3-16-2444/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Agu Timmi, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

28.02.2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-2444

Haldusasi

Deniss Rogateni kaebus Viru Vangla

kohustamiseks muuta individuaalses täitmiskavas

tema ohtlikkusele antud hinnangut

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 16.01.2017. a määrus

Menetluse alus

ringkonnakohtus

Deniss Rogateni määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Deniss Rogaten

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Deniss Rogateni määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

16.01.2017. a määruse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu määruse

põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 31.05.2016 koostatud individuaalses täitmiskavas (ITK) on kaebaja ohtlikkuseks

märgitud „ohtlik“ ning avavanglasse ümberpaigutamise ajaks 31.01.2021. D. Rogaten

on ITK-ga tutvunud 10.06.2016. 07.11.2016 koostatud ITK-s on kaebaja ohtlikkuseks

märgitud „kõrgohtlik“ ning avavanglasse ümberpaigutamise ajaks 31.01.2021. D.

Rogaten on ITK-ga tutvunud 07.11.2016.

2. D. Rogaten palus 06.07.2016. a taotluses selgitada Viru Vanglal, miks on ITK-s

muudetud avavanglasse ümberpaigutamise tähtpäeva, kuivõrd eelmine tähtpäev oli

juunis 2016. a. Viru Vangla selgitas 08.08.2016. a vastuses nr 6-10/19924-2, et kahe

ITK koostamise vahelisel ajal muudeti D. Rogateni ohtlikkus tasemelt „ohtlik“

tasemele „kõrgohtlik“, millega parandati aastaid kinnipeetava ITK-s esinenud viga.

Vangla märkis, et kuna kinnipeetav hinnati kõrgohtlikuks, ei tule kõne alla tema

paigutamine avavanglasse ITK alusel ning kõrgohtliku kinnipeetava puhul ei ole

võimalik justiitsministri 25.03.2009. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (määrus nr 9) § 17

lg 1 p-st 2 tulenevalt varasem avavanglasse paigutamise kuupäev.

3. Kaebaja esitas 10.08.2016 taotluse, milles ta juhtis tähelepanu sellele, et tema

ohtlikkuse tase 31.05.2016. a ITK-s on „ohtlik“ ning ta soovis selgitust ohtlikkuse

taseme ja avavanglasse paigutamise aja muutmise osas. Viru Vangla vabandas

12.09.2016. a vastuses nr 6-10/230842 31.05.2016. a ITK-s valesti märgitud

ohutaseme pärast.

4. D. Rogaten esitas 13.09.2016 taotluse nr 6-10/26507-1, milles ta leidis, et viimati

koostatud ITK-s on põhjuseta muudetud avavanglasse paigutamise võimalikkust

tähistavat kuupäeva ja ohtlikkuse taset. Viru Vangla jättis 13.10.2016. a vastusega

nr 6-10/26507-2 rahuldamata D. Rogateni 13.09.2016. a taotluse täies ulatuses.

Vangla selgitas, et põhjus, miks muudeti kinnipeetava avavanglasse paigutamise

kuupäeva, on ammendavalt selgitatud vastuses nr 610/19925-2, ning asjaolu, et ITK-

s jäi hooletusveana esialgselt kuupäev muutmata, ei muuda asjaolu, et sooritatud

kuritegudest lähtuvalt on ta hinnatud kõrgohtlikuks.

5. D. Rogaten esitas 18.10.2016 vaide, milles ta palus muuta tema ohtlikkuse tase

tagasi tasemele „ohtlik“. Viru Vangla jättis 17.11.2016. a vastuses nr 6-10/30322-2

D. Rogateni ohtlikkuse taseme muutmata. Vangla selgitas, et kuni ohtlikkuse taseme

tõstmiseni oli D. Rogateni ohtlikkuse tase valesti hinnatud. Tapmine on kõrgohtlik

kuritegu, mille sooritaja ei ole kõrgohtlik vaid juhul, kui kuriteo toimepanemise juures

ilmnevad väga erandlikud kõrgohtlikkust välistavad asjaolud, kuid D. Rogateni puhul

neid ei esine.

6. D. Rogaten esitas 27.11.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus

kohustada Viru Vanglat muutma tema riskihindamise ohutaset. Kaebuse

põhjendused:

21.11.2012 koostatud ITK-s oli märgitud kaebaja ohutasemena „ohtlik“. Korduvate

riskihindamiste käigus on kaebaja hinnatud samuti „ohtlikuks“. Ta täitis kõik ITK-s

ettenähtud nõuded: töötas, osales programmides, õppis, tegeles vabatahtlikult

asjadega, mida polnud ITKs ette nähtud. Kui tuli alustada tema avavanglasse

ümberpaigutamise protsessiga, tehti kaebajale erakorraline riskihindamine, mille

tulemusena muudeti ohutase „kõrgohtlikuks“ ning selgituseks öelda, et tulenevalt

tema kuriteost on ta hinnatud kõrgohtlikuks ning et ta ei saa avavanglasse. Selline

ohutaseme muutmine oli ebaseaduslik ja meelevaldne. Kuna riskihindamistega

tegelevad väljaõppinud spetsialistid, siis on vigane hinnang välistatud ja viimane

muudatus on meelevaldne. Ka on õpikutes „Kriminogeensete riskide hindamine“ ja

„Riskihindamise käsiraamat“ märgitud, et ohutasemeid ei määrata konkreetse kuriteo

ega paragrahvi järgi. Kaebaja suhtes leidis kohus süüd kergendavaid asjaolusid ja

määras keskmisest kergema karistuse. Ta pole kinnipidamise jooksul saanud ühtegi

karistust, ei ole käitunud agressiivselt, on täitnud kõik ITK-s toodud tegevused ja

programmid, on osalenud heategevuses, ka vabatahtlikel üritustel. Puuduvad viited,

et ta võib teisi ohustada ning ka tingimused, milles oht ilmnes, on muutunud.

7. Tartu Halduskohus tagastas 16.01.2017. a määrusega D. Rogateni kaebuse.

1) Kohus palus vanglal teatada, kas kaebaja on esitanud avaldusi seoses tema

ümberpaigutamisega avavanglasse (näiteks taotlus ümberpaigutamiseks, vastuväide

ümber paigutama jätmisele) ning kas vangla on teinud otsuseid seoses kaebaja

ümberpaigutamisega avavanglasse. Kuivõrd vangla kohtunõudele vastates

sellekohaseid andmeid ei esitanud, siis eeldas kohus, et eelnimetatud avaldusi või

haldusakte tehtud ei ole.

2) Kohus märkis, et kaebaja esitas kohtule kohustamisnõude ja palus kohustada Viru

Vanglat muutma ITK-s kaebaja ohtlikkusele antud hinnangut, kuid selline nõue ei ole

lubatav ja kohtul tuleks see tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

121 lg 2 p 1 alusel.

3) Kohtu hinnangul on kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel, et muudetaks ITK-s

märgitud avavanglasse paigutamise kuupäeva, millise nõude lahendamise käigus

saaks kohus hinnata, kas kaebaja ohtlikkuse taset muudeti õiguspäraselt. Seega

tõlgendas kohus kaebust nii, et kaebaja palub kohustada Viru Vanglat kaebaja ITK-d

avavanglasse paigutamise kuupäeva osas uuesti üle vaatama. Kohus leidis, et ITK

on avavanglasse paigutamise aja osas kohtus vaidlustatav. Määruse nr 9 § 17 lg 1 p

3 alusel on kinnipeetava paigutamine avavanglasse varem kui 18 kuud enne

vabanemist võimalik ainult eeldusel, et ümberpaigutamine on ette nähtud ITK-s. Kui

kinnipeetaval on ITK põhjal olnud kindel teadmine sellest, millal otsustatakse tema

üleminek avavanglasse, võib selle tingimuse muutmine ehk avavanglasse üleviimise

otsustamise aluse äravõtmine väärida kohtulikku kontrolli. Kaebus kuulub

tagastamisel HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

4) Kohus märkis, et Viru Vangla poolt kohtule edastatud dokumentidest nähtuvalt on

kaebaja pöördunud vastustaja poole 06.07.2016. a ja 10.08.2016. a selgitusnõuetega

ohutaseme muutmise osas ning 18.10.2016 esitas kaebaja avalduse, mille ta

pealkirjastas vaidena ja milles taotles oma ohtlikkuse taseme muutmist. Seega ei ole

kaebaja esitanud vanglale nõuet muuta ITK-s tema avavanglasse ümberpaigutamise

kuupäeva ja sellise nõude rahuldamata jätmise korral vaiet.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. D. Rogaten esitas 22.01.2017 Tartu Halduskohtule määruskaebuse, milles ta

palub rahuldada tema kaebus või tagastada see Tartu Halduskohtule läbivaatamiseks

ja menetlemiseks. Kaebaja väitel vaidlustab ta kohtu seisukohad, et ITK ei ole

haldusakt ja selle vaidlustamine ei ole võimalik ning et ta ei ole esitanud vaiet. D.

Rogaten märgib, et ta esitas 13.09.2016 taotluse nr 6-10/26507-1, milles ta nõudis

muuta „kõrgohtlik“ tagasi „ohtlikuks“, kuid tema taotlus jäeti rahuldamata, millele ta

esitas 19.10.2016 vaide, milles nõudis riskihindamise tulemusel eksliku hinnangu

muutmist ning mille p-s 1 vaidlustas otsust nr 610/26507-2, mida vangla teadlikult või

ekslikult lahendas taotlusena. Sellega on ta ebaõigsuse parandamiseks

ammendanud kõik vanglasisesed võimalused – taotlus ja vaie on olemas, mis jäeti

rahuldamata. Oma taotluses ja vaides nõudis ta riskihindamise tulemusel määratud

ohutaseme muutmist selle ebaseaduslikkuse ja põhjendamatuse tõttu. Kuna ohutase

puudutab vangistatu elu paljusid aspekte (kinnipeetava ennetähtaegne vabanemine,

väljasõidud, avavanglasse ümberpaigutamine, puhkuse väljasõidud koju), siis on

tegemist haldusaktiga.

9. Viru Vangla esitas 22.02.2017 vastuse määruskaebusele, milles ta leiab, et

määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. Vangla märgib, et kohus tagastas kaebuse

õigesti, kuna kaebaja ei ole vanglale esitanud nõuet muuta ITK-s tema avavanglasse

paigutamise kuupäeva ja sellise nõude rahuldamata jätmise korral vaiet. Vangla

väitel ei vasta tegelikkusele kaebaja väide, et vangla on kohut eksitanud, kuivõrd

kaebaja poolt 18.10.2016 esitatud pöördumisest ei tulene taotlust muuta ITK-s tema

avavanglasse ümberpaigutamise kuupäeva ja sellise nõude rahuldamata jätmise

korral vaiet.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

11. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja

üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses.

Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. HKMS § 41 lg 1

kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue

vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse

kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire.

12. Halduskohus on vaidlustatud määruse p-s 3 märkinud, et kaebaja esitas kohtule

kohustamisnõude ja palus kohustada Viru Vanglat muutma ITK-s kaebaja

ohtlikkusele antud hinnangut, milline nõue ei ole lubatav ja kohtul tuleks see

tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus

tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt

kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Seejärel märkis

halduskohus määruses, et kohtu hinnangul on kaebaja eesmärk kohtusse

pöördumisel, et muudetaks ITKs märgitud avavanglasse paigutamise kuupäeva ning

kohus saab kaebust tõlgendada nii, et kaebaja palub kohustada Viru Vanglat kaebaja

ITK-d avavanglasse paigutamise kuupäeva osas uuesti läbi vaatama, milline kaebus

tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

13. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja

pöördunud vangla poole nii seonduvalt ITK-s tema ohtlikkuse kohta tehtud märkega

kui ka avavanglasse ümberpaigutamise tähtpäevaga, on kaebaja halduskohtule

esitatud kaebuses selgelt taotlenud, et Viru Vanglat kohustataks muutma tema

riskihindamise ohutaset „kõrgohtlikust“ „ohtlikuks“, kuna ohutaseme muutmine on

kaebaja arvates ebaseaduslik ja meelevaldne. Ringkonnakohus on seisukohal, et

kuna kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud,

ega ületada nõude piire, on halduskohus vaidlustatud määruses ebaõigesti

märkinud, et saab kaebust tõlgendada nii, et kaebaja palub kohustada Viru Vanglat

kaebaja ITK-d avavanglasse paigutamise kuupäeva osas uuesti läbi vaatama.

Eeltoodust tulenevalt on halduskohtu määruse pdes 4-6 esitatud põhjendused

avavanglasse paigutamise aja osas asjakohatud.

14. Halduskohus on vaidlustatud määruses õigesti leidnud, et kaebaja esitatud

kohustamisnõue ei ole lubatav ning halduskohus on viidanud ka asjakohasele

kohtupraktikale (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-95-09, p-d 19 ja 26). Kaebaja vaidlustab

määruskaebuses kohtu seisukoha, et ITK ei ole haldusakt. Ringkonnakohus kaebaja

väitega ei nõustu. Justiitsministri 14.05.2008. a määruse nr 21 „Kinnipeetava

individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 1 lg-test 1 ja 2

tulenevalt ei ole ITK haldusakt, vaid karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise

täideviimise programm, kus esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide

vähendamise abinõud ja nende rakendamise graafik ning iseseisvalt ei ole võimalik

vaidlustada ITK turvalisusriske puudutavat osa. Seda on Riigikohus ka märkinud

halduskohtu viidatud lahendis. Ringkonnakohus selgitab, et märge ITKl kinnipeetava

ohtlikkuse kohta ei ole haldusakti tunnustele vastav märge ning sellel puudub

iseseisev mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Lisaks peab ringkonnakohus

vajalikuks selgitada, et vangistusseaduse (VangS) §-de 14, 16 ja 20 süstemaatilise

tõlgendamise pinnalt võib asuda seisukohale, et kehtiva vangistusõiguse kohaselt

viiakse karistus täide kinnises vanglas. Kinnipeetava avavanglasse

ümberpaigutamise kolm ammendavat alust on sätestatud VangS §-s 20. Nendeks on

ITK-st järelduv vangistuse kinnises vanglas täideviimise ebaotstarbekus, reaalselt

ärakandmisele kuuluva vangistuse ajaline lühidus (vähem kui üks aasta) ja karistuse

kandmiselt vabanemise tähtpäeva lähenemine (ära kanda jäänud vähem kui 18

kuud) (VangS, kommenteeritud väljaanne, Juura 2014, lk 73-74). Kehtivast

seadusandlusest ei tulene vangla kohustust kaaluda mõne formaalse eelduse

täitumisel kinnipeetava ümberpaigutamist ning seadusandlus ei välista kinnipeetava

poolt taotluse esitamist tema avavanglasse ümberpaigutamiseks, kui ta leiab, et

selleks on nõutud tingimused täidetud. Sellekohase taotluse mitterahuldamise

otsustust on kinnipeetaval võimalik vaidlustada. Käesoleval juhul sellist ITK-s

märgitud hinnangul põhinevat haldusakti või toimingut vaidlustatud ei ole.

Kohtupraktikas on sedastatud, et kaebaja võib ITK-s esitatu ekslikkusele viidata ka

tulevikus ette tulla võival juhul, kus vangla tugineb täitmiskavale mõne toimingu või

haldusakti põhjendamisel (Riigikohtu 17.07.2010. a otsus nr 3-3-1-95-09, p 26). Kuna

ITK ei vasta sisu poolest haldusakti tunnustele, sisaldab üksnes hinnanguid

kinnipeetava ohtlikkuse kohta ning ei tekita, muuda ega lõpeta otseselt kinnipeetava

õigusi ega kohustusi, siis ei ole see iseseisvalt vaidlustatav. Asjas puudub vaidlus

selle üle, et vastustaja ei ole teinud märkele „kõrgohtlik“ tuginedes kaebaja suhtes

ühtegi otsustust, mis vastaks haldusakti tunnustele. Seega on halduskohus

põhjendatult asunud seisukohale, et kaebaja esitatud kohustamisnõue ei ole lubatav.

Muus osas jätab ringkonnakohus määruskaebuses esitatud kaebaja väited

tähelepanuta, kuna need ei seondu käesoleva vaidluse esemega.

15. Kõike eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et D. Rogateni kaebus

kuulub talle tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kuna Tartu Halduskohus on

lõpptulemusena jõudnud õige järelduseni ja on tagastanud D. Rogateni kaebuse, siis

jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.01.2017. a

määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse

põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel