1-08-17001/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. märts 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas

Kriminaalasi

nr 1-08-17001 (kohtueelses menetluses nr 08260104736)

riik

H.D, E.H, O.Q, X.Z, H.Z, M.D ja V.G

versus

Asja lahendamise menetlus

kohtuistung kokkuleppemenetluses

Kohtukoosseis

kohtunik Helle Tamm

Kohtuistungi sekretär

Tatjana Moorats

Prokurör

Merike Tikk

Süüdistatav

H.D

(isikukood XXX;

elukoht XXX ;XXX ; omab

kriminaalkaristatust)

Süüdistus

KarS § 263 p 1, 4; § 200 lg 1; § 121; § 199 lg 2 p 4; § 266 lg 1

järgi

Kaitsja

advokaat Endel Tomson

Süüdistatav

E.H

(isikukood XXX; elukoht; asukoht XXX; XXX; omab

kriminaalkaristatust)

Süüdistus

KarS § 263 p 1, 4; § 424 järgi

Kaitsja

advokaat Vello Sikut

Süüdistatav

O.Q

(isikukood XXX;

elukohtXXX ;XXX; ei oma

kriminaalkaristatust)

Süüdistus

KarS § 263 p 1, 4; § 199 lg 2 p 4, 7, § 121 ja § 200 lg 1 järgi

Kaitsja

advokaat Vello Sikut

Süüdistatav

X.Z

(isikukood XXX;

elukoht XXX ;XXX ; omab

kriminaalkaristatust)

Süüdistus

KarS §199 lg 2 p 4, 7, 8; § 424 järgi

Kaitsja

advokaat Endel Tomson

Süüdistatav

H.Z (isikukood XXX;

elukoht XXX ; XXX ; omab

kriminaalkaristatust)

Süüdistus

KarS § 263 p 1, 4 järgi

Kaitsja

advokaat Endel Tomson

Süüdistatav

M.D

(isikukood XXX;

elukoht XXX;XXX; omab

kriminaalkaristatust)

Süüdistus

KarS §263 p 1, 4; § 120 järgi

Kaitsja

advokaat Raul Tosmann

Süüdistatav

V.G

(isikukood XXX;

elukoht XXX ; XXX ei oma

kriminaalkaristatust)

Süüdistus

KarS § 320 lg 1 järgi

Kaitsja

advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning

juhindudes

(KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused.

kriminaalmenetluse seadustiku

Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 tunnistada H.D süüdi

(KarS) § 263 p 1, 4 järgi ja mõista talle karistusena

karistusseadustiku

vangistus 5 (viis) kuud; tunnistada H.D süüdi KarS § 200 lg 1 järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud; tunnistada H.D süüdi KarS § 121 järgi ja

mõista talle karistusena vangistus 5 (viis) kuud; tunnistada H.D süüdi KarS § 199 lg 2 p 4

järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) aasta; tunnistada H.D süüdi KarS § 266 lg

1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 (kuus) kuud; KarS § 64 alusel mõistetud üksik-

karistustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista H.D-le liitkaristus

vangistusena 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 06.-

07.02.2008 mõistetud vangistuse aja hulka ning lõplikuks karistuseks lugeda vangistus 2

(kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva; KarS § 74 lg 1 alusel

määrata, et mõistetud vangistus 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa)

päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata H.D-le katseaeg 18 (kaheksateist)

kuud ning mõistetud vangistust 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa)

päeva ei pöörata täitmisele, kui H.D ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata H.D-le katseajaks KarS § 75

lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

tühistada H.D-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.

1.2 tunnistada E.H süüdi

(KarS) § 263 p 1, 4 järgi ja mõista talle karistusena

karistusseadustiku

vangistus 3 (kolm) kuud; ning tunnistada E.H süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 2 (kaks) kuud; KarS § 64 alusel mõistetud üksikkaristustest kergema

karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista E.H-le liitkaristus vangistusena 3 (kolm)

kuud; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 02.-03.03.2007 mõistetud vangistuse aja

hulka ja lõplikuks karistuseks lugeda vangistus 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa)

päeva; KarS § 69 alusel asendada E.H-le mõistetud vangistus 2 (kaks) kuud ja 28

(kakskümmend kaheksa) päeva üldkasuliku tööga 176 (ükssada seitsekümmend kuus) tundi

ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 15. veebruar 2010; üldkasuliku töö tegemisel

allutada E.H KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga XXX ; KarS §

50 lg 1 alusel ära võtta E.H-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 11 (üheteistkümneks) kuuks;

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 23.01.2008. a otsusega E.H-le mõistetud karistus jätta

iseseisvale täitmisele; tühistada E.H-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.

1.3 tunnistada O.Q süüdi

(KarS) § 263 p 1, 4 järgi ja mõista talle karistusena

karistusseadustiku

vangistus 8 (kaheksa) kuud; tunnistada O.Q süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista

talle karistusena vangistus 10 (kümme) kuud; tunnistada O.Q süüdi KarS § 121 järgi ja

mõista talle karistusena vangistus 4 (neli) kuud; ning tunnistada O.Q süüdi KarS § 200 lg 1

järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) aastat; KarS § 64 alusel mõistetud üksik-

karistustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista O.Q-le liitkaristus

vangistusena 2 (kaks) aastat; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 22.-24.03.2008 ja

16.-18.12.2008 mõistetud vangistuse aja hulka ning lõplikuks karistuseks lugeda vangistus 1

(üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva; KarS § 74 lg 1 alusel

määrata, et mõistetud vangistus 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 24 (kakskümmend neli)

päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata O.Q-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud

ning mõistetud vangistust 1 aasta 11 kuud ja 24 päeva ei pöörata täitmisele, kui O.Q ei pane

katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli

nõuded; määrata O.Q-le katseajaks KarS § 75 lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena

mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; määrata O.Q-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks

elukohaks XXX ; tühistada O.Q-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.

1.4 tunnistada X.Z süüdi

(KarS) § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku

karistusena vangistus 6 (kuus) kuud; ning tunnistada X.Z süüdi KarS § 424 järgi ja mõista

talle karistusena vangistus 4 (neli) kuud; KarS § 64 alusel mõistetud üksikkaristustest ker-

gema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista X.Z-ile liitkaristus vangistusena 6

(kuus) kuud; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 02.-03.04.2008 ja 03.-05.05.2008

mõistetud vangistuse aja hulka ning lõplikuks karistuseks lugeda vangistus 5 (viis) kuud 25

(kakskümmend viis) päeva; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 5 (viis)

kuud 25 (kakskümmend viis) päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata X.Z-ile

katseaeg 2 (kaks) aastat ning mõistetud vangistust 5 kuud 25 päeva ei pöörata täitmisele, kui

X.Z ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud

käitumiskontrolli nõuded; määrata X.Z-ile katseajaks KarS § 75 lg 2 alusel käitumis-

kontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; määrata X.Z-ile

käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks XXX ; KarS § 50 lg 1 alusel ära võtta X.Z-ilt

mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks; tühistada X.Z-ile tõkendina kohaldatud

elukohast lahkumise keeld.

1.5 tunnistada H.Z süüdi

(KarS) § 263 p 1, 4 järgi ja mõista talle rahaline

karistusseadustiku

karistus 160 (ükssada kuuskümmend) päevamäära, s. o 8 000 (kaheksa) krooni; KarS § 68

alusel arvata eelvangistuse aeg 11.-13.04.2008 mõistetud vangistuse aja hulka ning lugeda

H.Z-ile karistusena rahaline karistus 151 (ükssada viiskümmend üks) päevamäära, s.o 7550

(seitse tuhat viissada viiskümmend) krooni; KarS § 66 lg 1 alusel määrata H.Z-ile mõistetud

rahaline karistus 151 päevamäära, s.o 7550 krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 1 510

(üks tuhat viissada kümme) krooni kuus; Tartu Maakohtu 18. veebruari 2008 otsusega H.Z-

ile mõistetud karistus jätta iseseisvale täitmisele; tühistada H.Z-ile tõkendina kohaldatud

elukohast lahkumise keeld.

1.6 tunnistada M.D süüdi

(KarS) § 263 p 1, 4 järgi ja mõista talle karistusena

karistusseadustiku

vangistus 1 (üks) kuu; ning tunnistada M.D süüdi KarS § 120 järgi ja mõista talle vangistus 3

(kolm) kuud; KarS § 64 alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga

kaetuks lugemisega mõista M.D-le liitkaristus vangistusena 3 (kolm) kuud; KarS § 68 alusel

arvata eelvangistuse aeg 11.-12.04.2008 mõistetud vangistuse aja hulka ning lugeda M.D-le

karistusena mõistetud vangistus 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva; KarS § 69

alusel asendada M.D-le mõistetud vangistus 2 kuud 28 päeva üldkasuliku tööga 176

(ükssada seitsekümmend kuus) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 03.

jaanuar 2010; üldkasuliku töö tegemisel allutada M.D KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumis-

kontrollile alalise elukohaga XXX ; tühistada M.D-le tõkendina kohaldatud elukohast

lahkumise keeld.

1.7 tunnistada V.G süüdi

(KarS) § 320 lg 1 järgi ja mõista talle rahaline

karistusseadustiku

karistus 30 (kolmkümmend) päevamäära, s. o 4 770 (neli tuhat seitsesada seitsekümmend)

krooni; tühistada V.G-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.

Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kahjude ja kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1 kuritegudega tekitatud ja heastamata kahjudes:

2.1.1

rahuldada täielikult I.P tsiviilhagi ning välja mõista H.D-lt 40 (nelikümmend) krooni I.P

kasuks;

2.1.2

rahuldada täielikult J.K tsiviilhagi ning välja mõista H.D-lt 7 700 (seitse tuhat

seitsesada) krooni J.K kasuks;

2.1.3

rahuldada täielikult Viljandi Tarbijate Ühistu tsiviilhagi ning välja mõista H.D-lt Viljandi

Tarbijate Ühistu seadusliku esindaja M.I poolt esitatud tsiviilhagi 2 422 (kaks tuhat

nelisada kakskümmend kaks) krooni 08 senti Viljandi Tarbijate Ühistu kasuks;

2.1.4

rahuldada täielikult A.K tsiviilhagi ning välja mõista O.Q-lt 1 000 (üks tuhat) krooni

A.K kasuks;

2.1.5

rahuldada täielikult OÜ XXX tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt O.Q-lt ja X.Z-ilt

22 000 (kakskümmend kaks tuhat) krooni OÜ XXX kasuks;

2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.2.1

H.D-lt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi

tasu 4 681 (neli tuhat kuussada kaheksakümmend üks) krooni 65 senti ja muu

kriminaalmenetluse kulu postikulu 30 (kolmkümmend) krooni riigi kasuks;

2.2.2

E.H-lt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu

3 442 (kolm tuhat nelisada nelikümmend kaks) krooni 65 senti ja muu

kriminaalmenetluse kulu postikulu 30 (kolmkümmend) krooni riigi kasuks;

2.2.3

O.Q-lt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi

tasu 4 929 (neli tuhat üheksasada kakskümmend üheksa) krooni 45 senti ja muu

kriminaalmenetluse kulu postikulu 30 (kolmkümmend) krooni riigi kasuks;

2.2.4

X.Z-ilt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi

tasu 1 212 (üks tuhat kakssada kaksteist) krooni 40 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu

postikulu 30 (kolmkümmend) krooni riigi kasuks;

2.2.5

H.Z-ilt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi

tasu 1 212 (üks tuhat kakssada kaksteist) krooni 40 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu

postikulu 30 (kolmkümmend) krooni riigi kasuks;

2.2.6

M.D-lt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi

tasu 1 212 (üks tuhat kakssada kaksteist) krooni 40 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu

postikulu 30 (kolmkümmend) krooni riigi kasuks;

2.2.7

V.G-lt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi

tasu 1 212 (üks tuhat kakssada kaksteist) krooni 40 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu

postikulu 30 (kolmkümmend) krooni riigi kasuks;

2.2.8

kohtuotsuse jõustumisel asitõendid 2 DNA proovi jätta kriminaalasja juurde;

2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt

advokaatidele: Endel Tomsonile 663 (kuussada kuuskümmend kolm) krooni 75 senti, Vello

Sikutile 442 (nelisada nelikümmend kaks) krooni 50 senti ja Raul Tosmannile 442 (nelisada

nelikümmend kaks) krooni 50 senti.

Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus-

osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel

määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus

täitmisele;

3.2 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu

elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.3 rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele

pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies

ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi

kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbank AS

(tasumisel viitenumber 4100065035) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul;

3.4 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtu-

täiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses

tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr

10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbank AS (tasumisel viite-

number 2800049874);

3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega

viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus

tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu

Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse

kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistatavate ja prokuratuuri taotlus

Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses.

Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on:

1) H.D-le mõistetavaks karistuseks KarS § 263 p 1, 4 järgi vangistus 5 kuud; KarS § 200 lg 1

järgi vangistus 2 aastat 6 kuud; KarS § 121 järgi vangistus 5 kuud; KarS 199 lg 2 p 4 järgi

vangistus 1 aasta; KarS § 266 lg 1 järgi vangistus 6 kuud; KarS § 64 alusel liitkaristus

vangistusena 2 aastat 6 kuud; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 06.-07.02.2008

mõistetud vangistuse aja hulka ning lõplikuks karistuseks lugeda vangistus 2 aastat 5 kuud ja 28

päeva; KarS § 74 lg 1 alusel katseaeg 18 kuud; määrata H.D-le katseajaks KarS § 75 lg 2 alusel

käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

2) E.H-le mõistetavaks karistuseks KarS § 263 p 1, 4 järgi vangistus 3 kuud; KarS 424 järgi

vangistus 2 kuud; KarS § 64 alusel liitkaristus vangistusena 3 kuud; KarS § 68 alusel arvata eel-

vangistuse aeg 02.-03.03.2007 mõistetud vangistuse aja hulka ja lõplikuks karistuseks lugeda

vangistus 2 kuud ja 28 päeva; KarS § 69 alusel asendatud mõistetud vangistus üldkasuliku tööga

296 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 15. veebruar 2010; üldkasuliku töö

tegemisel allutada E.H KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga XXX;

KarS § 50 lg 1 alusel ära võtta E.H-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 11 kuuks;

3) O.Q-le mõistetavaks karistuseks KarS § 263 p 1, 4 järgi vangistus 8 kuud; KarS § 199 lg 2 p

4, 7, 8 järgi vangistus 10 kuud; KarS § 121 järgi vangistus 4 kuud; KarS § 200 lg 1 järgi

vangistus 2 aastat; KarS § 64 alusel liitkaristus vangistusena 2 aastat; KarS § 68 alusel arvata

eelvangistuse aeg 22.-24.03.2008 ja 16.-18.12.2008 mõistetud vangistuse aja hulka ning

lõplikuks karistuseks lugeda vangistus 1 aasta 11 kuud ja 24 päeva; KarS § 74 lg 1 alusel

katseaeg 18 kuud; KarS § 75 lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada

alkoholi ja narkootikume; määrata O.Q-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks XXX;

4) X.Z-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 6 kuud; KarS § 424

järgi vangistus 4 kuud; KarS § 64 alusel liitkaristus vangistusena 6 kuud; KarS § 68 alusel arvata

eelvangistuse aeg 02.-03.04.2008 ja 03.-05.05.2008 mõistetud vangistuse aja hulka ning

lõplikuks karistuseks lugeda vangistus 5 kuud 25 päeva; KarS § 74 lg 1 alusel katseaeg 2 aastat;

KarS § 75 lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi ja

narkootikume; määrata X.Z-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks XXX; KarS § 50 lg 1

alusel ära võtta X.Z-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks;

5) H.Z-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 263 p 1, 4 järgi rahaline karistus 160 päevamäära, s.

o 8 000 krooni; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 11.-13.04.2008 mõistetud vangistuse

aja hulka ning lugeda H.Z-ile karistusena rahaline karistus 151 päevamäära, s.o 7550 krooni;

KarS § 66 lg 1 alusel määrata H.Z-ile mõistetud rahaline karistus 151 päevamäära, s.o 7550

krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 1 510 krooni kuus;

6) M.D-le mõistetavaks karistuseks KarS § 263 p 1, 4 järgi vangistus 1 kuu; KarS § 120 järgi ja

mõista talle vangistus 3 kuud; KarS § 64 alusel liitkaristus vangistusena 3 kuud; KarS § 68 alusel

arvata eelvangistuse aeg 11.-12.04.2008 mõistetud vangistuse aja hulka ning lugeda M.D-le

karistusena mõistetud vangistus 2 kuud 28 päeva; KarS § 69 alusel asendada vangistus üld-

kasuliku tööga 176 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 03. jaanuar 2010; üld-

kasuliku töö tegemisel allutada M.D KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elu-

kohaga XXX ;

7) V.G-le mõistetavaks karistuseks süüdi KarS § 320 lg 1 järgi rahaline karistus 30 päevamäära,

s. o 4 770 krooni.

2. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud

motiveeringud

2.1. H.D-le , E.H-le , O.Q-le , X.Z-ile , H.Z-ile , M.D-le ja V.G-le esitatud süüdistused

H.D-d on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema isikute grupis koos isikute grupis koos

O.Q ja E.H-ga 30. märtsil 2006. a kella 17.30 paiku tungis kallale XXX Kooli ruumis alaealisele

K.Sle, kus jõuga hoidis koos O.Q-ga kannatanul kätest kinni ning H.D tõmbas kannatanul püksid

maha, millega tekitas kannatnule füüsilist valu ja moraalset kahju.

H.D tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 263 p 1, 4 järgi grupis vägivallaga rahu ja avaliku

korra rikkumisena.

H.D-d on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 06. aprillil 2006. a kella 16.30 paiku

tungis kallale XXX Tallinna tänaval asuvas bussijaamas alaealisele 12-aastasele I.Ple. H.D

ähvardades kannatanule peksa anda, otsis ta läbi ja võttis vägivaldselt I.P taskust ära 40 krooni

sularaha.

H.D tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 200 lg 1 järgi võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga.

H.D-d on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 26. oktoobril 2007. a kella 22.00

paiku tungis kallale XXX asuva Viiratsi Lihatööstuse kaupluse juures J.Mile, keda ta tõukas ja

seejärel lõi kahel korral jalaga näkku, tekitades sellega kannatanule valu ja kahjustas tema

tervist.

H.D tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 121 järgi teise inimese kehalise väärkohtlemise.

H.D-d on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

varguse, 03. veebruaril 2008. a kella 09.00 paiku varastas XXX korterist J.Kle kuulunud

mobiiltelefoni Sony Ericsson K550 i maksumusega 3500 krooni, hõbedast kaelaketi

väärtusega 1900 krooni, MP 3 mängija SONY WALKMAN väärtusega 1700 krooni, KÕU

interneti ühendusseadme väärtusega 2500 krooni, põhjustades vargusega kahju kokku 9600

krooni.

H.D tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi grupis sissetungimisega võõra

vallasasja äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud isiku poolt,

kes on varem toime pannud varguse.

H.D-d on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 9. veebruaril 2009. a kella 03:00

paiku lõhkus ära XXX külas asuva Viljandi Tarbijate Ühistu kaupluse A ja O ukseklaasid ja

valdaja tahate vastaselt tungis kauplusesse. Ukseklaaside lõhkumisega põhjustas ta Viljandi

Tarbijate Ühistule kahju kokku 2422,08 krooni.

H.D tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 266 lg 1 järgi valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi

ebaseadusliku tungimisena.

E.H-d on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 30. märtsil 2006. a kella 17.30 paiku

tungis koos H.D ja O.Q-ga XXX Kooli ruumis kallale alaealisele K.Sle, kus jõuga hoidis koos

O.Q-ga kannatanul kätest kinni ning H.D tõmbas kannatanul püksid maha, millega tekitas

kannatnaule füüsilist valu ja moraalset kahju.

Samuti süüdistatakse E.H-d selles, et ta 02. märtsil 2007. a kella 20.30 paiku, viibides Tallinnas

Viru väljak 4/6 klubi RIFF ees, haaras kinni M-L.V kõrist ning tõukas ta pikali, põhjustas

viimasele füüsilist valu, millega pani toime avaliku korra raske rikkumise.

E.H teod on talle kvalifitseeritud KarS § 263 p 1 ja 4 järgi grupis vägivallaga rahu ja avaliku

korra rikkumise.

E.H-d on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema olles karistatud 23. jaanuaril 2008. a

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt KarS § 424 alusel, juhtis 17. augustil 2008 kell 02.50

Viljandi maakonnas Viljandi linnas Posti tänaval mootorsõidukit Audi 100 registreerimismärgiga

XXX XXX joobeseisundis.

E.H tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis

isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest.

O.Q-d on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema isikute grupis koos H.D ja E.H-ga 30.

märtsil 2006. a kella 17.30 paiku tungis kallale XXX Kooli ruumis alaealisele K.Sle, kus jõuga

hoidis koos O.Q-ga kannatanul kätest kinni ning H.D tõmbas kannatanul püksid maha, millega

tekitasid kannatanule füüsilist valu ja moraalset kahju.

Samuti süüdistatakse O.Q-d selles, et ta isikute grupis koos H.Z ja M.D-ga 4. aprillil 2008. a

Viljandi linnas lastepargi juures läks kallale alaealisele R.Rele. Ta tõmbas grupis koos teistega

puruks R.R kaelas olnud keti, lõi teda jalaga ja rusikaga selga ja näkku, sõimas noormeest

ebatsensuursete väljenditega ja ähvardas vägivallaga.

O.Q teod on talle kvalifitseeritud KarS § 263 p 1 ja 4 järgi grupis vägivallaga rahu ja avaliku

korra rikkumise.

O.Q-d on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema isikute grupis koos I.S´iga, ööl vastu

20. märtsi 2008. a tungis lukustamata ukse kaudu XXX töökoja ruumidesse ning varastas sealt

E.H’le kuuluva krossimootorratta väärtusega 10 000 kr ja XXX OÜ’le kuuluva akulaadija

väärtusega 2000 krooni.

Samuti süüdistatakse O.Q-d selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis

koos X.Z-iga ööl vastu 20. märtsi 2008. a tungis lukustamata ukse kaudu XXX töökoja

ruumidesse, kust varastas XXX OÜ’le kuuluva elektrikeevituse väärtusega 13 000 krooni,

ketaslõikur Bosch väärtusega 3500 krooni, ketaslõikuri Metabo väärtusega 2000 krooni, tööriista

komplekt väärtusega 2000 krooni ja soojapuhuri väärtusega 1500 krooni.

O.Q teod on talle kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi grupis sissetungimisega võõra

vallasasja äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud isiku poolt,

kes on varem toime pannud varguse.

O.Q-d on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 09. septembril 2008. a kella 14.50

paiku tungis kallale Viljandi maakonnas liinibussis nr 15 Viljandi linnas Ilmarise tn 1 A.Kile,

kellele lõi rusikaga näkku, tekitades sarnaluu põrutuse ja küünarliigese põrutuse kukkumisega

bussipõrandale. Oma tegevusega O.Q põhjustas kannatanule tervisekahjustuse ja valu.

O.Q tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 121 järgi teise inimese kehalise väärkohtlemise.

O.Q-d on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 15. detsembril 2008. a kella 16:15 ajal

Viljandi bussijaama juures küsis K.Klt helistamiseks telefoni. K.K andiski telefoni Nokia 6233,

väärtusega 3800 krooni, O.Q kätte, kes seejärel telefoniga eemale kõndis. O.Q läks bussijaama

taha, sealt Statoli tankla juurde, edasi Tallinna tänavale, Maramaa pst-le ja Kõue tänavale, kuhu

K.K talle järgnes ja oma telefoni tagasi nõudis, mispeale O.Q ähvardas K.Kat lüüa ja surus

viimasele kätte katkise telefoni Samsung ning seejärel O.Q lõi K.Kt rusikaga näkku ja omastas

K.Kle kuulunud mobiiltelefoni.

O.Q tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 200 lg 1 järgi võõra vallasasja äravõtmise, selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga.

X.Z-i on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

röövimise, ööl vastu 20.03.2008 tungis grupis koos O.Q’ga lukustamata ukse avamise teel XXX

töökotta, kust varastas XXX OÜ-le kuuluva elektrikeevituse väärtusega 13 000 krooni,

ketaslõikuri Bosch väärtusega 3500 krooni, ketaslõikuri Metabo väärtusega 2000 krooni,

tööriistakomplekti väärtusega 2000 krooni ja soojapuhuri väärtusega 1500 krooni.

X.Z-i tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi grupis sissetungimisega võõra

vallasasja äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud isiku poolt,

kes on varem toime pannud röövimise.

X.Z-i on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema tema omades kehtivat karistust

väärteoasjas mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes 28.02.2008, juhtis 03.05.2008 kella

20:40-st Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maantee 23.-st kilomeetrist kuni Järva maakonnas

Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maantee 7. kilomeetrini mootorsõidukit Audi 100 registreerimis-

märgiga XXX XXX , olles joobeseisundis.

X.Z-i tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis

isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest.

H.Z-i on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema isikute grupis koos O.Q ja M.D-ga 4.

aprillil 2008. a Viljandi linnas lastepargi juures läks kallale alaealisele R.Rele. Ta tõmbas grupis

koos puruks R.Re kaelas olnud keti, lõi teda jalaga ja rusikaga selga ja näkku, sõimas noormeest

ebatsensuursete väljenditega ja ähvardas vägivallaga.

H.Z tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 263 p 1 ja 4 järgi grupis vägivallaga rahu ja avaliku

korra rikkumise.

M.D on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema isikute grupis koos O.Q ja H.Z-iga 4.

aprillil 2008. a Viljandi linnas lastepargi juures läks kallale alaealisele R.Rele. Ta tõmbas grupis

koos puruks R.Re kaelas olnud keti, lõi teda jalaga ja rusikaga selga ja näkku, sõimas noormeest

ebatsensuursete väljenditega ja ähvardas vägivallaga.

M.D tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 263 p 1 ja 4 järgi grupis vägivallaga rahu ja avaliku

korra rikkumise.

M.D on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 5. aprillil 2008. a arvutiportaalis –

www.rate.ee kasutajanime alla „XXX” ähvardas R.Ai vägivalla kasutamisega. Kuna 4. aprillil

2008 Viljandi linnas lastepargi juures läks M.D koos kaaslastega kallale R.Aiga kaasas olnud

R.Rle (tõmbas puruks tal kaelas olnud keti, lõi teda jalaga ja rusikaga selga ja näkku ning sõimas

teda ebatsensuursete väljenditega), siis oli R.Ail alust karta tema suhtes tehtud ähvarduse

täideviimist.

M.D tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 120 järgi tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise,

kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.

V.G on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 11. aprillil 2008. a Viljandis Pargi tn 1

asuvas Viljandi politseiosakonnas tunnistajana ülekuulamisel, olles eelnevalt hoiatatud

vastutusest KarS § 318 ja 320 järgi ja olles andnud sellekohase allkirja, andis teadvalt valeütluse

kriminaalasjas. Valeütlus seisnes selles, et V.G tunnistas, et ta sõitis 4. aprilli 2008. a õhtul kella

22.00 paiku Kõosse, kust ta omakorda sõidutas seal viibinud H.Z ja M.D Viljandi linna, kuigi

tegelikult ta H.Z ja M.D-ga seal ei kohtunud ega neid kusagile ei sõidutanud.

V.G tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 320 lg 1 järgi tunnistajana kriminaalmenetluses teadvalt

valeütluste andmise.

2.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistuste asjaoludes

Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuste asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude

vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga.

2.1.2. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib

süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest

karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võima-

likuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdis-

tatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menet-

lemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi-

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile

kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning H.D tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud

kokkuleppele KarS § 263 p 1,4; § 200 lg 1;§ 121; § 199 lg 2 p 4; § 266 lg 1 järgi; E.H tuleb

süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 263 p 1, 4; § 424 järgi; O.Q tuleb süüdi

mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 263 p 1,4; § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 121 järgi; X.Z-i

tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 424 järgi; H.Z

tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 263 p 1, 4 järgi; M.D tuleb süüdi

mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 263 p 1, 4, § 120 järgi ja V.G tuleb süüdi mõista

vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 320 lg 1 järgi.

2.1.3. Tsiviilhagide otsustamine

Tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele VÕS § 1043 alusel.

I.P on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 40

krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.

J.K on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 7

700 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.

Viljandi Tarbijate Ühistu on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude

hüvitamiseks tsiviilhagi 2422,08 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1

alusel täielikult rahuldada.

A.K on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1

000 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.

OÜ XXX on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks

tsiviilhagi 22 000 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult

rahuldada.

3. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid H.D , E.H, O.Q, X.Z-i, H.Z, M.D ja V.G

karistamise kokkuleppemenetluses. H.D, E.H, O.Q, X.Z-i, H.Z, M.D ja V.G karistamine on

põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses

menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse

kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6525

krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja

osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimis-

asutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud

kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on

kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt

§ 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks

riigi õigusabi seaduse

määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi

õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad

kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrustega on mää-

ratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi

tasuna 991,20 krooni, 991,20 krooni 1486,80 krooni ja 991,20 krooni.

Süüdistatava H.D kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus

menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 221,25 krooni. Kaitsja

esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasu-

määradega.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrustega on mää-

ratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi

tasuna 743,40 krooni, 1486,80 krooni ja 991.20 krooni.

Süüdistatava E.H kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus

menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 221,25 krooni. Kaitsja

esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasu-

määradega.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on mää-

ratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi

tasuna 743,40 krooni, 743,40 krooni, 2230,20 krooni ja 991,20 krooni.

Süüdistatava O.Q kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus

menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 221,25 krooni. Kaitsja

esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasu-

määradega.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on mää-

ratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi

tasuna 991.20 krooni.

Süüdistatava X.Z-i kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus

menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 221,25 krooni. Kaitsja

esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasu-

määradega.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on mää-

ratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi

tasuna 991.20 krooni.

Süüdistatava H.Z kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus

menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 221,25 krooni. Kaitsja

esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasu-

määradega.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on mää-

ratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi

tasuna 991.20 krooni.

Süüdistatava M.D kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus

menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 221,25 krooni. Kaitsja

esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasu-

määradega.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on mää-

ratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi

tasuna 991.20 krooni.

Süüdistatava V.G kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus

menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 221,25 krooni. Kaitsja

esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasu-

määradega.

KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on

kriminaalasjas postikulu – 210 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja

ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu

varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes

kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga

süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb:

1) H.D-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu

3690,40 krooni (991,20+991,20+1486,80 +991,20+221,25) ja muu kriminaalmenetluse postikulu

30 krooni riigi kasuks;

2) E.H-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu

3442,65 krooni (743,40+1486,80+991,20+221,25) ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 30

krooni riigi kasuks;

3) O.Q-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu

4929.45 krooni (743,40+743,40+991,20+2230,20+221,25) ja muu kriminaalmenetluse kulu

postikulu 30 krooni riigi kasuks;

4) X.Z-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu

1212,40 (991,20 + 221,25) ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 30 krooni riigi kasuks;

5) H.Z-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu

1212,40 (991,20 + 221,25) ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 30 krooni riigi kasuks;

6) M.D-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu

1212,40 (991,20 + 221,25) ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 30 krooni riigi kasuks;

7) V.G-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu

1212,40 (991,20 + 221,25) ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 30 krooni riigi kasuks,

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada

kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5. Muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus

Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada.

Kriminaalasja juures olevad asitõendid 2 DNA proovi tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

jätta kriminaalasja juurde.

H.D on viibinud eelvangistuses 06.-07.02.2008. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus

karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. E.H on

viibinud eelvangistuses 02.-03.03.2007. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja

hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev.

O.Q on viibinud eelvangistuses aeg 22.-24.03.2008 ja 16.-18.12.2008. KarS § 68 kohaselt

arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks

vangistuspäev.

X.Z on viibinud eelvangistuses 02.-03.04.2008 ja 03.-05.05.2008. KarS § 68 kohaselt

arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks

vangistuspäev.

H.Z on viibinud eelvangistuses 11.-13.04.2008. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus

karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm

päevamäära.

M.D on viibinud eelvangistuses 11.-12.04.2008. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus

karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on

möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva

jooksul.

KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus

täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise

karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid

rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse

kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse

jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Helle Tamm

Kohtunik