluse võimaldada kaebajale lühiajalist

kokkusaamist ilma vaheseinata ruumis kahe õega korraga. Riigikohus leidis nimetatud

haldusasjas esitatud määruskaebust lahendades, et kuna kaebuse esitamise ajaks oli lühiajaline

kokkusaamine juba toimunud ja vangla otsus seetõttu täidetud, siis haldusmenetluse seaduse

§ 61 lg 2 kohaselt oli vangla otsuse kehtivus kaebuse esitamise ajaks lõppenud (RKHKm

08.05.2014, 3-3-1-12-14, p 9). Viimati nimetatud haldusasjas leidis Riigikohus, et olukorras,

kus lühiajaline kokkusaamine on juba toimunud, ei ole tühistamiskaebus kaebaja õiguste

kaitseks tõhus vahend, kuna vaidlustatud otsustusel puudub jätkuv negatiivne mõju kaebaja

õigustele.

13. Eelnevast tulenevalt ei tohtinud halduskohus käesolevas haldusasjas teha otsust

tühistamisnõude osas, vaid oleks pidanud enne otsuse tegemist välja selgitama, milline on

antud olukorras kaebaja tegelik soov, andes seejuures kaebajale vajalikke selgitusi. Peale selle

tuleb halduskohtul kontrollida, kas muutunud nõude lubatavuse eeldused on täidetud.

Nimetatud kohustused tulenevad HKMS § 2 lg-test 1, 3, 4 ja 5, mis sätestavad:

„(1) Halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse

eest täidesaatva võimu teostamisel. […] (3) Kohus lahendab asja üksnes kaebuses või

seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab

menetlusosaline omal äranägemisel. (4) Kohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks

oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende

esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja

lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. (5) Kohus tagab igas menetlusstaadiumis

oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks

esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead

kõrvaldatakse.“ Lisaks eelnimetatutele sätestab HKMS § 120 lg 1 p 3 alluvusjärgse kohtu

kohustuse kontrollida, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja

vajalikud nõuded ja taotlused ning teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta.

Kohustus selle eelduse kontrollimiseks peale kaebuse menetlusse võtmist tuleneb HKMS §

151 lg 1 p-st 1. Halduskohus ei tohi eelnimetatud sätete koosmõjust tulenevalt teha otsust

nõude osas, mida protsessuaalselt ei ole võimalik rahuldada, peites menetlusliku tegemata

jätmise kaebuse rahuldamata jätmise varju. Ka Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kui

kaebusega taotletav eesmärk ei ole saavutatav, on kohtul uurimispõhimõttest tulenev kohustus

juhtida kaebaja tähelepanu tema õiguste kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamise

võimalusele (nt RKHKo 11.10.2012, 3-3-1-35-12, p 18; 21.01.2011, 3-3-1-80-10, p 22;

RKHKm 25.11.2010, 3317710, p 11). Vajadusel tuleb halduskohtul uuesti otsustada

muutunud nõude menetlusse võtmine.

14. HKMS § 199 lg 2 p 2 järgi võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja selle vastuväidete

põhjendustest olenemata kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks

halduskohtule, kui otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja

ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval

juhul on tegemist olulise menetlusliku minetusega, mida ei ole võimalik

apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

15. Ringkonnakohus peab täiendavalt vajalikuks juhtida halduskohtu tähelepanu sellele, et

juhul, kui kaebaja muudetud nõue osutub lubatavaks, tuleb halduskohtul muuhulgas välja

selgitada, milline on Viru Vanglas ruum, kus võimaldatakse kinnipeetavatele lühiajalisi

kokkusaamisi ilma vaheseinata, ning kui lähestikku seal kokkusaajatel olla võimaldatakse.

Eelnevaga ei ole ringkonnakohus võtnud siiski seisukohta selles, kas kaebus võiks

rahuldamisele kuuluda või mitte. Halduskohtul tuleb see küsimus endal sisuliselt lahendada,

arvestades menetlusosaliste poolt kohtumenetluses esitatud seisukohti.

16. Kuna ringkonnakohus saadab asja halduskohtule tagasi uueks arutamiseks, siis ei võta

ringkonnakohus seisukohta menetluskulude osas, vaid seda teeb halduskohus uues lahendis.

Maili Lokk

Tiina Pappel

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/