3-16-2319/16 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-16-2319

Määruse kuupäev

28. veebruar 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Aleksandr Karpovi kaebus Tallinna Vangla vastu

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja − Aleksandr Karpov, esindaja kuni Tartu Halduskohtu

17.01.2017.a määruse jõustumiseni advokaat Andrei Matvejev

Vastustaja − Tallinna Vangla

Resolutsioon

Tagastada Aleksandr Karpovi kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.

Määrus toimetatakse kätte kaebaja esindajale.

Asjaolud

1. Kaebaja esitas 22.12.2014.a Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse, mille vangla sai

kätte 29.12.2014.a (tl 14). Kaebaja taotles ajavahemikul 23.09.2010 - 10.09.2013 tekitatud

kahju hüvitamist. Kahju tekitati kaebajale sellega, et tingimused kambrites ei vastanud

nõuetele ja kambrites ei olnud piisavalt ruumi. See kahjustas kaebaja psüühikat ja alandas

tema väärikust.

2. Tallinna Vangla tagastas 05.03.2015.a otsusega (tl 15-17) punktis 1 nimetatud taotluse

perioodi 25.10.2010 - 28.12.2011 osas, kuna taotlus esitati tähtaja rikkumisega, ning jättis

taotluse perioodi 29.12.2011 - 10.09.2013 osas rahuldamata.

3. Aleksandr Karpov esitas 02.04.2015.a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta taotles

Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist perioodi 25.10.2010 - 10.09.2013

eest seoses kinnipidamistingimustega (kambris ei olnud piisavalt isiklikku ruumi). Kohtuasja

numbriks sai 3-15-844. Kohus jättis kaebuse läbi vaatamata.

4. Aleksandr Karpov esitas 15.09.2016.a Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse, mille

vangla sai kätte 20.09.2016.a (tl 21). Kahju tekitati kaebajale sellega, et ajavahemikul 2010 -

2013 ei vastanud kambrid nõuetele, kuna seal viibis lubatust rohkem kinnipeetavaid.

3-16-2319

5. Tallinna Vangla tagastas 12.10.2016.a otsusega nr 5-37/16/190-2 (tl 7-8) punktis 4

nimetatud taotluse perioodi 25.10.2010 - 10.09.2013 osas, kuna vangla on sama sisuga

taotluse juba lahendanud ja kaebaja ei toonud välja mingeid uusi asjaolusid. Perioodi

11.09.2013 - 23.09.2013 osas jättis vangla taotluse rahuldamata, kuna põrandapinda ühe

kinnipeetava kohta oli kogu selle ajavahemiku jooksul oluliselt rohkem kui 3 m2 (kõige

vähem 3,48 m2). Kaebaja viibis kogu selle aja jooksul kambris 47, kus WC-d ei ole (WC asub

eraldi ruumina koridoris). Kaebaja viibis sel ajavahemikul avatud eluosakonnas, kus kambrite

uksed on lukustatud ainult öörahu ajaks ja muul ajal saavad kinnipeetavad liikuda kogu

osakonna piires. Kaebaja igapäevane jalutuskäik toimus ca 215 m2 suurusel jalutusalal (8,05 x

26,7 m).

6. Aleksandr Karpov esitas 16.11.2016.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles ta taotles

Tallinna Vangla 12.10.2016.a otsuse nr 5-37/16/190-2 tühistamist ning palus määrata endale

hüvitise. Tallinna Halduskohus andis kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule.

Kaebuse kohaselt esitas kaebaja kohtueelses menetluses vanglale kahel korral kahju

hüvitamise taotlused. Kaebaja kandis karistust kambrites, mille põranda pind ühe

kinnipeetava kohta oli väiksem kui 3 m2. Kinnipidamisel viibides kaebaja haigestus raskelt.

Vastustaja rikkus taotluse lahendamisel kohustust selgitada välja, millised on kaebaja

pretensioonid ja uurida kõiki pretensioonidega seotud asjaolusid. Kaebajat ei kuulatud

vaidlustatud otsuse tegemisel ära.

7. Tartu Halduskohus lõpetas 17.01.2017.a määrusega kaebajale riigi õigusabi andmise, jättis

kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus leidis, et kaebaja

on esitanud hüvitamiskaebuse. Kohus esitas kaebajale vastamiseks konkreetsed küsimused

(17.01.2017.a määruse punkt 11).

8. 13.02.2017.a. esitas kaebaja esindaja vahendusel avalduse puuduste kõrvaldamiseks.

Esindaja märkis, et kuna riigi õigusabi andmist lõpetatav määrus ei ole jõustunud, on

advokaat kohustatud täitma kohtunõude. Kaebaja täpsustas kaebust järgmiselt.

8.1. Kaebuses esitatud nõue hõlmab ajavahemikku 25.10.2010 kuni 23.09.2013.

8.2. Kaebaja jäi selle juurde, et tema nõudeks on Tallinna Vangla 12.10.2016.a otsuse

tühistamine. Tegemist ei ole varalise või mittevaralise kahjunõudega, vaid haldusorgani otsuse

vaidlustamisega. Kaebuse rahuldamise tagajärjeks peab olema vangla otsuse tühistamine ning

kaebuse rahuldamisel peab vangla kaebaja taotluse uuesti läbi vaatama. Haldusmenetluse

seadus või vangistusseadus ei kehtesta sellisele nõudele kohustuslikku kohtueelset menetlust.

Tegemist ei ole olukorraga, kus kaebaja jättis tähtaegselt kõrvaldamata taotluse puudused

(VangS § 11 lg 81).

8.3. Kui kohus leiab, et tegemist on hüvitamiskaebusega, siis esitatakse see riigivastutuse

seaduse alusel, see seadus ei näe ette kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kaebaja märkis, et

sel juhul taotleb ta hüvitist kohtu äranägemisel.

8.4. Vastuseks kohtu küsimusele, miks leiab kaebaja, et perioodil 11.09.2013-23.09.2013

viibis tema kambris lubatust rohkem kinnipeetavaid, andis kaebaja järgmise selgituse. Antud

ajavahemikul viibis kaebaja erinevates Tallinna vangla kambrites, kus ta pidi viibima mitte

ainult ööajal, temale ei olnud tagatud piisav ventilatsioon, kohane temperatuur, öörahu ja

muud vajalikud tingimused väljapuhkamiseks. Kaebajale ei olnud tagatud mitte konkreetsete

ruutmeetrite olemasolu, vaid elutingimuste olemasolu.

3-16-2319

Kohtu seisukoht

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 kohaselt tuleb kohtul tõlgendada

menetlusosaliste avaldusi ja lähtuda nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

Esialgses kaebuses esitas kaebaja kaks nõuet: tühistada Tallinna Vangla 12.10.2016.a otsus ja

määrata kaebajale hüvitis. Kohus selgitas 17.01.2017.a määruses, et kui kaebaja eesmärk

kohtusse pöördumisel on hüvitise saamine, on kohane esitada hüvitamiskaebus ning

kohtueelses menetluses tehtud vangla otsuse tühistamine ei ole hüvitise saamiseks nõutav ega

vajalik. Täiendatud kaebuses märkis kaebaja, et ta soovib esitada Tallinna Vangla

12.10.2016.a otsuse tühistamise nõude ning kui kohus leiab, et tegemist on hüvitamisnõudega,

palub kaebaja määrata hüvitise vastavalt kohtu siseveendumusele.

HKMS § 37 lg 3 kohaselt võib kaebuses soovi korral esitada mitu omavahel seotud nõuet

(liitkaebus). Liitkaebuse nõuded võivad olla ka alternatiivsed. Halduskohus kontrollib

liitkaebuse lubatavust iga nõude osas eraldi.

Kohus mõistab kaebajat nii, et kaebaja soovib esitada tühistamisnõude ja hüvitamisnõude

alternatiivsete nõuetena.

10. Esmalt kontrollib kohus tühistamisnõude lubatavust.

HKMS § 45 sätestab kaebeõiguse piirangud. HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale

ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see

rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus

tehtud otsuse vaidlustamisel. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada,

kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on

tõendatud.

Eeltoodu põhjal on kaebajal praeguses asjas tühistamiskaebuse esitamise õigus vaid juhul, kui

vaidlustatud vangla otsus iseseisvalt kaebaja õigusi rikub. Kaebaja väitel rikkus Tallinna

Vangla kaebaja taotluse lahendamisel uurimispõhimõtet ja ärakuulamise kohustust. Kaebusest

tuleneb, et need väidetavad rikkumised kahjustasid kaebaja õigusi seeläbi, et kaebaja ei

saanud soovitud hüvitist. Kaebaja ei ole välja toonud muid õigusi, mida vaidlustatud otsusega

oleks rikutud. See tähendab aga, et vaidlustatud otsus ei riku kaebaja õigusi sõltumata taotluse

esemest.

Seega puudub kaebajal tühistamisnõude osas kaebeõigus ning tühistamisnõue kuulub

tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

11. Kohus märgib, et kui mõista Tallinna Vangla 12.10.2016.a otsust iseseisvalt vaidlustatava

haldusaktina, nagu teeb seda kaebaja, siis tulnuks kaebajal enne kohtu poole pöördumist

läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on

kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti peale kaebus halduskohtule tingimusel, et

kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning

vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud,

rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab

kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ette

nähtud kohustuslikust korrast.

Tallinna Vangla esitatud dokumentidest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud vaide 12.10.2016.a

otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Ka kaebaja ise ei ole kaebuses välja toonud, et oleks läbinud

3-16-2319

tühistamisnõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse. Seega ei ole kaebaja

tühistamisnõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast kinni

pidanud.

12. Järgnevalt kontrollib kohus hüvitamisnõude lubatavust.

Tallinna Vangla tagastas 12.10.2016.a otsusega kahju hüvitamise taotluse perioodi

25.10.2010- 12.04.2011 ja 19.04.2013-10.09.2013 osas. Vangla märkis, et perioodil

12.04.2013-19.04.2013 oli kaebaja paigutatud Ida Prefektuuri Narva kambrisse ning selles

osas ei saanud kahju tekitajaks olla vastustaja.

VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks

halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses

sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või

rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohtupraktika põhjal tuleb taotluse

tagastamise all mõista õigusvastast tagastamist. Kui taotlus tagastati kinnipeetavale

õiguspäraselt, siis kinnipeetaval kohtu poole pöördumise õigust ei ole.

Kohus kohustas kaebajat selgitama, miks ta leiab, et läbis nõuetekohaselt kohtueelse

menetluse perioodi 25.10.2010-10.09.2013 osas ehk miks oli kaebaja taotluse tagastamine

Tallinna Vangla 12.10.2016.a otsusega õigusvastane. Kaebaja kohtu küsitud selgitusi ei

andnud.

13. Kohus tuvastas määruse punktides 1-4 toodud dokumentide põhjal, et kaebaja esitas

15./20.09.2016.a Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse samadel asjaoludel korduvalt.

Kohus leiab, et Tallinna Vangla tagastas 12.10.2016.a otsusega kaebaja taotluse perioodi

25.10.2010-10.09.2013 osas õiguspäraselt. Menetlus sellel ajavahemikul kaebajale kahju

tekitamise asjas lõppes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 1 p 1 alusel Tallinna Vangla

05.03.2015.a otsuse teatavaks tegemisega kaebajale. Lõppenud haldusmenetlust on võimalik

uuendada HMS § 44 lg 1 sätestatud aluste esinemisel, sh uute oluliste tõendite ilmnemisel.

Kaebaja ei tuginenud 15./20.09.2016.a taotluses mingitele uutele asjaoludele või tõenditele.

Kaebajal oli võimalus pöörduda kohtusse, tuginedes vangla 05.03.2015.a otsusele. Sama

taotluse korduv esitamine vanglale ei saa kaebajale luua uut kohtusse pöördumise õigust.

Kuna Tallinna Vangla tagastas kaebaja taotluse õiguspäraselt, siis ei ole kaebaja kinni pidanud

nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ning kohus tagastab

hüvitamisnõude perioodi 25.10.2010-10.09.2013 osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

14. Järgnevalt hindab kohus, kas kahju hüvitamise nõue perioodi 11.09.2013-23.09.2013 eest

on lubatav. Tallinna Vangla jättis kaebaja taotluse selle perioodi osas rahuldamata.

Algses kaebuses tugines kaebaja ebapiisavale põrandapinnale kambris. Kaebuse täienduste

kohaselt ei tugine kaebaja mitte niivõrd ruumipuudusele, vaid sellele, et talle ei olnud kambris

tagatud piisav ventilatsioon, kohane temperatuur, öörahu ja muud vajalikud tingimused

väljapuhkamiseks. Kohus mõistab eeltoodut nii, et kaebaja väitel tekitati talle kahju nii

ruumipuudusega kui ka muude kaebuses nimetatud puudustega kinnipidamistingimustes.

15./20.09.2016.a vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses on kaebaja tuginenud üksnes

ruumipuudusele. Muid puudusi kinnipidamistingimustes kaebaja välja toonud ei ole. See

tähendab, et kaebaja ei ole muude puuduste osas kinni pidanud nõude kohtueelseks

3-16-2319

lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohus tagastab kaebuse perioodil

11.09.2013-23.09.2013 muude kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamise nõudes

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

Kohus ei nõustu kaebajaga, et Tallinna Vangla oleks kohtueelses menetluses omal algatusel

pidanud välja selgitama kaebaja täiendavaid etteheiteid kinnipidamistingimustele. Kahju

hüvitamise taotluse esitaja ülesanne on välja tuua, milliste haldusaktide või toimingutega talle

kahju tekitati ja milles see kahju seisnes. Kaebaja on selgelt tuginenud üksnes sellele, et kahju

tekitati talle ruumipuudusega kambris.

15. Perioodil 11.09.2013-23.09.2013 ebapiisava põrandapinnaga tekitatud kahju hüvitamise

nõudes tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna selline nõue on ilmselgelt

perspektiivitu.

Tallinna Vangla tõi 12.10.2016.a otsuses välja andmed kambri kohta, kus kaebaja sellel

ajavahemikul viibis, ning kambris viibinud kinnipeetavate arvu kohta ning andis selgitusi ka

muude kinnipidamistingimuste kohta (vt määruse punkti 5). Selle põhjal oli põrandapind ühe

kinnipeetava kohta 3,48-3,97 m2. Kaebaja ei ole neile andmetele vastu vaielnud. Vastuseks

kohtu küsimusele, millega kavatseb kaebaja need andmed ümber lükata, taganes kaebaja

hoopis varasemast väitest, et kahju tekitati talle ebapiisava põrandapinnaga kambris. Vastavalt

väljakujunenud Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale ei ole kinnipeetava

õigusi rikutud, kui põrandapinda ühe kinnipeetava kohta on rohkem kui 3 m2. Seega on

tegemist ilmselgelt perspektiivitu kaebusega.

16. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kohus selgitab kaebajale, et HKMS § 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda

lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

17. Kaebuse tagastamise tõttu ei võta kohus seisukohta kaebaja menetlusabi, tõendite

kogumise ja ekspertiisi määramise taotluste osas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Karin Jõks

kohtunik