2-16-18128/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-16-18128

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-16-18128

Määruse tegemise aeg ja koht

01.03.2017, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ande Tänav, Iko Nõmm

Kohtuasi

Nap Konsult OÜ hagi Osaühing Oscarrehvid vastu

kahjuhüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.01.2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Nap Konsult OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Nap Konsult OÜ

(registrikood 11209111, asukoht Narva mnt 22-8,

Tallinn), lepinguline esindaja: Martin Pärn (e-post

XXX)

Vastustaja (kostja): Osaühing Oscarrehvid (registrikood

10667231, asukoht Läike tee 8, Peetri alevik, Rae vald,

Harju maakond), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Ain Alvin (e-post XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Nap Konsult OÜ määruskaebus rahuldada osaliselt.

2. Harju Maakohtu 02.01.2017 määrus tühistada ja saata hagiavaldus tagasi

samale maakohtule edasiseks menetlusse võtmise otsustamiseks.

3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Asjaolud

1. Nap Konsult OÜ (hageja) esitas 01.12.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse Osaühing

Oscarrehvid (kostja) vastu võlgnevuse saamiseks.

2. Harju Maakohus jättis 14.12.2016 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, so 7 päeva arvates määruse edastamisest.

Maakohtu määrus

1(4)

Tsiviilasi nr: 2-16-18128

3. Harju Maakohtu jättis 02.01.2017 määrusega hagi menetlusse võtmata ning tagastas

hagi esitajale.

4. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole hageja puudusi kohtu poolt määratud tähtaja

jooksul kõrvaldanud. Kohus hoiatas 14.12.2016 määruses, et puuduste kõrvaldamata

jätmisel keeldutakse hagi menetlusse võtmast.

5. TsMS § 3401 lg 2 kohaselt kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata,

jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse. TsMS § 371

lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud

nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.

6. Hageja ei ole tasunud hagi esitamisel riigilõivu vaatamata kohtu vastavale nõudele.

Tulenevalt eeltoodust jätab kohus Nap Konsult OÜ hagi Osaühing Oscarrehvid vastu

kahjuhüvitise väljamõistmiseks menetlusse võtmata.

7. TsMS § 372 lg 4 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei

toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja

menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.

Määruskaebus

8. Hageja esitas Harju Maakohtu määrusele määruskaebuse, palus selle rahuldada,

maakohtu määruse tühistada ning võtta hagiavaldus menetlusse, määruskaebuse

menetlemisega seotud kulud jätta vastustaja kanda.

9. Harju Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme, kuna kohus ei ole 02.01.2017

kohtumääruses märkinud, milliseks tähtajaks oleks hageja pidanud tema hinnangul

olema puudused kõrvaldanud ning millise sätte alusel on loetud, et hagejale on

14.12.2016 kohtumäärus kättetoimetatud.

10. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-93-14 märkinud, et edastamine tähendab kolleegiumi

arvates postitamise korral dokumendi ärasaatmist. Antud kaasuse kontekstis tähendaks

edastamine kohtu poolt e-kirja (e-toimiku teavituse) saatmist. Kaebaja hinnangul ei ole

hagiavalduses esinenud puuduste kõrvaldamise määrus selline dokument, mis ei vaja

kättetoimetamist vastavalt TsMS § 311-1 ning mille võib lihtsalt „edastada“.

11. Kaebaja võib käesoleval juhul üksnes oletada, et kohus on lähtunud

menetlusdokumendi kätte toimetamisel TsMS §-st 3141 lõikest 1 ja 2. Kaebaja

hinnangul ei saanud kohus sellest lõikest lähtuda, sest Harju Maakohus ei olnud

hagejale varasemalt selles menetluses menetlusdokumente kätte toimetanud, sest

kaebaja esitatud hagiavaldus oli menetluses esimeseks dokumendiks.

12. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-22-16 punktis 9 märkinud, et TsMS § 314¹ lg-s 1

sätestatud viisil menetlusdokumendi kättetoimetamine ei tohiks üldjuhul olla esmaseks

meetmeks ning sellele normile tuginev kättetoimetamine tuleks kohtutoimikus täpselt

dokumenteerida.

13. Kaebaja esindajale ei toimetatud kätte ega ka „edastatud“ Harju Maakohtu 14.12.2016

kohtumäärust enne kui 02.01.2017 ning seda tõendab dokumendi kättetoimetamise

detailinfo e-toimikus. Avaldaja esindaja sai 14.12.2016 kohtumääruse kätte

02.01.2017, s.t. samal kuupäeval, kui Harju Maakohus otsustas määrusega hagi

menetlusse võtmisest keelduda.

14. Seega tuleb kooskõlas TsMS § 307 lg 3 lugeda, et kaebaja sai Harju Maakohtu

14.12.2016 kohtumääruse kätte 02.01.2017, mil ta avas dokumendi e-toimikus ning sai

tutvuda selle sisuga. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja rikkunud 14.12.2016

kohtumäärusega antud tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja kõrvaldas

hagiavalduses esinenud puudused tähtaegselt– kaebaja tasus riigilõivu ning esitas

kohtule hagiavalduse lisad 09.01.2017.

2(4)

Tsiviilasi nr: 2-16-18128

Menetluse edasine käik

15. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas vastuse saamiseks

kostjale.

16. Kostja (vastustaja) leidis, et määruskaebus ja hageja taotlus seoses menetluskuludega

tuleb jätta rahuldamata ning palus hagejalt vastustaja kasuks välja mõista õigusabi

kulud summas 210 eurot. Vastustaja leidis, et maakohus on hagi menetlusse võtmisest

keeldunud õiguspäraselt. Kuna hagi ei ole menetlusse võetud, ei saa hageja vastustajalt

menetluskulude tasumist nõuda, sest kostja ei ole hagejale mingeid kulusid

põhjustanud. Vastustajal on seoses määruskaebusele vastamisega tekkinud

menetluskulud summas 210 eurot esindajale, ajakuluga 1,5 tundi, tasuga 140 eurot

tunnis, mille vastustaja palub hagejalt välja mõista.

17. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-

le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

18. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS §

657 lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja

vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise

rikkumise tõttu tühistada ning hagiavaldus saata menetlusse võtmise otsustamiseks

tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada.

19. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on rikkunud

menetlusõiguse norme.

20. TsMS § 465 lg 2 p 8 kohaselt märgib kohus määruses põhjendused, mille alusel kohus

järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus.

21. Praegusel juhul ei nähtu vaidlustatud määrusest põhjendusi selle kohta, mille alusel

maakohus veendus, et hageja on 14.12.2016 käiguta jätmise määruse kätte saanud või

saab selle hagejale kättetoimetatuks lugeda. Maakohus on vaidlustatud määruses küll

märkinud, et hageja pole puudusi kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud,

kuid pole välja toonud, millal hiljemalt tuli hagejal hagiavalduses esinenud puudused

kõrvaldada. Selle tähtaja märkimiseks tuli maakohtul põhjendustes välja tuua ka see

kuupäev, millal luges kohus 14.12.2016 käiguta jätmise määruse hagejale edastatuks.

Põhjenduste märkimata jätmisega rikkus maakohus TsMS § 465 lg 2 p 8.

22. Ringkonnakohus leiab, et 02.01.2017 kujunenud menetluslikus olukorras ei oleks

maakohus vaidlustatud määrust hagi menetluse võtmata jätmise kohta teha tohtinud.

23. TsMS § 463 kohaselt kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui

seadust või määruse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab

kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

24. Määruskaebuse esitaja on väitnud, et sai 14.12.2016 käiguta jätmise määruse kätte

alles 02.01.2017, mitte varem.

25. Ringkonnakohtule nähtub kohtute infosüsteemist, et maakohtu 14.12.2016 määrus on

hageja esindajale kätte toimetatud 02.01.2017. Muud kohtu poolsed märked

eelnimetatud määruse hagejale varasema kätte toimetamise või selle kätte toimetatuks

lugemise kohta tsiviilasja toimikus puuduvad.

26. Eeltoodust tulenevalt hakkas 7 päevane puuduste kõrvaldamise tähtaeg hageja jaoks

kulgema alates 03.01.2017 ning lõppes 09.01.2017. Seega puudus maakohtu

02.01.2017 määruse tegemiseks õiguslik alus, kuna nimetatud kuupäevaks ei olnud

puuduste kõrvaldamiseks antud menetluslik tähtaeg hageja suhtes veel kulgema

hakanud.

27. Määruskaebuses on asutud seisukohale, et 14.12.2016 käiguta jätmise määruse

edastamise asemel pidi maakohus selle kätte toimetama.

3(4)

Tsiviilasi nr: 2-16-18128

28. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 306 lg 5 kohaselt peab kohus menetlusosalisele

kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti

kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud

menetlusdokumendid. TsMS § 466 lg 1 kohaselt toimetatakse täitedokumendiks

olevad määrused ja määrused, mille peale saab esitada määruskaebuse,

menetlusosalistele kätte. Muud menetlusosalist puudutavad kirjalikud määrused

tehakse menetlusosalistele teatavaks kohtu valitud viisil. TsMS § 310 lg 1 kohaselt

edastatakse menetlusdokument, mida ei pea menetlusosalisele käesolevas osas

sätestatud korras kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi,

menetlusosalisele kohtu valitud viisil.

29. Kuivõrd käiguta jätmise määrus ei ole edasikaevatav ning tsiviilkohtumenetluse

seadustik ei sätesta nimetatud määruse osas selget kätte toimetamise kohustust, saab

eeltoodud sätetest tulenevalt järeldada, et käiguta jätmise määruse võib

menetlusosalisele kättetoimetamise asemel ka edastada kohtu poolt valitud viisil.

30. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on maakohus 14.12.2016 käiguta jätmise määruse

hagejale edastamiseks valinud TsMS § 311¹ sätestatud elektroonilise viisi selleks

ettenähtud infosüsteemi kaudu (tlk 11). See on ka põhjendatud, arvestades, et hagejat

esindab vandeadvokaat ning TsMS § 311¹ lg 6 kohaselt võib menetlusdokumendi

advokaadile muul viisil kui elektrooniliselt kätte toimetada üksnes mõjuval põhjusel.

31. Eeltoodust tulenevalt tuli maakohtul arvestades enda poolt menetlusdokumendi

edastamiseks valitud viisi, juhinduda TsMS § 311¹ lg 3, mille kohaselt loetakse

menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab

infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu

isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi

kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt.

32. Ootamata ära eelnimetatud eeldustest ühe täitumist, ei saanud maakohus 02.01.2017

määruses tugineda puuduste kõrvaldamata jätmise faktile. Seega oli ka hagiavalduse

tagastamine hagejale ebaõige. Puuduste kõrvaldamata jätmise fakt saab hagiavalduse

tagastamise aluseks olla üksnes siis, kui kohustatud isik on saanud kohustusest teada

või seaduse järgi saab lugeda, et ta on sellest teada saanud. Praegusel juhul viimast

asja materjalidest nähtuvalt järeldada ei saa.

33. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu 01.20.12017 määrus tühistada ning hagiavaldus

saata tagasi maakohtusse selle menetlusse võtmise otsustamiseks, kuivõrd

ringkonnakohus ei saa hagi ise menetlusse võtta. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on

hageja maakohtule 09.01.2017 edastanud menetlusdokumendi seoses puuduste

kõrvaldamisega (tlk 14-22).

34. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 tulenevalt maakohtu otsustada.

35. Käesolev määrus on TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Ande Tänav

Iko Nõmm

kohtunik

kohtunik

kohtunik

4(4)