2-15-10368/42 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise aeg ja koht Tartu, 7. märts 2017.a, Tartu Tsiviilasja number 2-15-10368 Tsiviilasi Valentina Nikandrova hagi OÜ Žur vastu varalise kahju

1 532 euro 45 sendi nõudes Tsiviilasja hind

866 eurot 64 senti Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 23. jaanuari 2017.a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Žur apellatsioonkaebus Menetlusosalised Apellant (hageja): OÜ Žur (registrikood: 10186477), lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko; Vastustaja (kostja): Valentina Nikandrova (isikukood: XXX), lepinguline esindaja Aleksei Galkin; Vastustaja (kolmas isik): Tamara Abramova (isikukood XXX), lepinguline esindaja advokaat Andrei Matvejev Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Keelduda OÜ Žur apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu

23. jaanuari 2017.a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-15-10368 menetlusse võtmisest ja tagastada apellatsioonkaebus OÜ-le Žur. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1. OÜ Žur (kostja) on esitanud Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu

23. jaanuari 2017.a otsuse peale, millega maakohus rahuldas Valentina Nikandrova (hageja) hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju summas 866 eurot 64 senti. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu 23. jaanuari 2017.a otsuse peale menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

3. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Käesolevas tsiviilasjas on hagiavalduse hind 1 532 eurot 45 senti ja apellatsioonkaebuse hind on

866 eurot 64 senti. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole võrdsustatav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud luba tuleb TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest tuleneb, et ringkonnakohus ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on lihtmenetluse asjaga. Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.

4. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalvõi menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu ja hindab tõendeid maakohtust erinevalt, ei tähenda automaatselt, et maakohus on rikkunud asja lahendamisel menetlusnormi või kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnorme. Ringkonnakohus selgitab, et hagejal on nõue kostja, mitte kolmanda isiku vastu. Töövõtuleping on sõlmitud kostjaga, kolmas isik oli töövõtulepingu sõlmimisel kostja töötaja. Asja materjalide hulgas on allkirjastatud töövõtuleping (tl 96). Kostja ei ole vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et kolmas isik andis kostjaga töösuhte lõppedes kostjale edasi teabe pooleliolevate projektide kohta. Kostja ei teavitanud hagejat kolmanda isiku esindusõiguse lõppemisest 2009. aastal, kui kolmas isik kõrvaldas lepingujärgseid puudusi. Hagejal oli suhtlus projektide täiendamise ja puuduste osas kolmanda isikuga ka 2014. aastal, hageja pidas teda kostja esindajaks. Töövõtja peab tõendama lepingukohast töö üleandmist, kostja ei ole menetluses tõendanud, et hagejale on töö nõuetekohaselt üle antud. Kostja oleks saanud tema vastu suunatud enammakstud tasu tagastamise nõudeid ära hoida, teavitades hagejat kolmanda isiku esindusõiguse lõppemisest.

5. Lähtudes eeltoodust, keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud. Apellant ei ole apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu. Kuna TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt kuuluks riigilõiv tagastamisele seetõttu, et apellatsioonkaebust ei võeta menetlusse, ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda apellandile tähtaega puuduse kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks.

Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/