2-17-1395/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista kostjalt Xxxx hageja Xxxx kasuks välja alates 28.01.2017 kuni põhinõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Legislator headnote
AI generated2-17-1395/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: Mõista kostjalt Xxxx hageja Xxxx kasuks välja alates 28.01.2017 kuni põhinõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
( TAGASELJAOTSUS )
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Andres Suik
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.03.2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-1395
Tsiviilasi
Xxxx hagi Xxxx vastu võla, viiviste ja kahju nõudes
Tsiviilasja hind
9503,66 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Xxxx (registrikood xxxx, asukoht Xxxx)
Hageja esindaja: jurist Ferenc Koso (Xxxx, asukoht
Xxxx; e-post: xxxx)
Kostja: Xxxx (registrikood xxxx, xxxx; e-post: xxxx;
xxxx)
Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige Tanel Juurikas
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2. Välja mõista kostjalt Xxxx hageja Xxxx kasuks põhinõue 7221,97 eurot ja
sissenõutavaks muutunud viivis 357,39 eurot.
3. Mõista kostjalt Xxxx hageja Xxxx kasuks välja alates 28.01.2017 kuni põhinõude
(7221,97 eurot) täitmiseni viivis protsendina põhinõudelt (7221,97 eurot) määras
0,05% päevas, kuid mitte enam, kui 6864,58 euro ulatuses.
4. Jätta hagi rahuldamata kahju hüvitise 606,65 euro nõudes.
5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
5.1 Jätta menetluskulud kostja Xxxx kanda.
5.2 Mõista kostjalt Xxxx hageja Xxxx kasuks välja menetluskulud 670 eurot.
5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (670 eurot) tuleb Xxxx-l tasuda
Aktsiaseltsile Esvika Elekter käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni
täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 468 lg 1 p 2).
Edasikaebamise kord
2-17-1395
2 (3)
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule
30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,
mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest
alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte
avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest
või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis
vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500
eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole xxxx või nr Xxxx. Koos kajaga
tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.
Kohtu selgitused
˗
Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või
kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,
annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui
nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See
ei välista menetlustähtaja ennistamist.
˗
Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti
asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a
juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja
ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.
˗
Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise
korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte
nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib
eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi
või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.
˗
Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja
kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
˗
Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §
444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on
nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja
asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole
õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab
hagi rahuldamata kahju 606,65 eurot. Riigikohus on pidanud teatud tingimustel
professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulutusi hiljem
hüvitatavateks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-138-10, p 29). Inkassofirmade kaasamisega
seotud kulutusi on peetud õigusteoorias ettenähtavateks vaid reservatsioonidega.
Inkassofirmal ei ole reeglina kuigi head võimalust nõude maksmapanekuks ning seetõttu
rikub inkassobüroo kaasamine võlausaldaja kohustust kahju vähendada (VÕS § 139 lg 2)
(vt ka Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 2-13-15654). Käesolevas asjas pole hageja
selgitanud muud, kui et kandis kahju seoses võlgnevuse sissenõudmisega, mis seisnes
Xxxx-le makstud teenustasus. Hagiavaldusest ei selgu, millist teenust inkassofirma ja
millise tunnihinnaga osutas. Samuti pole hagiavaldusest võimalik järeldada, et see teenus
2-17-1395
3 (3)
oli vajalik ja aitas kaasa vaidluse lahendamisele. Hageja ei ole kulude kandmise vajadust
põhistanud ega tehtud toimingute kohta tõendeid esitanud. Seega ei aidanud inkassoteenuse
kasutamine käesoleva asja lahendamisele kaasa ja selle hüvitamine ei ole põhjendatud.
˗
Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet
põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka
Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat
kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse
ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.
˗
Kuna kohus hagi valdavas osas rahuldab, peab kohus õigeks jätta menetluskulud kostja
kanda. Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad
menetluskulud. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt
tasutud riigilõiv 550 eurot, õigusabikulud 350 eurot, kokku summas 900 eurot ning
kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg
1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku
tasumiseni.
˗
Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning
TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 550
eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate
kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud
ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole
sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja
mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige
hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud
juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentidega eelnev
tutvumine) lugeda 2 tundi. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks
60 eurot (ilma käibemaksuta). Nimetatud summa on arvestatud ilma käibemaksuta ja
käibemaksu sinna lisada ei saa, sest hageja pole esitanud kohtule TsMS § 174 lg 10
ettenähtud kinnitust. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud
õigusabikuludeks 120 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu
(550+120) 670 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 670
eurot ning menetluskuludelt (670 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
˗
Kuna kostja kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, puuduvad
kostjal menetluskulud.
˗
Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Andres Suik, kohtunik