1-08-16305/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht 07.04.2009.a. Tallinnas

Kohtunik Merle Parts

Sekretär Kadri Allika

Tõlk Marek Litnevski

Prokurör Kadi Ruus

Kaitsja Eva Rivis

Menetluse liik lühimenetlus

Süüdistatav:

N.E , ik: XXX; elukoht: xxx; kodakondsuseta; emakeel: vene keel;

keskeriharidusega; ei tööta; väärteokorras karistatud 4-l korral, kriminaalkorras karistatud 3-l korral: 31.01.1994.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 3 – KrK § 15 lg 2 alusel mõisteti rahatrahv 500 krooni; 25.03.1996.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, KrK § 115’1 lg 1, KrK § 115 lg 2 p 2, 3 alusel mõisteti vabadusekaotus 7 aastat;

10.12.2007.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 200 lg 1 alusel mõisteti tingimisi vangistus 3 aastat 6 kuud katseajaga 2 aastat;

Tõkend – kahtlustatavana kinnipidamine 03.11.2008.a. kuni 04.11.2008.a.; elukohast lahkumise keeld alates 04.11.2008.a.

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi

RESOLUTSIOON

Süüdi mõista N.E KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja karistada teda ja karistada teda rahalise karistusega 180 miinimumpäevamäära suuruses summas s.o. 9000 (üheksa tuhat) krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 120 miinimumpäevamäära suuruses summas s.o.6000 (kuus tuhat

) krooni.

Kriminaalasi nr. 1-08-16305

Kohaldades KarS § 66 lg 1 määrata karistuse kandmine ositi 6 kuu jooksul, kohustades N.E

tasuma igakuiselt 1000 (üks tuhat) krooni 6 kuu jooksul.

Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 4100064939 ning maksekorralduse selgitusse „1-08-16190, N.E, rahaline karistus“ .

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista N.E’ilt tsiviilhagi summas 3500 krooni R M kasuks.

KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista N.E’ilt riigituludesse: − sundraha 1,5 palga alammäära – 6525 krooni, − sõrmejäljeekspertiisi SS—0818-04/4721 maksumus 1500 krooni; − kaitsjale makstud tasu 1292 krooni ja10 senti.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB Pank või 221023778606 Swedbank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-08-16305 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu

Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest so alates 07.04.2009.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast.

SÜÜDISTUS

N.E ’i süüdistatakse selles, et tema, varem varguse toime pannud isikuna, ajavahemikul alates 27.05.2004.a. kuni 03.06.2004.a. sisenes lukustamata kuid suletud ukse avamise teel korterisse aadressil Xxx, Maardu linn ja võttis sealt R M’le kuuluvat vara, nimelt: televiisori JVS, maksumusega 2000 krooni; mikrolaineahju, maksumusega 1500 krooni, kokku vara summas 3500 krooni, mille omastas.

Seega N.E pani toime kuriteo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava teo.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Kohtuistungil selgitas N.E , et on süüdistusest aru saanud. Ta tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kahetseb toimepandut. N.E ütlusi anda ei soovinud. Kaitsja nõustus süüdistuse sisuga ja palus karistada isikut rahalise karistusega. Kaitsja palus mõistvat suhtumist menetluskulude tasumisse. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis N.E’i karistamist 6-kuulise vangistusega, millist vähendada 1/3 võrra ning KarS §65 lg.1 alusel mõista liitkaristusena 3 aastat ja 6 kuud vangistust, kohaldades seda tingimisi. Prokurör leidis, et menetluskulude jätmine riigi kanda ei ole ppõhjendatud.

KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid leiab, et N.E ’i tegevus on õigesti kvalifitseeritud.

Kohus kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning N.E ’i puhtsüdamlikku süü tunnistamist kohtuistungil, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on N.E ’i süü kuriteo, millises teda süüdistatakse toimepanemises tõendamist leidnud.

Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus N.E puhtsüdamliku kahetsuse. Süüdistatav pani toime teise astme kuriteo. N.E on varem kohtulikult kariststaud, kuid antud kuriteo pani toime enne süüdimõistmist eelmisel kriminaalasjas. Kohus arvestab karistuse mõistmisel asjaolu, et süüdistatav on asunud tööle, töötab ehitustöödel, väidetavalt keskmine töötasu hetkel 16000 krooni igakuiselt. Süüdistatava väite kohaselt on ta võimeline osade kaupa tasuma rahalise karistuse. Kohus leiab, et rahalise karistuse mõistmine on põhjendatudantud kuriteo on isik sooritanud 5 aastat tagasi, ta kehetseb puhtsüdamlikult, ka omab tööd ja sissetulekut. Kohus ei pea põhjendatuks KrMS § 180 lg 3 kohaldamist ja menetluskulude jätmist riigi kanda. Süüdistataval ei esine eriolusid, mis tingiksid menetluskulude jätmise riigi kanda

N.E’i süüd tõendavad:

• kannatanu R M ütlused /t.l. 4/, mille kohaselt 27.05.2004.a. sõitis ta Tallinnasse arsti juurde ning jäi ka haiglasse ravile. Ta andis oma tuttavale JA’le Xxx võtmed. 03.06.2004.a. koju tagasi jõudes avastas ta, et korteris olid asjad segamini, varastatud on televiisor JVS maksumusega 2000 krooni, mikrolaineahi maksumusega 1500 krooni. Vargusega tekitati talle kahju 3500 krooni. JA sõnade kohaselt olid ta kaotanud korteri võtmed ning ei teadnud vargusest midagi. 28.05.2008.a. palus ta oma Vennal R M’l võtta korterist kasett-makk Sharp, mis asus köögis. Venna sõnul makki korteris ei olnud. J aru pärides vastas viimase mees A A , et võtsid maki kuulamiseks ja lubasid tagastada. • sündmuskoha vaatlusprotokoll /t.l. 8-9/, millest nähtub, et Xxx korteri välisuksel puuduvad vigastused, elutuba on segipaisatud. Voodil vedelevad asjad laialipillutuna, riidekappidest on asjad välja loobitud. Tuba on segamini, näha on otsimisjälgi. • ekspertiisiakt nr SS-0818-04/4721 /t.l. 16-18/, millest nähtub, et 03.04.2004.a. Xxx, Maardus pappkarbilt kahele tõmmiskilele kopeeritud naha papillaarkurrustiku jäljefragmentidest on uuritavad fragmendid jätnud N.E. • kahtlustatava N.E’i ütlused /t.l. 31-34/, mille kohaselt tunnistab ta, kahtlustuses esitatud kuriteo toimepanemist. Lisab, et 2004.a. suve alguses, kuupäeva ei mäleta, läks ta külla ühele tuttavale aadressil XXX, Maardu. Ta oli möödumas ühest korterist, mis oli vasakut kätt kolmas või neljas ning nägi, et ukse ees on võtmekimp. Ta koputas uksele, kuid keegi ei vastanud. Ta avas ukse käega, sest uks polnud lukus. Korteris polnud kedagi, ta vaatas ringi ja võttis televiisori ja mikrolaineahju. Ta ei leidnud korterist midagi väärtuslikku, ka kappidest ei leidnud ta midagi hinnalist. Mikrolaineahju võttis ta köögist, seda kus televiisori võttis täpselt ei mäleta. Kahetseb toimepandut.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: vargusega tekitati varalist kahju 3500 krooni suuruses summas R M’le, mille osas esitati tsiviilhagi. Süüdistatav ei vaidlusta tsiviilhagi. Tsiviilhagi on põhjendatud.

Asitõendid: puuduvad.

Kohtunik