Legislator Case Law & Legislation
2-17-1395/3 AI generated

2-17-1395/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-17-1395/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista kostjalt Xxxx hageja Xxxx kasuks välja alates 28.01.2017 kuni põhinõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Legislator headnote

AI generated

2-17-1395/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: Mõista kostjalt Xxxx hageja Xxxx kasuks välja alates 28.01.2017 kuni põhinõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.03.2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-1395

Tsiviilasi

Xxxx hagi Xxxx vastu võla, viiviste ja kahju nõudes

Tsiviilasja hind

9503,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Xxxx (registrikood xxxx, asukoht Xxxx)

Hageja esindaja: jurist Ferenc Koso (Xxxx, asukoht

Xxxx; e-post: xxxx)

Kostja: Xxxx (registrikood xxxx, xxxx; e-post: xxxx;

xxxx)

Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige Tanel Juurikas

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt Xxxx hageja Xxxx kasuks põhinõue 7221,97 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 357,39 eurot.

3. Mõista kostjalt Xxxx hageja Xxxx kasuks välja alates 28.01.2017 kuni põhinõude

(7221,97 eurot) täitmiseni viivis protsendina põhinõudelt (7221,97 eurot) määras

0,05% päevas, kuid mitte enam, kui 6864,58 euro ulatuses.

4. Jätta hagi rahuldamata kahju hüvitise 606,65 euro nõudes.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1 Jätta menetluskulud kostja Xxxx kanda.

5.2 Mõista kostjalt Xxxx hageja Xxxx kasuks välja menetluskulud 670 eurot.

5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (670 eurot) tuleb Xxxx-l tasuda

Aktsiaseltsile Esvika Elekter käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

2-17-1395

2 (3)

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole xxxx või nr Xxxx. Koos kajaga

tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused

˗

Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

˗

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

˗

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

˗

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

˗

Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on

nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole

õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab

hagi rahuldamata kahju 606,65 eurot. Riigikohus on pidanud teatud tingimustel

professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulutusi hiljem

hüvitatavateks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-138-10, p 29). Inkassofirmade kaasamisega

seotud kulutusi on peetud õigusteoorias ettenähtavateks vaid reservatsioonidega.

Inkassofirmal ei ole reeglina kuigi head võimalust nõude maksmapanekuks ning seetõttu

rikub inkassobüroo kaasamine võlausaldaja kohustust kahju vähendada (VÕS § 139 lg 2)

(vt ka Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 2-13-15654). Käesolevas asjas pole hageja

selgitanud muud, kui et kandis kahju seoses võlgnevuse sissenõudmisega, mis seisnes

Xxxx-le makstud teenustasus. Hagiavaldusest ei selgu, millist teenust inkassofirma ja

millise tunnihinnaga osutas. Samuti pole hagiavaldusest võimalik järeldada, et see teenus

2-17-1395

3 (3)

oli vajalik ja aitas kaasa vaidluse lahendamisele. Hageja ei ole kulude kandmise vajadust

põhistanud ega tehtud toimingute kohta tõendeid esitanud. Seega ei aidanud inkassoteenuse

kasutamine käesoleva asja lahendamisele kaasa ja selle hüvitamine ei ole põhjendatud.

˗

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet

põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka

Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat

kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse

ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.

˗

Kuna kohus hagi valdavas osas rahuldab, peab kohus õigeks jätta menetluskulud kostja

kanda. Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad

menetluskulud. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt

tasutud riigilõiv 550 eurot, õigusabikulud 350 eurot, kokku summas 900 eurot ning

kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni.

˗

Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning

TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 550

eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole

sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja

mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige

hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud

juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentidega eelnev

tutvumine) lugeda 2 tundi. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks

60 eurot (ilma käibemaksuta). Nimetatud summa on arvestatud ilma käibemaksuta ja

käibemaksu sinna lisada ei saa, sest hageja pole esitanud kohtule TsMS § 174 lg 10

ettenähtud kinnitust. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

õigusabikuludeks 120 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu

(550+120) 670 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 670

eurot ning menetluskuludelt (670 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

˗

Kuna kostja kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, puuduvad

kostjal menetluskulud.

˗

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik, kohtunik