2-16-123506/9 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2017. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Tsiviilasja number

2-16-123506

Tsiviilasi

CREDITREFORM EESTI OÜ hagi Taniel Rehe vastu

tarbijakrediidilepingust

tuleneva

võlgnevuse,

käsitluskulu, viivise ning kahjuhüvitise väljamõistmise

nõudes

Tsiviilasja hind

603,10 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja CREDITREFORM EESTI OÜ, registrikood

10887820, asukoht Pirita tee 20, 10127 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja Triin Reinmaa, isikukood

49105190325, RT Capital Estonia OÜ, registrikood

12567924, asukoht Pirita tee 20, 10127 Tallinn, e-post *

Kostja Taniel Rehe, isikukood *, rahvastikuregistrijärgne

elukoht *, tegelik elu- ja viibimiskoht *, e-post *

Menetluse staatus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt hageja CREDITREFORM EESTI OÜ hagi Taniel Rehe vastu

tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse, käsitluskulu, viivise ning kahjuhüvitise

väljamõistmise nõudes.

2. Välja mõista kostjalt Taniel Rehe (isikukood *) hageja CREDITREFORM EESTI OÜ

kasuks

Taniel

Rehe

ja

Ferratum

Estonia

OÜ

vahel

13.11.2014.

a

sõlmitud

tarbijakrediidilepingu alusel (nõue on loovutatud CREDITREFORM EESTI OÜ-le

01.01.2016. a):

2.1. põhivõlgnevus summas 350 (kolmsada viiskümmend) eurot;

2.2. laenu käsitluskulu summas 79,69 (seitsekümmend üheksa eurot 69 senti) eurot;

2.3. viivis perioodi eest 12.02.2015-06.01.2017 summas 59,73 (viiskümmend üheksa eurot

73 senti) eurot;

2.4. viivis põhinõudelt ja käsitlustasult (06.01.2017. a seisuga 429,69 eurot) alates

07.01.2017. a 8% tasumata summalt aastas kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte

suuremas ulatuses kui põhinõue (s.h arvestades kohtotsuse resolutsiooni p.-s 2.3.

väljamõistetud viivist);

2.5. kahjuhüvitis (sissenõudmiskulud) summas 30 (kolmkümmend) eurot.

3. Jätta rahuldamata hageja CREDITREFORM EESTI OÜ hagi Taniel Rehe vastu

kahjuhüvitise nõudes summas 49,30 eurot.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada kostjale Taniel Rehe TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel käesolev kohtuotsus

kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda

kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

6. Edastada otsus menetlusosalistele ja kostja teadaolevale e-posti aadressile.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta 91,33% ulatuses kostja Taniel Rehe kanda ja 8,67% ulatuses

hageja CREDITREFORM EESTI OÜ kanda.

2. Välja mõista kostjalt Taniel Rehe hageja CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks

hageja põhjendatud menetluskulud summas 315,09 (kolmsada viisteist eurot 09 senti) eurot.

3. Menetluskuludelt tuleb kostjal Taniel Rehe tasuda hagejale CREDITREFORM

EESTI OÜ menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

4. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja

menetlemisega menetluskulusid kandnud.

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja

võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik

(TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

SEB

Pank

–

a/a

EE571010220229377229;

Swedbank

–

a/a

EE062200221059223099; Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a

EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi,

kohtuasja number, makse liik.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

1. Menetluse käik

11.10.2016. a esitas CREDITREFORM EESTI OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult Taniel Rehe 539,36 euro saamiseks. Kohus tegi 20.10.2016.

a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

16.12.2016. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et

asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. Maakohus tegi hagejale

ettepaneku seaduse nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks.

2. Hageja nõue

06.01.2017. a esitas hageja Creditreform Eesti OÜ esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu

Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Taniel Rehe vastu laenuvõlgnevuse summas 350

eurot, käsitluskulu summas 79,69 eurot, kahjuhüvitise summas 79,30 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise summas 59,73 eurot ja jooksva viivise väljamõistmise nõudes alates

07.01.2017. a 8% aastas. Nõude aluseks on Ferratum Estonia OÜ ja kosja Taniel Rehe vahel

sõlmitud tarbijakrediidileping, millest tulenev nõue on loovutatud Creditreform Eesti OÜ-le

01.01.2016. a. Hageja palub käesoleva tsiviilasja menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista

kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõiv summas 125 eurot ja lepingulise esindaja

kulud summas 220 eurot. Hageja palub menetluskulude kindlaksmääramise lahendis märkida

vastavalt TsMS § 177 lõikele 4, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Kostja vastuväited

Käesolevas tsiviilasjas ei ole kohtul õnnestunud kostjale Taniel Rehe hagimaterjale kätte

toimetada, kuna kohtule ei ole teada tema elu- või viibimiskoht ning kostja ei vasta kohtule

teadaolevalt e-posti aadressidelt ja telefoninumbritelt. Seetõttu toimetas kohus hagiavalduse

koos menetlusse võtmisega määrusega kostjale kätte avalikult hagiavalduse ja kohtumääruse

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.01.2017. a /tlk 81-85, 92-94/.

Menetlusdokumendid loeti kostjale kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5) ja kohus määras kostjale

vastamiseks tähtaja 14 päeva /tlk 81-85/. Seega kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli

27.02.2017. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastus hagiavaldusele, seega loetakse

hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks TsMS § 407 lg 1 alusel.

4. Kohtuotsuse põhjendused

4.1.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg

2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole

kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega.

4.2.

TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb

rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6

otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Hageja on esitanud hagiavalduses kostja vastu muuhulgas kahjuhüvitise nõude summas 79,30

eurot (20 + 59,30).

4.3.

Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista laenulepingu (mis on oma

sisult tarbijakrediidileping) üldtingimuste p 8.3 alusel meeldetuletuskirjade saatmise teenustasu

kokku summas 20 eurot kahe meeldetuletuskirja saatmise eest. Hageja väitel saatis laenuandja

seoses

kostjapoolse

laenu

ja

käsitluskulu

tasumata

jätmisega

kostjale

vastavad

meeldetuletuskirja 16.12.2014. a ja 08.01.2015. a, mida tõendab lisa 1, lahter „Application

History” (hagi p 1.4, tlk 33/.

4.3.1. Kohus jättis hagi nimetatud osas 10.01.2017. a määrusega käiguta ja andis hagejale

tähtaja hageja esitatud faktilist asjaolu (hagiavalduse p 1.4) kinnitavate tõendite esitamiseks,

millest nähtuks millise sisuga ja kellele on nimetatud e-kirjad saadetud ja et tegemist on

meeldetuletuskirjadega kostjale /tlk 56-57/.

4.3.2. Hageja esitas hagiavalduse täienduse 20.01.2017. a, milles leidis, et üldtingimuste p-i

8.3 kohaselt laenu või laenutasude maksetähtajal (-aegadel) tasumata jätmise korral maksab

klient Ferratumi saadetud meeldetuletuskirjade eest järgmiselt: esimene meeldetuletuskiri

saadetakse kliendile 5 päeva pärast maksetähtpäeva, teine meeldetuletuskiri saadetakse 20

päeva pärast maksetähtpäeva. Iga meeldetuletuskirja maksumuseks on 10 eurot, mille tasub

klient. Hageja leiab, et hagiavalduse lisaga 1 on tõendatud meeldetuletuskirjade saatmine

kostjale. Meeldetuletuskirju ei ole hagejal võimalik kohtule esitada, kuna nõude loovutaja saatis

need registreerimata postiga /tlk 62/.

4.3.3. Kohus on tutvunud eelnimetatud tõendiga, millest nähtub alljärgnev: „16.12 mail, võlg

143,23 € 06.01. võlg 153,23 08.01 mail, võlg 153,23“ /tlk 39/. Üldtingimuste p 8.3 sätestab küll

tasu meeldetuletuskirjade saatmise eest, kuid eeltoodud üldtingimuste punktis viidatud

asjaolude esinemist tuleb hagejal siiski tõendada. Kohus leiab jätkuvalt, et nimetatud tõendist

tlk 39 ei nähtu, kellele ja millal ning millise sisuga e-kiri (mail) on saadetud ning samuti ei

nähtu, et kirja näol oli tegemist meeldetuletuskirjaga (-kirjadega). Eeltoodud puudust ei

kõrvaldanud hageja ka 20.01.2017. a esitatud hagiavalduse täienduses. Hageja esindaja näol on

tegemist õigusteaduse magistriõppekava läbinud isikuga /tlk 53/, kes vastavalt omandatud

haridusele peaks eeldatavalt teadlik olema tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtetega, sh sellega,

et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded

(TsMS § 230 lg 1).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja esitatud 20 euro suurune kahjuhüvitise nõue ei ole

põhjendatud ega tõendatud.

4.4.

Hageja nõuab hagiavaldusega kostjalt kahjuhüvitise väljamõistmist summas 59,30

eurot, mis on hagejal tekkinud seoses inkassomenetluse algatamisega (hagi p 1.6). Hageja

märgib, et hagiavalduse lisaks 5 olevas kostjale saadetud inkassonõudes on ära toodud võlanõue

ja võla sissenõudmiskulu. Inkassonõudel märgitud võla sissenõudmiskulu koosnes

meeldetuletuskirja saatmise kahjuhüvitisest summas 20 eurot (tuleneb laenuandja

üldtingimuste p-st 8.3) ning sissenõudmisteenuse tellimise tasust. Inkassonõudel on märgitud

võla sissenõudmiskuluks kokku 79,69 eurot. Kuna 20 eurot on meeldetuletuskirja kahjuhüvitis,

siis 59,69 eurot on inkassomenetluse alustamise tasu (hagiavalduse p 2.11) /tlk 34/.

4.4.1. Kohus jättis hagi nimetatud osas 10.01.2017. a määrusega käiguta ja andis hagejale

tähtaja tõendite esitamiseks, millest nähtuks, et hagejal on reaalselt seoses võla

sissenõudmisteenuse tellimisega tekkinud kulu (kahju) summas 59,69 eurot (hagiavalduse p

1.6, 2.11 ja 2.12) /tlk 57/.

4.4.2. Hageja esitas hagiavalduse täienduse 20.01.2017. a, milles leidis, et üldtingimuste p-i

8.7. kohaselt nõustub klient maksma kõik kulud ja tasud seoses laenu ja lepingust tulenevate

võlgnevuste sissenõudmisega, sealhulgas hüvitama Ferratumile kulud, mis on seotud

inkassoteenuse tellimisega Ferratum poolt. Hageja selgitab, et inkassomenetluse algatamise

päeval saadetakse võlgnikule esimene inkassonõue. Antud juhul saadeti kostjale inkassonõue

18.03.2015. a. Hagiavalduse lisaks 5 olevas kostjale saadetud inkassonõudes on ära toodud

võlanõue ja võla sissenõudmiskulu. Inkassonõudel märgitud võla sissenõudmiskulu koosnes

meeldetuletuskirjade saatmise kahjuhüvitisest summas 20 eurot (tuleneb laenuandja

üldtingimuste p-ist 8.3) ning sissenõudmisteenuse tellimise tasust. Inkassonõudel on märgitud

võla sissenõudmiskuluks kokku 79,69 eurot. Kuna 20 eurot on meeldetuletuskirjade

kahjuhüvitis, siis 59,69 eurot on inkassomenetluse alustamise tasu. Kuna pärast nõudekirjade

saatmist ei ole kostja võlgnevust tasunud ega võtnud hagejaga ühendust tasumise küsimuse

lahendamiseks, inkassomenetlus jätkus. Inkassomenetluse käigus saadeti kostjale posti teel 2

võlanõudekirja, tehti toiminguid kontaktandmete õigsuse kontrollimiseks, otsimiseks ning

kohtuväliste lahenduste pakkumiseks. Võttes arvesse inkassomenetluses tehtud toimingute töö-

ja ajakulu on 59,69 eurot inkassomenetluse alustamise tasu mõistlik ja põhjendatud.

Inkassomenetluse alustamise tasu ehk sissenõudmiskulu aluseks on Creditreformi käskkiri

(Lisa 2). Käskkirjas on sätestatud sissenõudmiskulu suurusjärk vastavalt nõude suurusele.

Kuivõrd

iga

juhtum

on

erinev,

määratakse

sissenõudmiskulu

juhtumipõhiselt.

Sissenõudmiskulu määramisel arvestatakse nõudega seonduvaid asjaolusid ning varasemat

praktikat sarnaste nõuete menetlemisel. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks

oma kohustust vastavalt lepingule täitnud või asunud täitma pärast nõude loovutaja poolt temale

selleks täiendava tähtaja andmist. Seega on olemas põhjuslik seos kostjapoolse lepingulise

kohustuse rikkumise ja kahju (sissenõudmiskulu) vahel. Hageja leiab, et eelnevast lähtuvalt on

sissenõudmiskulu suurus mõistlik ja põhjendatud ning nõuab kostjalt sissenõudmiskulu

hüvitamist, summas 79,69 eurot, meeldetuletuskirjade saatmise ning sissenõudmisteenuse

tellimise eest.

4.4.3. Kohus leiab jätkuvalt, et asjaolu, et hageja on kostjale 18.03.2015. a saadetud kirjas

märkinud võla sissenõudekulu suuruseks 79,30 eurot (mitte 79,69 eurot), ei tõenda, et hagejal

on reaalselt ka nimetatud kulu tekkinud. Samuti ei tõenda kahju tekkimist summas 59,30 eurot

Creditreformi Eesti OÜ 08.04.2012. a käskkiri, millega on kehtestatud sissenõudekulude

suurus. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud 59,30 euro suurune (hagiavalduse sisus ja

täienduses on hageja erinevalt märkinud nii 59,30 euro kui 59,69 euro suurust kahjunõuet, kuid

kohus lähtub asjaolust, et resolutiivosas on esitatud kahjuhüvitise nõue summas 79,30 eurot, s.o

20 eurot + 59,30 eurot) kahjuhüvitise nõue ei ole põhjendatud. Esitatud tõenditest ja asjaoludset

nähtuvalt on sisuliselt tegemist võla sissenõudmise kuluga. Alates 01.10.2015. a kehtiva VÕS

§ 1132 lg 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot,

kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Inkassomenetlus on alustatud küll 18.03.2015. a, kuid kohus arvestab asjaoluga, et nõue on

loovutatud hagejale 01.01.2016. a, mil on jätkunud ka võlgnevuse sissenõudmine /tlk 49/ ning

asjaoluga, et alates 15.04.2013. a kehtiva VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib

nõuda viivist, võib ta nõuda mittetarbijast võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist

summas 40 eurot. Kohtu hinnangul ei saa tarbijast võlgnikult küsitav sissenõudmiskulu olla

sellest suurem ning arvestades hageja poolt kohtule esitatud tõendist nähtuvaid

inkassomenetluses tehtud toiminguid /tlk 49-50/, ei pea kohus hageja sissenõudmiskulude

(kahjuhüvitise) nõuet põhjendatuks enam kui 30 euro ulatuses.

4.5.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja 79,30 eurot suurust kahjuhüvitise nõuet

põhjendatuks 30 euro ulatuses ja kohus jätab rahuldamata hageja kahjuhüvitise nõude summas

49,30 eurot.

4.6.

Viiviste väljamõistmisel põhinõudelt ja käsitlustasult kohus piirab viivise

väljamõistmist suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus ja käsitlustasu, kuna üldise

kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viivist

välja suuremas ulatuses kui põhinõue (sh arvestades väljamõistetud sissenõutavaks muutunud

viivist summas 59,73 eurot).

4.7.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

5. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest

(568,72 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 519,42 eurot, s.o põhinõude summas 350 eurot,

käsitluskulu 79,69 eurot, sissenõutav viivis summas 59,73 eurot ja kahjuhüvitis summas 30

eurot) 91,33% ulatuses kostja ja 8,67% ulatuses hageja kanda.

Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 125 eurot ja õigusabikulud summas 220

eurot. Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu

summas 315,09 eurot (345 eurot * 91,33%). TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal

menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik