2-14-10775/90 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. märts 2017.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-10775

Tsiviilasi

OÜ Viktoria Veod hagi I.V. vastu võla ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

6129 eurot 77 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 25. veebruari 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Viktoria Veod apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(hageja):

OÜ

Viktoria

Veod

(registrikood:

11336571); esindaja Artur Pärnoja

Vastustaja (kostja): I.V. (isikukood: XXX); esindaja Margus

Rebane

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 25. veebruari 2016 otsus muutmata.

2. Jätta OÜ Viktoria Veod apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud OÜ Viktoria

Veod kanda.

4. Mõista OÜ-lt Viktoria Veod välja 384 eurot I.V. kasuks

ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks. Summa

sisaldab käibemaksu.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Viktoria Veod (hageja) esitas 10. novembril 2015 hagi I.V. (kostja) vastu võlgnevuse ja

viivise nõudes. Hagiavalduse viimases versioonis nõudis hageja kostjalt põhivõlgnevuse

4799,97 euro ja lisanduva viivise 933,80 euro väljamõistmist.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja jaanuaris 2011 suulise töövõtulepingu, mille

alusel hageja kohustus korraldama kostjale kuuluva traktori KOMATSU Wb97s-2

numbrimärgiga XXX (edaspidi traktor) remonditööd. Hageja esindaja andis traktori remondi

teostamiseks üle AS-le Lajos. Pärast traktori remonti ja kostjale üleandmist juunis 2011 kohustus

kostja tasuma hagejale traktori remondi eest kantud kulud 2012. a jaanuaris. Vaatamata hageja

esindajate meeldetuletustele ja kirjalikele pöördumistele ei ole kostja hagejatele vastanud ega

tasunud hageja poolt traktori remondiks kulutatud raha. Hageja on tasunud AS-i Lajos poolt

esitatud arved traktori remondi eest summas 4036,25 eurot (käibemaksuga), Kontex Grupist

tellitud õli traktori jaoks summas 707,40 eurot, traktori liikluskindlustuse eest 30,32 eurot ja

traktori tehnoülevaatuse eest arved summas 26 eurot. Kokku tegi hageja kulutusi kostja traktorile

summas 4799,97 eurot. Kostja on rahasumma tagasimaksmise kohustuse täitmisega viivituses

alates 2. jaanuarist 2012. 26. maini 2014 on seadusjärgset viivisemäära arvestades viivis 933,80

eurot. Hageja palus mõista kostjalt välja ka seadusjärgses määras viivise põhinõude täitmiseni.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata.

Vastuväidete kohaselt on hageja nõue alusetu ja täielikult tõendamata. Hageja ja kostja pole

sõlminud töövõtulepingut. Hageja poolt esitatud andmed ja tõendid on vastuolulised ning hageja

poolt kaasatud tunnistajad ei kinnita hageja väiteid. Hageja ainsaks tõendiks, millega soovib

tõendada lepingu sõlmimist, on tunnistaja O.R. ütlused. Väidetavad kuluarved saavad tõendada

üksnes suhteid hageja ja remondiettevõtte vahel, kuid mitte lepingu sõlmimist poolte vahel.

Tunnistaja ja hageja väited lepingu sõlmimise osas on vasturääkivad ja ebaselged. Hageja on

korduvalt muutnud oma nõuet ning väidetava lepingu sõlmimise aega ja asjaolusid. Hageja

väited lepingu sõlmimise algatuse ja vajaduse osas on vastuolulised – hageja on viidanud nii

kostja vajadusele traktor remontida kui ka O.R. tunnistuse kohaselt remondivajadusele osana

ühise äriplaani alusel tulu teenimiseks. Hageja pole ühegi tõendiga tõendanud, et hageja ja kostja

oleksid pidanud läbirääkimisi võimaliku töövõtulepingu osas. Ükski hageja poolt esitatud tõend

ei tõenda lepingu sõlmimist. Kostja andis traktori O.R.le kui kostja elukaaslase kasuisale heast

tahtest isiklikel ehitustöödel kasutamiseks.

Olukorras, kus on tõendamata töövõtulepingu sõlmimine poolte vahel, ei oma tähtsust traktori

suhtes teostatud tööd. Traktor oli töökorras ega vajanud remonti. Remondivajaduse korral oleks

kostja saanud selle tellida remonttöid teostavalt isikult, mitte hagejalt. Kostja ei ole traktorist ega

ole kunagi traktoriga kolmandatele isikutele töid teostanud. Hageja on väidetavalt ostnud kostja

traktori jaoks 255 liitrit õli, väites, et seda saab tulevikus kasutada. Kostjale ei ole õli kunagi üle

antud. Traktori mootori õlimaht on ca 12-13 liitrit.

Hageja poolt tõenditena esitatud arved on ebaselgete selgituste ja andmetega. Kostja on tööde

teostamisele vastu vaielnud ning esitanud traktori margiesinduse kinnituse selle kohta, et

väidetavaid suuremahulisi töid ei ole traktoril teostatud. Kohtumenetluse jooksul on hageja

arveid korduvalt parandanud ja täpsustanud oma nõuet arvete osas ning selgitanud, et mingeid

töid ei tehtud konkreetsele traktorile. Samas pole hageja muutnud oma rahalise nõude suurust.

Hageja hinnangul on arved esitatud hagejale kuuluvate erinevate veomasinate remondi eest,

mitte kostja traktori remondi eest. Hageja tunnistajad ei ole suutnud täpselt selgitada, mis töid

traktorile on teostatud. Tunnistajate ütlused on vastuolulised ja ebausaldusväärsed.

MAAKOHTU OTSUS

3. Viru Maakohus jättis 25. veebruari 2016 otsusega hagi rahuldamata, jättis kostja

menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas

2760 eurot.

Asjas ei ole vaidlust selles, et kostjale kuuluvat traktorit on remonditud, kuid on vaidlus, kas ja

kes on selleks lepingu sõlminud ja kui on, siis millised olid lepingutingimused.

Maakohus käsitles esmalt töövõtulepingu sõlmimise küsimust. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti

poolte vahel 2011 jaanuaris suuline töövõtuleping kostjale kuuluva traktori remondiks. Hageja

on nimetanud lepingu sõlmimise motiiviks nii kostja soovi hakata remonditud traktoril raha

teenima kui ka seda, et hageja ja kostja tahtsid koos traktorit kasutama hakata. Kostja palus abi

hageja juhatuse liikmelt ja tema abikaasalt. Hageja ei ole traktorit kasutanud, tahtis hakata seda

kasutama, kuid kostja jättis traktori endale ja ei maksnud remondi eest. Eesmärk oli traktoriga

tulu teenida. Kostja vaidles sellele vastu ning viitas, et O.R. küsis traktorit isiklikuks

kasutamiseks. Mingist remondist räägitud ei ole. Maakohtu hinnangul ei ole hageja eeltoodud

väidet usaldusväärselt ümber lükanud. Kohus ei pidanud nimetatud asjaolu tõendamiseks hageja

poolt ainsa tõendina esitatud tunnistaja O.R. ütlusi usaldusväärseteks. Tunnistaja ei suutnud

täpsustada väidetava lepingulise suhte sõlmimise puhul selle aega isegi mitte aastaaja täpsusega.

Kuivõrd hageja kinnitab, et leping sõlmiti kostja ema sünnipäeval hageja esindaja O.R. ja kostja

vahel ja kostja kinnitab, et nimetatud isik väidetaval ajal kostja ema sünnipäeval ei viibinud, siis

ei näinud maakohus võimalust lugeda tõendatuks, et käesoleva kohtuvaidluse poolte vahel oleks

toimunud mingigi lepingu sõlmimist.

Hageja ei ole tõendanud ka võimalikku lepingu sõlmimist kostja ema sünnipäeval viibinud

hageja juhatuse liikme V.V.ga. Ainuüksi asjaolust, et hageja ei suuda ilmselt eristada juriidilise

isiku esindajana sõlmitava kokkuleppe ja füüsilise isikuna suhtlemise erinevust, tuleb järeldada,

et tõendamata on hageja osalemine väidetavas õigussuhtes, kuivõrd hageja väide, nagu ta

teatanuks kostjale, et traktori remont toimub hagejaga lepingu sõlmimisena, on jäänud

paljasõnaliseks. Kuivõrd maakohtu hinnangul ei olnud tõendatud, et väidetav suuline

töövõtuleping oleks sõlmitud hageja ja kostja vahel, siis puudus sisuline vajadus analüüsida

hageja väidetud lepingu sisu.

Maakohus märkis, et ebaselge on hageja väidetud lepingu sõlmimise eesmärk. Töövõtuleping

sõlmitakse selleks, et täita mingi tellija soov. Antud juhul pidanuks kostja soov olema traktori

remont, mida ta ise ei kasutanud. Hageja tunnistaja väitel sai hageja teada, et kostja õuel seisab

traktor. Seega lepingu sõlmimise algatus tuli hagejalt ja mitte kostjalt kui eeldatavalt tellijalt.

Järelikult soovis hageja lepingut sõlmida mingite eesmärkidega seoses. Hageja väitel tulenes

traktori remontimise vajadus sellest, et kostja saaks J.V.ga suhtes olemise tõttu hakata traktoriga

raha teenima. Väide on arusaamatu, sest hageja enda väitel oli kostja töösuhtes hagejaga alates

11. veebruarist 2011 kuni 29. veebruarini 2012. Maakohus ei pidanud eluliselt usutavaks, et

ajendiks väidetavale töövõtulepingu sõlmimisele oli kostja pereelu sisesuhe ehk sellesse suhtesse

kostjapoolsete materiaalsete vahendite panustamine. Kui tunnistaja ja hageja seaduslik esindaja

kostja tolleaegse elukaaslase vanematena leidsid, et noorte pereelus napib materiaalseid

vahendeid, siis võinuksid nad ise sellesse rahaliselt panustada ja mitte sõlmida lepinguid, mida

kostja pole soovinud ja mis kostjale rahalisi kohustusi juurde toovad.

TsMS § 162 alusel jättis maakohus poolte menetluskulud hageja kanda. Maakohus rahuldas

kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks täies ulatuses ja mõistis õigusabikulude

katteks hagejalt kostja kasuks välja 2760 eurot koos käibemaksuga (28,75 tundi õigusabi × 96

eurot õigusabi tunnitasu).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

maakohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud hageja

kanda.

Apellatsioonkaebuses esiletoodu kohaselt on maakohtu poolt teostatud tõendite analüüs

puudulik ning otsus ei vasta TsMS § 442 lg 8 nõuetele. O.R. tunnistused ei ole ainsad tõendid,

mis kinnitavad suulise lepingu sõlmimist vastustajaga. Lisaks on V.V. ütlused, mille kohaselt

vastustaja oli nõustunud traktori remondi vajadusega ja hiljem apellandile raha maksmisega.

O.R. täpsustas kohtuistungil, et suuline leping sõlmiti 2011. a talvel ja vastustaja ise tõi traktori

AS-i Lajos hoovile paar-kolm päeva pärast lepingu sõlmimist. Seda kinnitavad ka vastustaja

ütlused. Tunnistajad M.A. ja E.V. (AS-i Lajos esindajad) andsid ütlusi selle kohta, et vastustaja

traktorit remonditi AS-is Lajos, remondi eest tasus apellant ja remondi alguseks oli jaanuar 2011

ning remondi lõpuks märts-aprill 2011. M.A., E.V.i ja O.R. ütlused tõendavad, et traktor ei olnud

töökorras.

Vastustaja ütlused traktori O.R. isiklikku kasutusse andmise kohta on vastuolulised ja

ebausaldusväärsed. Rikkis traktorit polnud võimalik kasutada tööde tegemiseks. Vastustaja poolt

apellandile viidatud tööde teostamiseks oleks olnud odavam, kiirem ja otstarbekam tellida 2011.

a jaanuaris töökorras traktor Kundast. Majanduslikult ebaotstarbekas oleks olnud talvel

traktoriga mullatööde tegemine.

Vastustaja traktori remondi eest tasus apellant ja vastustaja pole selle asjaolu kohta ühtegi

vastulauset esitanud. Sellega vastustaja nõustus ja aktsepteeris apellandi kulul remondi

teostamist. Apellandi tegevus viitab sellele, et ta soovis vastavalt lepingule saada tagasi

remondiks kulunud raha. Vastustaja pole esitanud tõendeid, et kulutused olid apellandi poolt

teostatud tagastamiseks mittekuuluvatena.

Kohtu järeldused selle kohta, kuidas ja mil moel kujunesid suhted vastustaja ja apellandi tütre

vahel ning vastustaja ja apellandi vahel on põhjendamatud ja arusaamatud. Vastustaja töötas

apellandi juures, saades minimaalset töötasu. Pooltevahelised rahalised suhted oleks tulnud

kindlaks teha kohtumenetluse käigus. Traktori korrasolek, vastustaja soovimatus traktorit

remontida ja soovimatus traktoriga tööd teha on tõendatud vaid vastustaja ütlustega. Kohus

keeldus juhatuse liikme tütre küsitlemisest, kes võinuks selgitada suhteid vastustajaga.

Vastustaja käitumine ei ole eluliselt usutav, sest traktoriga töö tegemisest keeldumisega välistas

ta hea teenimisvõimaluse.

Maakohus on hinnanud pooltevahelisi suhteid pealiskaudselt, analüüsimata kõiki menetluses

esitatud tõendeid. Maakohus peab TsMS § 442 lg 8 alusel otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu

apellandi või vastustaja faktiliste väidetega. Maakohus ei ole kaevatavas otsuses põhjendanud,

miks ei ole otsuse tegemisel arvestatud apellandi poolt väljatoodud asjaoludega ja apellandi poolt

kohtusse kutsutud tunnistajate ütlustega, mis on vastustaja selgituste ja tõenditega vastuolus.

5. Kostja (vastustaja) vaidles apellatsioonkaebusele vastu, taotles selle rahuldamata jätmist ja

palus jätta menetluskulud apellandi kanda.

Vastuväidete kohaselt on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning otsuse muutmiseks

puudub alus. Apellandi etteheited kohtule tõendite hindamise osas ja protsessinormide rikkumise

osas on alusetud. Apellant ei ole tõendanud töövõtulepingu sõlmimist poolte vahel. Ükski

apellandi poolt esitatud tõend ei tõenda lepingu sõlmimist.

Apellant on apellatsioonkaebuses faktilisi asjaolusid välja tuues esitanud ebatäpseid andmeid.

Apellant on enda tõendamata väited esitanud vaidluse faktiliste asjaoludena. Nt suulise lepingu

sõlmimine ja remonttööde teostamine ei ole faktilised asjaolud, vaid apellandi väited, mida

apellant ei ole suutnud kohtumenetluses tõenditega kinnitada.

Vastustaja hinnangul on apellant esitanud kaebuses mitmeid ebaõigeid väited. Vastustaja ei ole

traktorijuht ega ole kunagi traktorijuhina töötanud ega seda kavatsenud. Vastustajal pole

vastavaid oskusi ega kvalifikatsiooni. Vastustaja töötab Tallinnas kohtutäituri büroos ning ei

tegele kaeve- ega muude selle valdkonna töödega. Vastustaja andis oma endise elukaaslase

kasuisale O.R.le kasutada oma traktori. Pärast elukaaslasega kooselu lõppemist võttis vastustaja

temale kuuluva traktori tagasi. Pärast seda tekkisid konfliktid O.R.ga. Endise elukaaslase

vanematele kuulub transpordifirma (hageja). Apellant on esitanud enda transpordifirmale

koostatud arved võimalike veomasinate remondi ja hoolduse eest ning on asunud väitma, et need

olid vastustaja traktori remondi arved.

Vastustaja jaoks on arusaamatu, kuidas saab apellant väita, et vaidlus puudub fakti üle, et

traktorit on remonditud. Remonditööde teostamine ja selle maht on vaidluse all kohtumenetluse

algusest saadik ning apellant pole suutnud tõestada väidetud remondi teostamist. Olukorras, kus

on tõendamata töövõtulepingu sõlmimine poolte vahel, ei oma traktori juures teostatud tööd

mingit tähtsust.

Vastustaja ei nõustu apellandi etteheitega, et kohtu poolt teostatud tõendite analüüs on puudulik.

Apellandi tunnistajad (AS Lajos töötajad E.V. ja M.A.) ei suutnud selgitada täpselt, mis töid

traktorile teostati. Tunnistajate ütlused on vastuolulised ja ebausaldusväärsed. Kumbki

tunnistajatest ei osanud selgitada kõiki arvetel olevaid ridu ja koode ning nende seotust

traktoriga. Apellant on samuti viidanud, et V.V. ütlustega on tõendatud lepingu sõlmimine ja

remonttööde teostamine. Samas V.V. ei ole käesolevas menetluses ütlusi andnud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

muutmiseks ega tühistamiseks.

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Alust ei ole heita maakohtule

ette õigusnormide väära kohaldamist ega menetlusõiguse normide rikkumist tõendite hindamisel

või kohtulahendi põhjendamisel.

Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega ei korda ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel neid

kõiki oma otsuses.

7. Hageja on esitanud nõude kostja vastu suulise töövõtulepingu alusel (VÕS § 635). Hageja

väidetest lähtudes peaks kostja olema väidetavas töövõtusuhtes tellijaks ja hageja töövõtjaks.

Hageja tasunõue saaks olla kvalifitseeritav VÕS § 635 lg 1 ja § 637 järgi töövõtja nõudena saada

lepingu alusel teostatud töö eest tasu. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 635 lg 4 järgi oleks

tegemist tarbijatöövõtulepinguga, kuna kostja näol on tegemist füüsilise isikuga, hageja näol aga

oma majandus- ja kutsetegevuses tegutseva äriühinguga.

Kuna kostja on eitanud lepingu sõlmimist, siis tuli hagejal TsMS § 230 lg 1 alusel lepingu

sõlmimist tõendada. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele

nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on

piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 järgi on pakkumus

(ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja

(oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult

seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga

väljendatud nõusolek sõlmida leping.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järelduste ja põhjendustega, mille kohaselt ei ole hageja

tõendanud kostjale lepingu sõlmimiseks pakkumuse tegemist ega kostja poolt nõustumuse

andmist ega ka muud tahteavalduste vahetamise viisi, mis viitaks kokkuleppe saavutamisele.

Ringkonnakohtul puudub alus hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt.

8. Apellatsioonkaebuses toodud väited ei täpsusta lepingu sõlmimise asjaolusid ega anna alust

maakohtu seisukoha ümberhindamiseks. Apellant on väitnud, et apellandi seadusliku esindaja

V.V. ütlused kinnitavad vastustaja nõustumist traktori remondiga ja apellandile selle eest

tasumisega. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et menetluses oleks vande all ütlusi andnud

apellandi seaduslik esindaja. Tõendiks saab TsMS § 229 lg 2 ja § 268 alusel lugeda üksnes

menetlusosalise vande all antud ütlusi. Seetõttu ei ole võimalik tugineda V.V. ütlustele lepingu

sõlmimise tuvastamisel. Seevastu on kostja I.V. vande all kinnitanud, et ta ei ole hagejaga

mingeid lepinguid sõlminud.

Apellant on osundanud, et traktori remonditasu maksmise suhtes ei ole vastustaja esitanud ühtegi

vastuväidet ja sellega on vastustaja aktsepteerinud remondi teostamise. Ringkonnakohus märgib,

et VÕS § 20 lg 1 järgi loetakse vaikimine või tegevusetus nõustumuseks üksnes siis, kui see

tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus-

või kutsealal kehtivatest tavadest. Praegusel juhul ei ole kohtule esile toodud asjaolusid, mille

kohaselt olnuks alust lugeda kostja poolne tegevusetus nõustumuseks lepingu sõlmimisel.

Vastustaja väitel andis ta traktori üle O.R.le isiklikuks kasutamiseks. Iseenesest ei ole välistatud,

et O.R. võis lasta traktori suhtes teha mingeid remonditöid, kuid see asjaolu ei kinnita

töövõtulepingu sõlmimist kohtumenetluse poolte vahel. Kõne alla võiks tulla traktori tasuta

kasutusse andmine kostja poolt, millisel juhul reguleeriks traktoriga seotud kulutuste kandmist

VÕS § 391.

Seetõttu nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et suulise töövõtulepingu sõlmimine

on apellandi poolt tõendamata.

9. TsMS § 5 lg 1 alusel menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Apellant on esitanud nõude suulise töövõtulepingu alusel. Kuna apellant ei ole

tõendanud suulise töövõtulepingu sõlmimist vastustajaga, siis tuleb jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Maakohtule puudub alus heita ette selgitamiskohustuse puudulikku täitmist. Maakohtus toimus

asja arutamiseks 5 istungit, mille käigus selgitas maakohus pooltele nõude kvalifitseerimise

võimalikke aluseid, tõendamiskoormist jne.

Hageja esitas algselt oma nõude ka alternatiivsel õiguslikul alusel (käsundita asjaajamine).

Kostja vaidles sellele vastu leides, et täidetud ei ole ükski käsundita asjaajamise eeldus.

Kohtuistungil 18.03.2015 on hageja sõnaselgelt loobunud varem esitatud alternatiivsest nõudest

ning jäänud selle juurde, et tugineb üksnes töövõtulepingule. Kohus vormistas loobumise ka

määrusega (19.03.2015). Hageja esitas loobumise vastuvõtmise kohtumääruse peale

määruskaebuse (II kd tl 39 jj), kuid vaidlustas seal üksnes menetluskulude jaotamist.

Ringkonnakohtu 27.05.2015 määrusega see määruskaebus rahuldati ning menetluskulude jaotus

jäi määrata lõpplahendiga.

10. Kuna

ringkonnakohus

jätab

apellatsioonkaebuse

rahuldamata,

siis

jäävad

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt apellandi kanda.

Vastustaja poolt ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on vastustaja

kandnud apellatsioonimenetluses õigusabikulusid 384 eurot. Vastustaja lepinguline esindaja on

osutanud õigusabiteenust 4 töötunni ulatuses töötunni hinnaga 80 eurot, millele lisandub

käibemaks.

Ringkonnakohus leiab, et vastustaja menetluskulude suurus on kooskõlas tsiviilasja keerukuse

ja mahukusega. Sellest lähtudes rahuldab ringkonnakohus vastustaja taotluse ja mõistab

apellandilt vastustaja kasuks välja 384 eurot apellatsiooniastmes kantud menetluskulude katteks.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp