3-16-2694/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Agu Timmi, Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-2694

Haldusasi

Juri Kolesnikovi (Kolesnikov) kaebus kohustada Tartu

Vanglat suurt tuld kambris mitte sisse lülitama

Menetluse alus ringkonnakohtus

Juri Kolesnikovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Juri Kolesnikov

RESOLUTSIOON

Jätta Juri Kolesnikovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

26. jaanuari 2017. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Juri Kolesnikov esitas 13. oktoobril 2016 Tartu Vanglale taotluse, milles palub

probleemide tõttu silmadega mitte lülitada hommikuti sisse laevalgustust. Tartu Vangla

8. novembri 2016 vastusega jäeti kaebaja poolt soovitud toiming (hommikuti suure tule mitte

põlema panemine) sooritamata. Vastuse kohaselt nähakse tulede põlema panemine ette vangla

päevakava kohaselt ja on vajalik järelevalve teostamiseks kambrites. Lisaks ei ole tuvastatud,

et kinnipeetav vajaks tulenevalt tervislikest probleemidest valgustuse osas erisusi.

2. Juri Kolesnikov esitas 11. novembril 2016 Justiitsministeeriumile vaide, milles taotleb

vangla 13. oktoobri 2016 vastuse kehtetuks tunnistamist. Kaebajal on tervisega probleeme,

kuid vangla ei ole seda kontrollinud. Vaides taotletakse uue otsuse tegemist, et kaebaja tervise

tõttu ei oleks vajalik üldvalgustuse sisselülitamine hommikul kella 6.00-st.

Justiitsministeerium märgib 12. detsembri 2016 vastuses avaldusele, et neil pole midagi

lisada Tartu Vangla poolt kaebajale juba esitatud selgitustele ning puudub alus kodukorra

muutmiseks ja vastuse kehtetuks tunnistamiseks. Vangla meditsiiniosakonna kinnitusel

puudub kaebajal tervislikest põhjustest tulenev näidustus sedalaadi erisuse kohaldamiseks.

3. Juri Kolesnikov esitas 19. detsembril 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub

tunnistada vangla otsuse ja Justiitsministeeriumi järeldused ebaõigeteks ja toetada suure tule

mitte sisse lülitamise vajadust kaebaja kambris. Kaebuse kohaselt tekitab suure tule

sisselülitamine ajavahemikul hommikul kella 6.00-st kuni 8.00-ni valu silmades. Kuigi

kaebajale on väljastatud arsti ettekirjutuse alusel tumedad prillid, ei ole nende kasutamine

vaevuste vältimiseks võimalik. Ühtlasi esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks.

4. Tartu Halduskohus jättis 26. jaanuari 2017 määrusega Juri Kolesnikovi taotluse riigilõivu

tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse käiguta ja andis

kaebajale riigilõivu 15 euro tasumiseks täiendava tähtaja (resolutsiooni p 2).

Halduskohus leiab, et kaebaja oleks pidanud esitama taotluse rahuldamata jätmise peale vaide

Tartu Vanglale mitte Justiitsministeeriumile, kuid kuna Justiitsministeerium kaebaja vaiet ei

tagastanud või ei edastanud Tartu Vanglale, loeb halduskohus kaebaja kohustusliku kohtueelse

menetluse läbituks.

Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt puuduvad kaebajal rahalised vahendid

riigilõivu tasumiseks, mistõttu on riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused

täidetud. Samas ei ole kohtu hinnangul piisavat alust eeldada, et esitatud kaebus omaks

piisavalt eduväljavaateid. Laevalgustuse sisse lülitamise näeb ette Tartu Vangla kodukord,

seega nähakse ette, et alates kella kuuest hommikul on kinnipeetaval kohustus ärgata ja

alustada päevaste toimingutega. Esitatud dokumentidest ei nähtu, et kaebaja tervislik seisund

oleks selline, mille tõttu peaks teda kohtlema laevalgustuse sisselülitamisel erinevalt.

Kaebajale on küll soovitatud võimalusel kasutada toonitud klaasiga prille, kuid muud

erirežiimi või eritingimusi määratud ei ole.

5. Kaebaja esitas 31. jaanuaril 2017 Tartu Halduskohtule taotluse kaebusest ja selle lisadest

ning vangla poolt esitatud dokumentidest koopiate saamiseks, mille halduskohus rahuldas.

6. Juri Kolesnikov esitas 6. veebruaril 2017 Tartu Halduskohtu 26. jaanuari 2017 määruse

peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määrus tühistada ja vabastada teda riigilõivu

tasumise kohustusest.

7. Tartu Halduskohus võttis 14. veebruari 2017 määrusega kaebaja määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 26. jaanuari 2017 määruse p 1 peale menetlusse, jättis määruskaebuse

rahuldamata ning edastas selle koos lisade ja seotud menetlusdokumentidega Tartu

Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebemenetluses on vaidluse all küsimus, kas halduskohus on õigesti jätnud

kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks rahuldamata.

Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse

rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 26. jaanuari 2017 määruse resolutsiooni punkti 1

tühistamiseks. Kaebaja ei ole määruskaebuses toonud välja põhjendusi, miks tuleks asuda

seisukohale, et tema esitatud kaebus on perspektiivne või milliste argumentide alusel saaks

järeldada, et halduskohtu seisukoht kaebuse perspektiivituse kohta on ebaõige. Ka kaebaja

poolt määruskaebuse lisana esitatud meditsiinikaardi väljavõttest ei nähtu probleeme

silmadega ning üksnes kaebaja ebamugavustunne valgustuse sisse lülitamisest ei anna alust

vangla kodukorrast erandi tegemiseks.

9. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi

taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab

neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav

menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule

menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset

keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu

keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse

maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti

mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile ning Riigikohtu praktika kohaselt ka sättes

nimetamata vältimatud kulutused (RKÜKo 12. aprillist 2016, nr 3-3-1-35-15).

10. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti leidnud, et kaebaja on maksejõuetu

isik ning nõustub halduskohtuga, et menetlusabi andmise eelduseks HKMS § 111 lg 1

kohaselt on lisaks ka see, et kaebusel oleksid piisavad eduväljavaated. Halduskohus on

kaebaja tervist puudutavate dokumentide alusel leidnud, et kaebajal puuduvad arsti

ettekirjutused erandi tegemiseks vangla üldisest režiimist, mistõttu ei ole kaebaja osalemist

menetluses põhjust hinnata edukaks.

11.Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja

majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule menetlusabi ei

anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada

pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi

tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse

lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (RKHKm 04. maist 2011,

nr 3311111, p 11).

12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse eduväljavaadete osas ega

pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Kaebuses viidatud asjaoludel on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus 26. jaanuari 2017

määruse resolutsiooni p-ga 1 õigesti jätnud kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ning

määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

Agu Timmi

Tanel Saar